Pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pind tõmbab 1 m pikkust pinnapiirjoont. Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . Pindpinevustegur sõltub ka vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur. Samuti sõltub pindpinevustegur vedelikus olevatest lisanditest. Näiteks mõned ained (pesuvahendid, piiritus) vähendavad pindpinevust Vedeliku tõusu kõrgus kapillaartorus Seame endale ül kui kõrgele h tõuseb vedelik kapilaartorus, mille radius on r. Kuna toru ristlõikepind on ringjoon, mille pikkus l=2piir. Pindpinevusjõu def teame et pindpinevus tegur sigma= F/l. Sellest same arvutada vedeliku tõstva jõu. Tõus lakkab hetkel kui silindris olevale veele mõjub gravitatsioonijõud on saanud võrdseks pindpinevusjõuga: mg=2§*Pii*r m=Gv*Vsil H=2§/ Gv*r*g
kohesioonjõud. 2) mittemärgamine esineb tahke keha pinnal kui kohesioonjõud on suurem kui adhessioonjõud. 28) Kuidas matemaatiliselt iseloomustada märgamist ja mittemärgamist (lk 30)? – Arvuliselt iseloomustatakse märgamist ja mittemärgamist äärenurga abil teetaga. Märgab siis kui teeta on alla 90kraadi, mittemärgab kui teeta on 90kraadi või rohkem. 29) Mis on kapillaarsus, kuidas käitub kapillaartorus 1)märgav, 2)mittemärgav vedelik (lk 31)? – Kapillaarsus on nähtus, mis tegeleb väga peenikeste torudega, milles asub vedelik. 1) vedeliku käitumine kapillaartorus sõltub jämedusest ja märgamisest ja mittemärgamisest. Vedelik tõuseb kapillaartorus kõrgemale kui vedelik märgab torupinda, vedelik laskub
KKP kontroll ja reguleerimine Kütuse eelsissepritse nurga kontroll ja reguleerimine : 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist kapillaartoru) 3. Kütuselatt panna asendisse MAX 4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9. Kui hoorattal puuduvad kraadi jaotus, siis see leitakse järgneva valemiga γ= l● 360 πDh l – vahemaa leitud märgist kuni ÜSS märgini πDh – hooratta ümbermõõt Kütusekoguse kontroll ja reguleerimine
Põhitahkkesendatud- aatomid tippudes ja põhitahkude keskel 12. Pindpinevus- on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 13. Pindpinevusjõud- jõud, mis mõjutab piki vedeliku pinda seda piiravatele kehadele 14. Kapillaarsus- nähtus, mis seisneb vedeliku taseme tõusus v languses kapillaartorus 15. Kolmikpunkt- antud aine jaoks kindel rõhu ja temp. väärtus, mille puhul selle aine kolm faasi on tasakaalus 16. Soojushulk (sulamine): Q=cm(t1-t2) / c- erisoojus J/km*c ja m-aine mass kg 17. Sulamine- faasisiire, kus tahke aine läheb üle vedelaks 18. Tahkumine- faasisiire, vedel läheb tahkeks aineks 19. Sulamissoojus- kui palju soojust tuleb anda, et sulatada 1kg ainet 20. Aurumine- faasisiire, kus vedel läheb gaasiks 21. Kondenseerumine- faasisiire, gaasist vedelaks 22
17) Keedusoola kristall puruneb haamrilöögist peaasjalikult risttahukakujulisteks tükikesteks. Miks? Sest keedusool on polükristall. Koosneb kristallide kogumikest ja nende struktuur on risttahuka kujuline. 18) Miks on alust väita, et vedelikel on nii gaasi kui ka tahkise omadusi? Sest vedelik võib olla teatud tingimustel nii vedelik kui ka gaas. Osasid tahkiseid saab sarnaselt veega valada N:suhkur, 19)Kui kõrgele tõuseb vesi klaasist kapillaartorus mis on viidud kaaluta olekusse? Arvan, et see peaks klaastorust välja tõusma, sest puudub maa külgetõmbejõud ja raskusjõud...
20. Millisel juhul vedelik märgab tahket ainet, millisel juhul ei märga? Kui vedeliku molekulid tõmbuvad omavahel nõrgemini kui vedeliku ja tahke aine molekulid, siis nimetatakse vedelikku seda ainet märgavaks. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad tugevamini kui vedeliku ja tahke aine molekulid, siis nimetatakse vedelikku seda ainet mittemärgavaks. 21. Mis on kapillaarsus e kapillaarnähtus? Märgav vedelik tõuseb kapillaartorus üles ja mittemärgav langeb alla. Vastavaid nähtusi nimetatakse kapillaarnähtusteks. 22. Kas kapillaarsetes veresoontes esineb kapillaarnähtus? Pole pind, veresoonel pole vajalikku pinda. 23. Miks ei tohi veresoonde süstimisel sattuda veresoonde õhku? ei sest see tapab, kuna veresooned võivad ummistuda 24. Muutuva raadiusega kapillaartorus on õhumull. Mis juhtub õhumulliga? 2
· Silikoniseeritud katsutid moodustavad Vereplasma ~5% hüübimatuks muudetud vere · Vitamiinid ( eriti B12 vitamiin 19. Leukotsüütide arvu 29. Fibrinolüüs ja selles osalevad keha massist Koevedelik ~15% tsentrifuugimisel kapillaartorus. ja foolhape) · Mineraalainetest määramine ja normväärtused faktorid. keha massist ja lümf Hematokrit näitab vere rakkude vajalik raud, mille abil ehitatakse (B., E., S., H.). Muutuste ulatus Fibrinolüüs · Plasminogeen · 2/3 veest paikneb rakkudes, ja (pm punaliblede) protsentuaalset hemoglobiini molekul, vask ja tingitus
analüüte. - Elektronkeemiline detektor - hea selektiivsus - suurepärane tundlikkus - mõõdetakse elektrivoolu mis tekib redoksreaktsioonide tulemusena. - Massispektromeetriline detektor - suurepärane selektiivsus - suurepärane tundlikkus - proov ioniseeritakse ja mõõdetakse massi/laengu suhet. 35. Elektroforeesi definitsioon Elektroforees - laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul. 36. Elektroosmootse voolu teke Pingestatud kapillaartorus ei hakka liikuma ainult analüüsitavad ioonid vaid ka taustelektrolüüt/puhver. Pingestamisel hakkavad lahuses olevad prootonid liikuma katioodi poole => prootonid on solvateerunud ehk ümbritsetud vee molekulide kihiga ja tõmbavad oma liikumisel kaasa kogu puhvri, seega voolab puhver nii öelda anoodilt katoodile. 37. Elektroosmoosi (EOF) liikumiskiirus EOF liikumiskiirus on võrdeline keskkonna dielektrilise läbitavuse, elektrivälja tugevuse ja
Veel on praegu kasutusel nn absoluutne skaala. Seda skaalat kutsutakse ka Kelvini skaalaks (lord Kelvini nime järgi). Enamasti kasutatakse selles skaalas gradueeritud termomeetreid teaduslaboratooriumites. Kelvini skaala nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur, s.o -273°C. Harva võib näha termomeetreid, mille skaalal on jaotused Reaumuri kraadides. Reaumur valmistas oma termomeetri 1730. aastal. Ta kasutas termomeetri kapillaartorus vedelikuna piiritust. Reaumur jaotas jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahe 80-ks oskaks. 1. 2 Termomeetrite liigid 1. 2. 1 Tähtajaline termomeeter Tähtajaline termomeeter on kas elavhõbe- või piiritustermomeeter, millega mõõdetakse momenditemperatuuri, st ta näitab keha temperatuuri vaatluse momendil. Tähtajalise termomeetri lugem muutub pidevalt vastavalt keha temperatuuri muutumisele. 1. 2
Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul, kui siledal pinnal. Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku molekulil nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Pindpinevuse määramise juures leidsime, et veesamba kõrgus kapillaartorus on h= 2/rg. Samuti teame eelnevast Laplace võrrandist ln = . Asendades ln = . , siis RT ln V/r. Näeme, et vedelikumeniski kohal olev aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides vedelikuks juhul, kui
Laetud osakeste liikumine elektrivälja mõjul. Lahutumine põhineb erinevast massist ja laengust tingitud erinva kiirusega liikumisel, samuti ka rakendatavast pingest. Gaasides - ioonmobiilsus Ioone sisaldavale lahusele pinget rakendades hakkavad ioonid liikuma, katioonid (+) katoodile (-), anioonid (-) anoodile (+). Kapillaarelektroforeesil toimub ainete elektroforeetiline lahutamine kapillaarkolonnis. Elektroosmoosse voo tekkimine elektroforeesis Electro-osmotic flow (EOF) - pingestatud kapillaartorus hakkavad lisaks ioonidele liikuma ka puhver. Seda seetõttu, et räni pind kvartstorus on kaetud -OH rühmadega, mis sobiva pH korral deprotoneeruvad ja kapillaari sisepind omandab "-" laengu. Prootonid liiguvad katoodile, olles solvateeritud (ümbritsetud vee kihiga) ja tümbavad kaasa kogu puhvri, mis samuti katoodi suunas liigub. See ongi elektroendoosmoos. Iooni liikuvuse valemi tuletuskäik Liikuvus on laenguga osakese omadus, mis iseloomustab seda, kui
See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul, kui siledal pinnal. Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku molekulil nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Pindpinevuse määramise juures leidsime, et veesamba kõrgus kapillaartorus on h= 2/rg. Samuti teame eelnevast Laplace võrrandist ln =. Asendades ln =. , siis RT ln V/r. Näeme, et vedelikumeniski kohal olev aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides vedelikuks juhul, kui vedelik märgab kapillaari seinu, kuna kapillaaris on meniski kohal aururõhk p0-st madalam kui tasasel pinnal (ph < p0)
poorides. (Joon. 3). Toru seina märgava vedeliku tase tõuseb ja mittemärgava vedelikutase langeb.Vedeliku tõusu ja langust väljendab valem: h = 2 /gr kus h ( m ) - vedeliku tõusu või languse ulatus, ( N/ m ) - vedeliku pindpinevustegur, ( kg/ m3 ) vedeliku tihedus, r ( m ) - kapillaartoru raadius, g ( m / s2 / - vabalangemise kiirendus. g = 9,8 m/s2 Näidisülesanne: Kui kõrgele tõuseb vesi kapillaartorus, mille lõbimõõt on 1 mm ? d = 1 mm r = d/2 = 0,5 mm = 0,0005 m = 5 x 10 -4 m h = 2 /gr = 1000 kg/ m = 10 kg/ m 3 3 3 g = 10 m/s2 h = 2 x 7,2 x 10 2/ 103x 10 x 5 x 10 4 = = 7,2 x 10 -2 ( N/ m ) 14,4 x 10 2/ 5 = 2,88 x10-2m = 0,0288 m h=? Küsimused : 1. Kuidas seletada küünlatahi ja marlisideme toimet ? 2. Kuival ajal tekib maapinnale kõva koorik. Kas tuleb seda säilitada või pinnast
Vedeliku asemel on süsteemis gaas (gaastermoandur) või mingi aur – vedelik (aur – vedelikandur). Aur – vedelikandurites süsteem täidetakse 2/3 ulatuses vedelikuga, mille keemistemperatuur on alla mõõdetava, ülejäänud mahu täidab selle vedeliku aur. Sõltuvalt mõõdetava temperatuuri diapasoonist kasutatakse :kloormetüüli, klooretüüli, etüüleetrit, atsetooni, või benseeni. Rõhk antakse mõõteriistani või täiturseadmeni kapillaartoru kaudu. Rõhukandjaks kapillaartorus on piiritus või glütseriini ja vee segu (seda tehakse selleks, et vähendada keskkonna temperatuuri mõju mida kapillaartoru läbib. Seega väliskeskkonna temperatuur ei mõjuta aur – vedelik andurite tööd, küll on aga nende staatiline karakteristik mittelineaarne. Gaasandur täidetakse täielikult surve all lämmastikuga või heeliumiga ja tal on lineaarne staatiline karakteristik. Andur on tundlik väliskeskkonna muutustele.
plunžeri tagasikäigu ajal. Tagasikäik toimub plunžerile toimiva vedru 7 mõjul. Plunžeri imi ja survepoolt eraldavad imi 8 ja survekuulklapid 9. Õli juhitakse plunžeri survekäigu ajal tilkhaaval kapillaartoru 10 kaudu pumba survetorusse 12. Kapillaartoru asub läbipaistvas klaastorus 11, mille kaudu saab jälgida õlitilkade liikumist silindrisse. Ühes minutis kapillaartorus tõusnud tilkade arv näitab pumba tootlikkust ja õlikulu. Plunžeri käigu pikkust ja seega ka silindrisse antava õli hulka reguleeritakse reguleerimiskruvi 13 sisse või väljakeeramisega. Keerates kruvi sisse, vähendab hoob 14 plunžeri aktiivkäiku ja silindrile antava õli hulka. Jaotussiibriga lubrikaatori
Vedeliku pindpinevustegur näitab, kui suur vedeliku piirjoonega risti olev pindpinevusjôud tekib iga piirjoone pikkusühiku kohta. = F / l (N/m) Märgava vedeliku molekulide ja tahke keha pinna molekulide vahelised tômbejôud on keha molekulide omavahelistest tômbejôududest suuremad. Mittemärgaval vedelikul on vastupidi. Kapillaarid on hästi peenikesed torujad moodustised, milles märgav vedelik tôuseb ja mittemärgav langeb üldisest nivoost madalamale. Vedeliku tôus kapillaartorus on : h = 2 / ( g . . r ) - vedeliku pindpinevustegur (roo) - vedeliku tihedus g = 9,8 m/s2 r - toru raadius Alalisvool Elektrivooluks nim. laetud osakeste suunatud liikumist. Positiivsete laengute liikumise suunda loetakse kokkuleppeliselt voolu suunaks. S. t. vooluallika "+" pooluselt "_" poolusele. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab juhi ristlôiget ajaühikus läbinud laengut. I = q / t (A) q - laeng ehk elektrihulk (C)
Praktiliselt toimub kütuse eelsissepritse nurga γ kontroll ja reguleerimine alljärgnevalt: 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist kapillaartoru) 3. Kütuselatt panna asendisse MAX 4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9. Kui hoorattal puuduvad kraadi jaotus, siis see leitakse järgneva valemiga γ= l● 360 πDh l – vahemaa leitud märgist kuni ÜSS märgini πDh – hooratta ümbermõõt
vahel tekkiv rõhu erinevus, mida nimatatakse ka kapillaarseks rõhuks. Mida suurem on aine peenestusaste, seda suurem on siserõhk. Veetilgal raadiusega 1 µm on kapillaarrõhk 1,5x105 Pa (umbes 0,1% vee siserõhust), tilkadel raadiusega 10 nm on kapillaarrõhk juba 1.5x107 Pa (umbes 10% vee siserõhust). Vee siserõhk on 2x108 Pa (2000 at). See rõhk on küllaldane selleks, et kindlustada tilga sfääriline kuju. Kui on nõgus kõverpind (näiteks kapillaartorus tekkiv vedeliku menisk), siis rõhu liig p on suunatud meniski raadiuse suunas õhku. Selle tagajärjel tekkiv täiendav rõhk aitab tõsta kapillaaris olevat vedelikku ülespoole (lisaks pindpinevuse jõu mõjul vedelikusamba tõusmisele). Näited tegelikkusest: 1) Puhume seebimulli. Võtame puhumiskõrre otsa suust ja seebimull väheneb kiiresti kuni lõpliku kustumiseni. Seebimulli kõver pind tingib ka suurema rõhu võrreldes välisrõhuga.
annaabi.ee 
