Füüsika valemid (13)

U=E*d (U-pinge, E-väljatugevus)
Wp=qU/2 > Wp=cU2/2 (Wp-pot.en, q=e-laeng=-1,6*10-19c, c- mahutavus )
Coulomb`i seadus-F=k*q1q2/r2 (F-jõud, k=9*109N*m2/c2)
Mahtuvuse-C=q/U> q=C*U> U=q/C
Takistuse sõltuvus materjalist ja mõõtmetest-R=φ*l/s (l-juhi pikkus, s-m2)
Ohmi seadus seadus I=U/R.
Top of Form
Voolutugevus
I
A, mA, kA
I=U/R
Pinge
U
V, mV, kV
U=IR
Takistus
R
 k
R=U/I
Elektrivoolu töö

J, kJ
A=Pt A=IUt
Elektrivoolu võimsus
P
W, kW, MW
P=IU P=A/t
Elektrivoolu toimel soojushulga arvutamine
Q
J, kJ
Q=I2 Rt
Tihedus

kg/m3, g/cm3
m/v
Erisoojus
c
J/kg, °C
c=Q/mt
Soojushulk
Q
J, kJ, cal, kcal
Q=cm(tu-tm)
Sulamissoojus

J/kg
=Q/m
Soojushulk
Q
J, kJ, cal, kcal
Q=m
Soojushulk
Q
J, kJ, cal, kcal
Q=Lm
Temperatuur
t
°C
 
Mass
m
kg, g, t, ts
 
Fookuskaugus
f
m, mm, cm, dm
f=1/D
Optiline tugevus
D
dptr (dioptria)
D=1/f
Pikkus
s
m, mm, cm, dm, km
 
Ristlõike pindala
S
m2, cm2, dm2, mm2
 
Aeg
t
s, min, tund, a
 
Kasutegur

 Qkas /Q
Eritakistus

m,mm2/m
=Rs/l
Ühikute tuletuskäigud:
Elektrivälja tugevus
Elektrivälja punkti potentsiaal
Elektrimahtuvus
Magnetiline induktsioon
Magnetvoog
Induktiivsus

Ühikute definitsioonid

1  on sellise juhi takistus, mille korral 1-voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A.
1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr.
1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m.
1 eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V.
1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis)
1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V.
1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke).
1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra.
1 lm ( luumen ) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr.
1 lx ( luks ) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m2.
1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s2.
1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N.
1 q on elektrilaeng , mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A.
1 rad on kesknurk , mis toetub raadiuse pikkusele kaarele.
1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti , haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala.
1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm.
1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 
1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd.
1 W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd.
1 Wb on selline magnetvoog, mille korral antud suurusest vähenemisel 0-ni induts kontuuris emj 1V 1 s jooksul. 
Faraday arv näitab, et 1 mooli aine eraldamiseks elektrolüüsil elektroodidele peab elektrolüüti läbima laeng 96500 C.
Siin on ära toodud need valemid, mida kindlasti läheb vaja 8. klassis.
Valem      Mille arvutamiseks kasutatakse           Tähised
-tihedus
m - mass
V - ruumala
F - jõud
g - raskuskirendus
p - rõhk
S - pindala
h - kõrgus
v - kiirus
t - aeg
s - teepikkus
A - töö
N - võimsus
- kasutegur
         tihedus      
        raskusjõud  
         rõhk
      vedeliku samba rõhk    
   üleslükke jõud
     keha mass
       kiirus
    töö
   võimsus
  kasutegur
 
  
Soojushulk
       Erisoojus
       Sulamissoojus
       Aurustumissoojus
I – voolutugevus
q – elektrilaengu suurus
t – aeg
U – pinge
R – juhi takistus
r - eritakistus
l – juhi pikkus
S – juhi pindala
A – elektrivoolu töö
Q – soojushulk
N – elektrivoolu võimsus
Voolutugevus
Pinge
Voolutugevus
Eritakistus
      
Elektrivoolu töö
Elektrivoolu töö ja soojus -  hulga vaheline seos
   
Elektrivoolu võimsus
 
Valemid, mis on vajalikud liikumise teema juures.
   
Tähised
v – kiirus
t – aeg
s – tee pikkus
a – kiirendus
h – kõrgus
T – pöörlemisperiood
r – raadius
l – tee pikkus
V – ruumala
p – liikumishulk
w - nurkkiirus
a - nurk
f - pöörde nurk
g - gravitatsioonikonstant
f – pöörlemissagedus
  
kiirus
                      
kiirendus
     
     
tee pikkus
      
aeg ( vabalangemine )
     
kõrgus (vabalangemine)
     
Pöörlemisperiood
     
Pöörlemisperiood
 
liikumishulk
kiirendus
kiirendus
kosmiline kiirus
             
    
      
kesktõmbe kiirendus
     
joonkiirus
     
 
tee pikkus ( horisontaalselt visatud keha)
      
Kõrgus (horisontaalselt visatud keha)
tee pikkus (nurga alt visatud keha liikumine)
      
kõrgus (nurga alt visatud keha liikumine)
     
nurkkiirus
mass
    
Need on valemid, mida kohtate teema “Jõud looduses” ning “Energia, töö ja võimsus” all.
Tähised
F – jõud
P – keha kaal
N – toereaktsioon
E – energia
A – mehaaniline töö
W – võimsus
M – jõumoment
m – mass
r – raadius
k – jäikus
x1 – vedru algpikkus
x2 – vedru lõpp-pikkus
v – kiirus
h – kõrgus
s – tee pikkus
t – aeg
l – koormise kaugus toetuspunktist
g - gravitatsioonikonstant
n - hõõrdetegur
g – raskuskiirendus
a – kiirendus
Gravitatsioonijõud
Keha kaal
 
  
   
Elastsusjõud (vedru)
 
Hõõrdejõud
  
 
Toereaktsioon
  
Kineetiline energia
  
Potentsiaalne energia
  
 
Potentsiaalne energia
  
Mehaaniline töö
 
   
Mehaaniline töö
   
 
Võimsus
   
 
Jõumoment
        
F=mg              Raskusjõud
F=ma              Jõud
Molekulaarkineetiline teooria
 
Molekulide arv
Rõhk
Molekulide konsendratsioon
Ideaalse gaasi põhivõrrand
Rõhk
Rõhk
Kineetiline energia (keskmine)
Absoluutne temperatuur
Ideaaalse gaasi
olekuvõrrand (Mendelejevi ja Clapeynoni valem)
Tähised:
N- molekulide arv
m- mass
Na- Avogadro arv
- ühe mooli mass
p- rõhk
F- jõud
S- pindala
n- molekulide arv ruumalaühikus
V- ruumala
v- keskmine kiirus
m0- molekuli mass
- tihedus
E- keskmine kineetilineenergia
k- universaalne konstant
T- absoluutne temperatuur
t-temperatuur
R- gaasi universal konstant
 
 
    
   
   
  
    
   
   
   
   
   
   
  
   
  
   
Jõumoment
Perjood
Perjood
Sagedus
Pendli võnkumise perjood
Vedrupendli võnkumise perjood
Harmooniline võnkumine
Ringsagedus
Laine levimise kiirus
Tähised:
T- võnkumise perjood
t- aeg
n- võngete arv
f- võngete sagedus
l- pendli pikkus
g- vabalangemise kiirendus
m- mass
k- vedru läikus
- ringsagedus
- aeg faas
- sagedus
v- kiirus
- lainepikkus
Staatika
   
   
   
   
   
   
   
   
   
           
Soojushulk tahke või vedela keha soojendamiseks või jahutmiseks
Soojushulk tahke aine vedeldamiseks sulamistemperatuuril
Soojushulk vedeliku aurustamiseks keemistemperatuuril
Gaasi siseenergia muut
Vedeliku samba kõrgus kapillaarides
Tähised:
Q- soojushulk
c- erisoojus
m- mass
t1- algtemperatuur
t2- lõpptemperatuur
- sulamissoojus
L- aurustumissoojus
U- gaasi siseenergia
A- töö
h- vedelikusamba kõrgus
- pindpinevustegur
- vedeliku tuhedus
g- vabalangemise kiirendus
r- kapillaari ava raadius
Termodünaamika
   
 
 
   
 
 
Soojusmasinad
Tähised:
Q1- Soojendi soojushulk
Q2- kaotsi minev soojushulk
A- kasulik töö
T1- soojendi temperatuur
T2- jahuti temperatuur
- kasutegur
Kasulik töö (soojusmasina poolt)
Kasutegur
Kasutegur (Töötavaks kehaks ideaalne gaas )