Füüsika valemid (13)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Keskkooli füüsika

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

Füüsika

7

doc

Füüsika valemid

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

Füüsika

10

pdf

Füüsika tähistused

ALATI JA IGAL POOL: i - x-telje suunaline ühikvektor j - y-telje suunaline ühikvektor k - z-telje suunaline ühikvektor Sirgliikumine x ­ asukoha koordinaat v ­ kiirus (märgiga suurus) vav ­ keskmine kiirus a ­ kiirendus (märgiga suurus) aav ­ keskmine kiirendus x0 ­ liikumise alguspunkt v0 ­ algkiirus Liikumine ruumis r ­ punkti kohavektor r ­ nihkevektor v ­ kiiruse suurus s ­ tee pikkus t ­ aeg v ­ kiirusvektor vav ­ keskmine kiirus vektorina a ­ kiirendusvektor a k ­ keskmine kiirendus vektorina at ­ kiirenduse tangentsiaalkomponent at ­ kiirenduse tangentsiaalkomponendi suurus a n ­ kiirenduse normaalkomponent an ­ kiirenduse normaalkomponendi suurus R ­ kõverusraadius Ühtlane ringliikumine r ­ ringjoone raadius 0 ­ algfaas (algnurk) ­ pöördenurk t ­ ajavahemik ­ nurkkiirus s ­ kaare pikkus (tee pikkus) v ­ (joon)kiiruse suurus t ­ ajavahemik juhul, kui alghetk on n

Füüsika

1

doc

Valemid

D = 1/f A=U*I*t D ­ optiline tugevus [ 1dptr A ­ elektrivoolu töö ( 1J ) Rööpühenduse korral: (dioptria) ] U ­ pinge ( 1V ) f ­ fookuskaugus ( 1 cm ) I ­ voolutugevus ( 1A ) I = I1 + I2 t ­ aeg ( 1s ) I ­ voolutugevus ( 1A ) = m/V ­ tihedus ( 1g/cm³ ; A = I² * R * t Kui rööbiti on ühendatud n 1kg/dm³ ; 1kg/m³ ) A ­ elektrivoolu töö ( 1J ) ühesuuruse takistusega m ­ mass ( 1 kg , 1 g ) I ­ voolutugevus ( 1A ) juhti, on juhtide V ­ ruumala ( 1cm³ ; R - takistus ( 1 ) kogutakistus n korda 1dm³ ; 1m³ ) t ­ aeg ( 1s ) väiksem üksikjuhi taistusest. F=m*g A = U²/R * t F ­ jõud ( 1N ) A ­ elektrivoolu töö ( 1J ) R = Ri/n m ­ mas

Füüsika

1

doc

Elektri spikker

TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskkonna tihedus

Füüsika

11

doc

Füüsika eksam

Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi

Füüsika

21

doc

Füüsika põhivara

FÜÜSIKA PÕHIVARA Liikumine 1. Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; km/) 10. Kiirendu

Füüsika

2

doc

Mehaanika ja soojuse valemid

I. MEHAANI KA I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus s Ühtlane sirgjooneline liikumine x x 0 vt s vt v a0 t

Mehaanika ja soojuse valemid

Meedia

Kommentaarid (13)