Meieni jõudnud Samuti ei saa inimliku uudishimu rolli alahinnata. Pole tõendite kohaselt paelus Maa kuju ja mõõtmete määramine sugugi imekspandav, et arutlused ilmaruumi ehitusest ja inimest juba vähemalt kolme tuhande aasta eest. Arvata Maa kujust olid muuhulgas paljude tuntud Vana-Kreeka võib, et see huvi kasvas välja vajadusest mõista teatavate filosoofide lemmikteemadeks. Kuna veel polnud kuigi loodusnähtuste toimumist. Nii näiteks olid kuuvarjutused täpseid mõõtevahendeid ja samas puudus ka praktiline toona üsna hirmutekitavad sündmused, andes ainest vajadus Maa kuju/mõõtmete täpseks teadmiseks, siis lasti mitmesugusteks spekulatsioonideks. Samas aga vihjas see aga fantaasial lennata. Nagu filosoofide puhul ikka, oli väite loodusnähtus Maa tegelikule kujule. Kuna nendele esitaja sõnaosavus palju määravam kui selle õigsus.
org/wiki/Walking_in_the_Air (1p) Kopeeri siia pilt, millega saab seda raamatut illustreerida.(1p) Lehe URL, kust pildi võtsid (1p) http://en.wikipedia.org/wiki/File:The_Snowman_poster.jpg 5. küsimus 7p Kui suur on Maa ja Kuu keskmine kaugus? 384 400 km Kuidas nimetatakse maa ja Kuu lühimat kaugust? Perigee. Kuidas tekib täielik kuuvarjutus? Kuuvarjutus tekib täiskuu ajal, kui maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused (3p) URL http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html http://miksike.ee/documents/main/referaadid/astronoomia.htm http://www.winentrance.com/General_Knowledge/Geography/Moon-important-facts.html (1p) Kopeeri siia pilt, mis seletab, kuidas tekib kuuvarjutus. (2p) Pildi URL (1p) http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/pildid/kvarjut.gif 6. küsimus 8 p Mis aastal, mis linnas ja kelle toimetusel hakkas ilmuma esimene iseseisev spordiväljaanne eesti keeles. Mis oli selle väljaande nimi
sünoodiline kuu (ajavahemik noorkuust noorkuuni, 29,531 päeva). Varjutusi oleks raske ennustada, kui poleks huvitavat kokkusattumust. · 242 drakoonilist kuud on 6585,36 päeva (242*27,212220) · 19 drakoonilist aastat on 6585,78 päeva (19*346,620031) · 223 sünoodilist kuud on 6585,32 päeva (223*29,530588) See periood avastati Vana-Egiptuses ja kannab Saarose nime. Egiptuse keeles tähendab saaros kordumist ja tõepoolest -- vähemalt kuuvarjutused korduvad selle 18-aastase (täpsemalt 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi) perioodi järel. Päikesevarjutustega on lood kehvemad - ülearune kaheksa tundi nihutab varjutuse teisele poole Maakera. Nii on päikesevarjutuste periood antud piirkonnas kolm saarost ehk 54 aastat ja üks kuu. Vanarahvatarkus · Varjutus ennustab viimsetpäeva, halba, sõda, haigusi ja nälga · Päikesevarjutus on Kuu sündimise ajal · Pole hea, kui varjutus loomade peale paistab
Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. On olemas kolme liiki päikesevarjutusi: osaline(Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud ), täielik(Päike kadunud) ja rõngakujuline päikesevarjutus(kuu ei suuda kogu päikest ära varjata). Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saarost tunti ja päikesevarjutusi suudeti ennustada juba vanaajal. 5.Kuuvarjutused: Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. 6.Kuu iseloomustus · Maale lähim taevakeha · Kuu faasid ( kuu loomine kuud ei ole näha, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu) · Läbimõõt u 3500 km · Mass on Maa massist 81 korda väiksem · Raskusjõud on Kuu pinnal 6 korda väiksem kui Maa pinnal · Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, heledaid mandriteks
See on seepärast, et Kuu peeegeldab Päikeselt tulnud valgust. Andmeid Kuu kohta: Kaugus Maast: 384 401 km Kahe täiskuu vaheline periood :29 päeva12 tundi ja 43 minutit Läbimõõt ekvaatoril: 3477,8 km Heledus: 1/425 000 Päikese heledusest Raskusjõud pinnal: 1/6 Maa raskusjõust Kuuvarjutus: Kuuvarjutus tekib täiskuu ajal, kui maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul, osalisi võib näha aga sageli. Astronoomid kuul Aastal 1994 avastasid astronoomid Kuul "igavese päikese tipu" piirkonna, kus päike kunagi ei looju. Peary kraatri serval kõigub temp. vaid 20 kraadi võrra ning päike paistab
*tänapäeval peamiselt: Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Iraan..., vastuolud (rikkus/vaesus, rahutus/stabiilsus). HAMMURAPI laiendas Vana-Babüloonia riigi piire, korrastas riigisüsteemi, seadustekogu. ASSURBANIPAL Süüria suur vallutaja, rajas Ninive raamatukogu. NEBUKADNETSAR Uus-Babüloonia suur vallutaja, Babüloni linna ehitaja. TEADUSSAAVUTUSED kõrgel tasemel matemaatika (matemaatiliste ülesannete kogud), astronoomia areng (päikese- ja kuuvarjutused, taevakehade trajektoorid), astroloogia sünd (ennustamine, jumalad taevakehad). *SARNASUSED, ERINEVUSED (VIHIK!!!) KAANANIMAA: 2000eKr Aabraham Kaananimaale 1700eKr iisraallased sattusid Egiptusesse viletsad karjamaad, põud, veepuudus Kaananimaal. Iisraellased pidid egiptlastele vastutulelikkuse eest tasuma, nõudmised muutusid järjest rangemaks Egiptuse vangipõli. 1250eKr pöörduti Egiptusest tagasi Siinai mäel sai Mooses Jahve käest 10 käsku, mis olid
Täielik päikesevarjutus on nähtav 250km laiusel maaribal, selle kestus ei ületa 7minutit ja 40 sekundit. Üldse võib aastas esineda 2-5 päikesevarjutust. Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on nähtavad tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas. Varjutus võib kesta kuni 1 tund 40 minutit. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab tohkem siniseid kiiri ja murrab punaseid. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis, toimuks iga noorkuu ajal Päikesevarjutus ja ika täiskuu ajal kuuvarjutus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km.
sõlmes drakoonilise aasta (346,62 päeva). Varjutusi oleks raske ennustada, kui poleks huvitavat kokkusattumust, nimelt: 242 drakoonilist kuud on 6585,36 päeva (242*27,212220) 19 drakoonilist aastat on 6585,78 päeva (19*346,620031) 223 sünoodilist kuud on 6585,32 päeva (223*29,530588) See periood avastati Vana-Egiptuses ja kannab saarose nime. Egiptuse keeles tähendab saaros kordumist ja tõepoolest vähemalt kuuvarjutused korduvad selle 18-aastase (täpsemalt 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi) perioodi järel. Päikesevarjutustega on lood kehvemad -- ülearune kaheksa tundi nihutab varjutuse teisele poole Maakera. Nii on päikesevarjutuste periood antud piirkonnas kolm saarost ehk 54 aastat ja üks kuu. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/astronoomia.htm http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/varjutused.html http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html http://et.wikipedia
See on seepärast, et Kuu peeegeldab Päikeselt tulnud valgust. Andmeid Kuu kohta: Kaugus Maast: 384 401 km Kahe täiskuu vaheline periood :29 päeva12 tundi ja 43 minutit Läbimõõt ekvaatoril: 3477,8 km Heledus: 1/425 000 Päikese heledusest Raskusjõud pinnal: 1/6 Maa raskusjõust Kuuvarjutus: Kuuvarjutus tekib täiskuu ajal, kui maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul, osalisi võib näha aga sageli. Päike: Päike on täht. Öine taevas on tähti täis. Tähed on väga-väga kaugel ja seega näivad meile täppidena. Päike asub kõigist tähtedest meile kõige lähemal. Maa tiirleb koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega ümber Päikese. Päike annab Maale soojust ja valgust. Päike on tegelikult hõõguv gaasikera, milles on veerand heeliumi ja koguni kolmveerand vesinikku
* puhastanud oma ümbruse- tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruskonnas. 6. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Kui Maa satub Kuu varjupiirkonda, siis pole siit vaadates Päikst näha- tekib päikesevarjutus. Kui Kuu vari katab Päikese täielikult, on tegu täieliku päikesevarjutusega, kui aga osaliselt siis on osaline päikesevarjutus. 7. Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)? Pool Kuust on alati valgustatud ja pool alati valgustamata. Erandiks on kuuvarjutused, kus on siis näha ka rohkem kui poolkuud, või isegi terve Kuu. See osa, mis Kuust on valgustatud oleneb Kuu, Maa ja Päikese omavahelisest asendist, ning muutub sedamööda, kuidas Kuu ümber Maa tiirleb. Olukorda, kus on nähtav kogu Kuu – täiskuu ja olukorda, kus kogu nähtav Kuu osa on valgustamata- Kuu loomiseks. 8. Mis on teleskoop? Teleskoop on mõõteriist, mis suurendab vaatenurka ja toob sellega kauged esemed ligemale. 9. Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine?
Sõlmede asukoht taevas on teada, samuti Päikese liikumine. Päikesevarjutus on võimalik 33 päeva vältel. Kuu vari langeb Maale, kui Kuu ise on ekliptikast maksimaalselt poolteise kraadi kaugusel. Kuuvarjutus on võimalik 23 päeva vältel, sest Kuu ei tohi olla ekliptikast mitte üle ühe kraadi kaugusel. Kuu faaside vahelist perioodi nimetatakse sünoodiliseks kuuks ajavahemik noorkuust noorkuuni on 29,531 päeva. Kuuvarjutused korduvad 18 aasta 11 päeva ja 8 tunnise perioodi järel. Päikesevarjutuse perioodiks on 54 aastat ja üks kuu. Päikese vaatlemisel tuleb olla ettevaatlik. Kasutada ei tohi binoklit või teleskoopi. Kõige parem on varjutuse vaatamiseks kasutada tumedat valgust näinud fotofilmi või keevitaja kaitseprille. Tahmane klaas ei sobi vaatamiseks, sest tahmakiht sellel on ebaühtlane, mistõttu on ka kaitse nõrk. Kokkuvõte Pean tunnistama, et mul oli väga huvitav seda ettekannet teha
Kosmoloogia, maailmapildi areng. (45h) Esialgne maailmapilt kettamaailm. Taevakuppel. Taevasfäärid Vana-Kreekas. Geotsentriline maailmapilt, selle seos vaatlustega. Taevasfäär ja selle elemendid. Taevakaart. Tähtkujud. Tähesuurus. Taevakehade ööpäevane liikumine. Taevakehade näiv liikumine. Astronoomias kasutatavad vahendid. Päikese aastane liikumine. Ekliptika. Sodiaak. Süsteem "Maa-Kuu". Päikese- ja kuuvarjutused. Maa-rühma planeedid. Hiidplaneedid. Planeetide kaaslased ja rõngad. Päikesesüsteemi väikekehad. Planeedisüsteemide tekkimine ja areng. Lähim täht - Päike. Päikese atmosfääri ehitus. Aktiivsed moodustised Päikese atmosfääris. Tähtede siseehitus. Tähtede põhikarakteristikud: temperatuur, heledus, raadius, mass. Hertzsprungi-Russeli diagramm. Muutlikud tähed ja noovad. Valged kääbused, neutrontähed, mustad augud. Gaas-tolmuudukogud. Tähtede areng.
Mõtleme nüüd, kas päikesevarjutuseks nimetatav nähtus on ikka päikese- varjutus. • Kuuvarjutuse ajal on Kuu Maa tekitatud varju piirkonnas. • Päikesevarjutuse ajal on osa Maa pinnast Kuu tekitatud varju piirkonnas. Kas meie peaks päikesevarjutust hoopis maavarjutuseks nimetama? Ilmselt peaks. Aga nimi ei sega elamuste saamist. Foto 3.11. Sellist päikesevarjutust sai Eestis näha 11. augustil 1999 32 Teemasid uurimistööks • Kuuvarjutused: poolvarjuline, osaline, täielik. • Päikesevarjutused: osaline, rõngakujuline, täielik. ? Küsimusi ja ülesandeid 1. Miks on varjud keskpäeval palju lühemad kui hommiku- ja õhtupoolikul? Tee selgitav joonis. 2. Kuidas peavad Päike, Kuu ja Maa üksteise suhtes asetsema, et toimuks kuuvarjutus? 3. Kuu on ju Maast väiksem. Kuidas ta saab üldse Päikest Maal asuva vaatleja eest katta? 3.3. Valguse peegeldumine tasaselt pinnalt
Päikese poolt vaadatuna nende taha jääv varjupiirkond. Kuna nii Kuu kui Maa on Päikesega võrreldes palju väiksemad kehad, on nende varjude puhul on tegemist küllaltki keeruka täis- ja poolvarjude süsteemiga. Kuuvarjutus on olukord, kus Kuu satub Maa täis- või poolvarjukoonusesse. Esimesel juhul nimetatakse nähtust osaliseks kuuvarjutuseks, teisel aga täielikuks kuuvarjutuseks. Kui Kuu tiirleks ümber Maa samas tasandis kui Maa ümber Päikese, toimuksid kuuvarjutused iga 29,5 päeva tagant. Paraku on Kuu ja Maa tiirlemistasandid teineteise suhtes umbes 5° võrra nihutatud ning tänu sellele tekib olukord, kus me saame vaadelda kuuvarjutust keskmiselt kord 1 … 1,5 aasta tagant. Aastatel 2013 … 2016 toimuvad kuuvarjutused on leitavad tabelist. Päikesevarjutus on olukord, kus Kuu jääb Maa ja Päikese vahele ning Kuu täis- või poolvari langeb maapinnale. Kuu poolvarju piirkonnas viibivad vaatlejad näevad osalist
2) infrapunakiiri kasut. pimeduses binoklites, vastavates fotoaparaatides 3) nähtava valguse kasutamine 4) ultraviolettkiirguse kasutamine 5) röntgenkiirguse kasutamine 6) ja kiirguste kasutamine Raadiolakatsiooniks nim. esemete avastamist ja nende asukoha kindlakstegemist raadiolainete abil. O p t i k a Kiir on suunaga sirge, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Läbipaistvas ühtlases keskkonnas levib valgus ühtlase kiirusega sirgjooneliselt. Kuuvarjutused tekivad, kui Maa varjab Päikese Kuu eest ära (nad on ühes tasandis ja Maa on Päikese ning Kuu vahel). Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu jääb Päikese ja Maa vahele nendega samale tasandile. Môlemad nähtused annavad tunnistust valguse sirgjoonelisest levikust. Valguse murdumisseadused on analoogilised lainete murdumisseadustega. (vaata eestpoolt) Murdumisnäitajat nim. absoluutseks, kui ta on leitud valguse üleminekul vaakumist mistahes keskkonda ehk
kui tiirlemisele vastassuunas. Neptuunil on 3 nõrka rõngast. PÄIKESEVARJUTUS – Tekib, kui Kuu läheb Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. On olemas ka poolikud päikesevarjutused, sel juhul on pool päikest näha. Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga vaadata. KUUVARJUTUS- Tekib täiskuu ajal, kui Maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul. Osalisi võib näha sageli Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Kuuvarjutus saab toimuda ainult täiskuu ajal, kui Maa on Päikese ja kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. Millise kuufaasi ajal toimud päikesevarjutus? Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. Tekib, kui kuu satub Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult.
Hiljem tegi ta järgnevad inimesed ning pärandas võimu oma vanemale pojale Intile ja lahkus üle Vaikse ookeani. Ta rändab ning võib kunagi naasta. Inti on päikesejumal, peajumal ja voljakusjumal, keda kujutati sageli päikesekettana. Inti oli abielus oma õe Mama Kilyaga, kes oli öö- ja kuujumal, ka emaduse jumal ning kalendri ja ajaarvamise jumal. Nendega on seotud kaks rituaali - Intiga talvine pööripäev (24. juuni), paast ja hiljem pidutsemine, Mama Kilyaga kuuvarjutused, mis tähistasid eluka rünnakut kuu vastu, elukat peletati lärmiga ja taeva poole relvi loopides. Inti määras oma maiseks järglaseks oma poja, esimese inka valitseja Manco Capac, kes abiellus oma õega ning suundus Inti juhatamisel Titicaca äärest Cuzcosse. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Tsivilisatsioonid said Kesk-Ameerikas alguse kolmes piirkonnas: 1) vihmametsades, 2) põhja pool Mehhiko kiltmaal (Zapoteci kultuur) ning 3) Yucatani poolsaarel (maajad).
tingimuslik (conditional) Kui sul on auto, kas sa kihutad? Küsimuse tüüpide formaalne käsitlemine võib tüübiti olla üpriski erinev. Nt küsisõnaga miks esitatud küsimused nõuavad seletust. Neile vastamiseks tuleb mingit nähtust või sündmust pikemalt kirjeldada, esitada täiendavat infot, sageli tuleb näidata, milliste printsiipide, põhjuste ning konkreetsete asjaolude tõttu kõnealune sündmus toimus. Nt kui küsitakse, et miks toimuvad kuuvarjutused, siis tuleb seletuseks anda palju lisainfot ning näidata põhjuslikke seoseid. Tihti käsitletakse eroteetilises loogikas seletusi kui vastuseid ning küsimuste ja seletuste probleem moodustab ühise terviku. Mõne teise küsisõnaga seotud küsimused nõuavad teistsugust vastamist. Nt küsisõnaga kas algavad küsimused nõuavad valiku tegemist alternatiivide vahel. Üldiselt pole autorid ühisel meelel, kuidas käsitleda
annaabi.ee 
