41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. Töö ja potentsiaalne energia on seotud A = F s = F s cos = Fs s A = -W p Fs s = -W p W p Fs = - s 42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt elastne põrge on põrge, mil ei eraldu soojust. Näiteks piljard m1 = m2 = m v2 = 0 m v1 = m v1 + m v2 m v1 m v1 m v2 2 2 2 2 = 2 + 2 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt mitteelastne põrge on põrge, mil eraldub soojust. Ei kehti mehaanilise
1.Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus-sümbolite juures on alumise indeksina märgitud tuumalaeng.Laengute summa võrrandi pooltel peab olema tasakaalus 2)Massiarvu jäävuse seadus-Massiarvud peavad samuti olema tasakaalus 3)Energia jäävuse seadus 2.Ahelreaktsioon-reaktsioon,mis tekitab ise osakesi, mis põhjustavad uue reaktsiooni 3.Radioaktiivse lagunemise seadus näitab: 4.Kiirgusdoos- on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe,mõõdetakse dosimeetriga 5.Tuumaelektri +/-: +:Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades. Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energia...
massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine, Poolestusaeg aeg mis on määratud kõikidele radioaktiivsetele isotoopidele- Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest, Tuumareaktsioonid: kergete tuumade ühinemine(H +He, päike) termotuumareaktsioon, raskete tuumade lõhustamisreaktsioon (ahelreaktsioon, nt U)Termotuumareaktsiooni tekkimise tingimused: väga kõrge temperatuur, suur rõhk. Kõrge temp võimaldab prootonitel ühineda heeliumiks läbi mitme vaheetapi Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus- sümbolite juures on alumise indeksina märgitud tuumalaeng.Laengute summa võrrandi pooltel peab olema tasakaalus 2)Massiarvu jäävuse seadus-Massiarvud peavad samuti olema tasakaalus 3)Energia jäävuse seadus Ahelreaktsioon-reaktsioon,mis tekitab ise osakesi, mis põhjustavad uue reaktsiooni 12.Radioaktiivse lagunemise seadus näitab:N(t)= N0e-t N(t) on aja t möödudes alles olev tuumaosakeste arv Kiirgusdoos- kiirguse hulk massiühiku
sajandi alguses hakkas kujunema füüsikaline maailmapilt, milles kõiki nähtusi püüti tõlgendada klassikalise mehaanika alusel ja mida seetõttu nimetatakse mehanistlikus. Loodi põhjapanevad ja kõikehõlmavad, senised väheseostatud ning lünklikke teadmisi ühendavad teooriad. Peale mehaanika said niisugusteks teooriateks elektrodünaamika ja termodünaamika koos atomistlikul konseptsioonil põhineva staatilise füüsikaga.(1) Füüsika kõige üldisemateks printsiipideks kujunesid jäävusseadused, eelkõige massi ja energia, kuid ka teiste mehaaniliste suuruste jäävuse seadused. Termotünaamikas sai esmajärguliseks entroopia kasvu seadus. Pidevalt suurenes füüsika osa tehnikas. 19. sajandi lõpus hakkas ilmnema mehhanistliku käsitluse küündimatus. Aine atomaarse struktuuri jätkuv uurimine sundis revideerima klassikalise füüsika põhiprintsiipe. Selle kaasnähtusena tekkinud füüsika kriisi lahendas 20 sajandi esimesel veerandil relatiivsus ja kvantteooria loomine. Need
Jäävusseadused mehaanikas •Füüsikateooriate aluseks on suuruste jäävus. 1. Liikumise kirjeldamine impulsi jäävuse seaduse abil Impulsi jäävus mehaanika põhiülesande lahendamisel •Impulsi jäävus kehtib kõikides suletud süsteemides. •Mehaanika põhiülesanne on leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. •Impulsi jäävust väljendab valem: Δ(m1*v1+m2*v2)=0 Põrked •Põrge – on liikuvate kehade kokkupuutel toimuv lühiajaline vastastikmõju Ideaalse gaasi rõhk •Ideaalne gaas – koosneb elastselt põrkuvatest mõõtmeteta molekulidest •Gaasi rõhk on tingitus impulsi muutusest molekulide põrgetel 2. Impulsi jäävus looduses ja tehnikas Reaktiivliikumine •Reaktiivliikumine – liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa •Impulsi jäävuse seaduse oluline rakendus Pöörlemishulga jäävus •Pöördliikumist iseloomustab pöördimpulss ehk impulsimoment •Impulsimoment sõltub massist, raadiusest ning nurkkiirusest •Impulsimoment...
Teema 8-Jäävusseadused mehaanikas 1. Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks. Nii tekibki raketi reaktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa.Kasutatakse Newtoni kolmandat seadust. 2. Raketi kiirus .vr = -mk/mr *vk raketi kiirus võrdub -tekkiva gaasi mass jagatud raketi massiga ja korrutada see jagatis gaaside väljumise kiirusega ...
kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad või elementaarosakesed. Näide: Uraani tuumade lõhustumine neutronite toimel tuumapommis või -reaktoris. 12. Millest sõltub seoseenergia suurus ja kuidas? Vastus: Tuumade siseenergiad on erinevad, sest tuumad on erineva suurusega. Ühe tuumaosakese kohta arvutatud seoseenergia on väikestel tuumadel pisem, keskmise suurusega tuumadell kõige suurem ja rasketel tuumade jälle veidi väiksem. 13. Millised jäävusseadused kehtivad tuumareaktsioonides? Vastus: Laengu jäävuse seadus ja massiarvu jäävuse seadus. 14. Mis isel. Radioaktiivse lagunemise kiirust? Vastus: Poolestusaeg. Ühe poolestusajaga laguneb pool algsetest tuumadest. Järgmise poolestusajaga laguneb pool allesjäänutest, mitte allesjäänud pool. 15. Isel. Radioaktiivset lagunemist! Vastus: Lagunemisel eralduvad alfa osakesed (heeliumi aatomituumas) ja beeta
Jäävusseadused mehaanikas 1.Kirjelda raketi liikumist-millist füüsika seadust siin kasutatakse. Rakett hakkab liikuma kui ühest spetsiaalsest avast paisatakse suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekivad gaasid. Enne starti on paigal seisva raketi ja selle kütuse impulss null.Kui nüüd kütuse põlemisel tekivad gaasid liiguvad ühes suunas siis rakett hakkab ise vastassuunnas liikuma. Impulsi jäävuse seaduse alusel võime väita et impulss enne gaaside väljumist on võrdne impulsiga pärast gaaside väljumist. 2.Kirjuta raketi kiiruse valem ja selgita millest see oleneb. Vr= -mk/mr ×vk Raketi kiirus oleneb kütuse ja raketi massi suhtest ja sellest kui kiiresti gaasid välja pääsevad. 3.Milliste loetletud näidete puhul on füüsika tähenduses tegemist tööga:a)füüsikaülesannete lahendamine,b) sangpommi käeshoidmine,c)puu otsa ronimine,d)vibu vinnastamine.Selgita töö tingimus. c ja d Tingimused: 1) keha liigub 2) kehal...
objekt keskkonnatingimuste muutumisest ajas tingitud: soojuspaisumine aurustumine kondenseerumine Fundamentaalkonstandid Kvantitatiivsedsuurused, mis iseloomustavad mateeriat ja vastastikmõjusid. Võrdetegurid seosvad loodust ja füüsika võrrandeid. Vt lk 11 Kirjeldavad konkreetseid mateeria avaldumisvorme ja nendevahelisi seoseid konkreetseid füüsikalisi suurusi nt murdumisnäitaja, aine tihedus jm Jäävusseadused Kirjeldavad nähtuste vahelisi põhjuslikke seoseid, mis toimivad alati, igas olukorras, kuid mille algpõhjust ei osata seletada. Seadustel on alati rakendusprintsiibid. Seaduse avastamise eelduseks on printsiip, mis ise on liiga üldine, et selle põhjal saaks konkreetseid nähtusi ette näha või esile kutsuda. Nt energia, impulsi, laengu jäävuse seadused ehk printsiibid. Definitsioonid Seaduse kvalitatiivset esitust nimetatakse seaduspärasuseks.
40. Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x. Millistel koordinaatidel on keha püsivas taskaalus, ebapüsivas taskaalus ja ükskõikses tasakaalus. Põhjendage. Mingil kehal on koguenergia W. Missuguses piirkonnas võib keha viibida? 41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. 42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus. Alati kehtib impulsi jäävuse seadus. 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. Väljatugevus on vabalangemise kiirendus. Jõujoon on joon gravitatsiooniväljas, mille igas puntis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks
olema põhjuslikult seotud. 3. Pragmaatiline- ei tegele teadmiste süsteemi loomisega, piirdutakse teadmistega isikliku heaolu tagamiseks. Teadusliku maailmapildi alla kuulub füüsikaline maailmapilt- ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust. Füüsikalise maailmapildi aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, igas olukorras, kuid mille algpõhjus pole teada. Minu isiklik maailmapilt Iga inimene näeb maailma erimoodi ning seetõttu kujuneb igal inimesel ka oma isiklik maailmapilt. Mõni inimene arvab, et maailm sai alguse Suurest Paugust, teine jällegi usub, et Jumal lõi meid siia omal eesmärgil ning , et igal inimesel on siin maailams mingi roll täita, samas mõni inimene arvab hoopiski midagi muud
ühtsuse printsiip jne. Näide ühest põhiprintsiibist: Entroopia kasvu printsiip- entroopia iseloomustab termodünaamilise süsteemi korrastamatuse astet ning see printsiip väljendab tõsiasja, et suletud süsteemis tervikuna korrastamatus alati kasvab, entroopia kasvu printsiip, mis on termodünaamika teise seaduse üldistus, lubab ennustada protsesside kulgemise suunda. Nii näiteks kandub soojus alati soojemalt kehalt üle jahedamale. Jäävusseadused, mis kinnitavad mingi füüsikalise suuruse jäävust teatud tingimustes, on kindlaks tehtud katselisel teel ning neid on korduvalt kontrollitud. Jäävusseaduste rakendamine keeruliste füüsikaliste probleemide juures võimaldab sageli ülesande lahendamist märgatavalt lihtsustada. Jäävusseaduste teoreetiline analüüs näitab, et nad on vahetult seotud ruumi ja aja omadustega. Nii on energia jäävuse seadus seotud aja homogeensuse, liikumisehulga jäävuse seadus ruumi homogeensuse ning
Millistel koordinaatidel on keha püsivas taskaalus, ebapüsivas taskaalus ja ükskõikses tasakaalus. Põhjendage. Mingil kehal on koguenergia W. Missuguses piirkonnas võib keha viibida? Kui keha koguenergia on antud W-na, siis keha saab olla vaid I ja III piirkonnas. Üleminekut segab potentsiaalibariäär II. 41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. 42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu.Q=0 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus. Alati kehtib impulsi jäävuse seadus. Kehtib üldine energia jäävuse seadus, mis arvestab ka soojus ning deformatsiooni efekte. 44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest.
ehk, teisisõnu, ühegi välja tugevus antud ruumipunktis ei sõltu sellest, kas teine väli on parajasti olemas või ei. Megamaailma füüsikas on oluliseks lähtepunktiks Universumi ühtsuse printsiip. See printsiip eeldab et kogu Universumi koostis on põhimõtteliselt üks ja seesama. See tähendab, et samu aineid Võib leida nii Päikesel, Päikesesüsteemi planeetidel kui ka teistes galaktikates. Teistest füüsikaseadustest on põhiprintsiipide kõrval erilisel kohal nn. jäävusseadused. NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT Maailmapildi mõiste ja ajalooline areng Eristatakse üldteaduslikku, loodusteaduslikku, eriteaduslikku maailmapilti. Füüsikaline maailmapilt kuulub eriteadusliku maailmavaate hulka. Maailmapildi moodustavad maailmavaatelised teadmised, mis mõjutavad inimese taotlusi ja tegevust ning seovad need
Millistel koordinaatidel on keha püsivas taskaalus, ebapüsivas taskaalus ja ükskõikses tasakaalus. Põhjendage. Mingil kehal on koguenergia W. Missuguses piirkonnas võib keha viibida? Kui keha koguenergia on antud W-na, siis keha saab olla vaid I ja III piirkonnas. Üleminekut segab potentsiaalibariäär II. 41) Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. 42) Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu. Q=0 43) Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus. Alati kehtib impulsi jäävuse seadus. Kehtib üldine energia jäävuse seadus, mis arvestab ka soojus ning deformatsiooni efekte. 44) Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind
gaasi- ja tolmupilvest. Peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev pilv, milles oli ka tühine protsent teisi elemente, pöörles ja tema ainet tõmmati tsentri poole. Päikese udukogust sai nüüd gaasikera, mida ümbritses gaasist ja udust ketas. Keskne kera muutus Päikeseks ja ketta materjalist tekkisid planeedid ja teised kehad. Palju kasutamata materjali kandus eemale kosmosesse. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2009/paikesesuteem_markuskiili.htm Dünaamika Jäävusseadused ja dünaamiliste süsteemide käitumine Kirjeldame järgnevalt süsteemide dünaamika uurimise probleeme Päikesesüsteemi näite varal. Lihtsuse mõttes vaatleme Päikest ja planeete kui punktmasse ning loeme Päikese paigalseisvaks. Kui on teada planeetide asukohad ja kiirused mingil ajahetkel, saame planeetide edasise liikumise arvutada Newtoni teise seaduse ja gravitatsiooniseaduse alusel. Kuid on äärmiselt raske leida, kuidas muutub planeetide tiirlemine pikema aja jooksul
Põhjendage. Mingil kehal on
koguenergia W. Missuguses piirkonnas võib keha viibida?
Aravete Keskkool JÄÄVUSSEADUSED Füüsika referaat Koostaja: Kaari Tamtik Klass:12 Juhendaja: Gustav Uuland Aravete 2010 SISUKORD JÄÄVUSE SEADUSED Pikaajalise looduse vaatluse tulemusena on inimkond avastanud terve rea fundamentaalseid füüsika seadusi, mille kehtivust on kontrollitud sajandite jooksul ja mis ikka ja alati on osutunud kehtivateks. Ühe suure klassi nendest moodustavad jäävuse seadused, kus mingi füüsikaline suurus jääb protsesside käigus konstantseks. Jäävuse seaduste rakendamisel on oluline vaadeldavatest füüsikalistest kehadest koosneva süsteemi isoleeritus. See tähendab, et vaadeldav süsteem on nagu suletud nähtamatute seintega ruumi nii, et välisilmaga pole mingit kontakti. Arusaadav, et süsteemi isoleeritus on tinglik mõiste. Pole näiteks v...
Kui keha koguenergia on antud -na, siis keha saab püsivalt, ilma välismõjuta, ol- I II III la vaid I või III piirkonnas. 41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. Vaatame tööd nihkel : Töö ja potentsiaalse energia seotusest saab järeldada: 42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt elastse põrke korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks, mittemehaanilisteks energia- vormideks. Sellisel põrkel muundub kehade kineetiline energia täielikult elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks, ning pärast seda jällegi kehade kineetiliseks energiaks. Olgu kaks võrdsete massidega keha: , kusjuures teise keha algkiirus Sellisel juhul, lähtudes impulsi ja me-
Vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. 42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt Keha korral lihtsalt summeeritakse ainepunktide impulsimomendid: elastne põrge on põrge, mil ei eraldu soojust
Horisondiga kaldu ja horisontaalselt visatud keha liikumine. Kehade liikumine kurvis. Kiirendusega liikuva keha kaal. Ülekoormus, kaalutus. Kosmilised kiirused. 1 Jäiga keha mehaanika. Raskuskese. Keha tasakaal pöörlemistelje puudumisel. Pöörlemisteljega kehade tasakaal. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Kehade tasakaalu üldtingimus. Tasakaalu liigid. Töö. Energia. Jäävusseadused. Impulss. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine. Absoluutselt elastne ja absoluutselt mitteelastne tsentraalne põrge. Keha mehaaniline olek, oleku muutumine. Mehaaniline töö. Töö geomeetriline tõlgendus. Võimsus. Energia. Kineetiline energia. Kineetilise energia teoreem. Potentsiaalne energia. Potentsiaalne energia raskusjõu väljas. Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia. Suletud süsteem. Mehaaniline koguenergia. Energia muundumine.
sisendidest väljundid. 4. Süsteemide liigitus. Kuidas, mille alusel süsteemid jagunevad? Süsteemide liigitelu jaguneb: seoste järgi ning elementide või osasüsteemide järgi. a) Seoste järgi: seoste arv; seoste määrateldavus; seoste liik. b) Elemendi või osasüsteemi liik: tehniline; sotsialltehniline; sotsiaalne; ideeline Tehnilisi süsteeme liigitatakse: a) Peamuundamisliigi järgi: Materjali ja energia kohta peavad kehtima jäävusseadused, sõltumata nendega tehtavatest operatsioonidest. See ei kehti informatsiooni kohta. Inimene saab seda luua, avastada või hävitada, unustada. b) Komplekssuse, funktsioonistruktuuri ja kujundusstruktuuri järgi: Tehnilise süsteemi komplekssus sõltub mitmesuguste elementide arvust ja seoste arvust ja mitmekesisusest. Funktsioonistruktuure (missugused on
JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. p = mv . (5.1) Olgu mingil kehal algselt impulss p 0 . Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku t vältel resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse Fres a= . m (5.2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres v = v 0 + at = v 0 + t . m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see m...
korrutisena A = M . φ . Nurkkiirusega ω pöörleval ja inertsimomenti I omaval kehal on pöördliikumisel kineetiline energia, mis avaldub kujul E = I ω 2/2 15, Impulsimoment ja tema jäävus. ⃗L ⃗L = ⃗r x ⃗p , ω =I ⃗ Impulsimoment näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv suurus 16, Jäävusseadused mehhaanikas- Impulsi jäävuse seadus- Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas. See väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest. P=m*v (vektoritega). SUMMA: Pi=P (vektoritega) Impulsmomendi jäävuse seadus- Impulsimoment ehk pöördimpulss ehk
põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika ei seleta, vaid kirjeldab loodust. Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. Füüsikalise maailmapildi aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, kuid mille algpõhjus pole teada. Füüsikalist suurust saab mõõta (on arvväärtus), sellel on mõõtühik ja tähis. Gaaside ja vedelike voolamisel kehtib seos: Sv = const. , kus S on voolutoru ristlõike pindala ja v voolamise kiirus. Mida suurem on voolu kiirus, seda väiksemat rõhku avaldab voolav aine toru seintele. Harmoonilist võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon: x = x0sin t . kus
Schrödingeri, Heisenbergi, Pauli ja Diraci tööde tulemusena. Lisandusid dualismiprintsiip ja tõenäosuslikuse printsiip. Kaasaegne maailmapilt kujunes 20. sajandi teisel poolel seoses spinni jõudmisega statistilisse füüsikasse (fermionide ja bosonite eristamine), tugeva ja nõrga vastastikmõju avastamisega ning algosakeste standardmudeli loomisega. 33.Mateeria põhivormid Aine,väli Vastasmõju liigid, jäävusseadused, põhiprintsiibid Gravitatsioon, elektromagnetiline, nõrk ja tugev vastastikmõju, Laengu, massi ja energia jäävus. Mateeria põhivormid ja vastastikmõju liigid Füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Aine on see, millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Et mõju saab avalduda ainult siis, kui on
F 1/F 2 = l 2/l 1 ehk F 1·l 1 = F 2·l 2 58. Paigalpüsiva pöörlemisteljega keha on tasakaalus, kui temale môjuvate jôumomentide summa on null. 59. Rôhk on füüsikaline suurus, mis näitab pinnaühikuga risti môjuvat jôudu. p = F / S (Pa) 3 60. Rôhk on 1Pa(paskal), kui 1m2 suurusele pinnale môjub risti jôud 1N. Jäävusseadused 62. Keha impulsiks(ehk liikumishulgaks) nim. keha massi ja kiiruse korrutist. p= m . v (kg.m/s) 63. Jôuimpulss on jôu ja selle môjumise aja korrutis. F .t= m.v _ m . v0= p 64. Keha impulsi muut vôrdub jôuimpulsiga. 65. Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende igasugusel vastasmôjul jääv. m1·v0+ m2· v02= m1· v1+ m2· v2 66. Mehaanilist tööd tehakse, kui kehale môjub jôud ja keha selle jôu môjul edasi liigub. A = F . s
seadused formuleeritakse ideaalsete objektide jaoks, aga rakendatakse reaalsetele objektidele. Maailmapildi konstrueerimisel peame silmas, et loodusseadused ei muutu aja jooksul, küll aga muutuvad füüsikaseadused (vastavalt teaduse arenemisele), näiteks mehaanika seadused Newtonist Einsteinini. 15 Füüsikalise maailmapildi (edaspidi “maailmapildi”) aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, igas olukorras, kuid mille algpõhjus pole teada. Sellised on näiteks energia, impulsi või laengu jäävuse seadused ehk printsiibid. Nende printsiipide kehtivust on aegade jooksul väga palju katseliselt kontrollitud ja alati on nad kehtinud. Printsiipe ei saa millestki tuletada, nad iseloomustavad looduse olemust. On kindlaks tehtud, et energia jäävuse seadus on järeldus aja homogeensusest ja impulsi jäävuse seadus
.......2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...................................................................................................... 9 4.3. Termodünaamika I printsiip..................................................................................9 4.4
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liig...
annaabi.ee 
