Punkt A on joonisel potensiaalid. ;
3. 1 tesla-magnetinduktsiooni ühik(T) 4. Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. 5. B-vektori suunaks on magnetnõela põhjapoolus. 6. Lorentzi jõuks nimetatakse liikuvale laengule mõjuvat jõudu. 7. Laetud osakesed liiguvad magnetväljas üldjuhul kruvijooneliselt. 8. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud selles aines suurem jõust vaakumis. 9. Diamagneetikud nõrgendavad ja paramagneetikud tugevdavad veidi talle mõjuvat magnetvälja. Ferromagneetik on aine, mis tugevdab talle mõjuvad magnetvälja kuni mitmeid tuhandeid kordi. 10. Seal kus jõujooned paiknevad tihedamalt , on magnetinduktsioon suurem ja proovikehale mõjuvad tugevamad magnetjõud. 1. Ampere seadus- kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. 2. Biot-Svarti seadus võimaldab koos superpositsiooni printsiibiga leida mitmesuguste voolukontuuride
välismõju puudumisel null. Elektroni liikumisel aatomis umber tuuma on samaväärne vooluga, sest elektron on laengut omav osake. Vooluga kaasneb aga magnetväli. Aine välijaspoolt mõjuv magnetväli paneb elektronid aatomites täiendavalt liikuma nõnda, et tekib nõrk vastupidise suunaga väli. 2) Paramagneetikud aine aatomis ei ole elektronide summaarne magnetväli null. Aatomid pöörduvad eelistatult asendisse, kus nende magnetväli on välise magnetvälja suunaline. Paramagneetik on aine, mis pisut tugevdab talle mõjuvat magnetvälja Magnetiline läbitavus on veidi suurem ühest. Paramagneetikud on näiteks alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. Paramagneetiku aatomis ei ole
neid võib joonestada läbi mistahes ruumipunkti sest kõik ruumipunktid on samaväärsed 3. ei lõiku üksteisega sest magnetilisel indukstsioonil on igas ruumipunktis üks kindel väärtus 4. joonte tihedus on seda suurem mida suurem on magnetiline induktsioon. Magnetiline läbitavus: on ühikuta füüsikaline suurus mis nt mitu korda erineb magnet. indukt. aines magnetilisest induktsioonist vaakumis. Dimagneetikud- sisemine magnetväli nõrgendab välist magnetvälja H2O Ag Zn. Paramagneetikud- sisemine magnetväli tugevdab välist magnetvälja O Al W. Ferromagneetikud- tunduvalt suurem sisemine magnetväli tugevdab oluliselt välist magnetvälja.Ni Co
Aine magnetilised omadused: Dielektrikud vähendavad välise elektrivälja tugevust. Aine magnetilisi omadusi iseloomustab ehk suhteline magnetiline läbitavus, mis näitab mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem, kui vaakumis. Ainete magnetilised erinevused on tingitud aatomite ja molekulide magentilistest erinevustest. Ainete magneetumus väheneb temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab osakeste orienteerumist magnetväljas. Ained jagunevad: para-, dia- ja ferromagneetikuteks. Paramagneetikud: ~>1 (väga vähe suurem, nt alumiinium, hapnik, volfram). Paramagneetikud tugevdavad veidi välist magnetvälja. Diamagneetikud: ~<1 (väga vähe väiksem, nt kuld, hõbe, räni). Diamagneetikud nõrgendavad veidi välist magnetvälja. Ferromagneetikud(FM): >>1 (palju suurem, u 1000-10000 korda, nt raud, teras,nikkel, koobalt).Omavad praktilit tähtsust, magnetiline induktsioon sõltub fm-u varasemast magnetilisest olekust. Jaotatakse omakorda pehmeteks ja kõvadeks FM-ks
homogeenses magnetväljas. 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. 53
2) voolutugevusest I (A) 3) juhi pikkusest l (m) 4) nurgast (B ja l vahel) a(alfa) F = I * B * l *sin a 11.Lorentzi jõud .(valem ka) Magnetväli mõjutab jõuga liikuvaid laetud osakesi. F=q * v * B *sin a Sõltub : 1) laengust q (C) 2) magnetinduktsioonist B (T) 3) kiirusest v (m/s) 4) nurgast B ja v vahel 13.Kuidas liigitatakse ained magnetiliste omaduste järgi, magnetlilne läbitavus? Ained liigitatakse: 1) Diamagneetikud - ained, milles magnetväli nõrgeneb veidi (kuld, hõbe) 2) Paramagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb veidi (alumiinium, õhk) 3) Ferromagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb tuhandeid kordi(raud, nikkel) Magnetiline läbitavus näitab mitu korda on suurem magnetinduktsioon võrreldes induktsiooniga vaakumis. müü= B / Bo 14.Ferromagneetikud, nende omadused ja kasutamine. Kahte liiki: 1) Kalgid, ehk magnetiliselt kõvad - säilitavad hästi oma magneetumise ja neid on raske ümbes magneetida. Kasutatakse magneetiliseks infosalvestamiseks.
TEST 8 - magnetism 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. Paramagneetikud veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja b. Ferromagneetikud tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda c. Diamagneetikud nõrgendavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. Erinimelised poolused tõmbejõud b. Samanimelised poolused tõukejõud 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus 4
magnetväljad orienteeruvad välise välja mõjul; Aatomite (ja molekulide) magnetväli on põhjustatud elektronide kui laetud osakeste liikumisest aatomituuma ümber; Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välisele väljale vastupidises suunas, mille tõttu summaarne magnetväli diamagneetiku sees on veidi nõrgem väljast vaakumis ( µ 1) ; Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli paramagneetiku sees on veidi tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ; Ferromagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja mõjul olulisel määral välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli ferromagneetiku sees on oluliselt tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ;
täielikult polariseeritud. * Polarisatsioon kaksikmurdumise teel IV Ainete magnetilised omadused Erinevatel materjalidel on magnetilised omadused erinevad. Magnetiliste omaduste hindamiseks kasutatakse füüsikalist suurust, mida nimetatakse aine magnetiline läbitavus. Magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetväli aines suurem või väiksem kui vaakumis. Ained, mille magnetiline läbitavus on väiksem kui 1, on diamagneetikud (näiteks kuld), võrdne 1-ga on paramagneetikud (alumiinium) ja üle 1 on ferromagneetikud (raud). Ferromagneetikud on püsimagnetite materjaliks. Samuti on neil magnetmälu, võime salvestada magnetvälja. Seetõttu kasutatakse neid erinevate salvestamise viiside puhul (makilindid, arvuti kõvaketas). V Elektriväljad ja pinged meie sees ja meie ümber Elekter on põhimõtteliselt igalpool. Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber.
nii liikumissuuna kui ka magnetvälja suunaga. 7. Dia- , para-, ja ferromagneetikud: Ferromagneetikud jagatakse: 1) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi. 2) magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille
v on osakese hetke kiirus (meetrit sekundis m/s). Magnetiline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välisele väljale vastupidises suunas, mille tõttu summaarne magnetväli diamagneetiku sees on veidi nõrgem väljast vaakumis ( µ 1) ; Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli paramagneetiku sees on veidi tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ; Ferromagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja mõjul olulisel määral välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli ferromagneetiku sees on oluliselt tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ;
7. Mis on aatomite elektronegatiivsus? Kahe aatomi ühinemisel üks elektron annab elektroni ära ja teine saab selle endale. Seda elementi mille aatom saab elektron, nimetatakse elektronegatiivseks. Elektronegatiivsed elemendid on enamasti mittemetallid. 8. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste põhjal. Mittemagnet materjalid ja magnetmaterjalid Mittemagnet materjalideks nimetatakse aineid mille magneetiline läbitavus on 1 Selle alla kuuluvad Diamagneetikud, Paramagneetikud, Antiderromagneetikud Diamagneetikutel puudub püsiv magnetmoment, paramagneetikutes on püsiv magnetmoment olemas, kuid see on juhusliku suunaga, antiferromagneetikutes esinevad püsiva magnetmomendi piirkonnad, kus magnetmomendid on orienteeritud antiparalleelselt. Magnetmaterjalideks loetakse selliseid aineid mille magneetiline läbitavus on >>1 Sinna alla kuuluvad: Ferromagneetikud ja Ferrimagneetikud.
1.Magneetikud. Ferromagnetism. Magneetikud. Aine magnetilisi omadusi iseloomustatakse magnetilise vastuvõtlikusega ( ). Magneetikud jaotatakse sõltuvalt - st vastavalt: - Diamagneetikud km ~ 10-8 ÷ 10-7 m³/kmool (negat.) - Paramagneetikud km ~ 10-7 ÷ 10-6 m³/kmool (posit.) - Ferromagneetikud km ~ 103 m³/kmool (posit.) ( 1 + ) = - materjali magneetiline läbitavus km = C / T , kus C on Curie` konstant Ferromagnetism. Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel.Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad nimeks ferromagneetikud. Siia kuuluvad raud ,nikkel,koobalt, nende sulamid, mangaani ja kroomi sulamid.
ferromagneetikutes domeene, mis on iseenesliku magneetumise piirkonnad. Ferromagneetikute domeenid on valdavalt kõik suunatud välise välja suhtes samasuunaliselt. Ferromagneetikust keha omab sellist magnetvälja, millel on omadus välis magnetvälja suurel määral tugevdada. 5. Miks kõik dia- ja paramagneetikutest ning osa ferromagneetikutest kehad ei ole magnetvälja tekitajateks (neid ei ümbritse magnetväli) peale välise magnetvälja mõju lakkamist? Dia- ja paramagneetikud ja osad ferromagneetikud ei ole püsimagnetid, seetõttu nende magnetväli kaob peale välise magnetvälja mõju lakkamist. Püsimagneteid aga ümbritseb magnetväli ka siis, kui välise välja mõju ei ole. 6. Mis suurust nimetatakse aine suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks (sõnaliselt ja valemina koos tähiste selgitusega)? Aine suhteline magnetiline läbitavus - füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda
MAGNETISM Magnetväli. Püsimagnetid. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Magnetväljaks loetakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja. Seisva laenguga osakese ümber magnetvälja ei ole, aga elektriväli on. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Selle magnetvälja tekitavad osakesed, millest püsimagnet koosneb. Peamiselt on nendeks elektronid, millel on oma sisemine liikumine ehk spinn. Püsimagneti põhiomadused: 1) magnetitel on alati 2 poolust 2) magnetnõelad võtavad põhja-lõuna suuna 3) püsimagnet võib muuta temaga kokkupuutes olevad raudesemed ajutiselt magnetiks. Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutumise tulemusel hakkab aine ise tekitama magnetvälja. 4) magneti poolitamisel ...
südamiku magnetind. (B). Teatud B väärtusel, aga tekib küllastumine (~2,5T): B enam ei kasva. Voolu kahandamisel 0-ni jääb südamiku jääk ind. Bj. Selle hävitamiseks on vaja vastassuunalist voolu d- magneetivat voolu Id. Id suurenemisel tekib taas küllastumine. Hüstereesi silmuse põhjal jagatukse ferromagneetikud a) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi, b)magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. 2. Paramagneetikud suurendavad magnetind. mõne tuhandiku või miljondiku võrra. 3. Diamagneetikud vähendavad mõne tuhandiku või kümnetuhandiku võrra. Ferro- ja paramag. tõmbuvad magnetvälja tugevama osa poole, diamag. tõukuvad eemale. Magnetahelad selleks, et saada võimalikult suur tõmbejõud, koostatakse magnetahelad nii, et ind. jooned kulgeksid läbi ferromagneetikute.
Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed
Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille
Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille
magnetmaterjalid (>>1) : temperatuuril, kui viskoosus on väga madal, ferromagneetikud, ferrimagneetikud saavad molekulid orienteeruda sisehõõrdejõudusid ületamata. Seega on dipoolpolarisatsiooni kaod 2. Mittemagnetmaterjalid (=1) : mingil vahepealsel temperatuuril suurimad. diamagneetikud, paramagneetikud ja antiferromagneetikud Dipoolpolarisatsiooni hinnatakse tavaliselt nn. 8. Kuidas sõltub metallide eritakistus relaksatsiooniajaga ehk ajaga mil dipoolsete temperatuurist? molekulide orienteerumine elektriväljas suureneb
magn.väljas liikuvale laengule. Vasaku käe reegel: Kui asetada vasak käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad laengu liikumise kiirus suunda ja B suundub peopessa, siis kõrvalesirutatud pöial näitab Lorentz'i jõu suunda. Homogeenses magn.väljas hakkab jääva kiirusega risti indukts.joontega liikuv osake tiirlema ringjoonel, mille raadius m-mass(kg), v-liik.kiirus (m/s) avaldub valemist: Magn.läbitavuse järgi jagatakse ained kolmeks: Paramagneetikud, >1 Diamagneetikud, <1 Ferromagneetikud, palju suurem kui 1. Mingi t Ampere'i hüpotees: iga keha magn. omadused on määratud selles kehas toimuvate ringvooludega Elektromagn.indukts.seadus: induktsioonielektromotoorjõud suletud kontuuris võrdub absoluutväärtuselt kontuuri pindala i= (V) -magnetvoo muut (Wb), t- läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. aeg(s), i-induktsioonielektromotoorjõud
Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnet induktsioon suurem magnet induktsioonist vaakumist. µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1. (joonis6)2) paramagneetikud. Aine aatomis ei ole e summarne magnetv null. Aatomid pöörduvad eelistatult asendisse, kus nende magnetv oli välis magnetv suunaline. Magnetväli paramagneetikus tugevneb veidi. µ=B/B0 >1 (joonis7) 3) ferromagneetikud. Aine iga aatomi magnetv on väga tugev esinevad aine iseeneslike magneetumise piirkonnad domeenid. Magnetv ferromagneetikus tugevneb 1000 kordi µ=B/B0 >>1<104 (joonis8) Ohmi seadus vooluringi osa kohta.takistusEriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge
Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnet induktsioon suurem magnet induktsioonist vaakumist. µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1. (joonis6)2) paramagneetikud. Aine aatomis ei ole e summarne magnetv null. Aatomid pöörduvad eelistatult asendisse, kus nende magnetv oli välis magnetv suunaline. Magnetväli paramagneetikus tugevneb veidi. µ=B/B0 >1 (joonis7) 3) ferromagneetikud. Aine iga aatomi magnetv on väga tugev esinevad aine iseeneslike magneetumise piirkonnad domeenid. Magnetv ferromagneetikus tugevneb 1000 kordi µ=B/B0 >>1<104 (joonis8) Ohmi seadus vooluringi osa kohta.takistusEriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge
neid Need ergastanud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi Aine magnetilised omadused Curie temperatuur temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad Magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask 2)paramagneetikud ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatriu m 3)ferromagneetikud ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille tulemusel tekivad iseeneseliku magneetumise piirkonnad, mida nim.domeenideks
läbikantav aine mass on magnetilisi omadusi võrdeline tiheduse gradiendiga, iseloomustatakse magnetilise pindalaga ja ajaga, ning sõltub vastu võtlikusega. Magneetikud aine omadustest mida võtab jaotatakse sõltuvalt x - st arvesse difusioonitegur. vastavalt: Diamagneetikud / Dif.tegur on võrdeline Paramagneetikud / temperatuuri astmes 3/2 ja Ferromagneetikud. Erilise pöördvõrdeline magneetikute klassi rõhuga.Soojusjuhtivus moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi A/Q1=(Q1- Q2)/Q1. Carnot' välise magnetvälja puudumisel. tsükkel (ringprotsess) koosneb Kõige levinuma esindaja raua kahest isotermist ja kahest
Aine magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on
magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis =B/Bo aines/vaakumis
Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:
1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt
magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli.
Magnetväli diamagneetikus nõrgeneb veidi =B/Bo<1 (B
molekulide summaarne magnetväli on null (aine ei ole magnetvälja tekitajaks). Keha asetamisel välisesse magnetvälja püüab see väli orienteerida molekulide mikroskoopilisi välju. Sellisele välise välja mõjule alluvuse (magneetumise) seisukohalt on kõik ained liigitatavad kolme rühma: Heiti Aarna 2008 Magnetism 7 1. Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja suunas, kuid orienteeritud molekulide osa molekulide koguarvust on väike. Nüüd tekitab keha nõrga magnetvälja, mis liitub välisega, mistõttu välja magnetiline induktsioon keha sees on veidi (tavaliselt kuni mõned korrad) suurem kui vaakumis. Sellisteks aineteks on leelismetallid, leelis-muldmetallid, üleminekumetallid ja mõned gaasilised ained. 2
Kogu osakesel mõjuv jõud on siis eelolevate valemit suuma. Kuidas liiguvad laetud osakesed magnetväljas? Liiguvad konstantse kiirusega suurusega mööda spiraalset trajektoori. Homogeenses magnetväljas, kaob ära vaba liikumine. Mida näitab aine suhteline magnetiline läbitavus? Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. Baines µ= Bvaakum Mida kujutab endast ferro-, para- ja diamagneetikud? Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused Mida kujutab endast elektromagnetiline induktsioon? Laengukandjaid paneb liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool Mida nimetatakse magnetnivooks? Füüsikaline suuurus, magnetilist suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem:
Kontuurile mõjuv jõumoment magnetvälja poolt M = p m × B M = 0, p m B või p m B 2 I =const A = Idm A = Id m = I ( m 2 - m1 ) = I m ´ 1 2. Magnetväli aines 2.1. Aine magneetumine. Magneeumusvektor. Magneetumusvool. B = B0 + B Paramagneetikud omavad nn omamagnetmomenti. Elektroni orbitaalne liikumine aatomis kujutab endast ringvoolu I = e Diamagneetikutel omamagnetmoment puudub. Ferromagneetikud võivad olla magneetunud ka ilma välise väljata. 1 n Magneetuvusvektor J = pmi (kõikide magneetikute kohta) V i =1 Magneetuvusvool aine magneetuvusega
siis ei ilmne. Curie temperatuur on temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku
Osake hakkab liikuma ühtlaselt mööda ringjoont ja Lorentz'i jõud kujutab endast kesktõmbejõudu. 8. Voolu magnetväli ja Magneetikud · Biot'-Savart'i-Laplace'i seadus (millest oleneb magnetvälja tugevus juhi umber) · Magnetvälja suund (+ joonis) Kui (parempoolne) kruvi panna liikuma piki vooluga juhet nii, et kruvi pea pöörlemine ühtib magnetilise induktsiooni vektori suunaga, siis kruvi ise liigub voolu kulgemise suunas · Dia- ja paramagneetikud, indutseeritud magnetvälja suund, summaarne väli aines (+ joonis) Diamagneetikud magnetiline vastuvõtlikkus X on negatiivne ja väike ja konstantne, indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga. Aatomi magnetmoment on 0. Heelium, argoon, neoon jpm Paramagneetikud magnetiline vastuvõtlikkus X on positiivne ja väike ja konstantne, väljad on samasuunalised. Aatomite magnetmoment on nullist erinev. Hapnik, liitium, alumiinium jpm
ringvooludega.Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Aine mõju magnetväljale: ained võivad nii tugevdada, kui ka nõrgendada välist magnetvälja. Valem: Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi Magnetvoog: võrdeline kontuuri läbivate jõujoonte arvuga. Kui kontuuri läbiv magnetvoog muutub, induktseeritakse kontuuris elektromotoorjõud. Valem: Elektromagnetilise induktsiooni nähtus: seisneb selles, et muutuv magnetvoog tekitab
Seega diamagneetik nõrgendab välist magnetvälja. Diamagneetikute erineb väga vähe ühest, näiteks: Vismut = 0,999824 Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi. Kuld = 0,999961 Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 9,78 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 271 Celsiuse kraadi. Klaas = 0,999987 Paramagneetikud Paramagneetiku aatomis ei ole elektronide summaarne magnetväli null, sest elektronide arv on paaritu. Ühe elektroni omamagnetväli jääb tasakaalustamata. Välises magnetväljas üritab paramagneetiku osake pöörata end nii, et osakese magnetväli oleks välise väljaga samasuunaline. Seetõttu magnetväli paramagneetikus veidi tugevneb. Paramagneetikute erineb väga vähe ühest, näiteks: Plaatina = 1,000250 Volfram = 1,000176 Hapnik = 1,0000019
lisaringvoolu tekkimine > lisamagnetmoment Need lisamagnetmomendid püüavad takistada magnetvälja kasvu diamagneetikutes tekkiv väli on vastupidine nendele mõjuvale magnetväljale. Kokkuvõttes väheneb aines magnetinduktsioon võrreldes välise välja magnetinduktsiooniga Diamagnetiline effekt on omane kõikidele aatomitele. Siiski jälgitav ainult siis, kui aatom ei oma magnetmomenti ilma välise väljata. Paramagneetikud ( > 0, µ > 1) · Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne · Väljad on samasuunalised VB!!!! Feromagneetik on aine, mis tahkes olekus võib välise välja puudumisel olla magneetunud § Nad on püsimagnetid. · Raud, nikkel, koobalt, gadoliinium , nende sulamid ja ühendid § Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav § Ferromagneetiku magneetumust annab väga hästi kirjeldada hüstereesisilmusega
Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on väga tugev, seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälja tugevdada, mille
F=k 1 I B l sin Lorentzi jõud: magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F=k 1 e v B sin 36)Magnetväli aines Süsteemis, kus puuduvad paigalseisvad laengud, avaldub elektromagnetväli magnetväljana. Diamagneetikud (r<1) nõrgendavad neile mõjuvat magnetvälja, kus rmagnetiline läbitavus Paramagneetikud (r>1) tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja Ferromagneetikud (r>>1) tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. 37)Magnetvälja voog.Tsirkulatsioon =B S cos Voolude, mis läbivad selle kontuuri poolt ümbritsetud pinda, summat nimetatakse tsirkulatsiooniks. 38)Faraday seadus Elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? Mikrovoolude magnetinduktsioon on aine magneetuvus. Magneetuvusel ja magnetväljatugevusel sama dimensioon ja ühik. Suhteline magnetiline läbitavus näitab mitu korda erineb magnetinduktsioon aines magnetinduktsioonist vaakumis. 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike. <1 Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54
Kui suur on selle sedame elektriline võimsus millivattides? 15mW 14. Juhti mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. Mitu džauli eraldus soojusena? 80 J 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus 8. Test 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. diamagneetikud- nõrgendavad neile mõjuvat magetvälja b. ferromagneetikud: tugevdavad c. paramagneetikud: veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. erinimeliste pooluste vahel tõmbejõud b. samanimeliste pooluste vahel tõukejõud 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolust 4. Magnetväljas asuvale vooolusle mõjuv jõud sõltub voolu suuna ja magnetvälja suuna vahelisest nurgast. Kui magnetvälja suund ja voolu suund langevad kokku, siis jõud on 0 5
Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? Mikrovoolude magnetinduktsioon on aine magneetuvus. Magneetuvusel ja magnetväljatugevusel sama dimensioon ja ühik. Suhteline magnetiline läbitavus näitab mitu korda erineb magnetinduktsioon aines magnetinduktsioonist vaakumis. 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike. <1 Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. >1 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. >>1 Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. 53. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere'i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd. 54
K2=µ0/4 ja magnetvälja konstant µ0=410-7 H/m H-induktiivsuse ühik hendri. dB = k 2 Idl sin 1 / r 2 k 2 = µ 0 / 4 = 10 -7 H / m H (henri)-induktiivsuse ühik dB = k 2 Idl r / r 3 r / r -ühik vektor 4p.Magneetikud, Ferromagnetism-Aine magneetilisi omadusi iseloomustatakse magnetilise vastuvõtlikusega () Diamagneetikud- H km 10 -8...10 -7 m 3 / kmol (negat ) Paramagneetikud- H km 10 -7 ...10 -6 m 3 / kmol ( posit ) Ferromagneetikud- H km 10 3 m 3 / kmol ( posit ) Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel. Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad nimeks ferromagneetikud. Siia kuuluvad raud, nikkel, koobalt, nende sulamid, mangaani ja kroomi sulamid. On samuti ferromagneetilised pooljuhid, mida nim ferriidideks. Nõrgalt magneetiliste ainete magnetumud
mass, z iooni laeng. Kasutatakse osakeste molekulmassi määramiseks jne. Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise. Maa magnetväli- planeet Maad ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Suhtelina magnetiline läbitavus- magnetväli võib välismagnetvälja nii tugevndada kui Baines µ= ka nõrgnedada. Bvaakum Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused. Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetilist suutlikust läbida vaadeldavat pinda Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna
tekitama magnetvälja. Spinn-elektronil on peale orbitaalsete momentide veel omamomendid. Electron pöörleb ümber oma telje ja sellest nimetus spin.spinn on kõikidel elementaarosakestel, ka laenguta osakestel. Suhteline magnetiline läbitavus- näitab kui palju on magnetiline induktsioon aines suurem kui vaakumis. µ=B(aines)/B(vaakumis). Sõltuvalt µ väärtusest jaotatakse ained 3 gruppi. Diamagneetikud(µ<1) nõrgendab veidi talle mõjuvat magnetvälja ja paramagneetikud(µ>1) veidi tugevdab. Ferromagneetik-on aine,mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja kuni tuhandeid kordi. Ferromagneetikud on raud,nickel,koobalt.kasut.mäluelemendia IT-s. Elektromagnetiline induktsioon ja vahelduvvool Magnetvoog-=BScos [wb] kui kontuur pindalaga 1m² paikneb magnetväljas 1 tesla risti jõujoontega,siis magnetvoog läbi selle kontuuri on 1 weeber Wb. Kui raam on jõujoontega risti siis normaali ja jõujoonte vaheline nurk on 0º elektromagnetiline
vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 98. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 99. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus.? Mis on suhteline magnetiline läbitavus. 100. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. µ >> 1Neile on iseloomulik spontaanne magneetuvus. Nad on püsimagnetid. Fe,Co, Ni,Gd Ja mõned sulamid. Ferromagnetism pole klassikalise füüsikaga põhjendatav. Curie punkt: temperatuur, mille juures ferromagneetik kaotab omadused. 101
..=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 7 15 magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Suhtelina magnetiline läbitavus- magnetväli võib välismagnetvälja nii tugevndada kui ka nõrgnedada. Paramagneetikud >=1, Diamagneetikud <=1, ferromagneetikud >>1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused. Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis. ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetilist suutlikust läbida vaadeldavat pinda Tähis: (Fii)
13. Patareidel töötaval seadme pinge on 3V ja seda läbib elektrivool tugevusega 5mA. Kui suur on selle seadme elektriline võimsus millivattides? a. 15 (N=U*I) 14. Juhti, mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. Mitu dzauli eraldus soojusena? a. 80 (Q=I2*R*t) 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus. Magnetism 1. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained kolmeks: a. Paramagneetikud veidi tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja b. Ferromagneetikud tugevdavad neile mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda c. Diamagneetikud nõrgendavad neile mõjuvat magnetvälja 2. Milliste magnetpooluste vahel on millised jõud? a. Erinimelised poolused tõmbuvad b. Samanimelised poolused tõukuvad 3. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus 4
(Füüsika üldkursus 2) 20 38. Magnetvälja tugevus. Koguvoolu seadus aines. Koguvoolu seadus seob magnetvälja allika magnetilise induktsiooniga. Magnetvälja tsirkulatsioon mööda pinna kinnist kontuuri võrdub voolude summaga, mis läbivad selle kontuuri poolt ümbritsetud pinda. ❑ Valem: ∮ ❑B (vektor)*dr (vektor) = μ0*Ik ❑ aines: Uder lk 86 39. Dia- ja paramagneetikud. Diamagneetik on aine mille aatomid ei oma magnetmomenti kui nad ei asu magnetväljas. Magnetväljas diamagneetiku aatomid omandavad magnetmomendi, mis on vastassuunaline välise magnetväljaga. Diamagneetik magneetub seetõttu välise magnetvälja tugevusele H(vekt) vastassuunaliselt. Diamagneetikus tekib lisaks välisele magnetväljale sellega vastassuunaline nõrk magnetväli μ 0 J (vekt), seetõttu summaarne väli on väiksem välisest. Seega
vabade elektronide abil. Metallide soojusjuhtivus on suurim. 24.Ferromagnetism ja ferrimagnetism. on vaakumi magnetiline läbitavus. Sõltuvalt väärtusest jaotatakse materjalid kolmeks: 1) ferromagneetikud (magnetmaterjalid)mille r >> 1. 2) paramagneetikud, mille r 1 3) diamagneetikud, mille r 1 Magnetmomentide tekkimine magnetmaterjalides on seotud elektronide spinnidega. Ferromagneetikutes esinevad makroskoopilised osad domeenid mille piires on
.. ; spinniprojektsioonil on vastavalt 2s + 1 võimalikku väärtust. Spinni väärtusega (kas täis- või poolarvuline) on määratud statistika, millele osake allub. Suhteline magnetiline läbitavus Dimensioonita suurus ja näitab, mitu korda on magnetilise induktsiooni vektor . antud keskkonnas suurem või väiksem kui vaakumis. Dia-, para- ja ferromagneetikud Diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetikud säilitavad talle antud magnetvälja. Neid kasutatakse seetõttu püsimagnetitena. Domeen Piirkond, kus magnetväli on ühesuunaline.
−dQ ε= dt Miinusmärk tuleb kokkuleppeliselt, kuna töö on vastupidine sellele, mida meie tahame tekitada. 60. Kuidas jaotatakse aineid magnetiliste omaduste alusel? Kuidas muutub magnetväli nendes ainetes? 1. Dimagneetikud – molekulide summaarne magnetmoment on natuke väiksem ühest (nt vask) 2. Paramagneetikud – aine summaarne magnetmoment on natuke üle ühe (1.000 ja alates neljandast komakohast muutub). Näiteks alumiinium. 3. Ferromagneetikud – magnetmomentide summa on paramagneetiku omast tunduvalt suurem. Nt raud. Dimagneetikutes läheb magnetväli veidi väiksemaks, paramagneetikutes veidi suuremaks ja ferromagneetikutes kõvasti suuremaks. 61. Lähtudes Fermat’ printsiibist, tuletada murdumisseadus.
annaabi.ee 
