Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ruuminurk" - 26 õppematerjali

ruuminurk - Ω [sr] 1 steradiaan eraldab kera pinnast pinnatüki,mille pindala on võrdne raadiuse ruuduga.
thumbnail
3
docx

OPTIKA küsimused ja vastused

Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nim. valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I. Ühik [1cd] 15. Valgustatuseks nim. mingile pinnale langeva valgusvoo ja pinna pindala suhet. Tähis E. Ühik [1lx] 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1lm jaotub 1m2 suurusel pinnal ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumiseks nim. sellist nähtust, kus valgus langeb kahe kk lahutuspinnale ja...

Füüsika
105 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ühikute definitsioonid

1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk , mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd...

Füüsika
182 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika valemid

1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk , mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm. 1 V on selline elektrivälja potentsiaal, mille korral 1-kulonilise laengu lõpmatusse viimisel tehakse 1J tööd. 1 V on selline pinge, mille korral 1 kulonilise laengu ümberpaigutamisel elektriväljas ühest punktist teise tehakse 1J tööd...

Füüsika
841 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika teemade konspekt

1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm japtub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 sr on selline ruuminurk , mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. Absoluutne murdumisnäitaja n1­ Suhteline murdumisnäitaja n21­ õhu suhtes. Difraktsiooniks nim valguslaine paindumist geomeetrilise varju piirkonda. Dispersiooniks nim absoluutse murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine võnkumissagedusest. Läätseks nim sfääriliste pindadega piiratud läbipaistvat keha....

Füüsika
519 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Elektrotehnika

Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust...

Elektrimaterjalid
140 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Elekter ja magnetism spikker

elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punkt...

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Elektrotehnika kordamine

· Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus) · Elavhõbelamp- elavhõbeda aurud, süttimine pikk, (tööstus, põllumajandus, ehitus, välisvalgustus, laod) Mõisted: · Valguskvant- footon · Valgusvoog- lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu (lm) · Valgustihedus- teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta · Ruuminurk · Valgustugevus- valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas. · Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal. · Valgusviljakus- valgusallika poolt kiiratav valgusvoog ühikulise toitevõimsuse kohta. · Peegeldumine · Neeldumine · Läbimine Valgusjaotuskõver- kujutatakse ristkoordinaadistikus,kus valgustugevus on valgusvoo...

Elektroonika alused
166 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

Välisühenduste skeemil näidatakse üksikasjalikult sisend- ja väljundseadmed (pistikühendused, klemmliistud jne.), kuhu tuleb ühendada välisjuhtmed. Sisend- ja väljundseadmed antakse tingmärkidega, ülejäänud seadmed ristkülikutena. Ühendusskeemide järgi tehakse ühendused. Kõik põhimõtte- ja ühendusskeemi elemendid tähistatakse tähtedega. Üks ja sama element mõlemal skeemil peab kandma sama tähist. 38. Valgustustehnilised mõõtühikud Steradiaaniks (sr) ruuminurk Kandela (cd)valgustugevus Luumen (lm)-valgusvoog mille kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurka 1sr 1lm=1cd*1sr .Luks (lx) valgustuse mõõtühik. 1lx=1lm/m2 Nitiks (nt) heledus 1nt=1cd/1m2 39. Valgustuse arvutuse meetodid. Valgustustehnikas kasutatavate fotomeetriliste mõõtühikute valik on kooskõlastatud inimese silma spektraalse tundlikkusega. Fotomeetrias arvestatakse ainult energiat, mida kannavad nägemisaistingut põhjustavad elektromagnetlained...

Elektrotehnika
506 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...

Füüsika ii
433 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Elektrimõõtmiste konspekt

parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid...

Elektrimõõtmised
65 allalaadimist
thumbnail
14
doc

„Raadiotehnika alused”

Kui ainult direktor siis mõlemas suunas ja kui ainult reflektor siis taha poole. 31. Selgitada, mis on antenni suunitlus ja võimendus. Antenni võimendus määratakse antenni suunitluse järgi. Antenni poolt väljakiiratud väljundvõimsust mingis kindlas suunas võrreldakse väljundvõimsusega, mida suunitluseta (isotroopiline) antenn kiirgab igas suunas. G- antenni võimendus Ae- efekt. ruuminurk f ­ sagedus C ­ valguse kiirus ­ lainepikkus Isotroopiline antennkiirgab võimsust võrdselt igas suunas ­ antenni suunitlus näitabki millises suunas antenn võimsust kiirgab ­ vähemasti nii peaks olema 32. Yagi antenn; mida kujutab endast vastassuunalise kiirgusega direktoritega antenn? Üks aktiivelement (driven element),üks reflektor ja mitu direktorit. 8~10elemendiline antenn annab võimenduse ca 14dB...

Raadiotehnika
65 allalaadimist
thumbnail
7
doc

RAKENDUSFÜÜSIKA

Struktuursed elemendid peavad olema spetsifitseeritud ja neiks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised osakesed või spetsifitseeritud osakeste rühmad. Lisaühikud: Radiaan on kesknurk, millele vastav kaarepikkus võrdub ringi raadiusega. Steradiaan on tipuga kera tsentrisse toetuv ruuminurk , mis haarab kera pinnal raadiuse ruuduga võrdse pindala. ENAMKASUTATAVAD SÜSTEEMIVÄLISED MÕÕTÜHIKUD Uurus Mõõtühik Tähis Seos Pikkus ongström Å 1 Å = 10-10 m Mass tonn t 1 t = 103 kg tsentner q 1 q = 102 kg...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Erinevad mootorite liigid

Ehituselt on vahelduvvoolu servomootor sarnane sünkroonmasinaga. Erinevuseks on see, et servomootor sisaldab ka rootori asendi andurit. Staatorimähis on kolmefaasiline nagu tavalisel sünkroonmasinal, kuid seda toidetakse vaheldist, mida juhitakse rootori asendi anduri signaalidega. Sealjuures hoitakse ruuminurk rootorivälja põhjapooluse telje ja staatorivälja põhjapooluse telje vahel ligikaudu konstantne. See nurk valitakse harilikult vahemikus 60...90º. Selle tõttu muutuvad masina omadused sarnaseks alalisvoolu masina omadustega, kus kommutaatori toimel on rootori ja staatori väljade vaheline ruuminurk pidevalt 90º (selline ruuminurk tagab maksimaalse pöördemomendi). Sarnaste omaduste tõttu nimetatakse vahelduvvoolu servomootorit ka harjadeta alalisvoolumootoriks...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm ­ interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm ­ tuumaosakeste vahel; nõrk vm ­ tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...

Füüsika II
231 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

Nõguspeegel ja kumerpeegel. Kujutise konstrueerimine sfäärilises peeglis. Suurendus. Valguse murdumine. Valguse murdumisseadus. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja. Valguse täielik peegeldumine. Valguse murdumine sfäärilistel pindadel. Lääts. Läätse valem. Kujutise konstrueerimine läätses. Optilised süsteemid. Geomeetrilise optika kehtivuspiirid. Läätsede vead. Fotomeetria. Valgustugevus, valgusvoog. Valgustatus. Ruuminurk . Valgustatuse seadus. Luksmeeter. Laineoptika. Valguse kiirus ja selle määramine. Kiiruse ja võnkesageduse vaheline seos. Valguse dispersioon. Spektroskoop. Vikerkaar. Koherentne valgus. Valguse interferents. Interferentsinähtuse seletamine Huygensi-Fresneli printsiibi põhjal. Interferentsiga seotud nähtused ja nende kasutamine. 4 Valguse difraktsioon...

Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kordamisküsimused teemal optika

Poolvarju tekkimise joonis. 10. Mida nim valgusvooks? Tähis, ühik. Valgusvooks nim ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. [1lm] 11. Defineerida 1 luumen. 1 luumen on ühe valgustugevusega punktvalgusallika poolt ühe sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Mida nim ruuminurgaks? Tähis, ühik. Ruuminurgaks nim koonuselise pinnaga piiratud pinnaosa. [1sr] 13. Defineerida 1 steradiaan. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinna tüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Mida nim valgustugevuseks? Tähis, ühik. Valgustugevuseks nim valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. I [1cd] 15. Mida nim valgustatuseks? Tähis, ühik. Valgustatuseks nim mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. E [1lx] 16. Defineerida 1 luks. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub ühe ruutmeetri suurusel pinnal ühtlaselt. 17...

Optika
66 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Valgustusnõuded valgustusele

Valgusvoog on kiirgsvoog, mis on fikseeritud silma kui instrumendi karakteristiku järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Luks on valgustatuse ühik SIsüsteemis. Tähis on lx. Pinna valgustatus pn 1lx, kui pinna 1 ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumen. Steradiaan on ruuminurga mõõtühik. Steradiaan on tipuga kera keskmesse toetuv ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuse ruuduga võrde pindala. q Kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokramaatse 540x1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus. q Kasutatud kirjandus http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Valgu (30.09.2012) http://www.interjoor.ee/pdf/Mooblifurnituur,%20soovitu (30.09.2012)...

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Kaasaegse ergonoomika alused

Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains u...

Ergonoomika
47 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Optika

Binoklitel on antud nurk suurendus. · Optika haru, mis tegeleb valgusenegria mõõtmisega nim. fotomeetriaks. · Valgusvoog ­ mingis ajaühikus mingit pinda läbiv valgushulk, mida hinnatakse nägemishaistingu pinnal. Tähis: fii ühik: luumer 1lm · Punkt valgusallikas ­ valgusallikas, mille mõõtmeid ei pea arvestama. · Ruuminurk ­ kasutatakse valgusallikast kiirgava valgusvoo erinevates suundades jaotumise kirjeldamiseks. Ühik: lanta Tähis steradiaan · Ruumipunkt kujutab endast ruumist eraldatud koonilist pinda. Ruuminurk ,,lõikab" kerapinnast välja sfäärilise segmendi pindalaga S. Väärtus on steradiaanides. · Valgusallika valgustugevus ­ valgusallika poolt ühikulise ruumi nurk kiiratud valgusvoog. · Valgusallika ostmisel tuleb tähelepanu pöörata valgustugevusele. Sama...

Optika
21 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Füüsika ja elektrotehnika alused, eksamiküsimused

taimekasvatus) Elavhõbelamp- elavhõbeda aurud, süttimine pikk, (tööstus, põllumajandus, ehitus, välisvalgustus, laod) Mõisted: Valguskvant- footon (on elektromagnetkiirguse väikseim osake) Valgusvoog- lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu (lm) Valgustihedus- teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta Ruuminurk Valgustugevus- valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas. Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal. Valgusviljakus- lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur). Ühik -lm/W Peegeldumine (pinnalt peegeldav valgusvoog) = peeg / Neeldumine = neeld / Läbimine, = läb / 22...

Füüsika ja elektrotehnika
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun