Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

ELEKTROSTAATIKA (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

ELEKTROSTAATIKA
Elektrilaeng- 
osakese elektriline vastastikmõju seda
ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust.
Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised
tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad
neutraalselt  elektriseeritud , vastasel juhul keha omab laengut
ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud.
Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud
osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk
mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist.
Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe
väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest
kaugusel r
 
vaakumi dielektriline
läbitavus 
​Laetud  elementaarosakeste korral on nendevaheline
gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise
vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada.
Elementaarlaengkõik suurtel  kehadel  olevad laengud on
mingi vähima laengu täisarvkordsed. Elementaarlaeng on jääv
suurus ja isolaatorite süsteemi kogulaeng on muutumatu
Elektriväli
• seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud  kehade
ümber
• põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine
• elektriväli levib vaakumis  valguse kiirusega
Elektrivälja tugevuse vektori definitsioon- elektrivälja
tugevus  suvalises punktis on defineeritud elektrostaatilise
jõu  kaudu, mis mõjub sellesse punkti asetatud positiivsele
proovilaengule  
Suund on määratud positiivse laengule
mõjuva suurusega.
Elektrivälja jõujooned- võimaldavad visualiseerida
elektrivälja suurust ja suunda. Elektrivälja  vektor välja
suvalises punktis on seda punkti läbiva jõujoone
https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299…=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1
14.01. 2018 , 18F47
Стр. 1 из 15
puutujavektor. Jõujoone tihedus mistahes välja piirkonnas on
võrdeline elektrivälja suurusega antud piirkonnas Jõujooned
alagavad positiivsest laengust ja lõppevad negatiivses
laengutel.
Elektrivälja superpositsiooniprintsiip- kui antud punktis
tekitavad elektrivälja mitmed laengud, siis kogu elektrivälja
tugevus on võrdne potentsiaalide  summagaE= E1 + E2 +...+
Ei=ΣEi
Gaussi  teoreem
- elektrivälja tugevuse E vektorvoog läbi
kinnise pinna on võrdeline selles pinnas olevate laengute
algebralise summaga ja pöördvõrdeline elektrilise
konstandiga..
;  
 :   -elektrivälja
konstant
Punktilaengu elektriväli- punktilaeng q elektriväli  punktis,
mis asub kaugusel r laengust, avaldab kujul 
punktilaengu väli E on suunatud laengust eemale, kui laeng on
positiivne ja laengu poole, kui laeng on negatiivne
Tasandi elektrivali – E=σ/2ε0
Erinimeliselt laetud tasandi elektrivali – E=σ/ε0
Sfääri elektrivali – kui r>R(kogu valja tekitav laeng q jaab
pinna  sisemusse ), kus r – kaugus
keskpunktist ja R – sfaari raadius, siis E(r) = 1/(4πε0)*q/r2 kui
r=R, siis E(R) = σ/ε0 kui r=1, Diamagneetikud >1, ferromagneetikud säilitavad
magnetilise  kadumisel oma välimised omadused.
Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas
suurem kui vaakumis.
ELEKTROMAGNETILINE  INDUKTSIOON  JA
VAHELDUVVOOL
Magnetvoog  on füüsikaline suurus, mis näitab magnetilist suutlikust läbida vaadeldavat pinda
Tähis:  (Fii)
Ühik: 1 Wb (veeber)
Põhivalem: 
kus   (Fii) on magnetvoog,   on pinna  magnetinduktsioon    on pinna pindala ja   (beeta) on nurk
pinna  normaali  ja magnetvälja suuna vahel.
 
 
Elektromagnetilise induktsiooni nahtus – Kinnises juhtivas
kontuuris  tekib magnetilise
induktsiooni voo muutumisel labi selle kontuuri poolt piiratud
pinna  elektrivool . Induktsioonvoolu
suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (dϕ/dt)
Pooriselektrivalja joujooned on
kinnised kontuurid.
 
Elektromagnetilise induktsiooni seadus – Induktsiooni emj
on arvuliselt vordne kontuuri labiva
magnetvoo muutumise kiirusega έ= Δϕ/Δt
 
Lenzi reegel 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
ELEKTROSTAATIKA #1 ELEKTROSTAATIKA #2 ELEKTROSTAATIKA #3 ELEKTROSTAATIKA #4 ELEKTROSTAATIKA #5 ELEKTROSTAATIKA #6 ELEKTROSTAATIKA #7 ELEKTROSTAATIKA #8 ELEKTROSTAATIKA #9 ELEKTROSTAATIKA #10 ELEKTROSTAATIKA #11 ELEKTROSTAATIKA #12 ELEKTROSTAATIKA #13 ELEKTROSTAATIKA #14 ELEKTROSTAATIKA #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tysonbest Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
docx
Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA
36
doc
Elektromagnetism
19
doc
Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
7
doc
Elekter ja magnetism spikker
2
doc
Elektrostaatika
11
doc
Elekter ja optika
2
rtf
Elektrostaatika
8
doc
Elektromagnetism ja optika



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun