võrreldes neutraalse kehaga. Elektrilaengu tähiseks on q ning ühikuks on 1 kuulon, lühendatult 1 C. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkorde q = ± n e. Elementaarlaengu tähis on e. Kõige väiksem võimalik laengu väärtus on 1 e = 1,6 * 10-19 C. Prootoni laeng on +e ja elektroni laeng on –e. Positiivsed ja negatiivsed kehad tasakaalustavad üksteist, seega on meid ümbritsevas maailmas kehad enamasti neutraalsed. Makrokeha on elektriliselt laetud, kui ta omab resultlaengut, see tähendab, kui temas olemas olevate laengute summa ei ole null. Sel juhul omab keha tervikuna laengut. Makrokeha võib käituda laetud kehana isegi siis, kui temas leiduvate laengute summa on null, aga temas olevate positiivsed ja negatiivsed laengud ei jaotu kehas ühtlaselt. Näiteks kui neutraalse elektrijuhi lähedale asetada positiivselt laetud keha, kogunevad juhi vabad elektronid selle positiivse laengu poolsele
LAENG on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha osalemist vastastikmõjus. MEHAANILINE ENERGIA on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. MAKROKEHA - Suurete kehade kohta kasutatakse nimetust "Makrokeha". Makrokehadeks on auto, rong, kivi, raamat jne. Makrokehad on ka planeedid ja tähed. Aineosakesed seevastu on mikrokehad MIKROKEHA on mikromaailma kuuluv osake.Väike keha. OSAKE on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud. Näiteks värviosake on värvilahuses oleva pigmendi tükike. PEEGELDUMINE Peegeldumine tähendab laine suunamuutust kahe keskkonna lahutuspinnal,
* peamised makroskoopilised parameetrid-ruumala, rõhk, temperatuur-suurusi saab mõõta *makroskoopilisi suurusi, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, nim gaasi termodünaamiliseks parameetriks-kui vaadelda selle puhul mingi gaasi massi, siis V,p,T=const. *termodünaam. tasakaal- olek, mille puhul term.dünaam. parameetrid enam ei muutu, vt temp teemat *temperatuur-iseloomustab makrokeha kui süsteemi soojuslikku olekut ehk soojusastet.Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. *Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikalist keha või kehade süsteemi, mis on termodünaamilise käsitluse aineks(elusorganism, planeet)
määratav täpsemalt, kui kusagil energialõigu E=h/ t piires. · Sama piirang kehtib ka kiiruse (impulsi) ning koordinaadi puhul. p x=h. · Täpsuspiirangud formuleeris saksa füüsik Werner Heisenberg. Tema järgi nimetatakse eeltoodud seoseid Heisenbergi relatsioonideks. Schrödingeri võrrand. Scrödingeri võrrand on mikromaailma e. kvantmehaanika põhivõrrand. Analoogiline võrrand on klassikalises mehaanikas Newtoni II seadus. F=m*a. Kui makrokeha asukoht, talle mõjuvad jõud ja kiirus on teada, siis saab NII seaduse abil määrata tema liikumisoleku. Scrödinger tugines üldisele lainevõrrandile (lainelist liikumist kirjeldav võrrand). Tulemuseks saadud võrrand on diferentsiaalvõrrand (sisaldab tuletisi). Sellise võrrandi lahendid on funktsioonid lainefunktsioonid, mis kirjeldavad osakeste paiknemise tõenäosuslaineid. Potentsiaalibarjäär ja potentsiaaliauk
Seega kasutatakse 2 funktsiooni mis on osakese leiutõenäosus antud punktis ja antud ajahetkel. Seda funktsiooni nimetatakse ka leiulaineks. Vt. Näide õpikust lk 21. Õpiku näide. Röntgenikiirte lainepikkuse arvutus Röntgenikiirte arvutus1. Schrödingeri võrrand. Scrödingeri võrrand on mikromaailma e. kvantmehaanika põhivõrrand. Analoogiline võrrand on klassikalises mehaanikas Newtoni II seadus. F=m*a. Kui makrokeha asukoht, talle mõjuvad jõud ja kiirus on teada, siis saab NII seaduse abil määrata tema liikumisoleku. Scrödinger tugines üldisele lainevõrrandile. Tulemuseks saadud võrrand on diferentsiaalvõrrand (sisaldab tuletisi). Sellise võrrandi lahendid on funktsioonid lainefunktsioonid. Võrrandi lihtsaim kuju, kui osake liigub üksnes piki x-telge: Mikromaailma täpsuspiirangud. Osakese kirjeldamiseks kasutatavad suurused on paarikaupa täpsuslikus seoses. Kui
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s
Joon. 5. 3 vanaisa enne, kui isa on eostatud (joon. 5.3)? Muidugi on läbi Kas seeussiurke paradoks üksnestulistatud minevikku siis, kui me arvame, et kui me oleme ajas tagasi liikunud, on meil vabadus teha kuul saab tabada tulistajat? kõike, mis pähe tuleb. Kas füüsikaseadused lubavad aegruumil sedavõrd koolduda, et makrokeha, näiteks kosmoselaev, võiks naasta omaenda minevikku? Einsteini teooria kohaselt peab kosmoselaev liikuma kiirusega, mis on kindlasti väiksem kui kohalik valguse kiirus ja kulgema aegruumis mööda niinimetatud ajasarnast trajektoori. Niisuguseid trajektoore nimetame ajasilmusteks. Erirelatiivsusteooria Ussiurke ava kosmoselaeval tasane (gravitatsioonivaba) aegruum ei võimalda Joon. 5. 2
5.3)? Muidugi Joon. 5. 3 Kas läbi ussiurke minevikku tulistatud kuul saab tabada tulistajat? 29 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI on see paradoks üksnes siis, kui me arvame, et kui me oleme ajas tagasi liikunud, on meil vabadus teha kõike, mis pähe tuleb. Kas füüsikaseadused lubavad aegruumil sedavõrd koolduda, et makrokeha, näiteks kosmoselaev, võiks naasta omaenda minevikku? Einsteini teooria kohaselt peab kosmoselaev liikuma kiirusega, mis on kindlasti väiksem kui kohalik valguse kiirus ja kulgema aegruumis mööda niinimetatud ajasarnast trajektoori. Niisuguseid trajektoore nimetame ajasilmusteks. Erirelatiivsusteooria tasane Ussiurke ava kosmoselaeval (gravitatsioonivaba) aegruum ei võimalda rännakuid ajas. Ei luba Joon. 5. 2
annaabi.ee 
