orbiitidel raadiustega rn 25. Sõnasta Bohri postulaadid - 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. 26. Iseloomusta peakvantarvu, orbitaalkvantarvu, magnetkvantarvu ja spinnkvantarvu. - Peakvantarv- eristab seisulaineid, mis on moodustunud keralaineist. Orbitaalkvantarv- määratleb orbitaallaineid, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber ringlevaist laineist. Määrab elektroni pöördimpulsi L. Magnetkvantarv- määrab orbitaallainete tiirlemistelje orientatsiooni ruumis. Spinnkvantarv- võib omada kahte väärtust + 0,5 ja 0,5 27. Mis määravad iga elektroni seisundi aatomis?
Seleta tähised. A=v2/r 49)Sõnasta Bohri II postulaat:Aatom neelab või kiirgab energiat, liikudes ühelt lubatud orbiidilt teisele. 50)Millega võrdub vesiniku aatomi energia ja orbiidi raadius Bohri teooria järgi? Selgita. En=- E1/n2 , E1=2,17 *10 astmel -18 J , rn = r1*n ruudus. r1=5,29 *10 astmel -11 51)Milline nägi välja Bohri kvanttingimus? Mis selle õigsust kinnitab? 52)Iseloomusta peakvantarvu, orbitaalkvantarvu, magnetkvantarvu ja spinnkvantarvu. Peakvantarv määrab ära aatomi energia ja elektroni orbiidi raadiuse n=1;2;3;.... Orbitaalkvantarv iseloomustab orbiidi kuju l=0;1;...;n-1 Magnetkvantarv on seletatud selles mõttes, et elektron võib liikuda seal nii üht kui teist pidi. Me= 0;+/-1;...+/-l Spinnkvantarv , kui elektroni pöörlemismomendi iseloomustaja S=+/- ½ 53.55)Mis määravad iga elektroni seisundi aatomis? Elektroni koha aatomis määrab ära aatomis, lõplikult 4 kvantarvu(arvud küs. Nr.52)
Pauli printsiibi kohaselt võib aatomis ühes ja samas olekus olla ainult üks elektron. Kaks elektroni aatomis peavad olema vähemalt ühe kvantarvu võrra erinevates olekutes. Ergastamata aatomis asuvad elektronid kõige madalama energiaga statsionaarsetes olekutes. Aatomi elektronkatte täitumisel täidetakse elektronidega kõigepealt kõige madalama energiaga vabad olekud. Sama n, l ja m väärtusega on ainult kaks olekut, mis erinevad teineteisest spinnkvantarvu s väärtuselt (vastavalt +1/2 ja –1/2). Aatomi elektronkate jaguneb vastavalt peakvantarvule elektronkihtideks, kus suurim võimalik elektronide olekute arv kihis võrdub 2n2. Peakvantarvule vastavad elektroni olekud jagunevad omakorda veel vastavalt orbitaalkvantarvule l Elektronide siire (ergastumine) Toimub aatomite ergastumisel välimistes, osaliselt täidetud valentskihtides. Elektroni aatomist vabastamise energia e ionisatsioonienergia sõltub täitmata (vakantsete) olekute arvust
→ 5f → 6d → 7p →8s 17. Elektronvalem, Süsinik (C): 1s2 2s2 2p2 orbitaalidiagramm ja nende kirjutamine. ➢ Nool ruudu sees tähistab elektroni, noole suund ühte kahest võimalikust spinni (spinnkvantarvu) väärtusest. ➢ Kahte samal orbitaalil paiknevat elektroni nimetatakse elektronpaariks . Elektronpaari kuuluvaid elektrone nimetatakse paardunud elektronideks. Kui orbitaalil on 1 elektron siis seda nim. paardumataelektroniks 18. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem. 19. Elementide perioodilised omadused.
mis läbivad selle kontuuri poolt ümbritsetud pinda. Aine mõju magnetväljale Ained võivad nii tugevdada kui ka nõrgendada välist magnetvälja. µ = Baines/Bvaakumis, kus µ - aine suhteline magnetiline läbitavus, mis näitab mitu korda on magnetväli aines tugevam kui vaakumis. Spinn Spinn (tähis s) on elementaarosakese sisemine omaimpulsimoment, mis on seotud osakese ruumilise kirjeldamisega. Spinnvektori absoluutväärtust määrava spinnkvantarvu väärtus on iga osakese puhul kindel: kas 0, 1/2, 1, 3/2, 2, ... ; spinniprojektsioonil on vastavalt 2s + 1 võimalikku väärtust. Spinni väärtusega (kas täis- või poolarvuline) on määratud statistika, millele osake allub. Suhteline magnetiline läbitavus Dimensioonita suurus ja näitab, mitu korda on magnetilise induktsiooni vektor . antud keskkonnas suurem või väiksem kui vaakumis. Dia-, para- ja ferromagneetikud Diamagneetikud - (magn
antud lainetüübi jaoks. Magnetkvantarv näitab, kui suur on elektroni orbitaalse impulsimomendi vektori l projektsioon lz aatomile mõjuva magnetvälja suunale z . Selle projektsiooni pikkus (z- teljele) lz = ml . Kvantarvude võimalikud väärtused on järgmised: n = 1, 2, 3, ...; l = 0, 1, ..., n -1 (täisarvud 0 ja n - 1 vahel); ml = - l, ... ,+l (täisarvud - l ja +l vahel). Spinnkvantarvu s võimalikud väärtused on - ½ ja + ½. Need väljendavad elektroni spinni kahte võimalikku asendit magnetväljas (vastassuunaline ning samasuunaline). Elektroni energia aatomis määrab eelkõige tema peakvantarv (keskmine kaugus tuumast). Orbitaalkvant- arvu mõju on nõrgem ning magnet- ja spinnkvantarvu oma veelgi nõrgem. Elektroni oleku (seisundi) määrab kvantarvude n, l, ml ja s kindel kombinatsioon.
antud lainetüübi jaoks. Magnetkvantarv näitab, kui suur on elektroni orbitaalse impulsimomendi vektori l projektsioon lz aatomile mõjuva magnetvälja suunale z . Selle projektsiooni pikkus (z- teljele) lz = ml . Kvantarvude võimalikud väärtused on järgmised: n = 1, 2, 3, ...; l = 0, 1, ..., n -1 (täisarvud 0 ja n - 1 vahel); ml = - l, ... ,+l (täisarvud - l ja +l vahel). Spinnkvantarvu s võimalikud väärtused on - ½ ja + ½. Need väljendavad elektroni spinni kahte võimalikku asendit magnetväljas (vastassuunaline ning samasuunaline). Elektroni energia aatomis määrab eelkõige tema peakvantarv (keskmine kaugus tuumast). Orbitaalkvant- 20 arvu mõju on nõrgem ning magnet- ja spinnkvantarvu oma veelgi nõrgem. Elektroni oleku (seisundi) määrab kvantarvude n, l, ml ja s kindel kombinatsioon.
antud lainetüübi jaoks. Magnetkvantarv näitab, kui suur on elektroni orbitaalse impulsimomendi vektori l projektsioon lz aatomile mõjuva magnetvälja suunale z . Selle projektsiooni pikkus (z- teljele) lz = ml . Kvantarvude võimalikud väärtused on järgmised: n = 1, 2, 3, ...; l = 0, 1, ..., n -1 (täisarvud 0 ja n - 1 vahel); ml = - l, ... ,+l (täisarvud - l ja +l vahel). Spinnkvantarvu s võimalikud väärtused on - ½ ja + ½. Need väljendavad elektroni spinni kahte võimalikku asendit magnetväljas (vastassuunaline ning samasuunaline). Elektroni energia aatomis määrab eelkõige tema peakvantarv (keskmine kaugus tuumast). Orbitaalkvant- arvu mõju on nõrgem ning magnet- ja spinnkvantarvu oma veelgi nõrgem. Elektroni oleku (seisundi) määrab kvantarvude n, l, ml ja s kindel kombinatsioon.
erinevatele alakihi orbitaalidele. (Üheskoos tuntakse neid reegleid ka kui Aufbau printsiip (ülesehitamine, saksa k)) Põhiolek – aatomi kõige madalama energiaga seisund (oleks) Ergastatud olek – kõrgema energiaga olek. Ergastatud olekutes Pauli keeluprintsiip kehtib alati, kuid Hundi reegel ei pruugi kehtida Elektronvalem – selle abil pannakse enamasti kirja elektronkonfiguratsioon. Kasutatakse ka eri suunaga nooli (vastavad erinevatele spinnkvantarvu väärtustele), mis kantakse orbitaale kujutavatesse kastikestesse või energiataset kujutavale joonele Valentskiht – osaliselt täidetud valine elektronkiht Valentselektronid – valentskihil olevad elektronid Sisekihid – valentskihist seespool olevad elektronkihid Eripärased elektronkonfiguratsioonid. 6. Rühm Cr. Eelistatud on 5 paardumata d-elektroni ja 1 s-elektron: Cr: [Ar]3d54s1 ; 11. Rühm Cu. Eelistatud d10s1 konfiguratsioon.
annaabi.ee 
