F= => B= = = 2 ehk B= 2 πr I2l 2 πr I 1 l 2 πr 2 πr µ0 Idlsinα µo Isinα dB= 4π * r2 ehk B= 4π ∫ r 2 dl µ 0 -keskkonna magnetiline läbitavus [1H/m] µ a -vaakumi magn. läbitavus =4π* 10−7 H/m µs –suhteline magn.läbitavus (vaakum/keskkond) Lorenzi jõud Jõud, millega magnetväli mõjutab laetud osakest. F=qvBsinα , kus α on ⃗ B ja ⃗v vaheline nurk. (ÜKSIKUTE laengute kohta) Tuletuskäigud e∗n∗l∗s∗∆ t ∆ q=e∗N =e∗n∗V =e∗n∗l∗s= =enSv ∆ t ∆t ∆q I= =enSv=¿ I =enSv ∆t
Liigitatakse: keha e. ruumilained ja pinnalained. Mõõtmine: Seismograaf: mõõdab lainete liikumise suunda, tugevust, regristreerib maapinna võnkeid ja seismisi laineis seismogrammina. Seismogramm: paber, kuhu peale regristreerib seismograaf maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismised lained. Richteri skaala: on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. Charles Richteri poolt loodud skaala, mida mõõdetakse magnituudides. 5 magn on 10*4 magn, aga 100*3 magn suurem. Merchalli skaala: on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, hinnatakse 12 palli süsteemis. Suurimad maavärinad: 1906- Ecuadori põhjaranniku lähedal 8.9 magn, 1933- Hokkaido saarest ida pool 8.9 magn, 1906- San Francisco 8,3 magn. 1923- Tokio 8,2 magn. Maavärinate ennustamise probleem: Jälgitakse nt kivimite keemiliste omaduste muutumist, nõrkade värinate dünaamikat, maapinna kallakute muutumisi, loomade käitumist jm
Lenzi reegel I induktsioonivoolu suund on alati selline, mis takistab voolu tekitavat liikumist. Induktiivsus- on vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Elektri- ja magnetvälja ühtsus- vahelduv magnetväli on alati seotud tema poolt tekitatud elektriväljaga, ning vahelduv elektriväli omakorda magnetväljaga, mida ta tekitab. Seade el. magn. võngete tekitamiseks võnkering. Vahelduvvool nim. elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu korral voolutugevus ja pinge muutuvad, saades perioodiliselt max. ja min. väärtusi. Trafo- muudab vahelduvvoolu pinget. Koosneb magnetringist ja kahest mähisest. Magnetvälja põhiomadus Elektrivool tekitab magnetvälja. Püsimagneti põhiomadus samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad.
näitab laengule mõjuva jõu suunda. Lorentzi jõud mõjub laetud osakesele alati risti nii liikumissuuna kui ka magnetvälja suunaga. 7. Dia- , para-, ja ferromagneetikud: Ferromagneetikud jagatakse: 1) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi. 2) magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt.
Aine magnetilised omadused: Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt.
Ampere’i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt.
Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt.
teravikud. Püha Elmo tuled, tsepeliin. Sädelahendus: kui vooluallika võimsusest ei piisa pideva kaar- või huumlahenduse jaoks. Triikraud, välk. Rajult kõrge R ja I. Vaakumis el.voolu jaoks tuleb viia vabu laetud osakesi. Termoemissioon: kuumutatud metalli pind hakkab kiirgama elektrone. Aga need liiguvad aint ühtepidi, vaakumdiood. Trioodil on ka võre. Trns. Doonorlisand: arseen. Väliskihil 5 elektroni, annab ühe ära. N- tüüpi. Aktseptorlisand: võtab el. omale ära. P-tüüpi. Magn. induktsiooni vektori B suund määratakse kruvireegliga: kui kruvi kulgeva liikumise suund ühtib voolu suunaga juhis, siis B-magn.indukts (T), M- kruvipea pöörleva liikumise suund ühtib induktsiooni suunaga. jõumoment (Nm), S-raami pindala. Keerdude arv nimetajas Magnetvoog on suurus, mis iseloomust. Magn
Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur on temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt.
suuna vahel. Ampere’i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega.Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Aine mõju magnetväljale: ained võivad nii tugevdada, kui ka nõrgendada välist magnetvälja. Valem: Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi Magnetvoog: võrdeline kontuuri läbivate jõujoonte arvuga. Kui kontuuri läbiv magnetvoog muutub, induktseeritakse kontuuris elektromotoorjõud. Valem:
Aine magnetilised omadused Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega. Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Curie temperatuur - temperatuur, millest kõrgemal aine magnetilised omadused kaovad. Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis. Magnetilise läbitavuse järgi jagatakse ained: 1)diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. 2)paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. 3)ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt.
teeb Upausis 4 etud on ur mis päite raanist 9 K (-2 tema sesüs 24 °C teemkülmima is. plan)e, mis edi väli agnet ni m möödUraani m alenn agnet magn u ajal vä etilin 1986 li Voyage Uraa e lõu . r na- jaaastal. S 2 põhja ja N on poolu s. atud dus kirjan http:// K asut et.wi ) 21.0 kiped 5.201 ia.org Minu 2 /wiki
pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=q/t (A) R=ρ ρ- S eritakistus Joule’i-Lenzi seadus: Juhist eraldunud Q= I 2 *R*t soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja ajaga. Magn.välja asetatud vooluga juhe hakkab liikuma F=B*I*∆l*sinα(*n) F-amperei jõud, Amperei jõu mõjul. ∆l-juhtme pikkus, α-nurk B ja voolu Vasaku käe reegel: Kui asetada vasak käsi nii, et vahel. väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda ja B suundub peopessa, siis kõrvalesirutatud pöial näitab Ampere’i jõu suunda. Lorentzi jõud määrab ära magn
vastasmõju põhjuseks on voolude magnetväljad. Vooluga juhtme magnetväliVooluga juhtme ümber on ringi kujuline magnetväli ,milles magnetvälja suuna määrab kruvi reegel, kruvi pea liikumine ühtib magnetvälja suunaga ja kruvi kulgev liikumine voolu suunaga. Magnetilise induktsiooni vektorB = F / Il Vektoriaalne suurus, mis näitab igas punktis ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas mõjuva jõu suurust ja suunda Magn. jõujoonMõtteline joon mille puutujaks on igas punktis B-vektor. Nähtavaks saab teha rauapuru abil Ampere`jõud F = B I l sin Juhtmelõigule mõjuv jõud. Suuna määrab vasakukäe reegel Lorenzi jõudF = q v B sin Liikuvale laengukandlae mõjuv jõud . Suuna määrab vasakukäe reegel El. mag. induktsioon Suletud kontuuris voolu tekkimine magnetvoo muutumise tõttu. Magnetvoo muutumise põhjus ei ole oluline.
spinnkvantarvu väärtus on iga osakese puhul kindel: kas 0, 1/2, 1, 3/2, 2, ... ; spinniprojektsioonil on vastavalt 2s + 1 võimalikku väärtust. Spinni väärtusega (kas täis- või poolarvuline) on määratud statistika, millele osake allub. Suhteline magnetiline läbitavus Dimensioonita suurus ja näitab, mitu korda on magnetilise induktsiooni vektor . antud keskkonnas suurem või väiksem kui vaakumis. Dia-, para- ja ferromagneetikud Diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. ferromagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st palju palju suurem) ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi.N:raud,nikkel,koobalt. Ferromagneetikud säilitavad talle antud magnetvälja
Maa ehitus- maakoore all asub tahke umbes 2900 km paksune kiht, mida nim mantliks. Mantel koosneb rauda ja magn sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Salle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast. Kõige all on tahke tuum.rauarikast tuuma peetakse ka maa suht tugeva magnetvälja põhjustajaks.maa sisemus on aeglases liikumises. Tahke maakoor paindub ja praguneb selle liikumise käigus; tekivad mäed ja sügavikud. Maa atmosfäär-lämmastik78%, hapnik21% varjutused-kuuvarjutus-
Elektromagneetilise induktsiooni seadus (Faraday seadus): Igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenzi seadus: Induktsioonivoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. Induktsioonivoolu, nagu igasugust elektrivoolu, tekitab mingi elektromotoorjõud. Vastavad kõrvaljõud on magnetjõud. Need tekitavad induktsiooni elektromotoorjõu Ei. El. magn. Induktsiooniseadus - Kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. EI=-d/dt 5)Valguse interferents. - Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Lainepikuste vahemik =max - min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul =0. Suure puhul on laine vähe monokromaatiline ehk polükromaatiline (mitmevärviline).
VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz Inertsijõud: näiv jõud,mõjub kiirendusega liikuvas süsteemis asuvale arvestama. T=2L*C, Lvõnkeringi induktiivsus C Vedrupendel T=2 Vm/l kehale. Inertsijõudu nim näivaks sest see pole kiirenduse põhjus, vaid kondensaator/mahutavus. V=/T Mag induktsioon-seda, et magn laenguid ei eksisteeri, s.t on 2 tagajärg. Pöörlemine:ringliikumisega sarnane liikumine, pöörlemisel keskpunkt poolust keha sees. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte
kergesti lahkuda. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. ELEKTROMAGNETISM 13 25. Magnetväli. Magnetiline induktsioon. Ampere'i jõud. Magnetvälja tekitaja on püsiv magnet, liikuv laeng või vooluga juht. Püsimagnetit iseloomustavad N ja S poolused. Magnetiline lõunapoolus asub põhjapooluse läheduses (Kanada põhjaosas) ja magn. põhjapoolus kuskil Antarktika lähistel. Teoreetiliselt on olemas ka magnetiline monopool, mis tähendab ainult ühe pooluse olemasolu magnetil, kuid reaalsuses pole seda suudetud saavutada. (17.10.13 loeng, ma ei jõudnud kõike kirjutada seega vb kellelgi on täiendada). Magnetväli on liikuva laengu ümber eksisteeriv väli. Liikuvate laengutega kaasneb ka magnetväli. Magnetväli on seega ka vooluga juhet ümbritsevas ruumis, samuti kaasneb see magnetitega
Solenoid peenike juhe, mis on keerd keeru kõrval tihedalt silindrilisele karkassile keritud. Tema tekitatud väli on ekvivalentne ühist sirget telge omavate ühesuguste ringvoolude väljaga. Lõpmata pikk solenoid on sümmeetriline mistahes tema teljega risti oleva tasandi suhtes. Selle tasandi suhtes sümmeetrilised paarikaupa võetud keerud tekitavad välja, mille magneetiline induktsioon on risti tasandiga. Solenoidi magnetiline induktsioon on Bldl=12 Bldl=Bl = 0nli= 0nli (B on magn indukts lõigul 1 2, l on lõigu pikkus; n on solenoidi keerdude arv pikkusühiku kohta, i on voolutugevus solenoidis) => B= 0ni. Magnetiline induktsioon väljaspool lõpmata pikka solenoidi on null ja seespool kõikjal ühesugune. Magnetväli on homogeenne ja täielikult suletud solenoidi sisemusse. 14. Magnetväli aines. Kui vooluga juhid asetsevad mingis keskkonnas, siis magnetväli muutub oluliselt. Põhjuseks on see, et
(äärmused: 10-60'C/km) Maakoore graniitsed kivimid sisaldavad rohkem radioaktiivseid elemente ja selle soojusvoog pärineb suures osas radioakt lagunemisest. Ookeanilises koores on radioaktiivseid aineid vähem, kuid seal annab suurema soojusvoo vahevöö ülemine osa. Soojusvood kokkuvõttes on võrdsed. Välistuum algab 2900km, temp u 4000-5000K. Sisetuum algab 5200km, temp u 5500-6500K. Tuumas rõhk üle 3000 kBar e üle 3 milj atm. Maa magnetväli. Jõujooned liiguvad magn lõunapooluselt magn põhjapoolusele. Geogr poolus ja magnetiline poolus ei lange kokku. Nurk(deklinatsioon) praegu 11', kuid muutub aja jooksul. Magnetilised osakesed tardkivimites säilitavad oma magnetilise orientatsiooni ajast mil see tardus. Kivimid salvestavad ka magnetvälja üles või allapoole suunatuse(inklinatsiooninurga). Lõunapoolusel suunatud üles-, põhjapoolusel alla, ekvaatoril vertikaalselt. See võimaldab määrata kivimi tardumise laiuskraadi.
o halvad ühendused o takistuse ja mahtuvuse muutused o vananemine Veakindlad koodid (Error-detecting Codes) vigu avastavad koodid vigu parandavad koodid Rikked arvuti riistvaras. Püsivad rikked: 1.Ühenduste rikked; 2.Purunenud komponendid 3.Tootmisel tekkivad rikked; 4.Disaini vead. Mitepüsivad rikked 1.Keskond (temp. Niiskus, rõhk ...); 2.Vibratsioon; 3.Toide; 4.El. magn väli, staatiline elekter, maandus; 5.Halvad ühendused; 6.Kriitilised ajad (timing); 7.Takistuse ja mahtuvuse muutused, 8.Müra; 9.Vananemine. PILET 9. Enamkasutatavad järjestikskeemid. Järjestikskeem: digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud väärtustest skeemil on mäluolek. trigerid (Flip/flop, latch) triger on elementaarne salvestuselement, millel on kaks stabiilset olekut. Ühele olekule
el. juhtivus G S siimens dim G = L-2M-1T3I2 elektrilaeng Q C kulon dim Q = T I induktiivsus L H henri dim L = L2M T-2I-2 el. mahtuvus C F farad dim C = L-2M-1T4I2 magnetvoog, magn. induktsiooni voog Wb veeber dim = L2M T-2I-1 magnetvoo tihedus, mag. induktsioon B T tesla dim B = M T-2I-1 1.4. Suured ja väikesed ühikud Mõõdetavate suuruste väärtus võib olla kord suur ja kord väike. Seetõttu on otstarbekas omada ka mitmesuguse suurusega ühikuid sama liiki füüsikalise suuruse mõõtmiseks. Näide 4.
Tähtis! Tööpinge, Töötemperatuur (850C, 1050C), Pinge pulsatsiooni suurus. 18 Induktiivpool (inductor), drossel, mähis See on elektriahela element, mida iseloomustab induktiivsus või induktiivtakistus. vahelduvvooluahelates reaktiivtakistina, filtride ja võnkeringide koostisosadena, voolu kasvukiiruse seadmiseks. LI 2 di L WL = uL = L 2 dt Ferriit magn. pulber, kokku pressitud plastikuga. di/dt uL Alalisvoolul induktiivsus on praktiliselt lühis. Vahelduvvoolul L on reaktiivtakistus: X L = 2fL = L ; Vahelduvpinge puhul u = Umsint ja XC, XL, tekib vahelduvvool: um Im = X ... 19 1. Parasiitmahtuvus takisti juures: CP = 1pF (10-12F)
arvelt, muutub edastus aeglasemaks. Paralleelandeedastus on kallim ja pikkades liinides on võimalik moonutused ehk sünkrosignaaliga ei jõua kõik bitid kohale. Veakindlad koodid vigu avastavad koodid vigu parandavad koodid Rikked arvuti riistvaras. Püsivad rikked:1.Ühenduste rikked;2.Purunenud komponendid;3.Tootmisel tekkivad rikked;4.Disaini vead. Mitepüsivad rikked:1.Keskond (temp. Niiskus, rõhk ...);2.Vibratsioon;3.Toide;4.El. magn väli, staatiline elekter, maandus;5.Halvad ühendused;6.Kriitilised ajad (timing);7.Takistuse ja mahtuvuse muutused, 8.Müra;9.Vananemine. Millal testitakse:*Normaalses tööreziimiz. (Online testing,Concurrent testing)*Spetsiaalses testimise reziimis. (Off-line testing). Kus on stiimulid: *Süsteemi sees (Self-testing)*Eraldi testri mälus (External testing). Milliseid rikkeid testitakse: *Projekteerimise vigu. (Design verification)*Tootmise
50. Inertsjõud pöörlevas süsteemis, kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum) 51. Iga pöörlev keha on güroskoop. Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. 52. Perioodiline protsess on selline liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. 53. Mehaaniline võnkumine- keha perioodiline liikumine tasakaaluasendist eemale kord ühes, kord teises suunas. Positiivsed mõjud: El. magn. Võnkumised (nähtav valgus, wifi, telefon jms) Negatiivsed mõjud: sildade, laeva korpuse, lennuki tiibade jms võnkumised) 54. Harmooniline võnkumine e. siinusvõnkumine. Võnkumine, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. 55. Harmooniline võnkumine Võnkumistest on kõige lihtsam harmooniline võnkumine. Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi.
19. Arvutite veakindlus ja veakindlad koodid Riistvara testimine võtab riistvara loomisest ligi 50% koguajast. Vigade klassid Püsivad rikked: 1.Ühenduste rikked; 2.Purunenud komponendid 3.Tootmisel tekkivad rikked 4.Disaini vead. Mittepüsivad rikked: 1.Keskond (temp. Niiskus,rõhk ...) 2.Vibratsioon 3.Toide 4.El. magn väli, staatiline elekter, maandus 5.Halvad ühendused 6.Kriitilised ajad(timing) 7.Takistuse ja mahtuvuse muutused 8.Müra 9.Vananemine. . Veakindlad koodid (RAID-de loengust) Jagunevad kaheks: vigu avastavad koodid ja vigu parandavad koodid. Vigu avastavad koodid vaatavad ühte järgu, kas on viga ja vigu parandavad koodid taastavad ühe järku. Kui viga on kahes järgus siis ei parandatata, ega avastata
Trasseerimine (routing) programmeerimine/konfigureerimine · Erinevate spetsiaalse riistvara realiseerimise võimaluste kasutusvaldkonnad ja võrdlus. Vt programmeeritava loogika punkti, kus on puudused ja värgid olemas. Arvutite riistvara veakindlus. · Rikked arvuti riistvaras. Püsivad rikked: 1.Ühenduste rikked; 2.Purunenud komponendid; 3.Tootmisel tekkivad rikked; 4.Disaini vead. Mitepüsivad rikked: 1.Keskond (temp. Niiskus, rõhk ...); 2.Vibratsioon; 3.Toide; 4.El. magn väli, staatiline elekter, maandus; 5.Halvad ühendused; 6.Kriitilised ajad (timing); 7.Takistuse ja mahtuvuse muutused, 8.Müra; 9.Vananemine. · Testimine. Millal testitakse : · Normaalses tööreziimiz. (Online testing,Concurrent testing) · Spetsiaalses testimise reziimis. (Off-line testing) Kus on stiimulid : · Süsteemi sees (Self-testing) 48 · Eraldi testri mälus (External testing) Milliseid rikkeid testitakse :
T he Ear th 's m agn et ic fields cause th e needle of a co m pa ss to POlllt toward ma gn eti c no rth, not geog raphic north. The north m agn et ic po le IS locat ed in th e nor th ern territo ries of Canada. T he so ut h magn eti c po le IS loca ted nea r th e coast of An ta rctica. T he ma gn eti c po les are co ns tan tly movlllg. NORTH POLE Degrees, Minutes, Seconds A degree (0) of latitude o r lon gitude can be d ivrded mto 60 part s called minutes (' ). Each minute can be d rvided in to 60 seco nds (")
annaabi.ee 
