Altman Corporation intressikandva võla suurus on $1 000 000 ning võla intressimääraks on 12%. Altman'i aastane müügikäive on $4 miljonit, käibe puhasrentaablus on 10% ning kasumit maksustatakse 25%-lise määraga. Ettevõtte intresside kattekordaja peab olema vähemalt 5 (korda). Vastasel juhul keeldub laenu andnud pank võla refinantseerimisest ning selle tulemuseks on ettevõtte pankrot. Missugune on hetkel intresside kattekordaja väärtus? 3. Põhineb ülesandel 2. Kui palju võib EBIT maksimaalselt väheneda, enne kui pank loobub laenu refinantseerimisest? 4. Pinkerton Packaging'i eelmise aasta ROE oli 2.5%. Ettevõtte juhtkond on töötanud välja plaani, mis peaks aitama seda näitajat suurendada. Plaani kohaselt peaks võlakordaja väärtuseks olema 50%, millele vastab intressikulu $240 aastas. Juhtkond prognoosib EBIT suuruseks $800 $8000-lise müügikäive pealt. Vara käibesageduseks prognoositakse 1,6 korda. Tulumaksumäär on 40%
TN - tulunorm V - variants i = V Q( P - V ) S -VC LI DOLQ = , DOLS = , TMTI = Q * ( P -V ) - F S -VC - F 1 - LI - LITJ - LIT EBIT / EBIT DOL = , kus EBIT = Q ( P -V ) - F EBIT = Q ( P -V ) - F Q / Q EBIT intresside- ja maksueelne kasum, V ühiku muutuvkulud, P müügihind, VC - summaarsed muutuvkulud, PV ühiku puhaskate (toodangu maht kasu- Q müük ühikutes,
Erakorralised tulud Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) 14) Kasumiaruande äritasand ja finantstasand 15) Ettevõtte tasuvusanalüüs Tasuvusanalüüsi kasutatakse äritegevuse tasememääramiseks, mis kataks kõik tegevuskulud, erinevate müügi tasemete kasumlikkuse leidmiseks. Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga. Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud.
kroonini. See uus masin suurendab aga amortisatsiooni kasvu tõttu püsikulusid. Kui suur võib see püsikulude juurdekasv olla, et firma kasumi- kahjumi piir naturaalses väljenduse jääks muutumatuks? PÜSIKULUD 120000 MUUTUVKULUD 7 5 HIND 12 TK Q1 24000 EBIT= 0 24000=FC/12-5=168000 LOENGUMATERJALIS TRÜKISTE NÄIDE IS TRÜKISTE NÄIDE 1. Ettevõtte summaarsed püsikulud on 100000 krooni, tooteühiku müügihind on 10 krooni ja muutuvkulud tooteühiku kohta on 6 krooni. Arvutada toodangu kriitiline maht naturaalühikutes. FC= 100000 P 10
Mitu toodet tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud tuludega? Tk kohta MH= 80 kr MK= 60 kr PK= 200 000 (80 60)* x 200 000=0 20x- 200 000=0 20x= 200 000:20 x= 10 000 tk Vastus: 10 000 tk tuleks müüa, et kõik kulud oleksid kaetud. 2. Mügimaht on A, muutuvad kulud on B. Jääktulumäär on 40%. Püsikulud on 50 000 krooni ja ärikasum on 100 000 krooni. Leida puuduvad arvväärtused. MK= B NK= A NK- MK= JT- PK= EBIT Jääktulumäär= 40% JTmäär= JT tk kohta/Müügihind Püsikulud= 50 000.- JT määr= JT/NK* 100% EBIT= 100 000.- NK 100% MK 60% JT 150 000.- 40% NK - 100% PK 50 000.-_____ __ 150 000 JT - 40%
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1
Skeem 2 Nimi Tähis Tehe Vastus Tasand Müügitulu S 1000 000 Äritasand Müüdud -300 000 toodete kulu Brutokasum 1000 000- 700 000 300 000 Turustuskulud -200 000 Amortisatsioo -100 000 Finantstasa nikulu nd Ärikasum Ebit 400 000 Intressikulu -10 000 Maksustamise Ebt 390 000 elne kasum Tulumaks T 0 Puhaskasum Ni 390 000 10. Ettevõtte tulemuslikkuse näitajad ja nendes sisalduv info: Varade rentaablus (ROA) Omakapitali rentaablus (ROE) ROA (varade rentaablus)=NI/A Varade rentaablus=puhaskasum/vara ROE=S/A*NI/S*A/E
50,000 40,000 30,000 20,000 10,000 0 0 50 100 150 200 FC+DEP VC Finantseerimisstruktuuri analüüs Plaanitav võlakordaja 50% Võõrkapitali suurus segafinantseerimisel 15,000 Omakapitali suurus omafinantseerimisel 30,000 Omakapitali suurus segafinantseerimise 15,000 EBIT* 1,800 EBIT eelarveline 2,830 Finantseerimisotsus Segafinantseerimine Ie 0 Id+e 900 Cse 3,000 CSd+e 1,500
0,11 0,10 0,10 Müügitulu lukus ügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. 5 6 7 Ärikasum (EBIT) 0,12 0,11 0,11 Müügitulu ndamiseks on see suhtarv parem käibe puhasrentaablusest, kuivõrd kulud peale ärikasumit ei ole sageli juhtkonna kontrolli all. 5 6 7
Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvutada kasumilävi tükkides ja toodete arv, mis on vajalik 70 000 krooni puhaskasumi saamiseks. PK= 100 000 Kasumilävi tk= PK/JTtk= 100 000/ 20= 5 000 MKtk= 50 kr JTtk=MH- MKtk= 70- 50= 20 MH= 70 kr Tulumaksu määr 22% Müügimaht tk= (PK+ sihtkasum)/JTtk Kasumilävi tk Müügimaht tk= (100 000 + 89 743,60)/20= 9 487 tk Toodete arv, et saada EBIT 70 000 Sihtkasum= 70 000/0,78= 89 743, 60 Vastus: Kasumilävi 5 000 tk; toodete arv 9 487 tk 4. Kuidas nimetatakse juhtumisarvestuse ja finantsarvestuse ühist osa (kokupuutuv osa)? Juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühist osa nimetatakse kuluarvestuseks. 5. Arvutada puuduvad summad: a) Müügikäive 700 000 100% JT= 700 000 520 000= 180 000 Muutuvad kulud 520 000 74% PK= JT- EBIT
Rahavooline kasumilävi (rahas) 3 750 000 -2 000 000 PVIFA (15%, 3a) 2,2832 WACC OCF* 4 160 827 Finantskasumilävi (ühikutes) 28 304 4 Finantskasumilävi (rahas) 14 152 067 EBIT-EPS analüüs 3 Aktsia hind 10 Võlakordaja 50% 2 EPS Võla hind 11% 1
Tururiskipreemia 5% Bilansiline suurus E 168 mln sealhulgas Puhaskasum NI 28 mln Laenukapitali suurus 280 mln laenukapitali hind 8% Tulumaks 0% Mis on omakapitali tulusus ja kaasatud kapitali tulusus Omakapitali kulukuse määr 0.0504 Laenukapitali koguhind 302.4 ROE 17% ROE = NI/E EBIT NI- Puhaskasum E- omakapital puhaskasum + tulumaks - Recovery maksude + üleliia.kulud - üleliia.laekuvast +% -% saadud. e finantsvõimenduseta beeta on 0.8, riskivaba tulumäär on 5% ja on 168 mln eurot, sh vaatlusaluse aasta puhaskasum 28 mln eurot. ksul ei muutunud) ja laenukapitali hind on 8%. Ettevõttel puuduvad maksustata
Teenustasu 7.50 € Intressikulu 32.22 € Efektiivne intressimäär 12.33% % Puhaskasum finantsanalüüsi ja DFL õimendusanalüüsi ja L, DCL/DTL) me % EBIT käsitletud näitest ja sama. E % EBIT EB DOL % Müügitulud Müü Müüg Tegevusvõimendi DOL kombineerimi annab tulemuseks koguvõimendi (
10. Bilansi skeem 11. Varade (aktiva) struktuur 12. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 13. Kasumiaruande skeemid 14. Kasumiaruande äritasand ja finantstasand 15. Ettevõtte tasuvusanalüüs Tasuvusanalüüsi kasutatakse äritegevuse tasememääramiseks, mis kataks kõik tegevuskulud, erinevate müügi tasemete kasumlikkuse leidmiseks. Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga. Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud.
9% ROE (aasta ROE (aasta lõpp) keskmine) 31.8% 36% 38.5% 47% 14.3% 13% -46.8% -35% -1489.4% -215% -35.0% -53% 20.3% 23% 11.2% 12% 17.5% 19% -45.7% -37% 46.5% 58% -130.6% -12.0% A B EBITDA 40 40 Kulum 20 20 Ebit 20 20 Intressid 4 0 EBT 16 20 tulumaks 0 0 Puhaskasum 16 20 ROE 16.0% 10.0% ROCE 10.0% 10.0% EVA 0 0 WACC 10% 10.0% Laenukapitali k 4% Omakapitali kul 16% Rahavood Kulum EBIT ROCE EVA 0 -100000
Vastus: Müüdud kaupade kulu = (360 * varud) / Varude käibevälde = (360 * 800 000 €) / 50 = 5 760 000 € Müügikäive = Müüdud kaupade kulu / (1 – 20%) = 7 200 0000 € 3. Ülesanne Ettevõtte aastane intressikulu on 25 000 eurot, müügikäive – 3,2 miljonit eurot, tulumaksumäär kasumilt on 25% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Leia: Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja (TIE)? 1. Intresside kattekordaja = Ärikasum (EBIT) / Intressid 2. Puhaskasum = Rentaablus * Müügikäive 3. Puhaskasum = Ärikasum - Intressid - Maksud*(Ärikasum - Intressid)==> 4. Ärikasum = Intressid + Puhaskasum / (1-Maksud) Vastus: Puhaskasum = 3 200 000 € * 0,06 = 192 000 € Ärikasum = 25 000 € + 192 000 € / 1 – 0,25 = 281 000 € Intresside kattekordaja = 281 000 € / 25 000 € = 11,24 4. Ülesanne Hea Firma intressikandva võla suurus on püsivalt 1 000 000 EUR ning võla
Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand finantsvõimenduseta beeta 0.8 riskivaba tulumäär 5% tururiskipreemia 5% Omakapitali suurus 168 SH puhaskasum (EBIT) 28 Laenukapitali suurus 280 Laenukapitali hind (laenukapital 8% Laenukapitali koguhind 302.4 Tulumaks 0% Omakapitali hind(omakapitali ku 9% OMAKAPITALI TULUSUS 16.7%
-püsikulud FC fixed cost =tulu enne amortisatsiooni, intresse ja makse EBITDA earnings before intrest, taxes, depreciation and amortization -amortisatsioon D depreciation, A amortization =tulu enne intresse ja makse EBIT -intressid I =tulu enne makse EBT -maksud T taxes =puhaskasum NI net income -eelisaktsiate dividendid =kasum lihtaktsionäridele -lihtaktsionäride dividendid =reinvesteeritav kasum Rahavoogude aruanne: Raha algseis Põhitegevusest + sissetulekud
Käesoleval hetkel kavandab ettevõte dividendide väljamaksmisega alustamist ning üritab hinnata kui suur on tema dividendide välja maksmise võime (nn jääkdividend). Teie käsutuses on ettevõtte kohta järgmine informatsioon: Kasumiaruanne äsja lõppenud majandusaasta kohta (miljonites): Müügitulud 500 - Müügikulu (COGS) 350 (sisaldab kulumit 40) = Ärikasum (EBIT) 150 - Intressikulud 10 = Maksude eelne kasum 140 - Tulumaks kasumilt 42 = Puhaskasum 98 Ettevõtte kohta on teada järgmised prognoosid: · Ettevõtte müügitulud, ärikasum ning kulum oodatakse kasvavat 10% aastas igal järgneval kolme aastal
Mikroökonoomikas ja üldises ettevõttemajandusõpetuses tuntakse ja ka rahandusteoorias tunti varem kasumilävena vaid arvestuslikku kasumiläve. Seoses raha ajaväärtusteooria levimisega ning kasumi ja rahavoo eristamisega kasutatakse rahanduses järjest rohkem rahavoolist ja finantskasumiläve. Kõigepealt käsitletakse üldlevinud kasumiläve tüüpi koos selle tuletusega. Arvestusliku kasumiläve tuletamisel eeldatakse, et ärikasum võrdub nulliga: (8.29) EBIT = 0. Selline eeldus tähendab, et finantskulusid ei arvestata. Kogutulud, mis sisuliselt on müügikäive, leitakse järgmise valemiga: n (8.30) S= PQ i =1 i i , 10 Diskonteeritud tasuvusaja puhul tuleb valemis kasutada juba diskonteeritud rahavooge. Selle valemi rakendamisest arusaamiseks tuleb lugejal kindlasti uurida käesoleva peatüki lõpus olevat finantskaasust. 11
sh emaettevõtja omanike osa kasumist 7180 100,66% 1171 vähemusosaluse osa kasumist -47 -0,66% 7 Tulu aktsia kohta (arvestatud emaettevõtte osa kasumist): Tava puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2,92 0,75 Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2,92 0,75 Müügitulu 44144 45843 EBIT 7004 984 EBIT marginal 15,90% 2,10% EBITDA 9360 3500 EBITDA marginal 21,20% 7,60% 31.12.2012 BILANSS HORISONTAALANALÜÜS % % 2010 2011 2010 2012
puuduvad nii tehingu-, emissiooni-, agentuuri- kui ka pankrotikulud investorid ja ettevõtted laenavad sama intressimääraga, laenamine ilma piiranguteta kõikide laenude intressimäär on võrdne riskivaba intressimääraga puuduvad nii eraisiku kui ka ettevõttega seotud maksud kõikidel on võrdne ligipääs olulisele informatsioonile (informatsiooni vaba kättesaadavus) investorid tegutsevad ratsionaalselt täiuslik konkurents Muud olulisemad eeldused: äririski mõõduks on EBIT-i (ärikasumi) standardhälve investoritel on sarnased ootused EBIT-i taseme ja selle riski suhtes (ettevõtteid on võimalik grupeerida homogeensetesse klassidesse äririski taseme järgi) kõik rahavood on perpetuiteetsed, st g = 0 ettevõtte juhtkond tegutseb alati aktsionäride huve silmas pidades (maksimeerib aktsionäride rikkust) ettevõtted emiteerivad ainult kahte tüüpi nõudeidõigusi: riskivaba laenu- (võlakirjadena) ja omakapitali. Märkus:
Muutuvkulu 800 000 Muutuvkulu 1 000 000 1. Muutuvkulu 80 000 tk puhul Jääktulu 640 000 Jääktulu 680 000 (6 + 2 + 2) ∗ 80 000 = 800 000 € Püsikulu 400 000 Püsikulu 400 000 Ärikasum (EBIT) 240 000 Ärikasum (EBIT) 280 000 2. Toote omahind 80 000 tk tootmisel 800 000 + 400 000 = 1200 000 € 1200 000 Vastus: Kuigi 20 000 tüki tootmise pakutud hind 12.- jääb alla omahinna 14.-, = 15 € 80 000 on siiski mõistlik pakkumine vastu võtta, sest koos ülejäänud 80 000 toote 3
et tegevjuhid eelistavad ikkagi IRR meetodit. Siinkohal väidab Damodaran, et ettevõtted, kel on parem juurdepääs kapitalitugudele, annab NPV meetodi rakendamine selge eelise; ettevõtetel, kel puudub vaba ligipääs kapitaliturgudele, annab eelise aga IRRi kasutamine lõpliku valiku tegemisel. FCFF on rahavoog, mis jääb järgi peale maksude, puhaste kapitalikulutuste ja käibekapitali vajaduste ärikasumist (EBIT) mahaarvamist, kuid enne laenumaksete ja eelisaktsiate dividendide väljamaksmist. 17 Net working capital Working Capital = Current Assets - Current Liabilities. Väike või negatiivne net working capital tähendab, et ettevõttel on lühiajaliste kohustuste täitmisega raskusi. Investeering käibekapitali on rahaline väljaminek: igasugune NWC suurenemine vähendab antud aasta rahavoogu;
Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta üleliigne sularaha ja likviidsed väärtpaberid, sest need ei ole otseselt ettevõtte põhitegevusega seotud. 3 Kapitalimahutused on pikaajalised investeeringud
1. Müügitulu 200,000 200,000 1a Otsekulu -80,000 -80,000 1b Alternatiivkulu -40,000 -40,000 Puhasmüük (1-1a-1b) 80,000 80,000 2. Amortisatsiooni kulu -40,000 -40,000 4. Käibekapital 50000.00 5. Seadmete kulum 350,000 6. = Ärikasum (EBIT) 40,000 40,000 9. RV põhitegevusest (9+(-5)) 40,000 40,000 0 1 2 Rahavood koond 1. Rahavood põhitegevusest 40,000 40,000 2. Puhta käibekapitali muutus -50,000 3. Seadmed -350,000 RAHAVOOD KOKKU -400,000 40,000 40,000 Projekti NPV -124,184 Järeldus
18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. b) Kasumiaruanne on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning
18. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne) Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 19. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. b) Kasumiaruanne on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning
Omakapital Omakapital Omakapital 1.2. Omakapitali osatähtsus = ---------------------------- = -------------------------------- kogukapitalis passiva kokku kogukapital e. soliidsuskordaja(riigiet.0,66; eraet.0,37) 2. Intressikulude kattekordaja: Ärikasum (EBIT) = ---------------------------- Intressikulud Pikaajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Pikaajaliste kohustuste Koguvara Koguvara üldine kattekordaja =-------------------------- = -------------------------------- pikaajaline võlgnevus pikaajaline võõrkapital 2
rahaks. Tegurid: kui kiiresti varud muutuvad võlgnevusteks ja kui kiiresti võlgnevused muutuvad rahaks. Talitlustsükkel = varu käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde RENTAABLUSE SUHTARVUD Käiberentaablus näitab müügitulu iga euro tasuvust. puhaskasum käiberentaablus= müügitulu Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT varade rentaablus= keskmine koguvara Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeerinute tasuvust ja aitab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. puhaskasum−eelisaktsiate dividendid omakapitali rentaablus= keskmine omakapital Suhtarvuanalüüsi puudused: - Suhtarv iseenesest ei peegelda selle koostisosade kvaliteeti
-püsikulud FC fixed cost =tulu enne amortisatsiooni, intresse ja makse EBITDA earnings before intrest, taxes, depreciation and amortization -amortisatsioon D depreciation, A amortization =tulu enne intresse ja makse EBIT -intressid I =tulu enne makse EBT -maksud T taxes =puhaskasum NI net income 5 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm -eelisaktsiate dividendid =kasum lihtaktsionäridele -lihtaktsionäride dividendid
C Eurotsooni riikidel on madalamad finantskulud seoses valuutaülekannetega D Eurole üleminek suurendab riigi ja ettevõtete finantsalast usaldusväärsust E mul on erinev arvamus (milline?) 9. Vt. küs. 1 (TT AS) Milline oli kasumi kvaliteedimäär ettevõttes TT AS 200..(2) aastal? A 90% B 100% EBIT 10,000 10000 0 C 110% -2,000 D 80% 3,000 0% -11,000 E mul on erinev arvamus (milline?) 0 10. Milline alltoodud väidetest ei pea paika?
2009 26,05% 76,19% 2010 24,58% 74,19% Omakapital AS STV AS STARMAN 2009 73,95% 23,81% 2010 75,42% 25,81% 3.4 Marginaalid, tasuvus, rentaablus 3.4.1 Tegevuse tasuvus (%) EBIT x 100 Müügitulud AS STV näitajad olid 2009. aastal 16,8% ja 2010. aastal 20,7% ning AS Starmanil olid 2009. aastal 15,27% ja 2010. aastal 12,62%. Näeme mitu % iga müügitulu kroonist on alles enne finantskulusid ja tulumaksu. AS STV näitajad on paremad. AS Starman peaks näitaja paranemiseks vähendama oma kul,usid, et ärikasum suureneks. 22 3.4
Maksevõime (sh 1 näide suhtarvust koos selle defineerimisega) Maksevõime analüüs on väga tihedalt seotud kapitali struktuuri analüüsiga. Kapitali struktuur annab ülevaate, kui suures ulatuses ja kust pärinevad ettevõtte tegevuseks vajalikud rahasummad. Eelkõige tuleb uurida võõrkapitali intressikandvat osa ja o makapitali. a)Intresside maksevõime (kasumi põhiselt): näitab intresside maksevõimet ärikasumi abil. EBIT Tõlgendus: näitab, mitu krda ületab ärikasum intresse: TIE= , kus EBIT-ärikasun ja I I-intressikulud. 11. Rentaablus (sh 1 näide suhtarvust koos selle defineerimisega) Rentaabluse üldnäitaja on alati kasumi ja ressursside suhe, mis näitab tasuvust, kasutoovust, tulukust. Kõige sagedamini kasutatakse rentaablusnäitajate arvutamisel ettevõtte puhaskasumit, mis jääb järgi peale tulumaksu maksmist
·võtta laenu. Kapitali struktuuri näitajate abil saab hinnata ettevõtte laenatud vahendite kasutamist ja võimet täita võõrvahendite kasutamisega seotud kohustusi ehk tasuda intresse. Võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega Võlakordaja = kohustused/koguvara Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta intressikulude ja maksude eelse kasumi (EBIT) arvelt intressikulusid. Intresside kattekordaja = (ärikasum + finantstulu)/finantskulu Tulusus- ehk rentaablussuhtarvud Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaablusnäitajad annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna, näitavad millised tegurid, millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Müügikäibe puhasrentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist.
langeda alla 30%. Rusikareegel on, et omakapital peaks moodustama 50% kogukapitalist. Võlakordaja ja soliidsuskordaja peavad samal ajamomendil arvutatuna olema kokku 100%. Rusikareegel: 1) Lühiajalised kohustised ei tohiks omakapitali ületada rohkem kui 1,25 korda 2) Lüh.kohustised ei tohiks võrreldes omakapitaliga moodustada rohkem kui 80% ja pikaajalised rohkem kui 50%. 2. Intresside kattekordaja (times interest earned - EBIT) EBIT ehk ärikasum. Suhtarv näitab kas ettevõttel on vahendeid katta intressikulusid kasumi arvelt. Tulemus võiks olla vähemalt 3 ja enam ehk arvnäitaja võimalikult kõrge. Kui arvnäitaja langeb alla 1, ei kata ärikasum intressikulusid. Kriteerium 3 tähendab, et intress ei tohiks moodustada üle kolmandiku ärikasumist ning 2/3 ärikasumist peaks jääma alles omanikele. Kui see näitaja on alla 3-e, siis ei tohiks ettevõte plaanida täiendava laenu võtmist
1. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse lühema ajaperioodi vältel kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta. 2. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/kahjum. 3. Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 4. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kauplemisel kehtivad ranged reeglid. 5. Näitaegveksel lunastatakse esitamisel. Näitaegveksel lunastatakse kindlaks määratud tähtaja jooksul esitamise ajast. 6
ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus; e) tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. NB! Prognoos ei ole täitmiseks kohustuslik, eelarve on. Ettevõtte strateegiline peaeesmärk on väärtuse suurendamine (ettevõtja rikkuse suurendamine. EVA= EBIT – tulumaks – ROIC • Põhistrateegiad – Äristrateegia (müügi suurendamine) – Investeerimisstrateegia (investeerimisprojektide valik) – Finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine) • Funktsionaalsed strateegiad – Innovatsioonistrateegia – Töökorralduse strateegia – Logistikastrateegia – Tarneahela strateegia – Personalistrateegia – IT-strateegia... 1. Logistikastrateegia: definitsioon, põhieesmärk (ROLA -> max), süsteemne
Samalaadne ka koguvara - Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud puhaskasum / keskmine koguvara hulk. Laekumata arvete käibekordaja aluseks tuleb võtta laekumata arvete keskmise suuruse. Aja jooksul see on kasvanud-kahanenud. Intressikulude kattekordaja ärikasum / intressikulu Finantsvõimenduse aste = ärikasum (EBIT) / kasum enne maksustamist (ehk peale intresse, st EBT) Koguvõimenduse aste = piirkasum / kasum enne maksustamist (täiendava ühiku korral siis) Vastutuskeskused ,,kõik ettevõtte tulud ja kulud saavad vastutaja, kelleks on struktuuriline üksus. Neile eraldatavad rahalised vahendid kulud ja neilt oodatavad tulud on kajastatud eelarves." Nii võib vastutuskeskuseks olla nt mingi toote loojad, mingi konkreetse osa
omakapitalida. 13. Kaiberentaablus. Varade rentaablus. Käiberentaablus ehk tegevuskulukus ehk kasumimarginaal (profit margin PM) naitab muugikaibe iga rahauhiku tasuvust. Tõlgendus: 1 muugikaibe euro tekitab PM senti puhaskasumit. Üldtunnustatud kriteerium: oleneb tugevalt tegevusharust. Jaekaubanduses võib piisata juba 1%, aga tööstuses nt 20%. Juhtimisotsus: maksimeerida. PM = ¿ EBIT Puhaskasumi jargi: arikasumi jargi: PM ¿ = S S Varade rentaablus (return on assets ROA) naitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Tõlgendus: 1 varasse investeeritud euro tekitab ROA senti puhaskasumit. Üldtunnustatud kriteerium: oleneb ettevõtte kapitali hinnast (WACC), tavaliselt alates 10% võib pidada rahuldavaks.
Laenuprotsendid Maksud Andres Laar 2008 2007 Müügi- käive Müügikate e.Bruto- m iinus kasum Käibekate miinus EBITDA Muutuvad kulud miinus Püsivad Ärikasum kulud EBIT Kulum jagada Äri- Likviidsed rentaablus varad Müügikäive korda Kauba ja Kapitali tootmis- rentaablus varud Müügikäive
aruanne, omakapitali muutuste aruanne, aastaaruande lisad), audiitori järelotsus, kasumi jaotamise ettepanek. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) Müügitulud - COGS = brutokasum - üldkulud = ärikasum(EBIT) - intress = EBT - maksud = puhaskasum 15. Mis informatsiooni pakub a. ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis.
7. Avalikkus 8. Ettevõtte juhtkond 9. Ettevõtte töötajad Kõigil on erinevad huvid. Nt tarnijaid ja konkurente huvitab, kui edukas on ettevõtte. Kliente huvitab kui usaldusväärne partner see firma oleks. Kõik grupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid neid võib eristada erihuvide kaudu. 14. Teate bilansi ning kasumiaruande põhilist loogikat. Teate olulisi kirjeid ning nende sisu (a la mis on debitoorne ning kreditoorne võlg, brutokasum jne, põhivara, EBITDA, EBIT jne) 4 Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist)
First, many countries already use the general interest or debt limitation rule for the purpose of limiting the tax deductibility of interest expenses, therefore there already was experience to learn from. In analyzing the different routes – interest expense versus debt as a base, the OECD proposes the former because it would be less complicated to control. Second, the OECD analyses different metrics to measure the economic activity and proposes using earnings (EBITDA, or EBIT – earnings before interest and taxes - if the country prefers the latter), but discusses also the benefits of using asset values as the base. It concludes that in many cases determining the market value of land, buildings, and e.g. intellectual property may become too complicated to arrive at reasonable results across different companies in different sectors, therefore preferring the earnings. There are some shortcomings
müügikäibes. Nimetatud reegel kehtib alati kui ettevõttel eksisteerivad püsikulud. Tegevusvõimenduse tase (DOL) arvutame ärikasumi protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldavatel aastatel võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on aasta 2000. Tabel Tegevusvõimenduse tase aastatel 2000-2008 Ärikasum (-kahjum) Müügitulu e. EBIT, e. S, tuhat tuhat krooni krooni DOL 2000 baasaasta 7385136 429977 2001 9114358 809066 3,765336 2002 9080304 701249 2,748562 2003 8553397 503807 1,085441 2004 9673036 954861 3,940393 2005 11394925 1114814 2,933452 2006 10589474 955466 2,816687 2007 13693099 2561690 5,80434
) ning pikaajaline eesmärk ettevõtte säilimine. Brutokasum = Gross Margin (GM) 4 000 5 000 5 000 · Kaasajal (nii teoorias kui praktikas) lisanduvad väljastpoolt, KESKKONNAST Üld- ehk püsikulud = Overhead Costs 2 000 2 000 2 000 (laias tähenduses) lähtuvad eesmärgid, mida käsitletakse piirangutena Tegevuskasum = EBIT 2 000 3 000 3 000 kasumi maksimeerimise - eesmärgi saavutamisel (piiratud kasumitaotlus). Intressikulu (-) või -tulu (+) 0 1 000 2 000 Maksustatav kasum = EBT (?=net profit) 2 000 2 000 1 000
saa omanik või investor üldjuhul vastu lubadust (rääkimata garantiist), et ta raha mingil kindlal päeval ja kindlas summas tagasi saab. Omakapitali hind kasvab koos võõrkapitali osatähtsusega, sest siis suureneb võimalus, et ettevõte ei suuda omanike tuluootusi täita. Mida riskantsem äri, seda suuremat tulu peab see tõotama, et ärimees või investor siiski nõustuks sinna raha paigutama. 32. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC)- ülesanne WACC= EBIT*(1-T) V WACC- kapitali kaalutud keskimine hind EBIT- kasum enne intresse ja makse T- tulumaksumäär V- kapitali turuväärtus (D+S) V=D+S V- kapitali väärtus D firma võlakirjade turuväärtus S firma aktsiate turuväärtus Näide: Ettevõte kaalub, kas võtta vastu projekt, mille nõutav tulunorm 13,5%. Tal on
· põhivara kulum 350,0 350,0 350,0 350,0 · side-telefon 80 80 80 80 · kaadriväljaõpe 150 150 150 150 · muud kulud 1000 1400 1600 1600 KOKKU ÄRIKULUD 16401,0 18789,0 21055,0 23409,8 Ärikasum (-kahjum) (EBIT) 939,0 1481,0 2145,0 2720,2 Finantskulud (- ) 150 122,9 94,4 64,4 KASUM ( KAHJUM) 7,89 1358,1 2050,6 2655,8 MAJANDUSTEGEVUSEST (EBT) 16 17 18 5.5.2 RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) (koostatakse kulude tulude aruande põhjal + mud väljaminekud, mis on seotud raha liikumisega) 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I
DER 0,7 0,5 Коэффициент покрытия процентов Коэффициент покрытия процентов (interest coverage ratio, ICR) характеризует способность организации обслуживать свои долговые обязательства. Показатель сравнивает прибыль до уплаты процентов и налогов (EBIT) за определенный период времени (обычно одни год) и проценты по долговым обязательствам за тот же период. Также данный показатель известен как коэффициент обслуживания долга. Фактически коэффициент показывает, во сколько раз прибыль до уплаты процентов и
Järelikult laieneb mõlemal ettevõttel omanike risk ka kreditoridele ning viimastel suureneb risk oma raha mitte tagasi saada. Mõlema firma finantsseisund tundub ebastabiilsena võõrkapitali liikse kasutamise tõttu. Kiiremas korras tuleks võõrkapitali vähendada ja omakapitali suurendada. 4.3 Finantskulude kaetus Finantskulude kaetus = Finantskulude kaetus näitab, mitu korda kasum enne finantskulusid katab finantskulusid. ,,Rusikareegel" ütleb, et EBIT peaks katma finantskulusid vähemalt 3 kuni 4 korda, et oleks võimalik saada uut laenu. Maharaja ASP-l finantskulusid ei ole, seega ei tohiks olla ka probleemiks laenu taotlemine (vähemalt selle näitaja põhiselt). Ultex Haldusel seevastu on olemas finantskulud. 2009. aastal oli Ultex Halduse finantskulude kaetus 3,96 see tähendab, et ärikasum on ligi 4 korda suurem kui finantskulud. Selle näitaja põhjal oleks Ultex Haldus suuteline võtma juurde laenu 2009. aastal
annaabi.ee 
