Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Ameerika Ühendriigid ise naftat ei ekspordi, vaid kasutab seda omatarbeks riigi siseselt. (Kasutatud www.tarkinvestor.ee artiklit ,,OPEC") Seega on maailmas hetkel kokku seitseteist naftat eksportivad riiki, kellest sõltub pea kogu maailma energiamajandus. Juba aastakümneid on maailmamajanduses olnud väga aktuaalseks teemaks just energiajulgeolek. Lihtsamalt öeldes kujutab energiajulgeolek endast seda, et tuleb saada edukalt hakkama energiatootmise majanduslike ja tehniliste probleemidega. (Kasutatud www.diplomaatia.ee artiklit ,,Energiajulgeolek: hunt ikkagi tuli metsast") Viimase neist muudab eriti keeruliseks maavarade ammendumine, mis mõjutab seeläbi esimest ehk majanduslikku poolt. On loomulik, et nafta ja teiste kütuste hinnad tõusevad, sest vajadus nende järele ainult kasvab. Näib, et hetkel loeb maailmaturul vaid tooraine kättesaamine, mitte selle hind
surve avaldamine välispoliitilistel eesmärkidel · Regionaalne eksportöör seotus Euroopaga (torujuhtmed, transiidikanalid) uued tarnekanalid Aasias (aastaks 2015) · Siseturg hindade erinevus ja ühtlustumine kasvav sisenõudlus · Allikad nafta- ja gaasimaardlad pikka aega kasutuses uute maardlate kasutuselevõtt (investeeringud) Eesti energiajulgeolek Euroopa Liit · Energiaturgude avamise nõue võib suurendada sõltuvust Venemaast · Efektiivsuse suurendamise nõue tootmise hajutamine energiasääst · Jätkusuutlikkuse nõue keskkonnasõbralikumad kütused uued keskkonnamaksud Eesti energiajulgeolek Venemaa · Poliitilised suhted - jahedad piirilepe, venekeelne vähemus, ajalugu · Majandussuhted - asjalikud, praktilised
Energiamajandus Energiamajanduse põletavamad probleemid: Energiatarbe kiire kasv · Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaütlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendamine · Energiajulgeolek · Keskkonnaprobleemid Gaas · Suure kütteväärtusega · Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata · Ei vaja ümbertöötlemist, ainult puhastamist · Põletamisel tekib vähe saasteaineid · Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik Tahked kütused-kivisüsi · Suured varud · Kõrge kütteväärtus · Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud · Saaste CO2 kasvuhoonegaasid, happevihmad
suhe,mõõdetakse dosimeetriga 5.Tuumaelektri +/-: +:Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades. Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis -:Väga suured investeerimisvajadused ehitusprotsessil ja jäätmete käitlemisel. Radioaktiivsete jäätmete teke ning probleemid nende käitlemisega ja ladustamisega. Oht õnnestuste tekkeks, mille tagajärjed reeglina tõsised ning ulatuslikud. Kütuseks ei ole taastuv energiaallikas 6.Tuumaenergia kasutamine,radioaktiivse kiirguse kasut:elektri tootmine,meditsiinis,tööstuslikus tootmises,ehitusel
eaktor.jpg Tuumakütuse tsükkel http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/tuumak%C3%BCtuse_ts%C3%BCkk el_suur.jpg Plussid ja miinused Plussid: Miinused: ❖ väga suur ❖ Rajamine kallis energiasisaldus ❖ Plahvatuse oht massiühiku kohta ❖ Keskkonnasaaste oht ❖ sõjas sihtmärgiks just energiajulgeolek. ❖ uraani 50 aastaks Keskkonnaprobleemid ❖ Keskkonda sattuda võiv radioaktiivne saaste. http://ajaluguminusilmad.blogspot.com.ee/2014/12/tsern oboli-katastroof.html Kütused ❖ Uraanil põhinevad kütused ➢ metallilised kütused ➢ uraanimetallil põhinev kütus ➢ plutooniumoksiidil põhinev kütus ➢ keraamilised kütused ➢ vedelkütused ❖ Tooriumil põhinevad kütused ❖ Vesinikul põhinevad kütused
Tuumaenergia Plussid Miinused • Elektrienergia tootmine suures koguses • Kallis • Ökonoomne • Pikaajaline protsess • Õhusaastevaba • Ohtlik (avariioht) • Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis. • Tuumajäätmeid raske hävitada • Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. • Tekivad radioaktiivsed jäätmed Tuumakatastroof Tšernobõlis • Õnnetus toimus 26.aprillil 1986.aastal • Toimus Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatus • Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori
tuumaosakeste arv Kiirgusdoos- kiirguse hulk massiühiku kohta,mõõdetakse dosimeetriga, ühikud: J/kg, Sv siivert, Gy grei Tuumaelekter: + Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta, minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse, ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks, toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne, maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades, energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis -- Väga suured investeerimisvajadused ehitusprotsessil ja jäätmete käitlemisel, radioaktiivsete jäätmete teke ning probleemid nende käitlemisega ja ladustamisega, oht õnnestuste tekkeks, mille tagajärjed reeglina tõsised ning ulatuslikud, kütuseks ei ole taastuv energiaallikas Tuumaenergia kasutamine,radioaktiivse kiirguse kasut:elektri tootmine,meditsiinis,tööstuslikus tootmises,ehitusel
toimivast elektrivarustuskindlus vahelise koostööst maksimaalse Soomejaja sellel energiajulgeolek. ülekandevõimsuse näitel terve Euroopaga kolmekordistumine Eesti elektrisüsteem on ühendatud Euroopaga Eesti elektrituru efektiivne toimimine EstLink on rahvusvaheline suurprojekt Tootjad ja tarbijad saavad osta ja ODAVAM müüa elektrit laiapinnalisemalt
(NATO) ● On sõjaväeline allianss ● 4.aprill 1949.a ● Kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu ● Peasekretär al. 1.oktoobrist Jens Stoltenberg ● Liikmeid:28 ● 2.veebruaril 2001 loodi Eesti NATO Ühing NATO ja Eesti ● Osalemine rahuoperatsioonides ● Suuremad sõjalised operatsioonid ● Õhuturve ● Partnerlussuhted ja koostöö ● Küberjulgeolek ● Terrorismivastane võitlus ● Energiajulgeolek ● Eesti kui NATO kontaktsaatkond Euroopa Julgeoleku-ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) ● Asutati 1.augustil 1975.a ● Liikmesriike: 57 ● Peasekretär: Lamberto Zannier ● OSCE eesmärgid ● Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi ● OSCE missioonid Maailma kaubandusorganisatsioon (WTO) ● WTO peakorter: Genf, Šveits ● Asutatud: 1. jaanuaril 1995.a. ● Liikmed: 160 ● Sekretariaat: 640 inimest
ka tootjad. Et muutuks energia tootmine on vaja terve maailma riikidel teha kokkuleppeid ning arutada seda otsust. Energiaressursid ja maailma energiamajandus Majanduskasv ja energia tarbimine on omavahel tihedalt seotud.Energia on kõikide majandusprotsesside sisend ja selle hind sisaldub nii toodete kui ka teenuste hinnas. Seeläbi mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid ning seeläbi ka inimeste heaolu. 1. Kuidas tagada riigi energiajulgeolek Energiajulgeolek ehk riik suudab end varustada piisava koguse energiaga isegi äärmuslikes oludes näiteks loodusõnnetused või sõda on väga oluline eeldus tänapäeval riigile. Selle tagamiseks kasutatakse võimalikult palju omamaiseid alati kättesaadavaid ja mitmekesiseid energiaallikaid ning püütakse olla sõltumatu energia impordist. Oluline on ka energiataristu,energitarnija ja piisava kütusevaru olemasolu. Konkurentsivõime aitab ka
1) / 2) Energiaressursside liigitamine taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad: -Hüdroenergia (Veeenergia) (Hiina, USA) +odav +ei reosta - kallis ehitamine - üleujutused -päikeseenergia (USA, Itaalia) +ei reosta +igalepoole võimalik - kallis - pindala võtab palju -tuuleenergia (USA, Hiina) +ei reosta - müra - madal tootlikkus - bioenergia (Hiina, Euroopa) +keskkonnasõbralik +CO2 ei suurene - erosioon - veevajadus -geotermiline (Jaapan, Island) +ei reosta +väike mõju keskkonnale - kulutused suured (Ammendumatud- Ammenduvad- ) Taastumatud: -Nafta: (USA, Hiina) +lihtne transport +lai kasutusala - kallis - reostus -Maagaas:(USA, Venemaa) +odav transport +väiksem reostus - raske transport - torude hooldus -Tahked kütused (kivisüsi, puusüsi) (Hiina, Aasia) +Laialdane kasutus +madal hind - reostus - kall...
Miks on tuuleenergia kasutamine piiratud? Sest paljudes kohtades pole piisavalt tuult ja tuule vaiksel ajal ei tooda need energiat. 8. Too 1 poolt- ja 1 vastuargument, et maailma energiamajandust võib lähitulevikus tabada kriis. Vastuargument: Iga aastaga energia vajadus maailmas kasvab, energiat on vaja pidevalt juurde toota. Energiaresursid tasapisi vähenevad tänu sellele, mis võib viia kriisini. Pooltargument: Ressursi ja tarbimise ebaühtlanejaotus 8. Selgita mõiste energiajulgeolek. Riik on sõltumatu energeetiliselt, ehk ta saab ise enda energia. 8. Nimeta 3 muutust, mis leiavad aset Austraalia elektritootmises ajavahemikus 2000-2020(Cämmu mate pole just kiita) ja iga muutuse kohta too üks põhjendus. (Selle kohta on joonis ka) 1. muutus: taastuvaid energiaallikaid kasutatakse rohkem. Põhjus: Need on keskkonnasõbralikumad/fossiilsed kütused võivad otsa saada/Austraalia lähistroopikas ja
Mongoolia energiamajnduse iseloomustus Energiavarade iseloomustus Mongoolia kõige enam levinud ja ühtlasi kõige olulisem energiavara on kivisüsi, millel riigi majandus suuresti ka põhineb. Suured söemaardlad (joonis 1) asuvad riigi põhja- ja keskosas: pealinna Ulaanbaatari lähistel ja Darhani linna ümbruses, samuti ka täiesti lääneservas. Nüüdseks on avastud ja kasutusele võetud teisigi kivisöe leiukohti Mongoolia lõunapiiri läheduses- Gobi kõrbes. Mongoolias leidub mingil määral ka naftat, kuid see pole majanduslikult nii tähtis kui süsi. Naftat kaevandatakse riigi idaosas ja Gobi kõrbes. Traditsiooniliselt kasutatakse seal kivisüsi, nafta leiukohad on suhteliselt hiljuti avastatud ning seetõttu on see Mongoolia jaoks uus energiatootmise valdkond. Kivisüsi tootmiselt on riik maailmas 22. kohal, nafta tootmiselt on Mongoolia 89. riik maailmas. Mongoolia majandus on kivisöepõhine. Selle tootmise eesmärk on peamiselt oma rahva ja tööstuse...
Kütuseks ei ole taastuv energiaallikas. Eelised: Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades. Tehnoloogia arenedes kasutatakse tuumkütust korduvalt - suureneb ressursisäästlikkus. Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis. USA, Prantsusmaa.
pööranud sellele, et biokütuste tootmine ise võtab palju energiat; et põllumajandus eraldab palju lämmastikoksiidi. Keskkonnamõju: Tööstuslikul põllumajandusel on oma kõrvalmõjud; bioloogilise mitmekesisuse kaotamine; kõrge veekasutus tootmises; metsade langetamine, sest vaja on põllumaad. Sotsiaalsed mõjud: arengumaade maakonfliktid; toidunappus ja -kallidus (biokütused võivad toidu hinda tõsta) Kas energiajulgeolek suureneks? Kuigi biokütused võivad tõsta toidu hinda, aidata kaasa hinnatud loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisele ning isegi suurendada kasvuhoone heitgaaside hulka, lootus ikkagi jääb. Tuleb teha vahet heade ja halbade biokütuste vahel. Head biokütused on parema keskkonna hüvanguks. Lõppsõna Keemiateadmiste parandamine läbi teadus- ning arendustöö on vajalik seetõttu, et aitab meil elada mugavat elu, mis on kooskõlas keskkonna ja loodusega. Tegmist on
finatskriisiga tegelemine." (Tiikmaa 2009) Ameerika Ühendriikide ja Venemaa majandusalased suhtes on üha tugevnenud, ka siis, kui poliitilised suhted on nõrgenenud. Trenin toob esile koostööd tuumaenergia alal, mis on äärmiselt lootustandev. Uus president peaks seda trendi silmas pidama. Energiavaldkonnas üritab Venemaa maksimeerida oma eeliseid gaasi- ja naftatööstuse suurtootjana veelgi kitseneval turul. Ükskõik missugune katse seada Euroopa energiajulgeolek Venemaa vastu oleks absurdsus. Hoopis loogilisem oleks edendada vastastikkust sõltuvust tootjate ja tarbijate vahel. Energia-küsimus on side, mis ühendab Venemaad Euroopa Liiduga, aga ka siduvaks teguriks Lääne ja Venemaa huvide vallas. Kui uus president võtab ette Venemaa ,,kausta", tasuks tal esitada küsimus: ,,Miks on nii, et kõik hiljutised Venemaa juhid on alustanud USA sõpradena, aga mõne aja möödudes on
15) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega elektrienergia tootmisel? · Tahked kütused · Tuumaenergia · Hüdroenergia 16) Energiamajanduse probleemid · Energiatarbe kiire kasv · Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine · Energiajulgeolek · (varustuskindlus) · Keskkonnaprobleemid 17) OPEC ja sellesse kuuluvad riigid · 12 riiki · Loodi 1960. · Eesmärgiks liikmete huvide kaitsmine maailma naftaturul · Saudi-Araabia, Iraak, Iraan Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Angola, Venezuela, Ecuador 18) Miks mõjutab OPEC oluliselt maailma majandust?
Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 28% Muud 2% Taastuvad energiavarud: 1. Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia) 2. Päikeseenergia 3. Tuuleenergia 4. Veeenergia 5. Puit jm bioenergia 6. Maa siseenergia (maasisene soojus) 7. Maagravitatsioonienergia 8. Termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: 1. Nafta 2. Maagaas 3. Kivi-ja pruunsüsi 4
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaaro...
suurem mõjuvõim ELi juhtide ametissenimetamisel. Need reformid tagavad, et Euroopa Parlamendi valimistel hääletades on valijatel veelgi suurem sõnaõigus Euroopa edasise arengu üle. Lissaboni lepinguga suurendati ELi ja Euroopa Parlamendi võimet sekkuda ja otsuseid vastu võtta. Lepinguga laiendati parlamendi täielikke seadusandlikke volitusi rohkem kui 40 valdkonda, sh põllumajandus, energiajulgeolek, sisseränne, õigusküsimused ja ELi rahalised vahendid, ning parlament tegutseb nüüd võrdsetel alustel nõukoguga, kes esindab liikmesriikide valitsusi. Parlament sai ka õiguse anda koos nõukoguga heakskiit kogu ELi eelarvele. Parlamendiliikmed said õiguse rahvusvahelisi lepinguid heaks kiita või mitte, ning nad kasutasid kõhklemata seda õigust, et peatada lahkarvamusi tekitanud võltsimisvastane kaubandusleping
Tähelepanu pöörab Eesti aga sellele,et samasugune efektiivne koostöö toimuks ka poliitilisel ja kõrgemal sõjaväelisel tasandil. Alates 28. oktoobrist 2008 on Tallinnas asuv NATO küberkaitsega tegelev keskus ametlikult akrediteeritud kui NATO oivakeskus. Veel on NATO poliitikas ka olulisel kohal suhted ÜRO-ga,soovides et ÜRO tegutseks ka nendes ohtlikes piirkondades,kui Allianss. Alliansi elujõust, ajaga kaasaskäimisest ning vitaalsusest annavad märku küberkaitse, energiajulgeolek ja raketikaitse. NATO poolt teostatav õhuturbeoperatsioon on üks tähelepanuväärseim Alliansi solidaarsuse mark.See toimub Eestis,Lätis ja Leedus(kates ise osa kuludest ja toetades muudel sobilikel viisidel).Eestis on aktiivses koostöös NATO-ga Ämari lennubaasi arendamises.Rahaliselt on ühise vastutuse jagamiseks Eesti otsus viia oma kaitsekulutused 2%-ni SKP-st. Tulevikus peaks energiajulgeoleks saama NATO kriisihaldamise süsteemi osaks,kuna
Riigi energiamajandus ARVUTITUND 2017 Iseloomusta oma riigi energiamajandust ja anna hinnang riigi energiajulgeolekule. 1. Riigi varustatus traditsiooniliste energiavaradega. Kui palju energiat riik toodab ja tarbib? Anna hinnang, kas riik on energia eksportija või importija. Iraak toodab aastas 162986 kT ja tarbitakse 21519 kT. Seega on Iraak energia eksportija, sest tootmine on 7,6x suurem tarbimisest. (Iraq indicators...2014.) Mis traditsiooniliste energiavaradega on riik varustatud (Energy production)? Nafta ja gaasiga. (Ibid.) Joonis 1. Iraagi traditsiooniliste energiavarade paiknemine Allikas: Vox. 11.08.2014 Iraagi traditsioonilised energiavarad paiknevad Põhja-, Kesk-, Ida-Iraagis. Riigis on väga palju nafta leiukohti. Suuremad naftamaardlad, Rumaila North, East Baghdad ja Kirkuk, 1 asuvad...
Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid ...
Energiamajandus Kaasaeg ja tulevik Energiamajanduse põletavamad probleemid ·Energiatarbe kiire kasv ·Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv ·Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus ·Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine ·Energiajulgeolek (varustuskindlus) ·Keskkonnaprobleemid Maailma energiatarbe prognoos Maailma primaarenergia tarbe kasv 1980-2030 (miljardit tonni naftaekvivalendina) Globaalse energiatarbe rahuldamiseks kasutatavad energiaallikad Elektrienergia tootmine maailmas Süsi, nafta, gaas 10934 Hüdroenergia 2759 Tuumaenergia 2615 Geotermaalne, tuul, päike, puit, jäätmed 341 Kokku 16650 miljardit kWh Elektrienergia tootmine maailmas energiaallikate lõikes (mlrd. kWh) Hubbert'i kõver e. Peak Oil teooria Hubbert'i t...
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
Iraak- mis toimub? Normaalselt funktsioneeriv riik, terrorism või mitte? kodusõda või mitte? Sõda mitme eri religiooni vahel? RV julgeoleku oht või mitte? Kas Husseini Iraak oli rohkem ohuks kui tänane Iraak? Iraak ja Kuweit: 1961. a. sai Kuweit brittide alt iseseisvaks. 1963. aastal Iraagi tunnustus. 6 RAHVUSVAHELINE ENERGIAJULGEOLEK Konseptsioon: Energiajulgeolek on osa majandus julgeolekust. Esines esimest korda 30ndate “suure depressiooni” ja seejärel 73. a. naftakriis ajal ning nüüd. Hõlmab endas majanduslikku efektiivsust energia kasutamisel, energia rolli majanduse kasvatamisel, RV energia ettevõtetete rolli ja nafta/ gaasi traspordi finantsaspekti. Lisaks pidevat kättesaadavust energiale läbi mitme vormi, nagu efektiivsed kogused ja mõistlik hind: kättesaadavus, jätkusuutlikus, nõudlus, mõistlik hind
com/ngm/0406/feature5/fulltext.html] 12 Tim Appenzeller. National Geopraphic. Online extra. End of cheap oil, June 2004. 6 kasv, millest tulenevalt suureneb ka energiatarbimine. Võib spekuleerida, et enamik riike mõistavad olukorra tõsidust, kuid alles majanduslikeks suurvõimudeks tõusnud riigid ei hooli sellest vähemalgi määral, mis võibki kaasa tuua järjekordse suurema naftakriisi. Seetõttu on riikidele oluline energiajulgeolek. Olukorra illustreerimiseks on heaks näiteks Ameerika Ühendriigid. Välja võib tuua viis peamist riigi nafta julgeolekut kajastavat vaatepunkti: riigisisene tootmisvõimsus, sõltuvus impordist, naftavarude suhe impordiga, impordi kontsentratsioon ja võime vahetada tarnijat, kui esineb probleeme. 13 Juba 2003. aastal nähti Ühendriikides eelmainitud punktide taustal eelkõige ohtu just impordi sõltuvusest kindlatest
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond „TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID” REFERAAT Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................3 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG....................................................3 1.1.Põlevkivi.................................................................................................. 4 1.2.Vabaturg.................................................................................................. 4 1.3.Euroopa energiapoliitika...........................................................................6 2. PERSPEKTIIVID......................................................................7 2.1.Hind................................
Probleemid: Kallis, ettevõtlust takistav, Uute riikide probleemid, Erinevad arusaamad probleemidest Mõjurid: Komisjon teeb enamus otsuseid Nõukogu keskkonna nõukogu eraldi teistest, probleemide eitamine Parlament kõige rohelisem, aga mitte väga mõjuvõimas Tulevik: Ühtlustatud regulatsioonid, Balanss edu ja keskkonna vahel? Energiapoltiika Üldised suunad olnud: Energiaturgude avamine, Energiajulgeolek, Energia allikate mitmekülgsus Uuemad suunad: Taastuvenergia kui kõige olulisem, Sõltuvuse vähendamine, Skeptiline vaade EL ja maailma suhete kohta (nii ja naa kvaliteet) Algus: Euratom Kõige olulisem poliitika maailmas?: Euroopa sõltuvus Lähis-Idast ja Venemaast, Energia ületarbimine? Miks on sõltuvus probleem?: Me ei otsusta oma asjade üle ise, "sõbralikud" suhted Energia tulevik: Energia saab otsa, Tuuma küsimus Regionaalpoliitika
(Puhas, Geograafiliselt korrektne, standardiseeritud). Biotehnoloogia (GMO küsimus, Biotehnoloogia tulevik laiemalt, EL patendid). Keskkonnapoliitika. Energiapoliitika: Algus: Euratom. Kõige olulisem poliitika maailmas? (Euroopa sõltuvus Lähis-Idast ja Venemaast, Energia ületarbimine). Miks on sõltuvus probleem? (Me ei otsusta oma asjade üle ise "sõbralikud" suhted). Energia tulevik (Energia saab otsa. Tuuma küsimus). TULEVIK Üldised suunad olnud (Energiaturgude avamine, Energiajulgeolek, Energia allikate mitmekülgsus). Uuemad suunad (Taastuvenergia kui kõige olulisem millist taastuvenergiat kasutada? Sõltuvuse vähendamine). Milline on Eesti huvi siin? Keskkonnapoliitika: Eesmärk rohelisem Euroopa (heitgaasid, kliimamuutused, keskkondlik ühtsus). Probleemid (kallis, ettevõtlust takistav, uute riikide probleemid, erinevad arusaamad probleemidest). Otsustajad (komisjon teeb enamus otsuseid, nõukogu keskkonna nõukogu eraldi teistest, probleemide
1 Ukraina Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid Vaata üles WTO, IMF, NATO jne Valitsusevaheline koostöö Valitsustevaheline koostöö tähendab et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele. See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Julgeolekuriskid ja poliitika Riskid: Terrorism, küberjulgeolek, energiajulgeolek Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro- atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ja kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ning mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda. Positiivsele arengule vaatamata ei ole
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
