OPEC-isse mittekuuluvad, kuid siiski naftat tootvad riigid, on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Ameerika Ühendriigid ise naftat ei ekspordi, vaid kasutab seda omatarbeks riigi siseselt. (Kasutatud www.tarkinvestor.ee artiklit ,,OPEC") Seega on maailmas hetkel kokku seitseteist naftat eksportivad riiki, kellest sõltub pea kogu maailma energiamajandus. Juba aastakümneid on maailmamajanduses olnud väga aktuaalseks teemaks just energiajulgeolek. Lihtsamalt öeldes kujutab energiajulgeolek endast seda, et tuleb saada edukalt hakkama energiatootmise majanduslike ja tehniliste probleemidega. (Kasutatud www.diplomaatia.ee artiklit ,,Energiajulgeolek: hunt ikkagi tuli metsast") Viimase neist muudab eriti keeruliseks maavarade ammendumine, mis mõjutab seeläbi esimest ehk majanduslikku poolt. On loomulik, et nafta ja teiste kütuste hinnad tõusevad, sest vajadus nende järele ainult kasvab.
olemasolu reguleeritus · Energiatarned poliitilise relvana USA, OPEC, Venemaa · Maailmastumise mõju kontsentratsioon (firmade koondumine) konkurentsi vähenemine kontroll turgude üle · Järelmid riigid võistlevad rahvusvaheliste kontsernidega riikidel raske reguleerida energiaturge riigid ei suuda teostada õiglast energiapoliitikat Energiajulgeolek: Euroopa Liit Energiaturgude liberaliseerimine ELis vähendab liikmesmaade rolli energiajulgeoleku tagamisel. Ühiste huvide nappus takistab Euroopa Liidu energiajulgeoleku poliitika formuleerimist ja suurendab riigikeskset lähenemist liikmesmaades. Energiajulgeolek- solidaarsus vs. isepäisus. Venemaa · Energiasektori politiseeritus poliitikute sidemed energeetikas riigi ja ettevõtete vastastikused huvid · Energiahoobade kasutamine naaberriikide vastu
Energiamajandus Energiamajanduse põletavamad probleemid: Energiatarbe kiire kasv · Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaütlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendamine · Energiajulgeolek · Keskkonnaprobleemid Gaas · Suure kütteväärtusega · Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata · Ei vaja ümbertöötlemist, ainult puhastamist · Põletamisel tekib vähe saasteaineid · Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik Tahked kütused-kivisüsi · Suured varud · Kõrge kütteväärtus · Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud · Saaste CO2 kasvuhoonegaasid, happevihmad
suhe,mõõdetakse dosimeetriga 5.Tuumaelektri +/-: +:Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades. Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis -:Väga suured investeerimisvajadused ehitusprotsessil ja jäätmete käitlemisel. Radioaktiivsete jäätmete teke ning probleemid nende käitlemisega ja ladustamisega. Oht õnnestuste tekkeks, mille tagajärjed reeglina tõsised ning ulatuslikud. Kütuseks ei ole taastuv energiaallikas 6.Tuumaenergia kasutamine,radioaktiivse kiirguse kasut:elektri tootmine,meditsiinis,tööstuslikus tootmises,ehitusel
eaktor.jpg Tuumakütuse tsükkel http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/tuumak%C3%BCtuse_ts%C3%BCkk el_suur.jpg Plussid ja miinused Plussid: Miinused: ❖ väga suur ❖ Rajamine kallis energiasisaldus ❖ Plahvatuse oht massiühiku kohta ❖ Keskkonnasaaste oht ❖ sõjas sihtmärgiks just energiajulgeolek. ❖ uraani 50 aastaks Keskkonnaprobleemid ❖ Keskkonda sattuda võiv radioaktiivne saaste. http://ajaluguminusilmad.blogspot.com.ee/2014/12/tsern oboli-katastroof.html Kütused ❖ Uraanil põhinevad kütused ➢ metallilised kütused ➢ uraanimetallil põhinev kütus ➢ plutooniumoksiidil põhinev kütus ➢ keraamilised kütused ➢ vedelkütused ❖ Tooriumil põhinevad kütused ❖ Vesinikul põhinevad kütused
Tuumaenergia Plussid Miinused • Elektrienergia tootmine suures koguses • Kallis • Ökonoomne • Pikaajaline protsess • Õhusaastevaba • Ohtlik (avariioht) • Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis. • Tuumajäätmeid raske hävitada • Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. • Tekivad radioaktiivsed jäätmed Tuumakatastroof Tšernobõlis • Õnnetus toimus 26.aprillil 1986.aastal • Toimus Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatus • Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori
tuumaosakeste arv Kiirgusdoos- kiirguse hulk massiühiku kohta,mõõdetakse dosimeetriga, ühikud: J/kg, Sv siivert, Gy grei Tuumaelekter: + Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta, minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse, ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks, toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne, maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades, energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis -- Väga suured investeerimisvajadused ehitusprotsessil ja jäätmete käitlemisel, radioaktiivsete jäätmete teke ning probleemid nende käitlemisega ja ladustamisega, oht õnnestuste tekkeks, mille tagajärjed reeglina tõsised ning ulatuslikud, kütuseks ei ole taastuv energiaallikas Tuumaenergia kasutamine,radioaktiivse kiirguse kasut:elektri tootmine,meditsiinis,tööstuslikus tootmises,ehitusel
toimivast elektrivarustuskindlus vahelise koostööst maksimaalse Soomejaja sellel energiajulgeolek. ülekandevõimsuse näitel terve Euroopaga kolmekordistumine Eesti elektrisüsteem on ühendatud Euroopaga Eesti elektrituru efektiivne toimimine EstLink on rahvusvaheline suurprojekt Tootjad ja tarbijad saavad osta ja ODAVAM müüa elektrit laiapinnalisemalt
(NATO) ● On sõjaväeline allianss ● 4.aprill 1949.a ● Kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu ● Peasekretär al. 1.oktoobrist Jens Stoltenberg ● Liikmeid:28 ● 2.veebruaril 2001 loodi Eesti NATO Ühing NATO ja Eesti ● Osalemine rahuoperatsioonides ● Suuremad sõjalised operatsioonid ● Õhuturve ● Partnerlussuhted ja koostöö ● Küberjulgeolek ● Terrorismivastane võitlus ● Energiajulgeolek ● Eesti kui NATO kontaktsaatkond Euroopa Julgeoleku-ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) ● Asutati 1.augustil 1975.a ● Liikmesriike: 57 ● Peasekretär: Lamberto Zannier ● OSCE eesmärgid ● Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi ● OSCE missioonid Maailma kaubandusorganisatsioon (WTO) ● WTO peakorter: Genf, Šveits ● Asutatud: 1. jaanuaril 1995.a. ● Liikmed: 160 ● Sekretariaat: 640 inimest
ka tootjad. Et muutuks energia tootmine on vaja terve maailma riikidel teha kokkuleppeid ning arutada seda otsust. Energiaressursid ja maailma energiamajandus Majanduskasv ja energia tarbimine on omavahel tihedalt seotud.Energia on kõikide majandusprotsesside sisend ja selle hind sisaldub nii toodete kui ka teenuste hinnas. Seeläbi mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid ning seeläbi ka inimeste heaolu. 1. Kuidas tagada riigi energiajulgeolek Energiajulgeolek ehk riik suudab end varustada piisava koguse energiaga isegi äärmuslikes oludes näiteks loodusõnnetused või sõda on väga oluline eeldus tänapäeval riigile. Selle tagamiseks kasutatakse võimalikult palju omamaiseid alati kättesaadavaid ja mitmekesiseid energiaallikaid ning püütakse olla sõltumatu energia impordist. Oluline on ka energiataristu,energitarnija ja piisava kütusevaru olemasolu. Konkurentsivõime aitab ka
18) Tuuleenergia osatähtsus on märkimisväärne Saksamaal, Hiina, Suurbritannia 19)Analüüsi päikeseenergia, bioenergia ja geotermaalenergia kasutusvoimalusi. Päikeseenergia: - Soojusenergia kättesaamiseks - Elekter Bioenergia: -Soojusenergia -Elektrienergia -Mootorikütuseid Geotermaalenergia (maa sisesoojus): -Soojusenergia -Elektrienergia 20) Kaudne elektrienergia eksport: Kasutatakse energiamahukate toodete (Alumiinium, kemikaalid) tootmises ning eksporditakse mujale , energiajulgeolek- Riigi võime varustada end vajaminevas koguses sobivat tüüpi energiaga nii tavapärastes kui ka äärmuslikes oludes (loodusõnnetus, sõda, majanduskriis jms) , taastuvad- Energiavarad, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus - puit, pilli taastumatud energiaallikad- Energiavarad, mis pärast tarvitamist ei taastu
Miks on tuuleenergia kasutamine piiratud? Sest paljudes kohtades pole piisavalt tuult ja tuule vaiksel ajal ei tooda need energiat. 8. Too 1 poolt- ja 1 vastuargument, et maailma energiamajandust võib lähitulevikus tabada kriis. Vastuargument: Iga aastaga energia vajadus maailmas kasvab, energiat on vaja pidevalt juurde toota. Energiaresursid tasapisi vähenevad tänu sellele, mis võib viia kriisini. Pooltargument: Ressursi ja tarbimise ebaühtlanejaotus 8. Selgita mõiste energiajulgeolek. Riik on sõltumatu energeetiliselt, ehk ta saab ise enda energia. 8. Nimeta 3 muutust, mis leiavad aset Austraalia elektritootmises ajavahemikus 2000-2020(Cämmu mate pole just kiita) ja iga muutuse kohta too üks põhjendus. (Selle kohta on joonis ka) 1. muutus: taastuvaid energiaallikaid kasutatakse rohkem. Põhjus: Need on keskkonnasõbralikumad/fossiilsed kütused võivad otsa saada/Austraalia lähistroopikas ja
Agency Riigi osalemine maailmamajanduses Mongoolia energiavarade ekspordi- ja impordipartnerid on Venemaa ja Hiina. Energiavaradest imporditakse ainult naftatooteid. Suures mahus ekporditakse kivisüsi ja mõnel määral ka toornaftat. Hiinasse transpordib Mongoolia pea 90% koguekspordist, seega tähtsaim ekspordipartner on Hiina. Oluliseimaks impordipartneriks on Venemaa, sealt imporditakse umbes 75% riiki imporditavatest naftatoodetest, nt. diiselkütus, bensiin. Energiajulgeolek Mongoolia ainsateks märkimisväärseteks ekspordi- ja impordipartneriteks on Venemaa ja Hiina. Kuigi Mongoolia on ise võimeline oma rahvast energiaga varustama, imporditakse riiki sisse väga suur osa naftatoodetest ning seega sõltub Mongoolia rahva heaolu suurel määral Venemaast. Ainsana tarnib Mongooliasse olulisel hulgal energiavarasid Venemaa, kes ei ole poliitiliselt stabiilne ja on hiljuti palju pingeid tekitanud. Praegust olukorda Mongoolias on
Kütuseks ei ole taastuv energiaallikas. Eelised: Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades. Tehnoloogia arenedes kasutatakse tuumkütust korduvalt - suureneb ressursisäästlikkus. Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis. USA, Prantsusmaa.
pööranud sellele, et biokütuste tootmine ise võtab palju energiat; et põllumajandus eraldab palju lämmastikoksiidi. Keskkonnamõju: Tööstuslikul põllumajandusel on oma kõrvalmõjud; bioloogilise mitmekesisuse kaotamine; kõrge veekasutus tootmises; metsade langetamine, sest vaja on põllumaad. Sotsiaalsed mõjud: arengumaade maakonfliktid; toidunappus ja -kallidus (biokütused võivad toidu hinda tõsta) Kas energiajulgeolek suureneks? Kuigi biokütused võivad tõsta toidu hinda, aidata kaasa hinnatud loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisele ning isegi suurendada kasvuhoone heitgaaside hulka, lootus ikkagi jääb. Tuleb teha vahet heade ja halbade biokütuste vahel. Head biokütused on parema keskkonna hüvanguks. Lõppsõna Keemiateadmiste parandamine läbi teadus- ning arendustöö on vajalik seetõttu, et aitab meil elada mugavat elu, mis on kooskõlas keskkonna ja loodusega. Tegmist on
finatskriisiga tegelemine." (Tiikmaa 2009) Ameerika Ühendriikide ja Venemaa majandusalased suhtes on üha tugevnenud, ka siis, kui poliitilised suhted on nõrgenenud. Trenin toob esile koostööd tuumaenergia alal, mis on äärmiselt lootustandev. Uus president peaks seda trendi silmas pidama. Energiavaldkonnas üritab Venemaa maksimeerida oma eeliseid gaasi- ja naftatööstuse suurtootjana veelgi kitseneval turul. Ükskõik missugune katse seada Euroopa energiajulgeolek Venemaa vastu oleks absurdsus. Hoopis loogilisem oleks edendada vastastikkust sõltuvust tootjate ja tarbijate vahel. Energia-küsimus on side, mis ühendab Venemaad Euroopa Liiduga, aga ka siduvaks teguriks Lääne ja Venemaa huvide vallas. Kui uus president võtab ette Venemaa ,,kausta", tasuks tal esitada küsimus: ,,Miks on nii, et kõik hiljutised Venemaa juhid on alustanud USA sõpradena, aga mõne aja möödudes on
15) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega elektrienergia tootmisel? · Tahked kütused · Tuumaenergia · Hüdroenergia 16) Energiamajanduse probleemid · Energiatarbe kiire kasv · Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine · Energiajulgeolek · (varustuskindlus) · Keskkonnaprobleemid 17) OPEC ja sellesse kuuluvad riigid · 12 riiki · Loodi 1960. · Eesmärgiks liikmete huvide kaitsmine maailma naftaturul · Saudi-Araabia, Iraak, Iraan Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Angola, Venezuela, Ecuador 18) Miks mõjutab OPEC oluliselt maailma majandust?
Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 28% Muud 2% Taastuvad energiavarud: 1. Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia) 2. Päikeseenergia 3. Tuuleenergia 4. Veeenergia 5. Puit jm bioenergia 6. Maa siseenergia (maasisene soojus) 7. Maagravitatsioonienergia 8. Termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: 1. Nafta 2. Maagaas 3. Kivi-ja pruunsüsi 4
järsk hinna tõus regionaalsel või maailmaturul, mis on tingitud kas majanduslikest ebakõladest, geopoliitilisest motiividest või looduslikest põhjustest KYÕTO PROTOKOLL- rahvusvaheline keskkonnakaitseleping millega liitunud riigid võtsid endale kohustuse hoida oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid SAASTEKVOOT- ühele riigile või riikide rühmale määratud kasvuhoonegaaside õhku paiskamise piirmäär ENERGIAJULGEOLEK- riigi võime varustada end vajamineva energiaga TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD ENERGIAMAJANDUSES TEGELETAKSE: Energiavarade hankimisega (nafta ja gaasi ammutamine, sõe turba põlevkivi kaevandamine) Nende töötlemisega (elektriks, mootorikütuseks või ahjukütteks) Energia kätte toimetamisega tarbijale (kõrgepingeriigid, jaotusvõrgud, tanklad, torujuhtmed) OSATÄHTSUS
suurem mõjuvõim ELi juhtide ametissenimetamisel. Need reformid tagavad, et Euroopa Parlamendi valimistel hääletades on valijatel veelgi suurem sõnaõigus Euroopa edasise arengu üle. Lissaboni lepinguga suurendati ELi ja Euroopa Parlamendi võimet sekkuda ja otsuseid vastu võtta. Lepinguga laiendati parlamendi täielikke seadusandlikke volitusi rohkem kui 40 valdkonda, sh põllumajandus, energiajulgeolek, sisseränne, õigusküsimused ja ELi rahalised vahendid, ning parlament tegutseb nüüd võrdsetel alustel nõukoguga, kes esindab liikmesriikide valitsusi. Parlament sai ka õiguse anda koos nõukoguga heakskiit kogu ELi eelarvele. Parlamendiliikmed said õiguse rahvusvahelisi lepinguid heaks kiita või mitte, ning nad kasutasid kõhklemata seda õigust, et peatada lahkarvamusi tekitanud võltsimisvastane kaubandusleping
Tähelepanu pöörab Eesti aga sellele,et samasugune efektiivne koostöö toimuks ka poliitilisel ja kõrgemal sõjaväelisel tasandil. Alates 28. oktoobrist 2008 on Tallinnas asuv NATO küberkaitsega tegelev keskus ametlikult akrediteeritud kui NATO oivakeskus. Veel on NATO poliitikas ka olulisel kohal suhted ÜRO-ga,soovides et ÜRO tegutseks ka nendes ohtlikes piirkondades,kui Allianss. Alliansi elujõust, ajaga kaasaskäimisest ning vitaalsusest annavad märku küberkaitse, energiajulgeolek ja raketikaitse. NATO poolt teostatav õhuturbeoperatsioon on üks tähelepanuväärseim Alliansi solidaarsuse mark.See toimub Eestis,Lätis ja Leedus(kates ise osa kuludest ja toetades muudel sobilikel viisidel).Eestis on aktiivses koostöös NATO-ga Ämari lennubaasi arendamises.Rahaliselt on ühise vastutuse jagamiseks Eesti otsus viia oma kaitsekulutused 2%-ni SKP-st. Tulevikus peaks energiajulgeoleks saama NATO kriisihaldamise süsteemi osaks,kuna
poliitiline stabiilsus, mille tagajärel paraneks nii riigi kui ka elaniku heaolu. 4 Kasutatud materjalid EIA http://www.eia.gov/energyexplained/index.cfm energiavarade kasutamise ülevaade EIA http://www.eia.gov/beta/international/ Rahvusvaheline ülevaade. Riigil klikkides avaneb pikem riigi energeetika kirjeldus. Energiatalgud http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Energiajulgeolek Irag indicators for 2014. IEA kodulehekülg. Loetud: http://www.iea.org/statistics/statisticssearch/report/?year=2014&country=IRAQ&product=Indicators 21.01.2017 Iraagi traditsiooniliste energiavarade paiknemine [joonis.1]. (2014). Loetud: http://www.vox.com/2014/8/11/5988377/kurdistan-oil 21.01.2017 The World Factbook kodulehekülg. Loetud: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/iz.html 21.01.2017 Indexmundi kodulehekülg. Loetud: http://www.indexmundi.com/g/r.aspx
tagajärgede leevendamine, välispiiri valve, terrorismi-, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ning korruptsioonivastane võitlus. Ühiskonna toimepidevus ja sidusus Alapeatükk koondab valdkondi, mis kindlustavad riigi valmidust säilitada riigi ja elanikkonna jaoks esmatähtsad funktsioonid või tugevdavad ühiskonna sidusust, et parandada võimet julgeolekuohtudega toime tulla. Elutähtsate teenuste toimepidevus, elektrooniline side, küber- ja energiajulgeolek, transpordi infrastruktuur, finantssüsteemi ja keskkonnaturvalisus, ühtlane regionaalne areng, lõimumine, psühholoogiline ja rahvatervise kaitse on valdkonnad, mille teatud julgeolekualaseid aspekte käsitletakse julgeolekupoliitika alustes. Allikas: Eesti Otsus - Ajakiri Eesti liitumisest Euroopa Liiduga Lihtne kindlustuspoliis Olgu sajand milline tahes, Venemaa jääb Venemaaks. Euroopa Liit on meie kindlustuspoliis, mille sisu on lihtsamast lihtsam. Euroopa Liit on
Energiamajandus Kaasaeg ja tulevik Energiamajanduse põletavamad probleemid ·Energiatarbe kiire kasv ·Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv ·Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus ·Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine ·Energiajulgeolek (varustuskindlus) ·Keskkonnaprobleemid Maailma energiatarbe prognoos Maailma primaarenergia tarbe kasv 1980-2030 (miljardit tonni naftaekvivalendina) Globaalse energiatarbe rahuldamiseks kasutatavad energiaallikad Elektrienergia tootmine maailmas Süsi, nafta, gaas 10934 Hüdroenergia 2759 Tuumaenergia 2615 Geotermaalne, tuul, päike, puit, jäätmed 341
ENERGIAMAJANDUS Elektroenergeetika – Elektri ja soojusenergia tootmine ja kasutamine ja juhtimine Energiavarad: Taastuvad ja taastumatud Miks kaasajal kasutatakse rohkem fossiilseid kütuseid, kui taastuvaid kütusevarasid? Energiahulk suurem. Energiaallikate osatähtsus maailmaenergia majanduses? Tähtsamad: nafta, maagaas ja tahked kütused. Elektrienergia tootmise peamised allikad maailmamajanduses? Tahked kütused(süsi), hüdroenergia ja tuumaenergia Energiajulgeolek – varustuskindlustus NAFTA- JA MAAGAASITÖÖSTUS OPEC – Naftat eksportivate riikide organisatsioon; 12 riiki: Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alžeeria, Liibüa, Nigeeria, Angola, Venezuela, Ecuadro OPEC-ile kuuluvad rohkem kui 60% naftavarudest Ülesanne: Oma liikmete huvide kaitsmine naftaturul Peakorter Viinis Suurimad eksportijad: Venemaa, Norra, Mehhiko Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispiirkonnas? Toornafta transport lihtsam ja odavam
Iraak- mis toimub? Normaalselt funktsioneeriv riik, terrorism või mitte? kodusõda või mitte? Sõda mitme eri religiooni vahel? RV julgeoleku oht või mitte? Kas Husseini Iraak oli rohkem ohuks kui tänane Iraak? Iraak ja Kuweit: 1961. a. sai Kuweit brittide alt iseseisvaks. 1963. aastal Iraagi tunnustus. 6 RAHVUSVAHELINE ENERGIAJULGEOLEK Konseptsioon: Energiajulgeolek on osa majandus julgeolekust. Esines esimest korda 30ndate “suure depressiooni” ja seejärel 73. a. naftakriis ajal ning nüüd. Hõlmab endas majanduslikku efektiivsust energia kasutamisel, energia rolli majanduse kasvatamisel, RV energia ettevõtetete rolli ja nafta/ gaasi traspordi finantsaspekti. Lisaks pidevat kättesaadavust energiale läbi mitme vormi, nagu efektiivsed kogused ja mõistlik hind: kättesaadavus, jätkusuutlikus, nõudlus, mõistlik hind
com/ngm/0406/feature5/fulltext.html] 12 Tim Appenzeller. National Geopraphic. Online extra. End of cheap oil, June 2004. 6 kasv, millest tulenevalt suureneb ka energiatarbimine. Võib spekuleerida, et enamik riike mõistavad olukorra tõsidust, kuid alles majanduslikeks suurvõimudeks tõusnud riigid ei hooli sellest vähemalgi määral, mis võibki kaasa tuua järjekordse suurema naftakriisi. Seetõttu on riikidele oluline energiajulgeolek. Olukorra illustreerimiseks on heaks näiteks Ameerika Ühendriigid. Välja võib tuua viis peamist riigi nafta julgeolekut kajastavat vaatepunkti: riigisisene tootmisvõimsus, sõltuvus impordist, naftavarude suhe impordiga, impordi kontsentratsioon ja võime vahetada tarnijat, kui esineb probleeme. 13 Juba 2003. aastal nähti Ühendriikides eelmainitud punktide taustal eelkõige ohtu just impordi sõltuvusest kindlatest
keskkonnasaate näol. 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG Eesti elektrisektoris on toimunud viimasel kümnendil suured muutused: valminud on merekaabel Estlink, edukalt on töösse rakendatud uued keevkihtkatlad Narva Elektrijaamades, käivitunud on EL heitmekaubandus, kiiresti on arenema hakanud taastuvelektri tootmine, päevakorda on tõusnud maagaasi varustuskindlus ning sellest tulenevalt riikide energiajulgeolek. Eesti elektrisüsteemis tervikuna on oluliselt vähenenud elektrienergia kaod, oluliselt on suurenenud elektri eksport. 3 1.1.Põlevkivi Eesti pikaaegseks ja vaieldamatult peamiseks energiaallikaks on olnud põlevkivist toodetud elektrienergia. Kui aastakümneid tagasi oli maardlaid ja kaevandusi täis suuremosa ida Eestist siis tänaseks on mitmed kaevandused suletud. Põlevkivikaevanduste sulgemise peamiseks
Probleemid: Kallis, ettevõtlust takistav, Uute riikide probleemid, Erinevad arusaamad probleemidest Mõjurid: Komisjon teeb enamus otsuseid Nõukogu keskkonna nõukogu eraldi teistest, probleemide eitamine Parlament kõige rohelisem, aga mitte väga mõjuvõimas Tulevik: Ühtlustatud regulatsioonid, Balanss edu ja keskkonna vahel? Energiapoltiika Üldised suunad olnud: Energiaturgude avamine, Energiajulgeolek, Energia allikate mitmekülgsus Uuemad suunad: Taastuvenergia kui kõige olulisem, Sõltuvuse vähendamine, Skeptiline vaade EL ja maailma suhete kohta (nii ja naa kvaliteet) Algus: Euratom Kõige olulisem poliitika maailmas?: Euroopa sõltuvus Lähis-Idast ja Venemaast, Energia ületarbimine? Miks on sõltuvus probleem?: Me ei otsusta oma asjade üle ise, "sõbralikud" suhted Energia tulevik: Energia saab otsa, Tuuma küsimus Regionaalpoliitika
(Puhas, Geograafiliselt korrektne, standardiseeritud). Biotehnoloogia (GMO küsimus, Biotehnoloogia tulevik laiemalt, EL patendid). Keskkonnapoliitika. Energiapoliitika: Algus: Euratom. Kõige olulisem poliitika maailmas? (Euroopa sõltuvus Lähis-Idast ja Venemaast, Energia ületarbimine). Miks on sõltuvus probleem? (Me ei otsusta oma asjade üle ise "sõbralikud" suhted). Energia tulevik (Energia saab otsa. Tuuma küsimus). TULEVIK Üldised suunad olnud (Energiaturgude avamine, Energiajulgeolek, Energia allikate mitmekülgsus). Uuemad suunad (Taastuvenergia kui kõige olulisem millist taastuvenergiat kasutada? Sõltuvuse vähendamine). Milline on Eesti huvi siin? Keskkonnapoliitika: Eesmärk rohelisem Euroopa (heitgaasid, kliimamuutused, keskkondlik ühtsus). Probleemid (kallis, ettevõtlust takistav, uute riikide probleemid, erinevad arusaamad probleemidest). Otsustajad (komisjon teeb enamus otsuseid, nõukogu keskkonna nõukogu eraldi teistest, probleemide
1 Ukraina Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid Vaata üles WTO, IMF, NATO jne Valitsusevaheline koostöö Valitsustevaheline koostöö tähendab et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele. See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Julgeolekuriskid ja poliitika Riskid: Terrorism, küberjulgeolek, energiajulgeolek Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro- atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ja kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ning mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda. Positiivsele arengule vaatamata ei ole
2004. aastal ning asendas 3% maailma energiast, mis muidu oleks tulnud fossiilkütuse kasutamisest. "Biomassi potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks peaksid ühendus ja liikmesriigid edendama olemasoleva puiduvaru suuremat kasutuselevõtmist ja uute metsandussüsteemide väljatöötamist" (Kosenkranius, 2009). Eesti taastuvenergia tegevuskava leiad aadressilt: http://valitsus.ee/et/valitsus/arengukavad/energiajulgeolek/eesti-taastuvenergia-tegevuskava Päikeseenergia Maailmas kõige kiiremini arenenud energiatehnoloogia on võrku ühendatud päikeseelektrisüsteemid, mis kasvas aastatel 20002004 60% aastas. Päikeseenenergiat saab kasutada väga erinevates valdkondades: elamu ja kontorihoonete energiavarustuses, keskkonnamonitooringu, telekommuni- katsiooni, ohutusvalgustuse, linnavalgustuse ja muude süsteemide osana. Päikeseenergia eelised:
annaabi.ee 
