Euroopa kohus (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Sotsiaalteaduskond
Õigusinstituut
Avaliku õiguse õppetool
Liisa Lippe
EUROOPA KOHUS
Referaat
Juhendaja : Lembit Auväärt
Tallinn 2009
Olen koostanud töö iseseisvalt.
Töö koostamisel kasutatud autorite töid,
Üliõpilase kood: 095257
Üliõpilase e-posti aadress:
[email protected]
SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
1.EUROOPA KOHTU KOOSSEIS 5
1.1. Euroopa Kohtu põhikiri 6
1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid 6
2. PÄDEVUS 9
2.1. Erinevad menetluse liigid 9
Eelotsusetaotlused 9
Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi 10
Tühistamishagi 10
Tegevusetushagi 10
Apellatsioonikaebus 11
Teistmine 11
2.2. Menetlused 11
Kohtu poole pöördumine ja kirjalik menetlus 11
Ettevalmistavad meetmed ja kohtuistungi ettekanne 12
Suuline menetlus ja kohtujuristi ettepanek 12
Kohtuotsused 13
Erimenetlused 13
Lihtsustatud menetlus 13
Kiirendatud menetlus 13
Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus 14
Menetlusekulud 14
Keeltekasutuse kord 14
Kohtumenetluse skeem 14
Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguskorras 15
Kohtupraktikaga kehtestatud aluspõhimõtted 17
Euroopa Kohus Euroopa Liidu kodaniku elus 18
Kaupade vaba liikumine 18
Isikute vaba liikumine 18
Teenuste vaba osutamine 19
Võrdne kohtlemine ja sotsiaalõigused 19
Põhiõigused 20
Euroopa Liidu kodakondsus 20
Euroopa kohtu kodukord 21
Euroopa Kohtu talitused 21
Euroopa kohtu töökorraldus 22
Euroopa kohtusse jõudnud eesti juhtumid 25
Positiivne lahend : 25
Negatiivne lahend Eesti kohtule 25
KOKKUVÕTE 26
KASUTATUD KIRJANDUS 27

SISSEJUHATUS

Referaadis räägin lähemalt Euroopa Kohtust. Euroopa Liidus on kaks kohust Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Ühenduste Kohus ehk Euroopa Kohus.
Referaadis käsitlen järgmisi teemasid: kohtu pädevus, Euroopa Kohtu kodukorra ja põhikirja väljavõtted, menetlus ja menetluse eriliigid. Lahenditest, mis on jõudnud Eestiga seonduvalt Euroopa Kohtusse.
Loomulikult ei saa siin tuua ära kõik, mis on seotud Euroopa Kohtuga, aga püüan anda ülevaate olulisemast.
Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 omandas Euroopa Liit juriidilise isiku staatuse ja võttis üle varem Euroopa Ühendusele kuulunud pädevused. Ühenduse õigusest sai seega liidu õigus, mille hulka kuuluvad ka kõik enne Lissaboni lepingu jõustumist kehtinud Euroopa Liidu lepingu alusel vastu võetud varasemad sätted. Järgnevas ülevaates kasutatakse Euroopa Kohtu Lissaboni lepingu jõustumist varasemale kohtupraktikale viitamisel siiski mõistet „ühenduse õigus“.
Euroopa Liidu kõrval jääb alles Euroopa Aatomienergiaühendus ( Euratom ). Kuna Euroopa Kohtu Euratomiga seotud pädevus ühtib üldiselt Euroopa Liidu raames teostatava pädevusega- ning selleks, et muuta ülevaade loetavamaks- hõlmavad viited liidu õigusele ja Euratomi

EUROOPA KOHTU KOOSSEIS

Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja 8 kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid .
Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks presidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistujaks kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtu nõupidamistel .
Kohtujuristid abistavad Euroopa Kohut tema töös. Nende ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi, mida nimetatakse „ettepanekuteks".
Kohtusekretär on institutsiooni peasekretär ja ta juhib kohtu osakondade tööd Euroopa Kohtu presidendi alluvuses.
Euroopa Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus, suurkojas (13 kohtunikku) või kolmest või viiest kohtunikust koosnevates kodades. Täiskogu tuleb kokku kindlate juhtumite puhul, mis on ära toodud Euroopa Kohtu põhikirjas (eelkõige siis, kui tal tuleb välja kuulutada ombudsmani erruminek ning Euroopa Komisjoni liikme ametist tagandamine seoses sellega, et ta ei ole oma ametiülesandeid täitnud), ja kui kohus leiab, et kohtuasi on eriti tähtis.
Euroopa Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul.
Muud kohtuasjad vaadatakse läbi viiest või kolmest kohtunikust koosnevates kodades. Viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed valitakse kolmeks ning kolmest kohtunikust koosnevate kodade esimehed üheks aastaks.

1.1. Euroopa Kohtu põhikiri

Artikkel 1
Euroopa Liidu Kohus moodustatakse ja toimib kooskõlas aluslepingute ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (EURATOMi asutamislepingu) ning käesoleva põhikirja sätetega.

1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid

Artikkel 2
Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik Euroopa Kohtu ees avalikul istungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust.
Artikkel 3
Kohtunikel on kohtulik puutumatus . Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude , sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes.
Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui otsus puudutab üldkohtu või erikohtu liiget, teeb Euroopa Kohus otsuse pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist.
Kui puutumatus on võetud ja kohtuniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust, arutab tema kohtuasja mis tahes liikmesriigis üksnes kohus, kes on pädev kohut mõistma riigi kõrgeima kohtu liikmete üle.
C 115/210 ET Euroopa Liidu Teataja 9.5.2008
Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 11–14 ja 18 kohaldatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike, kohtujuristide, kohtusekretäri ja kaasettekandjate suhtes, ilma et see piiraks eelmistes lõikudes fikseeritud kohtunike puutumatust käsitlevate sätete kohaldamist.
Artikkel 4
Kohtunikud ei või pidada poliitilist ega haldusametikohta. Nad ei või töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui nõukogu pole selleks lihthäälteenamusega erandkorras eriluba andnud.
Oma kohustusi täitma asudes kohustuvad nad pidulikult nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist austama sellest tulenevaid kohustusi ning eriti oma kohustust käituda ausalt ja diskreetselt, kui neile pärast ametist lahkumist pakutakse teatud ametikohta või soodustusi.
Mis tahes kahtlused selles küsimuses lahendatakse Euroopa Kohtu otsusega. Kui otsus puudutab üldkohtu või erikohtu liiget, otsustab Euroopa Kohus pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist.
Artikkel 5
Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpevad kohtuniku kohustused ametist lahkumisel. Ametist lahkumisel esitab kohtunik Euroopa Kohtu presidendile tagasiastumisavalduse edasiandmiseks nõukogu eesistujale. Alates sellisest teadaandest vabaneb kohtuniku ametikoht . Kui ei kohaldata artiklit 6, jääb kohtunik ametisse, niikaua kui tema ametijärglane asub oma kohustusi täitma.
Artikkel 6
Kohtuniku võib ametist tagandada või ilma jätta õigusest saada pensioni või muid seda asendavaid hüvesid üksnes juhul, kui ta Euroopa Kohtu kohtunike ja kohtujuristide üksmeelse arvamuse kohaselt ei vasta enam oma ametikoha nõuetele või ei täida sellest tulenevaid kohustusi. Asjaomane kohtunik ei osale sellisel nõupidamisel. Kui see isik on üldkohtu või erikohtu liige, otsustab Euroopa Kohus pärast asjaomase kohtuga konsulteerimist.
Kohtusekretär edastab Euroopa Kohtu otsuse Euroopa Parlamendi presidendile ja komisjoni
presidendile ning teatab sellest nõukogu eesistujale. Juhul kui kohtunik otsustatakse tema ametikohalt tagandada, vabaneb kohtunikukoht alates viimati nimetatud teatamisest.
9.5.2008 ET Euroopa Liidu Teataja C 115/211
Artikkel 7
Kohtunik, kes asendab Euroopa Kohtu liiget, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, määratakse ametisse tema eelkäija ülejäänud ametiajaks.

2. PÄDEVUS

Oma ülesande täitmiseks on Euroopa Kohtul täpselt määratletud pädevus, mida ta kasutab eelotsusetaotluse ja eri liiki hagide menetluse raames.

2.1. Erinevad menetluse liigid

Eelotsusetaotlused

Euroopa Kohus teeb koostööd liikmesriikide kõigi kohtutega, kes on liidu õiguse alal esimese astme kohtuks. Tagamaks liidu õigusaktide tõhusat ja ühtset kohaldamist ja vältimaks erinevusi tõlgendamisel, võivad ja vahel ka peavad liikmesriikide kohtud pöörduma Euroopa Kohtu poole, et paluda liidu õiguse tõlgenduse täpsustamist, et nad saaksid näiteks kontrollida oma siseriiklike õigusnormide vastavust liidu õigusnormidele. Eelotsusetaotlusega võidakse samuti kontrollida liidu õigusakti kehtivust.
Euroopa Kohus ei anna mitte lihtsalt oma arvamust, vaid teeb põhjendatud kohtuotsuse või -määruse. Adressaadiks olev liikmesriigi kohus on kohtuvaidluses otsust tehes antud tõlgendusega seotud. Euroopa Kohtu tehtud otsus on ühtlasi siduv ka teistele liikmesriikide kohtutele, kes lahendavad samasugust probleemi.
Eelotsusemenetluse raames võib iga Euroopa kodanik taotleda teda puudutavate liidu õiguse sätete täpsustamist. Kuigi sellise taotluse võib esitada üksnes liikmesriigi kohus, võivad kõik selles kohtus esinevad pooled, liikmesriigid ja liidu institutsioonid osaleda Euroopa Kohtus toimuvas menetluses. Nii põhinevad mitmed olulised liidu õiguse põhimõtted eelotsuse küsimustel, mille on mõnikord esitanud liikmesriikide esimese astme kohtud.

Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi

See hagi võimaldab Euroopa Kohtul kontrollida, kas liikmesriik on täitnud liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Euroopa Kohtusse pöördumisele eelneb komisjoni läbiviidav eelmenetlus , mis seisneb selles, et asjassepuutuvale liikmesriigile antakse võimalus vastata talle esitatud vastuväidetele. Kui liikmesriik pärast seda menetlust oma kohustusi ei täida, esitatakse hagi liidu õiguse rikkumise kohta Euroopa Kohtule.
Selle hagi võib esitada kas komisjon - kes praktikas ongi kõige sagedamini hageja - või teine liikmesriik. Kui Euroopa Kohus veendub kohustuse rikkumises, peab liikmesriik selle rikkumise viivitamatult lõpetama. Kui Euroopa Kohus leiab komisjoni poolt esitatud uue hagi põhjal, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele komisjoni taotlusel määrata põhisumma ja/või trahvi . Euroopa Kohus võib asjassepuutuvale liikmesriigile määrata komisjoni ettepanekul direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamata jätmise korral rahalise karistuse juba liikmesriigi kohustuse rikkumist tuvastava esimese kohtuotsuse puhul.

Tühistamishagi

Selle hagiga taotleb hageja liidu institutsiooni õigusakti (määrus, direktiiv , otsus) tühistamist. Euroopa Kohus tegeleb hagidega, mis on esitatud liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja/või nõukogu vastu (v.a viimase õigusaktid , mis puudutavad riigiabi, dumpingut ja rakenduspädevust) või liidu ühe institutsiooni poolt teise institutsiooni vastu. Üldkohtu pädevusse kuuluvad esimese kohtuastmena kõik ülejäänud sama liiki hagid ja eriti füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud hagid.

Tegevusetushagi

See hagi võimaldab kontrollida liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevusetuse seaduslikkust. Sellise hagi saab siiski esitada alles pärast seda, kui institutsiooni on kutsutud üles toimingut tegema. Kui tegevusetuse õigusvastasus on tuvastatud, peab asjassepuutuv institutsioon tegevusetuse lõpetama, võttes selleks ettenähtud meetmeid. Tegevusetushagi menetlemise pädevus on Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel jaotatud samade kriteeriumide alusel kui tühistamishagi puhul.

Apellatsioonikaebus

Euroopa Kohtusse võib esitada apellatsioonkaebusi Üldkohtu otsuste ja määruste peale õigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu. Kui apellatsioonkaebus on vastuvõetav ja põhjendatud, tühistab Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse. Kui kohtuasja menetlusstaadium lubab, võib Euroopa Kohus ise teha asjas lõplik kohtuotsus. Vastupidisel juhul suunab ta asja tagasi otsustamiseks Üldkohtule, kelle jaoks apellatsioonmenetluses tehtud Euroopa Kohtu otsus on siduv.

Teistmine

Euroopa Kohus võib Euroopa Liidu Kohtu põhikirja käsitlevas protokollis ette nähtud tingimustel erandkorras teista Üldkohtu otsuseid, mis on tehtud Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse peale esitatud kaebuste alusel.

2.2. Menetlused

Olenemata kohtuasja laadist , on menetlusel alati kirjalik staadium ja peaaegu alati ka suuline staadium, mis on avalik. Ometi tuleb teha vahet eelotsusemenetlusel ja hagimenetlusel.

Kohtu poole pöördumine ja kirjalik menetlus

Eelotsusmenetluses
Liikmesriigi kohus esitab Euroopa Kohtule liidu õigusnormi tõlgendamist või kehtivust puudutavad küsimused üldiselt liikmesriigi menetlusnormide kohaselt tehtud kohtuotsuse või -määruse vormis. Kui Euroopa Kohtu tõlketeenistus on tõlkinud eelotsusetaotluse kõikidesse liidu keeltesse, teavitab kohtusekretär lisaks kõikidele kohtuasja menetluspooltele ka kõiki liikmesriike ja institutsioone. Kohtusekretär avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise menetluses osalevate poolte ning esitatud eelotsuse küsimuse põhisisu kohta. Pooltel, liikmesriikidel ja liidu institutsioonidel on kaks kuud aega Euroopa Kohtule oma kirjalike märkuste esitamiseks .
Hagimenetluses
Hagi esitatakse Euroopa Kohtule kohtusekretärile adresseeritud kirjaliku avaldusega. Kohtusekretär avaldab teatise hagi kohta Euroopa Liidu Teatajas, täpsustades hagi alused ja hageja nõuded. Samal ajal edastatakse hagi vastaspoolele, kellel on aega üks kuu kostja vastuse esitamiseks. Hagejal on õigus esitada repliik ning kostjal oma vasturepliik, mida tuleb teha ühe kuu jooksul. Nimetatud dokumentide esitamist puudutavaid tähtaegu tuleb täpselt järgida, välja arvatud kohtu presidendi poolt lubatud erandi korral.
Mõlema menetlusliigi puhul määravad vastavalt president ja peakohtujurist ettekandja -kohtuniku ning kohtujuristi, kelle ülesanne on kohtuasja menetluse käigu jälgimine.

Ettevalmistavad meetmed ja kohtuistungi ettekanne

Kõikide kohtumenetluste puhul palutakse pärast kirjaliku menetluse lõppemist pooltel ühe kuu jooksul osutada, kas ja miks nad taotlevad kohtuistungi korraldamist suuliste seisukohtade esitamiseks. Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal ja pärast kohtujuristi ärakuulamist otsustab Euroopa Kohus, kas kohtuasjas on vaja menetlustoiminguid, missuguses koosseisus kohtuasja menetletakse ja kas on vaja korraldada kohtuistung suuliste seisukohtade esitamiseks; nimetatud istungi kuupäeva määrab kindlaks president. Ettekandja-kohtuniku koostatud kohtuistungi ettekandes on tehtud kokkuvõte osapoolte esitatud asjaoludest ning argumentidest. See ettekanne tehakse avalikuks kohtumenetluse keeles kohtuistungil.

Suuline menetlus ja kohtujuristi ettepanek

Kohtuasja arutatakse avalikul kohtuistungil vastavas kohtukoosseisus ja kohtujuristi osavõtul. Kohtunikud ja kohtujurist võivad esitada pooltele asjakohaseid küsimusi . Mõni nädal hiljem peetaval avalikul kohtuistungil esitab kohtujurist oma ettepaneku Euroopa Kohtule. Ta analüüsib põhjalikult eelkõige asja õiguslikke aspekte ning esitab täiesti sõltumatult kohtule oma arvamuse. Sellega lõpeb suuline menetlus. Kui leitakse, et kohtuasi ei tõstata ühtegi uut õigusküsimust, võib Euroopa Kohus pärast kohtujuristi ärakuulamist otsustada, et otsus tehakse kohtujuristi ettepanekuta.

Kohtuotsused

Kohtunike nõupidamine toimub ettekandja-kohtuniku poolt koostatud kohtuotsuse projekti alusel. Iga kohtukoosseisu kuuluv kohtunik võib teha muudatusettepanekuid. Euroopa Kohtu otsused tehakse kohtunike häälteenamusega ja eriarvamusi ei esitata. Kohtuotsusele kirjutavad alla kõik nõupidamisel osalenud kohtunikud ja resolutsioon kuulutatakse välja avalikul kohtuistungil. Kohtuotsuste väljakuulutamise päevast ja kohtujuristi ettepaneku ettelugemise päevast on vastavad dokumendid kättesaadavad veebilehel CURIA. Enamikul juhtudel avaldatakse dokumendid lõplikult Euroopa Kohtu ja Üldkohtu lahendite kogumikus.

Erimenetlused

Lihtsustatud menetlus

Kui Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimus on identne küsimusega, mille kohta Euroopa Kohus on juba otsuse teinud, või kui ei ole põhjendatud kahtlust, kuidas küsimusele vastata, või kui vastuse kõnealusele küsimusele võib selgelt tuletada olemasolevast kohtupraktikast, võib Euroopa Kohus pärast kohtujuristi ärakuulamist teha otsuse põhistatud määrusega, milles viidatakse vajaduse korral kohtu eelnevale otsusele selles küsimuses või asjakohasele kohtupraktikale.

Kiirendatud menetlus

Kiirendatud menetlus võimaldab Euroopa Kohtul kiiresti otsustada eriti kiireloomuliste kohtuasjade puhul, lühendades maksimaalselt tähtaegu ja käsiteledes neid kohtuasju absoluutse prioriteedina. Ühe poole esitatud taotluse põhjal otsustab Euroopa Kohtu president ettekandja-kohtuniku ettepanekul ning pärast teiste poolte ärakuulamist, kas eriline kiireloomulisus kiirendatud menetluse kasutamiseks on põhjendatud või mitte. Selline menetlus on ette nähtud ka eelotsusemenetluse korral. Sellisel juhul esitab taotluse selleks Euroopa Kohtu poole pöörduv liikmesriigi kohus, kes peab oma taotluses selgitama eelotsuse küsimusele vastamise erilist kiireloomulisust põhjendavaid asjaolusid.

Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus

Selle menetluse eesmärk on institutsiooni õigusakti - mille peale on esitatud ka hagi - kohaldamise peatamine või mis tahes muude ajutiste meetmete kohaldamine, et ära hoida olulise ja korvamatu kahju tekkimist ühele pooltest.

Menetlusekulud

Menetlus Euroopa Kohtus on tasuta. Seevastu ei hüvita Euroopa Kohus selliste pooli esindavate advokaatide esindajatasusid, kes on pädevad esinema mõne liikmesriigi kohtus. Kui üks pool ei ole aga täielikult või osaliselt võimeline kandma kohtuasja menetlemisega seotud kulusid , võib ta ilma advokaadipoolse esindamiseta esitada taotluse tasuta õigusabi saamiseks. Sellele taotlusele tuleb lisada kõik vajalikud tõendusmaterjalid , mis kinnitavad seda vajadust. 

Keeltekasutuse kord

Hagimenetluse korral on keel, milles esitati hagiavaldus (üks 23-st Euroopa Liidu ametlikust keelest), kohtumenetluse keeleks, see tähendab keeleks, milles menetlus kulgeb. Eelotsuste puhul on kohtumenetluse keele selle liikmesriigi ametlik keel, kes Euroopa Kohtu poole pöördus. Kohtuistungil toimuvate arutelude sünkroontõlge toimub vastavalt vajadusele erinevatesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Kohtunikud peavad nõu tõlkide juuresolekuta ühes ühises keeles, mis on traditsiooni kohaselt prantsuse keel.

Kohtumenetluse skeem

Menetlus Euroopa Kohtus
Hagid ja apellatsioonkaebused
 
Eelotsusetaotlused
Kirjalik menetlus
Hagiavaldus
Kohtusekretäri teade kostjale hagiavalduse esitamisest
Teatis hagiavalduse kohta Euroopa Liidu Teatajas (C seeria )
[ Ajutised meetmed]
[Menetlusse astumine]
Kostja vastus / vastus apellatsioonkaebusele
[Vastuvõetavuse vastuväide ]
[Repliik ja vasturepliik]
[Õigusabi taotlus ]
Ettekandja-kohtuniku ja kohtujuristi määramine
Liikmesriigi kohtu lahend eelotsusetaotluse esitamise kohta
Tõlkimine muudesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse
Teatis eelotsusetaotluse kohta Euroopa Liidu Teatajas
(C seeria)
Poolte, liikmesriikide, liidu institutsioonide, EMP riikide ja EFTA järelevalveameti teavitamine
Poolte, liikmesriikide ja liidu institutsioonide kirjalikud seisukohad
Ettekandja-kohtuniku koostatud esialgne ettekanne
Kohtunike ja kohtujuristide üldkoosolek
Kohtuasja kohtukoosseisu määramine
[Menetlustoimingud]
Suuline menetlus
[Kohtuistung; kohtuistungi ettekanne]
[Kohtujuristi ettepanek]
Kohtunike nõupidamine
KOHTUOTSUS
Fakultatiivsed menetlusetapid on toodud nurksulgudes.
Rasvases kirjas märgitud dokumendid on avalikud.
(*) Kohtumenetluse keel

Euroopa Kohus Euroopa Liidu õiguskorras

Euroopa ülesehitamise eesmärgil sõlmisid riigid (tänaseks 27 riiki) lepingud , mille alusel asutati Euroopa ühendused ja hiljem Euroopa Liit koos kindlates valdkondades õigusnorme kehtestavate institutsioonidega.
Euroopa Liidu Kohus on liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse kohtuorgan. Euroopa Liidu Kohus koosneb kolmest kohtuinstantsist: Euroopa Kohtust, Üldkohtust ja Avaliku Teenistuse Kohtust; tema peamine ülesanne on hinnata liidu õigusaktide seaduslikkust ja tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine.
Euroopa Kohus on oma kohtupraktikaga pannud liikmesriikide asutustele ja kohtutele kohustuse nende pädevuse piires täielikult kohaldada liidu õigust ning kaitsta sellega kodanikele antud õigusi (liidu õiguse vahetu kohaldamine), jättes rakendamata kõik liidu õigusega vastuolus olevad liikmesriigi sätted, olenemata selles, kas need on liidu õigusnormist varasemad või hilisemad (liidu õiguse ülimuslikkus liikmesriigi õiguse ees).
Euroopa Kohus järgib ka põhimõtet - mille alusel liikmesriigid vastutavad liidu õiguse rikkumise eest -, mis seisneb ühest küljest isikutele liidu õigusnormidega antud õiguste kaitse tugevdamises ning teisest küljest nende õigusnormide võimalikult kiires ellurakendamises liikmesriikide poolt. Liikmesriikide poolt toime pandud rikkumised võivad kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse, mis võib mõnel juhul oluliselt mõjutada nende riigieelarvet. Lisaks võib liikmesriikide kohustuste rikkumise asja anda Euroopa Kohtusse ning juhul, kui rikkumist tuvastavat kohtuotsust ei täideta, võib määrata trahvi ja/või põhisumma tasumise. Kui liikmesriik ei teavita direktiivi ülevõtmise meetmetest komisjoni, siis võib Euroopa Kohus komisjoni taotlusel määrata liikmesriigile rahalise karistuse juba liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastava esimese kohtuotsuse puhul.
Euroopa Kohtul on koostöös liikmesriikide kohtutega õigus ühiselt hinnata liidu õigust. Kõik liikmesriikide kohtud, kes menetlevad liidu õigusega seotud kaebust , võivad ning mõnikord peavad esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse. Euroopa Kohus peab siis tõlgendama vastavat liidu õigusnormi või kontrollima selle seaduslikkust.
Kohtupraktika areng toob välja Euroopa Kohtu panuse õigusruumi loomisel, mis seisneb Euroopa kodanikele liidu õigusaktide alusel antud õiguste kaitses nende igapäevaelu erinevates aspektides .

Kohtupraktikaga kehtestatud aluspõhimõtted

Euroopa Kohus esitas kohtupraktikas (mis algas 1963. aastal kohtuotsusega Van Gend & Loos ) põhimõtte, mille kohaselt on liidu õigusel vahetu õigusmõju liikmesriikides; see võimaldab Euroopa Liidu kodanikel tugineda liikmesriikide kohtutes vahetult liidu õigusnormidele.
Saksamaalt Madalmaadesse kaupu importiv veoettevõtja Van Gend & Loos pidi maksma tollimakse , mis tema arvates oli vastuolus EMÜ asutamislepinguga, milles keelatakse liikmesriikidel kehtestada tollimakse nendevahelistes kaubandussuhetes. Hagis esitati küsimus liikmesriigi õiguse ja EMÜ asutamislepingu sätete vahelise vastuolu kohta. Madalmaade kohtu esitatud küsimusele vastas Euroopa Kohus, kinnitades vahetu õigusmõju doktriini ja andes seega veoettevõtjale liidu õiguse kohaselt tema õiguste kaitse otsese garantii liikmesriigi kohtus.
1964. aasta kohtuotsuses Costa kehtestati põhimõte, mille kohaselt on liidu õigus siseriikliku õiguse suhtes ülimuslik . Selles kohtuasjas küsis Itaalia kohus Euroopa Kohtult, kas Itaalia elektrienergia tootmise ja levitamise sektori riigistamist käsitlev seadus oli kooskõlas teatavate EMÜ asutamislepingu sätetega. Euroopa Kohus lõi liidu õiguse ülimuslikkuse doktriini, tuginedes liidu õiguskorra eripärale, kuna seda tuleb kõigis liikmesriikides ühetaoliselt kohaldada.
1991. aasta kohtuotsuses Francovich jt arendas Euroopa Kohus välja ühe teise põhimõiste: liikmesriigi vastutus kahju eest, mille liikmesriik on füüsilistele või juriidilistele isikutele tekitanud liidu õiguse rikkumise tõttu. Alates 1991. aastast on Euroopa kodanikel seega võimalus esitada liidu õigusnormi rikkuva liikmesriigi vastu kahju hüvitamise hagi.
Kaks Itaalia kodanikku, kellele pankrotistunud tööandjad võlgnesid töötasu , pöördusid kohtusse viitega Itaalia riigi tegevusetusele: Itaalia ei olnud üle võtnud liidu õigusnorme töötajate kaitsest tööandja maksejõuetuse korral. Vastuseks Itaalia kohtu küsimusele märkis Euroopa Kohus, et nimetatud direktiivi eesmärk oli anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi, mis neilt oli ära võetud niisuguse liikmesriigi tegevusetuse tõttu, kes ei olnud direktiivi üle võtnud, ja lõi seega võimaluse kahju hüvitamise hagi riigi enda vastu esitada.

Euroopa Kohus Euroopa Liidu kodaniku elus

Euroopa Kohtu tuhandetel kohtuotsustel, millest enamik on tehtud eelotsuseasjades, on olulised tagajärjed Euroopa Liidu kodaniku igapäevaelus. Siin viidatakse näitlikult mõnele neist kõige olulisemates liidu õiguse valdkondades.

Kaupade vaba liikumine

Alates 1979. aasta kohtuotsusest Cassis de Dijon, mis käsitleb kaupade vaba liikumise põhimõtet, võivad ettevõtjad importida oma riiki kõiki mõnest teisest liidu liikmesriigist pärinevaid tooteid - tingimusel, et toode on teises riigis seaduslikult toodetud ja turustatud ja et tarbimisriigis ei takista selle importimist ükski ülekaalukas põhjus, nt rahvatervise või keskkonna kaitse.

Isikute vaba liikumine

Isikute vaba liikumise valdkonnas on tehtud hulgaliselt kohtuotsuseid.
Kohtuotsuses Kraus (1993) kinnitas Euroopa Kohus, et sellist olukorda, kus ühenduse kodanik, kellel on teises liikmesriigis omandatud kolmanda astme ülikoolidiplom, mis võimaldab tal tegeleda mingi kutsealaga või majandustegevusega, reguleerib ühenduse õigus, sh ka selle isiku suhteid tema päritoluriigiga. Seega, kuigi liikmesriik võib siduda selle diplomi kasutamise oma territooriumil haldusorgani nõusolekuga, võib sellise nõusolekumenetluse ainus eesmärk olla diplomi saamise õiguspärasuse kontrollimine.
Selle valdkonna kohtuotsuste hulgas on tuntuim kohtuotsus Bosman (1995), milles Euroopa Kohus tegi vastuseks Belgia kohtu küsimusele otsuse jalgpalliföderatsiooni reeglistiku kooskõla kohta töötajate vaba liikumise põhimõttega. Ta märkis, et professionaalsel tasemel sport on majandustegevus, mille harrastamist ei saa piirata mängijate üleminekut reguleerivate või teiste liikmesriikide kodanikest mängijate arvu piiravate reeglitega. Hilisemate kohtuotsustega laiendati seda kaalutlust ka kolmandatest riikidest pärit sportlastele, kellel on Euroopa ühendustega assotsiatsiooni - (kohtuotsus Deutscher Handballbund, 2003) või partnerlusleping (kohtuotsus Simutenkov, 2005).

Teenuste vaba osutamine

1989. aasta kohtuotsus teenuste vaba osutamise teemal puudutas Briti turisti, keda Pariisi metroos rünnati ja raskelt vigastati. Vastuseks Prantsuse kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus, et turistina oli ta väljaspool oma koduriiki teenuste saaja ja talle kehtis ühenduse õigusest tulenev kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte. Seetõttu oli tal õigus samale hüvitisele, mida oleks saanud nõuda Prantsuse kodanik (kohtuotsus Cowan ).
Vastuseks Luksemburgi kohtute küsimustele kinnitas Euroopa Kohus, et siseriiklikud õigusnormid , millega kindlustatule keeldutakse hambaravikulude hüvitamisest põhjusel , et need kulutused tehti teises liikmesriigis, kujutavad teenuste vaba osutamise põhimõtte põhjendamatut piiramist (kohtuotsus Kohll, 1998) ja et keeldumine hüvitada välismaal prillide ostmisega seotud kulud on kaupade vaba liikumise põhimõtte põhjendamatu piiramine (kohtuotsus Decker, 1998).

Võrdne kohtlemine ja sotsiaalõigused

Stjuardess esitas hagi oma tööandja vastu, kuna teda diskrimineeriti töötasu osas, võrreldes sama tööd tegevate meessoost kolleegidega. Vastuseks Belgia kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus 1976. aastal, et asutamislepingu sätetel, millega kehtestati sama tööd tegevate nais- ja meessoost töötajate vahel töötasu võrdsus, on vahetu õigusmõju (kohtuotsus Defrenne).
Meeste ja naiste vahelise võrdse kohtlemise alaste normide tõlgendamisel on Euroopa Kohus aidanud kaasa naiste kaitsele emadusega seotud töölepingu ülesütlemise eest. Rasedusega seotud raskuste tõttu ei saanud naine enam töötada ja ta tööleping lõpetati. 1998. aastal tunnistas Euroopa Kohus sellise töölepingu ülesütlemise liidu õigusega vastuolus olevaks. Keelatud kaudset soolist diskrimineerimist kujutab endast olukord, kui naine vallandatakse raseduse ajal, kuna ta on rasedusega seonduvate haiguste tõttu puudunud (kohtuotsus Brown ).
Töötajate tööohutuse ja töötervishoiu kaitse tagamiseks on vaja, et neile antaks iga-aastast palgalist puhkust. Briti ametiühing BECTU vaidlustas 1999. aastal Briti õigusnormid, millega võeti lühikestusega töölepingutega töötajatelt see õigus ära põhjusel, et see ei olnud kooskõlas ühenduse direktiiviga tööaja korralduse kohta. Euroopa Kohus leidis (kohtuotsus BECTU, 2001), et õigus iga- aastasele palgalisele puhkusele on ühenduse õigusega otse töötajatele antud sotsiaalõigus , mida üheltki töötajalt ei saa ära võtta.

Põhiõigused

Leides, et põhiõiguste kaitse on lahutamatu osa tema poolt kaitstavatest õiguse üldpõhimõtetest , on Euroopa Kohus arvestatavalt kaasa aidanud nende õiguste kaitsestandardite tõstmisele. Sellega seoses lähtub Euroopa Kohus liikmesriikide ühistest riigiõiguslikest tavadest ja rahvusvahelistest inimõiguste kaitse dokumentidest, eelkõige Euroopa inimõiguste konventsioonist, mille sünnile on liikmesriigid kaasa aidanud või millega nad on liitunud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest võib Euroopa Kohus kohaldada ja tõlgendada 7. detsembri 2000. aasta Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, millele Lissaboni lepinguga antakse aluslepingutega samaväärne õigusjõud.
Pärast korduvaid terrorirünnakuid politsei vastu lubati Põhja-Iirimaal politseil relva kanda. Avaliku julgeoleku põhjustel ei lubatud (pädeva ministri tõendi alusel, mida ei saanud kohtutes vaidlustada) aga politseis töötavatel naistel seda õigust kasutada. Seetõttu ei pakutud naistele enam ühtegi täisajaga töölepingut Põhja-Iiri politseis. Vastuseks Ühendkuningriigi kohtu küsimusele otsustas Euroopa Kohus, et igasuguse kohtuliku kontrolli välistamine siseriikliku ametiasutuse tõendi üle on vastuolus tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega, mis on antud igale isikule, kes leiab, et tema õigusi on soolise diskrimineerimise alusel rikutud (kohtuotsus Johnston, 1986).

Euroopa Liidu kodakondsus

Euroopa Liidu kodakondsuse kohta, mis Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on kõigil isikutel, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, kinnitas Euroopa Kohus, et see tähendab õigust elada teise liikmesriigi territooriumil. See õigus on ka alaealisel liikmesriigi kodanikul, kellel on ravikindlustus ja piisavad vahendid. Ta rõhutas, et ühenduse õigusega ei nõuta alaealiselt, et tal peavad endal olema vajalikud vahendid ja et keeldumine anda samal ajal tema kolmanda riigi kodanikust emale riigis elamise õigus võtab lapse riigis elamise õiguselt igasuguse kasuliku mõju (kohtuotsus Zhu ja Chen , 2004).
Samas kohtuotsuses täpsustas Euroopa Kohus, et isegi juhul, kui ühe liikmesriigi kodakondsuse omandamise eesmärk on tagada kolmanda riigi kodanikule ühenduse õiguse alusel riigis elamise õigus, ei või liikmesriik piirata teise liikmesriigi kodakondsuse andmise mõju.

Euroopa kohtu kodukord

Euroopa Kohtu talitused

Artikkel 20
1. Euroopa Kohtu ametnikud ja muud teenistujad nimetatakse ametisse personalieeskirjade sätete kohaselt.
2. Ametnik annab enne oma kohustuste täitmisele asumist Euroopa Kohtu presidendi ees kohtusekretäri juuresolekul järgmise vande:
"Tõotan täita mulle Euroopa Ühenduste Kohtu antud ülesandeid lojaalselt, diskreetselt ja kohusetundlikult."
Artikkel 21
Euroopa Kohus kehtestab kohtusekretäri ettepanekul oma talituste struktuuri ja selle muudatused.
Artikkel 22
Euroopa Kohus moodustab tõlketalituse, mis komplekteeritakse piisava juriidilise väljaõppega ja mitut Euroopa Kohtu ametlikku keelt tundvatest asjatundjatest.
Artikkel 23
Kohtusekretär vastutab presidendi järelevalve all ja haldusametniku kaasabil Euroopa Kohtu halduse, finantsjuhtimise ja raamatupidamise eest.

Euroopa kohtu töökorraldus

Artikkel 25
1. Suurkoja ja täiskogu istungite kuupäevad ja kellaajad määrab president.
2. Kolmest ja viiest kohtunikust koosneva koja istungite kuupäevad ja kellaajad määrab koja esimees.
3. Euroopa Kohus võib pidada ühe või mitu istungit väljaspool oma asukohta .
Artikkel 26
1. Kui mõne kohtuniku äraoleku tõttu või seetõttu, et tal esineb takistus, on kohtunikke
paarisarv, ei osale nõupidamisel käesoleva kodukorra artikli 6 tähenduses kõige noorem
kohtunik, välja arvatud juhul, kui ta on ettekandja-kohtunik. Sellisel juhul ei osale
nõupidamisel talle järjestuselt eelnev kohtunik.
2. Kui pärast suurkoja või täiskogu kokkukutsumist selgub , et põhikirja artikli 17
kolmandas või neljandas lõigus sätestatud kvoorumit ei ole koos, lükkab president istungi edasi kuni kvoorumi saavutamiseni.
3. Kui kolmest või viiest kohtunikust koosnevas kojas ei ole põhikirja artikli 17 teises
lõigus sätestatud kvoorumit koos ja kohtunikke, kellel esineb takistus, ei saa artikli 11e
kohaselt asendada , teavitab koja esimees sellest Euroopa Kohtu presidenti, kes määrab koja koosseisu täiendamiseks vajaliku kohtuniku.
Artikkel 27
1. Euroopa Kohtu nõupidamised on kinnised.
2. Nõupidamistel võivad osaleda üksnes suulisel menetlusel osalenud kohtunikud ja
kohtuasja ettevalmistamisel osalenud kaasettekandja.
3. Iga nõupidamisel osalev kohtunik avaldab oma arvamuse ja põhjendab seda.
4. Iga kohtunik võib taotleda, et Euroopa Kohus võtaks seisukoha küsimuses, mille ta on sõnastanud tema enda valitud keeles ja esitanud kohtule kirjalikult enne hääletamist.
5. Euroopa Kohtu otsuse määravad järeldused, millega kohtunike enamus pärast
lõpparutelu nõustub. Hääletatakse käesoleva kodukorra artiklis 6 sätestatud järjestusele
vastupidises järjekorras.
6. Erimeelsused küsimuste sisu, sõnastuse või järjekorra üle või seoses hääletustulemuste tõlgendamisega lahendab Euroopa Kohus otsusega.
7. Haldusküsimusi arutaval Euroopa Kohtu nõupidamisel osalevad hääleõigusega ka
kohtujuristid. Kohtusekretär viibib kohal, kui Euroopa Kohus ei otsusta teisiti.
8. Kui Euroopa Kohtu istung toimub ilma kohtusekretäri kohalolekuta, teeb kohus
protokolli koostamise vajadusel ülesandeks käesoleva kodukorra artikli 6 tähenduses kõige nooremale kohtunikule. Protokollile kirjutavad alla president ja nimetatud kohtunik.
Artikkel 28
1. Kui Euroopa Kohtu eriotsusega ei määrata teisiti, on kohtu puhkus järgmisel ajal:
– 18. detsembrist 10. jaanuarini,
– ülestõusmispühale eelnevast pühapäevast ülestõusmispühale järgneva teise
pühapäevani,
– 15. juulist 15. septembrini.
Euroopa Kohtu puhkuse ajal täidab presidendi kohustusi kohtu asukohas kas president ise, hoides ühendust kohtusekretäriga, või koja esimees või mõni teine kohtunik, kelle president on oma asendajaks nimetanud.
2. Kiireloomulistel asjaoludel võib president kutsuda kohtunikud ja kohtujuristid kokku
kohtu puhkuse ajal.
3. Euroopa Kohus järgib oma asukohariigi ametlikke puhkepäevi.
4. Euroopa Kohus võib põhjendatud juhtudel anda kohtunikele ja kohtujuristidele
ametipuhkust.

Euroopa kohtusse jõudnud eesti juhtumid

Eestis on olnud kaks juhtumit, mis on jõudnud Euroopa Kohtusse. Üks on saanud positiivse lahendi, teine on lõppenud Eesti jaoks negatiivselt.

Positiivne lahend:

Eesti võitis Euroopa Liidu esimese astme kohtus vaidluse 2008.-2012. aasta kasvuhoonegaaside emissioonilubade üle
Kohus tühistas ühtlasi Euroopa Komisjoni otsused Eesti ja Poola kasvuhoonegaaside emissioonilubade kohta, vahendas Reuters kohtu avaldust .
Euroopa Komisjon määras nimelt oma otsusega Eestile kasvuhoonegaaside emissiooni kvooti 48 protsenti ja Poolale 27 protsenti küsitust vähem.
Kohus leidis, et Komisjon ületas kvootide muutmisel oma volitusi ning ühtlasi oli Komisjoni poolt vale lükata tagasi Eesti ja Poola ettepanekud vaid seetõttu, et kahtles nende riikide esitatud andmete usaldusväärsuses.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja sõnul ei anna Komisjon kohtuotsuse kohta enne kommentaare, kui nad on jõudnud otsusega põhjalikult tutvuda.
Komisjonil on kaks kuud aega kaevata otsus edasi Euroopa Kohtusse
Vastav lahend tuli selle aasta septembris.

Negatiivne lahend Eesti kohtule

2006 aastal jäeti jõusse Eestile määratud suhkrutrahv,mis edasi kaebamisele ei antud ja trahv määraga 715 miljonit tuleb tasuda 4 aasta jooksul.
Püüti vaidlustada seda veel Euroopa Komisjoniga, kuid jäeti kaotajaks pooleks.

KOKKUVÕTE

Referaadis sai käsitletud teemasid, mis sai ära toodud sissejuhatuses . Lisaks on referaadis käsitletud Eestiga seonduvaid Euroopa Kohtus aset leidnud juhtumeid. Positiivseks lahendiks osutus esimese astme kohtus kasvuhoonegaaside emissioonilubade üle, kus Euroopa Komisjon sai kaotuse.
Samas kaotas Eesti Euroopa Liidu esimese astme kohtus Euroopa Komisjonile suhkrutrahvi juhtumi, seda ei määratud ka edasikaebamisele ja Eesti jäi kaotajaks pooleks.
Arvan, et Euroopa Kohtu olemasolu loob inimestele ja loomulikult Euroopa Liidu liikmesriikidele julgema tunde, et õiglus on võimalik saavutada, kui tundub , et on käitutud ülekohtuselt.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://curia.europa.eu/jcms/jcms/j_6/
http://uudised.err.ee
Euroopa Liidu Teataja
http://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2008-09/statut_2008-09-25_16-44-29_502.pdf
Euroopa Kohtu kodukord
http://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2008-09/txt5_2008-09-25_16-46-15_990.pdf
Euroopa Kohus
http://europa.eu/institutions/inst/justice/index_et.ht m
Paberkandjal Euroopa Liidu kohta olevad brošüürid.
et.wikipedia.org
www.europarl.ee
2