Eelotsuse küsimine Euroopa Kohtult (0)

Ü LDISED KÜSIMUSED

1.1. Euroopa Kohtu eelotsuse eesmärgid

• tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaoline kehtivus, kohaldamine ja tõlgendamine Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides (eelotsuse peamine eesmärk);
  
• tagada Euroopa Liidu õiguse edasiarendamine;
  
• tagada isikutele EL õigusest tulenevate õiguste tõhusam kaitse, kohtusse pöördumise õigus, juurdepääs siseriikliku kohtu kaudu ka Euroopa Kohtusse. (üksikisikute kaebeõigused Euroopa Kohtusse-esimese astme kohtusse-on piiratud. Oma riigi vastu Luksemburgi kohtusüsteemi otse pöörduda pole võimalik. Kui riik on EL õigust valesti ühtlustanud või kohaldanud, saab esmalt pöörduda vaid siseriiklikusse kohtusse ja alles eelotsuse menetluse kaudu võimalusel välja jõuda Euroopa Kohtuni. Siiski saavad isikud esitada kaebusi Euroopa Komisjonile ja ombudsmanile, samuti teatud piiratud tingimustel vaidlustada neile suunatud või neid otseselt ja isiklikult puudutavaid teistele suunatud EL õigusakte ja samadel tingimustel ka EL institutsioonide tegevusetust esimese astme kohtus. Paraku ei suuda eelotsuse menetlus kahjuks olla tegelikkuses piisavaks vahendiks nimetatud eesmärgi- üksikisikute kaebeõiguste tõhustamine- täitmisel;
  
• aidata liikmesriikide kohtuid keerulise EL õiguse kohaldamisel ja tõlgendamisel.
  

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise tähtsus

• EÜ asutamislepingus (art 234, art 68, art 225 lg 3 lisaks deklaratsioon artikli 225 kohta)
  

• EURATOMi asutamislepingus (art 150)
  
• EL lepingus (art 35)
  
• teatud konventsioonides (mille ühtlase tõlgendamise tagamine jääb Euroopa Kohtu pädevusse).
  

Eelotsuse küsimise struktuur

• menetluse käigus kerkib üles küsimus EL õiguse kehtivusest ja/või tõlgendamisest
  
• liikmesriigi kohus peatab menetluse
  
• liikmesriigi kohus küsib eelotsuse Euroopa Kohtult
  

• Euroopa Kohus menetleb eelotsust kirjalikus ja suulises menetluses ning teeb eelotsuse
  

EELOTSUSE KÜSIMISE TINGIMUSED

• küsida saab ja/või küsima peab “liikmesriigi kohus”
  
• eristatakse fakultatiivset ja obligatoorset eelotsuse küsimist:
  
• eelotsuse küsimise õigus (vabatahtlikkus)
  
• kohustus (kohustuslikkus)
  
• nõuded eelotsuse küsimise vormistamisele.
  

• eelotsust saab küsida liikmesriigi kohus menetluse käigus
  
• teatud juhtudel võib eelotsust küsiv organ olla ka osa haldusest (ametiasutus), kuid peab siiski olema “iseseisev”, peab olema õiguslik alus, garantii . Oluliseks võib pidada ka seda, et kui sellise vaidlusi lahendava organi otsuste peale ei saa edasi kaevata, sel juhul võtab Euroopa Kohus küsimuse vastu
  

• liikmesriigi kohus küsimustes, mille sisuks ei ole õigusemõistmine (nt registrisse kandmise funktsiooni täites)
  
• liikmesriigi kohtumenetluse pooled ise
  
• üldjuhul liikmesriikide haldusasutused
  
• mitteliikmesriigi kohtud, üldiselt ka rahvusvahelised kohtud
  
• teised EL institutsioonid
  

• küsida saab ja/või küsima peab EL õiguse tõlgendamist ja/või kehtivust
  
• eelotsuse küsimise objektid (EL õigus, mille tõlgendamist ja/või kehtivust võib küsida)
  
• küsimuse asjassepuutuvus liikmesriigi kohtumenetluses oleva asja lahendamiseks
  
• liikmesriigi kohtunikul on EL õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse osas tekkinud kahtlus (ei pea olema veendumus ).
  

• EL õiguse tõlgendamise kohta
  
• EL esmane õigus (põhilepingud e EL aluslepingud , neid täiendavad ja muutvad lepingud , liitumislepingud, aluslepingute lisad, protokollid jne);
  
• EL teisene õigus (määrused, direktiivid, otsused, raamotsused);
  
• õiguslikult mittesiduvad soovitused, arvamused;
  
• EL Nõukogu loodud organite (nt Euroopa Keskpanga) põhikirjad;
  
• EÜ/EL rahvusvahelised lepingud, lepingud kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  
• liikmesriikide omavahelised konventsioonid;
  
• teatud mõttes ka Euroopa Kohtu otsused;
  
• EL õiguse kehtivuse kohta;
  
• EL teisene õigus;
  
• Euroopa Keskpanga õigusaktid.
  

• Euroopa Liidu esmase õiguse kehtivust ei saa kahtluse alla seada;
  
• siseriikliku õiguse tõlgendamise ja kehtivuse kohta;
  
• kas siseriiklik õigus on Euroopa Liidu õigusega vastavuses või vastuolus ;
  
• kas mõne teise liikmesriigi õigus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
  

• eelotsust võib küsida kohe, kui selgub , et see on siseriiklikus menetluses otsuse tegemiseks vajalik;
  
• eelmenetluses ei pea eelotsust küsima, kui on teada, et asja lahendatakse edasi lõppmenetluses;
  
• esialgse õiguskaitseküsimuses tavaliselt praktilistel kaalutlustel eelotsust ei küsita, aga juhtub ka seda. Siin on nimelt probleemiks eelotsuse menetluse pikkus Euroopa Kohtus.
  

• Eesti kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ja ajutiselt peatada Eesti haldusakti toime juhul, kui see akt toetub Euroopa Liidu õigusele, mille kehtivuses kaheldakse.
  
• Euroopa Kohus ise ei või kohaldada esialgselt õiguskaitset eelotsuse tegemise menetluses, see on vastuolus eelotsuse taotluse menetluse põhimõttega, mille kohaselt annab Euroopa Kohus ainult Euroopa Liidu õiguse kehtivuse või tõlgenduse osas vastuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamise peab otsustama siseriiklik kohus, Euroopa Kohtul vastav jurisdiktsioon ja ka õiguslikud alused puuduvad.
  

• Eelotsus on menetluse peatanud Eesti kohtule siduv, alates selle teatavaks tegemisest, otsus saadetakse küsimuse esitanud Eesti kohtule
  
• Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise küsimustes on eelotsus siseriiklikule kohtule siduv rangelt võttes ainult konkreetses asjas ja konkreetse asja menetlusosalisi silmas pidades.
  
• eelotsuses antud Euroopa Liidu õiguse tõlgendus on Eesti kohtule siduv, Eesti kohtu enda vastutada on, kuidas ta seda tema menetlusesolevas konkreetses asjas kohaldab. Haldusorgan peab menetluse uuendama ja muutma lõpplikku otsust juhul, kui otsus muutus lõplikuks pärast liikmesriigi viimase astme kohtu otsust: hilisem Euroopa Kohtu otsus, mis on tehtud vastuolus EÜ asutuslepingu art 234 lg 3, õigusvastaseks: siseriiklik õigus näeb ette võimaluse menetluse uuendamiseks ja uue haldusotsuse tegemiseks.
  
• Euroopa Liidu õigusakti kehtivuse küsimuses on eelotsus siduv, Euroopa Liidu õigusakt ei kehti enam üheski Euroopa Liidu liikmesriigis
  

Mis saab pärast eelotsust?

• menetlus läheb siseriiklikus kohtus edasi
  
• eelotsus on siduv, kui kohus uuesti eelotsust ei küsi
  
• kohtukulude jagamise määrab siseriiklik kohtunik
  
• eelotsuse kajastamine siseriiklikus otsuses: liikmesriigi kohus toob oma otsuses ära ka Euroopa Kohtu eelotsuse resolutsiooni ja põhjendused Euroopa Liidu õiguse küsimuses
  

EESTI KOHTUTE EELOTSUSETAOTLUSED

Lahend number: 3-08-957