Sotsiaalõiguse mõiste kokkuvõte. Sotsiaalõigust tuleb mõista paljutähendusliku ja evolutsioonilise kontseptina: sellel on erinevates rahvuslikes õiguskordades erinev sisu ja sellel sisul on tendents areneda vastavalt muutuvale sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale. Eesti õigusteooria on sotsiaalõigust kui õiguslikku distsipliini süsteemselt käsitlenud minimaalselt. Sotsiaalõigus on avatud piiridega ning keeruliste välimiste ja sisemiste seostega distsipliin, mille piiritlemise materiaalsel dimensioonil on kaks aspekti – välimine ja sisemine. Seetõttu peetakse sotsiaalõigust oma normiallikatelt teiste õigusharudega võrreldes kõige diferentseeritumaks ja komplekssemaks. Arvestades sotsiaalõiguse kui õigusharu kiiret arengut ning sellest tingitud sagedasi seadusemuudatusi, on sotsiaalõiguse piiride teemal teaduslikud
faktilised asjaolud, mis võimaldavad seda normi kohaldada välja selgitada õiguslik tagajärg seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajätg kokku viia. Tsiviilõiguse tõlgendamine Tõlgendada võib mitmel viisil: Grammatiline tõlgendamine Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine Tsiviilõiguse kehtivus Territoriaalne kehtivus Ajaline kehtivus Kehtivus isikute suhtes Sotsiaalõigus Sotsiaalõigus Sotsiaalõigus on mehhaninsm, mis aitab erinevate sotsiaalsete riskide puhul inimest taas ühiskonda integreerida, tema elu taas inimväärseks luua. Sotsiaalõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid nii sotsiaalkindlustuse kui ka sotsiaalhooldekande teostamisel ning ka isikule vastava abi andmisel. Sotsiaalsest kaitsest kõneledes tuleks eristada kahte tähendust: 1) Laiemas tähenduses hõlmab sotsiaalkaitse nii sotsiaalkindlustuse kui ka hoolekande
perekonnaõigus 4. pärimisõigus 2. Kaubandus- ja majandusõigus 1. ühinguõigus 2. väärtpaberiõigus 3. pangandusõigus 4. autoriõigus 5. konkurentsiõigus 6. tarbijakaitse õigus 3. Tööõigus Avalik õigus 1. rahvusvaheline õigus 2. riigi- ja konstitutsiooniõigus 3. haldusõigus 4. kirikuõigus 5. kriminaalõigus ehk karistusõigus 6. kohtu- ja protsessiõigus 7. finantsõigus ehk eelarveõigus 8. sotsiaalõigus Üks suhte pool on riik, kes on alati kõrgemal. 1. Põhiseadus (eestis vastu võetud 1992.a referendumil). Kõiki küsimusi referendumile ei panda (maksud, finants, sõjandus jne). 2. Seadus (vastu võtab Riigikogu / referendum) 1. konstitutsiooniline (51 poolt häält) 2. lihtseadus (vaja enamuse poolthääli) 3. Otsus (Parlament võtab vastu ka seadusi, mis õ-tagajärgi ei too) 4. President 1. seadlus (kui Riigikogu ei saa kaasa tulla)
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid
korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõiguse üldosa: · haldusorganisatsioon; · üldteooriad halduse õiguslikust siduvusest ja kujundamisvabadusest; · haldusmenetlus; · halduskohtumenetlus; · halduse tegevusvormid jne · Haldusõiguse eriosa: · avalik teenistus; · korrakaitseõigus; · maksuõigus; · sotsiaalõigus; · keskkonnaõigus; · justiitshaldus jne. · Haldusõiguse allikad: · Eesti Vabariigi põhiseadus; · seadused; · seadlused; · määrused; · käskkirjad; · HÕ üldpõhimõtted; · nn kohtunikuõigus; · rahvusvahelised lepingud. · Halduse kandjad · Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud
omavaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jms küsimused. 2) haldusaparaadi välised küsimused: üksikisiku ja halduse omavaheline suhtlemine: isiku pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. Haldusõiguse eriosa Haldusõiguse eriosa moodustavad kõik haldusaparaadi üksikuid sektoreid käsitlevad valdkonnad: avaliku teenistuse õigus, munitsipaalõigus, keskkonnaõigus, sotsiaalõigus, majandushaldusõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, maksuõigus jne. Kõikides eriosa reguleerivates seadustes on ühiseid haldusõiguslikke mõisteid, põhimõtteid ja probleeme, mida eriseadustes ei korrata, vaid need läbivad põhimõisted ja mõtted moodustavad haldusõiguse üldosa eseme. Haldusõiguse allikad Õiguse allikas on õigustloova tegevuse vorm, mis sisaldab õigusnorme. Nt seadus ja määrus on vorm. Primaarsed allikad:
Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes. Kuulub 27 kohtunikku, igas liikmesriigist üks. Kohtunikud 6-aastase tähtajaga, andes vande, tõtades lahendada kohtuasja sõltumatult oma riigi valitsusest. See koosneb 15 kohtunikust ja 9 kohtujuristist. On lisandunud uusi õiguse valdkondi, nt tööõigus, sotsiaalõigus, mitte ainult majandusküs, konkurents, ühisturg. EL SAMBAD: I sammas (majandus, kultuur, rahandus, haridus, keskkkond, sotsiaalpoliitika, põllumajandus) II sammas (ühine välis- ja julgeolekupoliitika) III sammas (sisejulgeoleku alane koostöö- immigrandid) 4 VABADUST: e tootmistegurite vaba liikumine tähendab kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise tagamine EL-i liikmesriikide piires.
juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus – rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani
SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus. 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus. 4) Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi 5) Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus perekonnaõigus kriminaalõigus pärimisõigus kohtu- ja protsessiõigus kaubandus- ja majandusõigus finantsõigus ühinguõigus sotsiaalõigus väärtpaberiõigus pangandusõigus autoriõigus konkurentsiõigus tarbijakaitseõigus tööõigus Riik ja õigus Riigi tunnused: avalik võim, territoorium, rahvas VP asendab: RK esimees
kollektiivsete subjektidega:1.Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted;1.Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. 4. Avalik õigus(rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus) ja eraõigus(perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõig). Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon
Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu
SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte
SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus. 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva
3. Õiguse põhivaldkonnad. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. AÕ: rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu-ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Kasutatakse autonoomne reguleerimismeetod. EÕ: tsiviilõigus – võla-, asja-, perekonna-, pärimisõigus; Kaubandus- ja majandusõigus – ühingu-, väärtpaberi-, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuaalse omandi õigus: autori-, tööstusomandi-, ja naaberõigused. 4. Üldakt
Kolmandate isikute suhtes (nimi, deliktiõiguslik perekonnaelu kaitse) Eraõiguslikud Avalikõiguslikud Perekonnaõigus * Kohtumenetlus 11 Pärimisõigus * Karistusõigus Pankrotiõigus * Sotsiaalõigus Täitemenetlus * Maksuõigus Üürisuhted * Välismaalaste õigus Abikaasa perekonnanimi nimeseadus Nimeseadus § 10. Perekonnanime andmine abielu sõlmimisel: (1) Abielu sõlmimisel valib isik uue perekonnanime või säilitab senise perekonnanime. (2) Uus perekonnanimi võib: 1) olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi;
Eraõigusesse kuuluvad: tsiviilõigus (perekonna-, pärimis,- asja-, võlaõigus) ja kaubandus- ja majandusõigus [ühingu-, väärtpaberi-, panga- ja börsi-, konkurentsi- ja tarbjakaitse-, intellektuaalse omandi (autori, tööstusomandi, naaber) õigus]. 22.Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse? Avalikku õigusesse kuuluvad: rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 23.Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks. Küsimused lk.77. "Õiguse vormid ehk allikad": 1.Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allika) all ja milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?
19 iga-aastast palgalist puhkust. Briti ametiühing BECTU vaidlustas 1999. aastal Briti õigusnormid, millega võeti lühikestusega töölepingutega töötajatelt see õigus ära põhjusel, et see ei olnud kooskõlas ühenduse direktiiviga tööaja korralduse kohta. Euroopa Kohus leidis (kohtuotsus BECTU, 2001), et õigus iga-aastasele palgalisele puhkusele on ühenduse õigusega otse töötajatele antud sotsiaalõigus, mida üheltki töötajalt ei saa ära võtta. Põhiõigused Leides, et põhiõiguste kaitse on lahutamatu osa tema poolt kaitstavatest õiguse üldpõhimõtetest, on Euroopa Kohus arvestatavalt kaasa aidanud nende õiguste kaitsestandardite tõstmisele. Sellega seoses lähtub Euroopa Kohus liikmesriikide ühistest riigiõiguslikest tavadest ja rahvusvahelistest inimõiguste kaitse dokumentidest, eelkõige Euroopa inimõiguste konventsioonist, mille sünnile on liikmesriigid kaasa
SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA-Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 avalikku kuuluvat õigusharu –kirikuõigus, haldusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus, rahvusvaheline õigus; 3 eraõiguse –pärimisõigus, ühinguõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, võlaõigus, autoriõigus; 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Vastus: Õigusakt – juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis t oob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Õigusakt – käitumiseeskiri dokumenteerituna paberkandjal.Õigusnormid vormistatakse
juhtimine. Siin ei saa pooled pikendada ja edasi lükata. Eriti märkimisväärne on kohtu kontroll tunnistuste üle. Kohus võib määrata tunnistuse vaid mõlema poole nõusolekul. Klein tahtis luua kodanikele mõistetavat protsessiõigust, mis oleks aluseks kiirele, odavale ja kindlale protsessile. Selle tegemine õnnestus tal nii hästi, et Austria tsiviilprotsess võeti kõikjal eeskujuna. 19 saj lõpus ja 20 saj algul hakkasid tekkima uued teadusharud (nt. Tööõigus ja sotsiaalõigus). 29 24. Kriminaalõigus 1800-1914 Kriminaalõiguslik problemaatika arenes Lääne- Euroopas vastavalt industrialiseerimise käigule. 17 ja 18 sajandi agraarühiskonnas oli kuritegevus olnud vaid suurlinnade probleem. 18 saj tekkis linnades isegi organiseeritud kuritegevus. 19 saj tekkis järsk rahvaarvu kasv,
- Halduse tegevusvormid - Halduse tüüpilised vead ja nende tagajärjed - Üldised reeglid avalik-õiguslike õigussuhete kohta Haldusõiguse eriosa tegeleb haldusõiguse üksikute harude või haldusmõjutuste teatud valdkondadega: - Avaliku teenistuse õigus - Munitsipaalõigus - Politsei- ja korraõigus - Maksuõigus - Sotsiaalõigus - Kultuuri- ja teadushaldusõigus - Eelarve- ja finantsõigus - Andmekaitseõigus jm. 5) Avaliku halduse organisatsioon ja halduse kandjad. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik. Kui räägitakse riigist või haldusest
organisatsioonid ja streigid. Feodaalkorra lagunemine, pärisorjuse kaotamine ja tsunftikohustuste kadumine tingisid tööandjate ja töötajate vahel täiesti uuel tasemel suhete tekkimise. Industrialiseerimise tulemusel tekkis töölisklass, kus iga töötaja suhe tööandjaga fikseeriti töölepingus. 1869 Saksamaal olid juba paika pandud töötaja ja tööandja vahelised suhted. Tekkisid ametiühingud. Töölepinguga on ettenähtud õigused ja kohustused. 27.Sotsiaalõigus. 1802 Inglismaal lastekaitseseadus, mida tõendati 1839.a. Keelatud oli võtta tööle nooremaid kui 9-aastaseid. 9-16-aastastel tööaja piirangud, öösiti ei võinud töötada. 1839 Preisimaal taoline seadus kui Inglismaal. Alla 16-aastastel kuni 10 tundi tööaega. Sotsiaalõiguslik areng pani 19.saj teisel poolel aluse naiste- ja lastetöö, tööaja ja keskkonna, tööohutuse, palgagarantiide jne põhjalikule reguleerimisele. Selles
on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks Haldusmenetluse seadus haldusorgani tegevus Märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Asendustäitmise ja sunniraha seadus Riigivaraseadus Riigivastutuse seadus Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) Halduskoostöö seadus Haldusõiguse eriosa haldusõiguse üksikud harude Avaliku teenistuse õigus Kohaliku omavalitsuse õigus Sotsiaalõigus Ehitusõigus Korrakaitseõigus Metsaõigus Kultuuri- ja teadushaldusõigus Eelarve- ja finantsõigus Andmekaitseõigus jt valdkonnad 49. Õiguse allikad Haldusõigus avaliku õiguse alaliigina koosneb paljudest eriliigilistest õigusallikatest Õiguse äratundmise allikas koht, kus õigust leida Põhilised õigusallikate liigid: Põhiseadus Formaalne seadus Seadlus Määrus Kohaliku omavalitsuse määrus Tavaõigus Halduseeskiri Rahvusvahelised lepingud 50.
Õigus annab ühiskondlikus suhtes osalejale teatud käitumisvõimalused, varustavad konkreetse subjekti ,,õigusega" teataval viisil käituda või nõuda mingit käitumist teiselt subjektilt. 34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? · Avalikku õiguse alla kuuluvad: Tööõigus;rahvusvaheline õigus; riigi- ja konstitutsiooniõigus; haldusõigus; kirikuõigus; karistusõigus; kohtu- ja protsessiõigus; finantsõigus; sotsiaalõigus. · Eraõiguse alla kuuluvad: Tööõigus; Tsiviilõigus ( võlaõigus;asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus); Kaubandus- ja majandusõigus ( ühinguõigus; väärtpaberiõigus; panga- ja börsiõigus; konkurentsi- ja tarbjakaitseõigus; Intellektuaalse omandi 4 õigus)
Reguleerivad üksikuid haldusõiguse valdkondi (teeseadus, lennundusõigus, politseiõigus, sotsiaalhoolekanne jne). Siia kuuluvad nn eriseadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. Haldusõiguse eriosa instituudid: avaliku teenistuse õigus, munitsipaal- ehk kohaliku omavalitsuse õigus, politsei ja korrakaitseõigus, planeerimis ja ehitusõigus, majandushaldusõigus, keskkonnaõigus, maksuõigus, sotsiaalõigus, eelarve ja finantsõigus, haridusõigus, liiklusõigus, kultuuri ja teadusõigus, riigikaitseõigus, andmekaitseõigus jne. 2.5 Haldusõiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimine toimub 3 viisil: 1) normist kinnipidamise teel – adressaadid hoiduvad keelatud tegevustest 2) normi kasutamise teel – vabal tahtel lubatud toimingute kasutamine 3) normi rakendamise teel – subsumeerimine a
Ei ole kodifitseeritud üheks seadustikuks Haldusmenetluse seadus haldusorgani tegevus Märgikirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus Asendustäitmise ja sunniraha seadus Riigivaraseadus Riigivastutuse seadus Vabariigi Valitsuse seadus (halduskorraldus) Halduskoostöö seadus Haldusõiguse eriosa haldusõiguse üksikud harude Avaliku teenistuse õigus Kohaliku omavalitsuse õigus Sotsiaalõigus Ehitusõigus Korrakaitseõigus Metsaõigus Kultuuri- ja teadushaldusõigus Eelarve- ja finantsõigus Andmekaitseõigus jt valdkonnad 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. Haldusõigus avaliku õiguse alaliigina koosneb paljudest eriliigilistest õigusallikatest Õiguse äratundmise allikas koht, kus õigust leida Põhiseadus Formaalne seadus Seadlus Määrus Kohaliku omavalitsuse määrus
See on sellise tähendusega, et sellele eesmärgile peab olema allutatud kogu regulatsioon tervikuna. · Organiseeritus tihedalt seotud iseseisvusega. Mida organiseeritum on üks või teine süsteem, seda raskem on seda süsteemi väljastpoolt mõjutada. · Eesti riik on jõuliselt otsustanud korrastada seda õigusnormide maailma. Tegeletakse generaalsete kodifikatsioonidega. Kõige kaugemale on jõutud keskkonnakaitsega. Kõige tagasihoidlikum on sotsiaalõigus (tohutult lai valdkond). · Õigusnorm on käitumiseeskiri, millest leiame abstraktse faktilise koosseisu ja õigusliku tagajärje. · Õigusnorm on käitumisetalon, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. · Õigusnorm on käitumisreegel, mis on formuleeritud õiguslausena. · Õigusnorm on riigi poolt loodud ja lõppastmes tema poolt garanteeritud üldine ja kohustuslik käitumisetalon. · See ei erista õigusnormi sotsiaalsete normide maailmast.
ja börsiõigus, konkurentsi ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Esitage skemaatiliselt: a) ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning b) kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa. c) Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud?
Eraõigus: tööõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Esitage skemaatiliselt: a) ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning b) kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa. c) Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme on ajaloo jooksul kasutatud? Õigusvorm ehk õigusallikas on õigusvormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud
õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. Iustitia fundamentum regnorum est – õiglus on riikide alus. Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 38-41 Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Tööõigus – mõlemas Avalikku õiguse alla kuuluvad:; rahvusvaheline õigus; riigi- ja konstitutsiooniõigus; haldusõigus; kirikuõigus; karistusõigus; kohtu- ja protsessiõigus; finantsõigus; sotsiaalõigus. Eraõiguse alla kuuluvad: Tööõigus; Tsiviilõigus (võlaõigus; asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus); Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus; väärtpaberiõigus; panga- ja börsiõigus; konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus; Intellektuaalse omandi õigus). Eraõiguse alla kuuluv Intellektuaalse omandi õigus jaguneb omakorda veel : autoriõiguseks; tööstusomandiõiguseks ja naaberõiguseks. Esitage skemaatiliselt:
kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panga- ja börsiõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 17 39. Esitage skemaatiliselt: ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks
annaabi.ee 
