Euroopa kohus/taani haridussüsteem (1)

Siia kirjutame töö ühest institutsioonist(poliitiline,riiklik, sotsiaalne).
Töö pikkus on 2 A-4 lehekülg.
Kirjelda selle institutsiooni tekkimist ja moodustamist.
Tema ülesannet s.t. millega tegeleb ( valdkond ), Juhtimist ja struktuuri, Kes juhib.
Vormistame nagu memot.
Tähtaeg on 28.03.2008 kell 18.00
Euroopa Kohus
Euroopa Ühenduste Kohus mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks loodi 1952. aastal. Euroopa Kohtu asukohaks on Luksemburg.
Selle ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust.
Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel.
Euroopa Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, nii et esindatud on kõigi 27 liikmesriigi õigussüsteemid.Kuid tõhususe huvides tuleb Euroopa Kohus täiskoguna kokku väga harva.Üldjuhul peab kohus istungit suurkojana, kuhu kuulub vaid 13 kohtunikku. Samuti võib kohus kokku tulla kolmest või viiest kohtunikust koosnevate kodadena.
Kohut abistab kaheksa kohtujuristi. Nende ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult .
Kohtunikud ja kohtujuristid on kas kõrgemate siseriiklike kohtute endised liikmed või väga pädevad juristid , kelle puhul võib loota, et nad on erapooletud. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks. Pärast ametiaja lõppu võib teda tagasi nimetada.
Selleks et aidata Euroopa Ühenduste Kohtul toime tulla selles kohtus algatatud tuhandete kohtuasjadega ning pakkuda kodanikele paremat õiguskaitset, loodi 1989. aastal Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus. Selle Euroopa Ühenduste Kohtu juurde kuuluva kohtu ülesandeks on teha otsuseid teatud liiki kohtuasjades, mille aluseks on eelkõige eraisikute, ettevõtete või organisatsioonide esitatud kaebused ning juhtumid, mis on seotud ettevõtetevahelise ebaõiglase konkurentsiga.
Kohtul ja esimese astme kohtul on kummalgi president , kelle kohtunikud valivad endi hulgast kolmeks aastaks. 2003. aastal valiti kohtu presidendiks kreeklane Vassilios Skouris. Esimese astme kohtu president on taanlane Bo Vesterdorf.
Uue asutusena tegutseb ka Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus, kelle ülesanne on lahendada vaidlusi Euroopa Liidu ja selle avaliku teenistuse vahel. Selle kohtu koosseisu kuulub seitse kohtunikku. Kohus ise kuulub Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu juurde.
Millega kohus tegeleb?
2003. aastal valiti kohtu presidendiks kreeklane Vassilios Skouris.
Kohus teeb otsuseid kohtuasjades, mis on selles kohtus algatatud. Neli kõige levinumat kohtuasja on:

eelotsuse taotlus ,

kohustuste täitmatajätmise kindlakstegemise hagi ,

tühisushagi,

tegevusetuse vaidlustamise hagi.
Kõiki neid kohtuasjade liike kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool.
1.  Eelotsus
Kõikide liikmesriikide kohtute ülesandeks on tagada, et ELi õigust rakendatakse selles riigis nõuetekohaselt. Sellega kaasneb aga oht, et erinevate liikmesriikide kohtud tõlgendavad ELi õigust erinevalt.
Selle vältimiseks on olemas eelotsuse taotlus. See tähendab, et kui siseriiklikul kohtul tekib mis tahes kahtlus mõne ELi õigusakti tõlgendamise või kehtivuse suhtes, võib ta ning mõnikord lausa peab küsima Euroopa Kohtu arvamust. See arvamus esitatakse eelotsuse kujul.
2.  Kohustuste täitmatajätmise kindlakstegemise hagi
Selle menetluse võib algatada komisjon , kui tal on alust arvata, et mõni liikmesriik ei täida oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Sellise hagi võib esitada ka mõni teine liikmesriik.
Mõlemal juhul uurib kohus, kas väited vastavad tõele, ja teeb oma otsuse. Liikmesriik, kelle vastu süüdistus esitati, peab juhul, kui tema viga leiab tõestamist, olukorra lahendama . Kui Euroopa Kohus leiab, et liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele määrata trahvi.
3.  Tühisushagi
Kui ükskõik missugune liikmesriik, nõukogu, komisjon või (teatud tingimustel) parlament leiab, et mõni konkreetne ELi õigusakt on ebaseaduslik, võib ta taotleda, et kohus kuulutaks selle kehtetuks.
Selliseid tühisushagisid võivad esitada ka eraisikud , kes soovivad, et kohus tühistaks mõne konkreetse õigusakti, sest see kahjustab neid otseselt või kaudselt .
Kui kohus leiab, et kõnesolevat õigusakti ei võetud vastu õigesti või selle õiguslikuks aluseks ei ole valitud õige asutamislepingute artikkel, võib ta kuulutada õigusakti kehtetuks.
4.  Tegevusetuse vaidlustamise hagi
Asutamisleping nõuab, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teeksid teatud otsuseid teatud tingimustes. Kui nad seda ei tee, võivad liikmesriigid, ühenduse teised institutsioonid ning (teatud tingimustel) eraisikud ja ettevõtjad esitada kohtule kaebuse, et see kuulutaks rikkumise ametlikult õigusrikkumiseks.
Kuidas on korraldatud kohtu töö?
Europa Kohus
Kohtuasjad registreeritakse ning igale kohtuasjale määratakse ettekandja-kohtunik ja kohtujurist.
Järgnev menetlus koosneb kahest staadiumist : kirjalikust ja seejärel suulisest.
Esimeses etapis esitavad kõik kaasatud pooled kirjalikke seisukohti ja kohtuasja ettekandja-kohtunik koostab ettekande, milles teeb nendest seisukohtadest ja kohtuasja taustast kokkuvõtte.
Siis algab teine etapp: avalik istung. Istungid võivad toimuda kolme-, viie- kuni kolmeteistkümneliikmelistes kodades või täiskogu ees, sõltuvalt kohtuasja tähtsusest ja keerukusest. Istungil esitavad poolte advokaadid oma seisukohad kohtunikele ja kohtujuristile, kes võivad neile küsimusi esitada. Kohtujurist teeb seejärel oma esitise, mille järel peavad kohtunikud aru ja teevad oma otsuse.
Alates 2003. aastast peavad kohtujuristid asja kohta esitise tegema ainult siis, kui kohtu arvates kõnealune kohtuasi tõstatab uue õigusküsimuse. Samuti ei pea kohus kohtujuristi esitist ilmtingimata järgima.
Kohtuotsused tehakse häälteenamusega ja kuulutatakse avalikul istungil. Eriarvamusi ei esitata . Otsused avaldatakse nende väljakuulutamise kuupäeval.
Kas Euroopa Kohus vajab taltsutamist? Erki Uustalu
Maksumaksjatele pole kindlasti enam uudiseks, et Euroopa Kohtul on suur roll liikmesriikide maksusüsteemide kujundamisel ja seda ka otseste maksude valdkonnas. Kohtuotsuste sisuks on olnud vastuolude tunnistamine siseriiklike seaduste ja EÜ asutamislepingus sätestatud põhivabaduste vahel, keelates liikmesriikidel põhivabaduste edasise rikkumise ning kohustades neid oma seadused EÜ õigusaktidega kooskõlla viima.
Valdavalt maksumaksjate kasuks tehtavad otsused on neid aina rohkem motiveerinud otsima oma õigustele kaitset Euroopa Kohtust, mistõttu otsuste mõju on aasta-aastalt suurenenud. Kui 1990ndatel aastatel tegi kohus kokku ligi 40 otsust otseste maksude valdkonnas, siis ainuüksi 2004. aastal juba 16 otsust.
Arvestades, et üle 95% Euroopa Kohtusse jõudnud otsest maksundust puudutavast lahendist on tehtud maksumaksjate kasuks, on liikmesriikide endi võiduvõimalused kohtus pea sama head, kui loteriis peavõitu oodata. Kuna Euroopa Kohus tegeleb nn negatiivse harmoneerimisega, piirates liikmesriikide õigust oma maksusüsteemi ühel või teisel moel üles ehitada, omavad otsused otsest mõju liikmesriikide eelarvelaekumistele.
Kusjuures kohus on oma otsustes korduvalt rõhutanud, et eelarvetulude kaitse ei ole piisav põhjus, et õigustada isikute ebavõrdset kohtlemist või isikute, kapitali ja teenuste vaba liikumise takistamist Euroopa Liidu piires.
Alles hiljuti oli võimalik Äripäeva veergudelt lugeda uudist menetluses oleva Marks & Spenceri (C-446/03) lahendi võimalike eelarveliste tagajärgede kohta Suurbritanniale. Esialgsetel hinnangutel tuleks Briti valitsusel rõivaketile tagastada ligi 30 mln naela ehk ligi 685 mln krooni. Ning seda seetõttu, et Briti maksuseadused ei luba Briti emaühingutel võtta arvesse välisriigis asuvate tütarühingute kahjumeid.
Selline piirang olukorras, kus sarnast mahaarvamist lubatakse siseriiklike tütarühingute puhul, piirab kohtujuristi arvates piiriülest asutamisvabadust. Kui kohtukoosseis kinnitab kohtujuristi arvamust ja Marks & Spencer kohtus võidu saavutab, on Suurbritannial oodata samadel alustel täiendavalt kaebusi veel ligi 60 äriühingult, mis suurendaks Suurbritannia kohustust tagastada maksumaksjatele täiendavalt ligi 1–3 mld naela ehk 22–68 mld krooni.
Samale lahendile tuginedes on oodata aga maksutagastusnõudeid veel Kreekas, Soomes, Rootsis, Iirimaal , Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Ainuüksi Saksamaal võivad äriühingute enammakstud tulumaksu tagasinõuded küündida kuni 470 mld Eesti kroonini.
Ka Eesti ei ole jäänud Euroopa Kohtu otsustest täielikult puutumata – Athinaiki (C-294/99) lahend on toonud Eesti jaoks kaasa potentsiaalse maksutulude kaotamise riski. Võttes aluseks äriühingu tulumaksu aastase laekumise, võib pärast üleminekuperioodi lõppu aastal 2009 oodata Eestit maksutulude kaotus summas 2,5–3 mld krooni ehk üks paras täiendav suhkrutrahv .
Erinevust Marks & Spenceri lahendist on vaid sedavõrd, et Eesti oli riskist teadlik juba varakult, seda nii kohtulahendi enda kui ka Euroopa Komisjoni poolsete märkuste tõttu, samas kui Marks & Spencer’i kohtujuristi seisukoht tuli liikmesriikidele suure üllatusena. Olgugi, et Euroopa maksuteadlased on riskile ka varem viidanud, on Euroopa Komisjon ise pidanud piiriüleste kahjumitega seonduva reguleerimiseks vajalikuks positiivset harmoneerimist.
Kohtuotsuste mõju areng ja tagajärgede intensiivsus on suurenemas, mistõttu pole ka ime, et liikmesriigid on eelarvetulude kaotuse kartuses viimase poole aasta jooksul korduvalt teinud ettepanekuid arutada Euroopa Kohtu lahendite mõju Euroopa Nõukogu või Komisjoni tasemel. Kas eesmärgiks saab olema taltsutada Euroopa Kohut või lõpuks muutuda ise tegusamaks, näitab tulevik. Praegune ühehäälsuse nõue õigusaktide vastuvõtmiseks seab selged piirid liikmesriikide enda initsiatiivide edukusele.
Kohtu ülesanne on kaitsta EÜ asutamislepingus sätestatud eesmärkide saavutamist põhivabaduste korrektse rakendamise näol, tagades eri liikmesriikide kodanike võrdne kohtlemine ja kaupade, isikute, teenuste ning kapitali vaba liikumine siseturul. Kohtu ülesandeks on asutamislepinguid ja teiseseid õigusakte tõlgendada ning kui leitakse vastuolu siseriiklike õigusaktide ning EÜ õigusaktide vahel, ei ole kohtul muud võimalust, kui see vastuolu välja tuua.
EÜ asutamisleping ühtegi välistust otseste maksude kohta välja ei too, mistõttu põhivabaduste rakendumine peaks rakenduma otseste maksude osas samuti nagu kõigi muude ühisturgu mõjutavate faktorite osas. Ehkki senini ei ole selge, kuivõrd maksude harmoniseerimine liikmesriikide vahel on üldse vajalik ja kuivõrd peaks maksukonkurentsi liikmesriikide vahel piirama, on kindlasti paljud seda meelt, et maksud peaksid olema piisavalt neutraalsed mitte mõjutamaks ettevõtjate otsustusi oma tegevuse planeerimisel Euroopa ühisturul.
Kohus võiks siiski kaaluda oma otsustes põhimõtete selgemat esitamist ja ehk ka mõningate õigustuste ümbervaatamist. Selge on see, et maksude eesmärgiks on saada eelarvesse tulusid, mistõttu proportsionaalsuse põhimõtte piiresse jääv vaba liikumise takistamine ei peaks olema tingimata välistatud.
Ka liikmesriigid ise võiksid ometi kord selgusele jõuda, mida nad Euroopa Liidult ootavad . Kas tähtsam on absoluutne maksusuveräänsus liikmesriikide tasandil või piirideta ühisturg. Mõlemat korraga saavutada on raske.
TAANI HARIDUSSÜSTEEM
Taani haridussüsteemi iseloomustab põhimõte, et keegi ei tohi olla teistest parem:
kui õpilane saab oma ülesande varem valmis, tuleb tal rahulikult istuda ja teisi järele
oodata. Haridussüsteem ei toeta silmapaistvust, palju keskendutakse grupitööle ja
sellistele meetoditele, mis kaasavad kõiki õppetöösse võrdselt. Samal ajal
muretsevad taanlased veidi silmapaistvate tippude puudumise pärast, mille tõttu
kannatab täppisteaduste areng.
Taani haridussüsteemi põhilised märksõnad on:
• õppimisega pole kunagi liiga hilja alustada, haridussüsteem on alati
avatud sellega (taas)liitujatele;
• haridussüsteem on paindlik – lihtne on uuesti õppima asuda, kerge
valdkonda vahetada ja õpinguid mujal jätkata;
• õppimine toimub elukestvalt (Longlife learning );
• hariduse kvaliteet on kõrgetasemeline;
• õppimine on tasuta, maksta tuleb vaid raamatute/õpikute eest;
• õpilased on avatud ja aktiivsed, oma mõtteid ja tundeid väljendatakse
vabalt, palju viiakse läbi projektipõhist õpet ja grupitööd (alates
algklassidest kutsutakse õpetajaid eesnimepidi jne);
• vaba mõttevahetus arendab demokraatlikku mõtteviisi;
• rahvusvähemused õpivad Taani noortega samas koolis ja taani
keeles.
Taani lapsed lähevad kooli kuueaastaselt. Mõned läbivad enne ka 1-aastase
koolieelse õppe (meie mõistes lasteaia eelkoolirühm). See on praegu Taanis
vabatahtlik, kuid varsti muutub kohustuslikuks . Taanis on kohustuslik omandada 9-
klassiline haridus , millele järgneb õpe kümnendal aastal (selles osaleb 61%
noortest ). Sellega on läbitud põhikool ning madalam keskkooliaste.
16-aastaselt võivad Taani noored koolist lahkuda ning alustada töötamist, astuda
kutsekeskkooli (kõrgem keskkooliaste) või minna edasi akadeemilisse kõrgemasse
keskkooliastmesse. Kümnenda aasta mõte on anda noorele võimalus teha valikuid
tulevikuorientiiriks. Neile, kes ei ole langetanud otsust edasise hariduse ja ameti
omandamise suhtes, pakutakse võimalust liituda EGU programmiga, mis on
alternatiiviks koolihariduse ja tööpraktika vahel. Programm sarnaneb Eesti
kutseharidusega mõnes ametikoolis, kuid on laiapõhjalisem. EGU programmi
kestuseks on kaks aastat ja selle aja jooksul saab noor proovida erinevaid alasid.
Õppimine toimub töötubade printsiibil ja õppida saab kokandusest aianduseni,
lisaks värskendatakse üldhariduslikke teadmisi: lugemist, kirjutamist, arvutioskust.
Selline programm sobib eriti neile, kes on haridustee mingil põhjusel pooleli jätnud ja
soovivad nüüd kooliga taasliituda. EGUga saavad liituda noored kuni 25. eluaastani.
Programmis osalejad saavad endale selleks perioodiks ka isikliku karjäärinõustaja.
Õpe kõrgemas keskkooliastmes kestab üldiselt kolm aastat (mõnel juhul kaks või
koguni neli, näiteks kõrgemas kutsekeskkoolis).
Kõrgkooli astuvad taanlased 18-19-aastaselt, kuid üldiselt on levinud trend astuda
ülikoolidesse pärast 20-aastaseks saamist. Enne seda peetakse õigeks teha
õppimises paus ning veidi töötada ja seda ennekõike selleks, et jõuda selgusele
kelleks saada tahetakse. Taani tööturul on palju sellist tööd, mida saavad teha ka
kuni 18-aastased (üldiselt on töötaja vanusepiiranguks 18 aastat).
Põhihariduses on suurimaks probleemiks see, et 60% rahvusvähemustest katkestab
haridustee, sest ei saa piisavalt aru keelest ja kultuurist. Lisaks avaldab tugevat
survet ka oma rahvuskultuur ja kombestik (näiteks ei peeta islamis tüdrukute
haridust vajalikuks).