KASUMIARUANDE ANALÜÜS Kulude struktuur Ettevõtte suurimad kulud on aastas 2012, kus tegevuskulud kokku on 3 988 334 eurot, kuid sel aastal on ka suurimad tulud, nimelt 2 732 979 eurot. 2013. Aastal on kulud kokku 3 458 242 eurot ja tulud 668 455 eurot. Ettevõtte netofinantseerimine eelarvest aitab katta suuremad kulutused mõlemal aastal. Positiivne aasta oli 2012, kuna aruandeperioodi tulem jäi positiivseks: 725 707 eurot. 2013. Aastal aga negatiivseks: -865 309. 2013 2012 Kulurentaablus - 80,67% 31,48% Müügirentaablus puudub, kuna tegemist on kutseõppeasutusega ja igasuguse müügitegevuse andmed otseselt puuduvad. Puhaskasumi osatähtsus puudub kuna puudub netokäive ehk müügitulu andmed. Omakapitali rentaabluse kohta andmed puuduvad, kuna omakapitali andmed puuduvad. Täis ...
2,163.80 2,660.80 2,010.80 1,881.80 #VALUE! 35484 42826 50555 Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale 0 #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! 0.00 0.00 KASUMIARUANDE PROGNOOS 1. aasta 2.aasta 3.aasta 4. aasta 2014.a. 2015.a. 2016.a. 2017.a. Tulud majandustegevusest Müügitulu 53,767 76,480 110,960 128,455 sh eksport #VALUE! 0 0 0 ekspordi osatähtsus käibes #VALUE!
Kasumiaruande analüüs Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamise aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või siis kahjumit). Tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodil , millal see tekkis Tulud, kulud ja kasum 2011. aastal moodustas oü Tubren müügitulu 630 839 eurot. Ärikulud moodustasid majandusaastal 707 224 eurot. Kaupade ja materjalide kulu moodustas kõikidest ärikuludest 70%, tegevuskulud 5%, kulud tööjõule 16% ja põhivarade kulum 7%. Oü Tubren kahjumiks kujunes 2011. aastal 45 178 eurot. Ettevõtte müügitulu on võrreldes eelmise aastaga suurenenud pea poole võrra. Aastal 2010 oli müügitulu 313 648 EUR ja 2011a. oli see 630 839 EUR. Müügitulust moodustas 77% erinevate transporditeenu...
Kasumiaruande skeem 1 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
Kasumiaruandeskeem 2 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud
01.01___- 01.01.___- Firma nimi:__________________ 31.12___ 31.12___ KASUMIARUANNE SKEEM I ОТЧЕТ О ПРИБЫЛИ 1. Müügitulu Доход от продажи 2. Muud äritulud Прочие коммерческие доходы 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude Изменение остатков запасов готовой и jääkide muutus незавершенной 4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma Капитализированные расходы при tarbeks põhivara valmistamisel изготовлении основного имущества для собственных нужд 5. Kaubad, toore, materjal ja tee...
Arveldusarve 223000 Maksuvõlad 35000 Põhivara 2100000 Aktsiakapital 2153000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2828500 KOKKU 2828500 OÜ Irolin 2001 Raamatupidamisbilanssi ja kasumiaruande analüüs. Arvutame välja maksevõime: Maksevõime üldine tase (CR) = Käibevara/Lühiajalised kohustused CR = 1345252/6391182 = 0,21 Mis on äärmiselt nõrk,ettevõtte maksevõime on peaaegu,et olematu. Likviidsussuhe (QR)= Käibevara Kauba ja tootmisvarud / lühiajalised kohustused QR = (1345252-256044)/6391182 = 0,17 Rahaliste vahendite tase = raha ja väärt paberid / Lühiajalised kohustused
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100...
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile
+ (8,7% - 6,62% ) + (6,45% - 6,62% ) + 2 2 2 + (- 6,45% - 6,62% ) + (15,42% - 6,62% ) 2 Aastane standardhälve leitakse järgmiselt: i = 12 5,2% = 18%. 12 Portfelliriski käsitletakse portfelliteooria õpikutes (vt Sander 1999 ja 2003). 5. BILANSI JA KASUMIARUANDE ANALÜÜS 5.1. Aruandlus Raamatupidamisaruanne (financial statement) peaks andma ettevõtte majandustegevusele õige ja õiglase hinnangu. Viimasel kümnendil on probleemiks saanud see, mis väärtuses kajastada mingit vara (asset), kohustust (liability) ja omakapitali (equity). Finantsanalüütik püüab leida kõikide varade, kohustuste ja oma- kapitali turuväärtuse (market value), sest rahandusotsused peavad põhinema turuväärtusel. Maksimeerida
olukorda laenu teenindamisel. Tavaliselt on nii, et mida suurem on ettevõtte äririsk, seda väiksem on tema optimaalne võlakordaja. DOL-valemi võib koos teisendustega välja kirjutada järgmiselt: EBIT Q (P - V) %EBIT Q (P - V) - FC - D Q(P - V) (8.49) DOL = = EBIT = = . %Q Q Q Q(P - V) - FC - D Q Q Kasumiaruande kirjeid järgides võib DOLi esitada järgmiselt: S - VC (8.50) DOL = . S - VC - FC - D Ükskõik missugust valemi varianti kasutada, tuleb kindlasti arvestada sellega, et püsikulud peavad jääma fikseerituks ja müügikogus võib muutuda ainult toote koguse muutuse tulemusena hind peab jääma muutumatuks. DOLi tõlgendamine. Toodete koguse üheprotsendiline muutus toob endaga kaasa EBITi DOLi ulatuses protsendilise muutuse
Raamatupidamise sise-eeskiri on väga vajalik ja pidevalt täiendamist vajav töövahend raamatupidaja laual. Ka Maksu- ja Tolliameti revisjoni korral on revideerija esimeseks palveks tutvuda just selle dokumendiga. Sise-eeskirja koostamisel tuleb kirjuta kõigepealt seadusega nõutud osad: kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega, majandustehingute dokumenteerimise ja kirjendamise kord, algdokumentide käive ja säilitamine, raamatupidamisregistrite pidamine, tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimise kord. Selgitada ettevõttes kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Kui need on olemas, lisatakse eeskirja veel enda jaoks kõik vajalik, nö omad spikrid nt näidislausendite näol.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD..............................................16 6.LÜHIAJALISE JA PIKAAJALISE MAKSEVÕIME NÄITAJAD.........18 7.KOKKUVÕTE....................................................................21 8.KASUTATUD ALLIKAD.......................................................22 2 1. SISSEJUHATUS
2014 ja 2015 võrreldes, 2014 aasta aruandes nõuded ostjate vastu 156 974 ja ostjatelt laekumata arved 167 994, aga 2015 aruandes eelneva aasta kohta on summad 136 542 ja 147 562. 2015 aasta kasum jäi meile samuti teadmatuks, kuna ettevõtte oli seda kajastanud kui muud äritulud ning jätnud lisades selgitamata mis antud ettevõttes muude äritulude alla võiks minna. 4 2 VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS Kasumiaruande ja bilansi vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsis võrreldakse ühe aasta kirjeid mingi kindla näitajaga samast aastast ehk võrreldakse erinevate kirjete omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Bilansi vertikaalanalüüs on vara analüüs, mis annab ülevaate ettevõtte varade struktuurist. See võimaldab süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega
Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamisarvestuse
· lõplikud kulud kajastuvad kasumiaruandes · jätkuvad kulud kajastuvad bilansis KASUMIARUANNE ( skeem 1 ja skeem 2 jagada) Kasumiaruanne ( tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). RPS §18. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest ja kasutama seda jätkuvalt. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruande teine kohustuslik vorm ja ühe majandusaasta kasum/ kahjum detailne lahtikirjutis. Kasumiaruannet koostatakse periooditi kasvavalt, kusjuures kasutatakse tulu- ja kulukontode käibeid aruande koostamisel. Ärikulude kajastamisel kasumiaruandes lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist aruandeperioodist arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. ( rmp. Seadus §16 , p.6) (vt
vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust. Bilansi analüüsi järeldused Ettevtte majandustegevuse efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Näited aruannetest! Premia Food AS Kasumiaruanne · Kasumiaruannet, õigemini öeldes, selle kasutatavat skeemi võib raamatupidaja ise valida. · Kasumiaruande skeemid 1 ja 2 on kirjeldatud RP seaduse lisades. · Valik langetatakse tavaliselt ettevõtte tegevusprofiili silmas pidades, sest mingisugust vahet lõpptulemuse saavutamisel ei ole, number tuleb ikka seesama. Kasumiaruanne Skeemi 1 kasutavad sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted, mille kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks eri funktsioonide vahel. Kasumiaruanne
arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... Suureneb kirje: müügitulu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: nõuded ostjate vastu suureneb Passivas: aruandeaasta kasum suureneb b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... kasumiaruande kirjed ei muutu
BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE 21-33 Kasumiaruande üldreeglid 21-25 Spetsiifilised kasumiaruande skeemid 26-27 Tulude ja kulude saldeerimine (kajastamine netosummas) 28-29 Koondkasumiaruanne 30-33 RAHAVOOGUDE ARUANNE 34-44 Üldreeglid 34-36
..................30 3.3.4 Omakapitali tasuvus ja rentaablus.....................................31 3.3.5 Jätkusuutlik kasv.................................................................32 KOKKUVÕTE......................................................................................37 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................40 Lisa 1 Tallinn Vesi AS bilansi horisontaalanalüüs.....................41 Lisa 2 Tallinna Vesi AS kasumiaruande horisontaalanalüüs....42 Lisa 3 Olympic Entertainment Group AS-i bilansi horisontaalanalüüs........................................................................43 Lisa 4 Olympic Entertainment Group AS-i kasumiaruande horisontaalanalüüs........................................................................44 Lisa 5 Tallink AS bilansi horisontaalanalüüs.............................45 Lisa 6 Tallink AS kasumiaruande horisontaalanalüüs.............
Nüüd väheneb raha- ja pangakirje aktivas ning passivapoolel võlgnevused tarnijale. Asi lihtne ja loogiline, kas pole?! 3.10 Kasumiaruanne Firma eesmärgiks on planeerida oma tegevus nii, et ta sissetulekud kaupade ja teenuste müügist oleksid suuremad kui tootmiseks minevad kulud. Kui tulud ületavad kulud (teatud piirangute piires), siis teenib firma kasumit. Kui tulud on (samade piirangute tingimustes) kuludest väiksemad, töötab firma kahjumiga. Meenutuseks siis ükskord veel, et kasumiaruande koostame terve vaadeldava perioodi kohta, nt aastaks 200Z, mis siis sisaldab vajalikke näitajaid perioodist 01.01.-31.12.200Z. Sellest saa aru nüüd niimoodi, et terve perioodi kulud ja kulud on siin üheskoos, liidetuna. Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele.
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000
Bilanss (vt lisa1) on finantsaruanne , mis kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali teatud momendi (kuupäeva) seisuga. Teisi sõnu: bilanss näitab millist vara ja kui palju ettevõte omab ning millised on vara moodustamise allikad. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid ja nende tulude saavutamiseks tehtud kulusid teatud perioodi jooksul. Kasumiaruanne iseloomustab ettevõtte toimimist kahe järjestikuse bilansipäeva vahel. Kasumiaruande koostamise juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine. Eesti raamatupidamisseaduse lisas on toodud kaks kasumiaruande skeemi, kasumiaruande skeemi valik on ettevõttele vaba. Esimese variandi puhul klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes; teise variandi puhul on tähtis kulude tekkimise (kasutamise) koht. Kasumiaruande skeem nr 2 (vt lisa 2) Kasumiaruande skeem nr 1 (vt lisa 3) Kasumiaruande skeem 1 on tootmisele orienteeritud teda on traditsiooniliselt
............................................................4 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................4 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................5 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................5 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................5 14. Lisad......................................................................................................................................5 1. Äriplaani kokkuvõte 2. Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte üldandmetest on vajalik välja tuua järgmised andmed: Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte nimi
............................................................4 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................4 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................5 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................5 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................5 14. Lisad......................................................................................................................................5 1. Äriplaani kokkuvõte 2. Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte üldandmetest on vajalik välja tuua järgmised andmed: Loodava ettevõtte üldandmed Loodava ettevõtte nimi
MAJANDUSAASTA ARUANNE Referaat Sisukord Majandusaasta aruanne.................................................3 Bilanss ja kasumiaruanne..............................................4 Bilanss ja kasumiaruanne..............................................5 Rahavoogude aruanne..................................................6 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel......7 Omakapitali muutuste aruanne........................................8 Raamatupidamise aastaaruande lisad................................9 Esitamise kord.........................................................10 Tähtaeg..................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................12 Majandusaasta aruanne
· · Slaid 41-44 printida · · Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded · korrigeerimiskanded tehakse aruandeperioodi lõpul tulude ja kulude väljaselgitamiseks. · lõpetamiskanded sulgevad aruandeperioodi lõpul tulu-ja kulukontod · · Kasumiaruanne · e tulude ja kulude aruanne, kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) · · Kasumiaruande skeemid · Kasumiaruande skeem 1 · ärikulud liigendatud kulude olemusest lähtudes. · Kasumiaruande skeem 2 · ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes. · · Rahavoogude aruanne · Kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (e. raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis- või finantseerimistegevusega · · Äritegevuse rahavood
otsuseid kas varasemate, praeguste või tulevaste sündmuste hindamisel. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). Raamatupidamiskohustuslastel on võimalik valida: ühe bilansiskeemi ja kahe kasumiaruande skeemi vahel (toodud EV raamatupidamise seaduse lisades). Raamatupidamise aastaaruande koostamiseks: 1) inventeeritakse ettevõtte varade ja arvelduste saldod, 2) hinnatakse varad ja kohustused; MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 11 3) tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, 4) arvutatakse bilansikontode lõppsaldod, 5) selgitatakse majandustegevuse tulemus (kasum või kahjum), 6) vormistatakse raamatupidamise aastaaruanne.
17. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulud kokku Kokku 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse
riskivaba intressimääraga diskonteerimismäära järgi · Kasutame NPV otsustamise · Kasutame otsustamiseks tavalise kriteeriumit, kus tulunormi asemel on NPV kriteeriumi,kus tõkkenormiks on tõkkenormiks riskivaba intressimäär. riski arvestav diskonteerimismäär. 10. Bilansi skeem 11. Varade (aktiva) struktuur 12. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 13. Kasumiaruande skeemid 14. Kasumiaruande äritasand ja finantstasand 15. Ettevõtte tasuvusanalüüs Tasuvusanalüüsi kasutatakse äritegevuse tasememääramiseks, mis kataks kõik tegevuskulud, erinevate müügi tasemete kasumlikkuse leidmiseks. Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga. Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamiskohustuslane, kes koostab oma raamatupidamise aastaaruande vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale, peab kasutama käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 esitatud kasumiaruande skeemidest. Bilansi ja kasumiaruande skeemide kirjeid võib täiendavalt liigendada ning nendele võib lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raamatupidamiskohustuslane kasutada käesoleva seaduse lisades esitatutest erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Nimetatud skeemi valikul tuleb muu hulgas lähtuda
+ LISAD Euroopasse tuli seadus kuid kaevati kohtusse, et väikeettevõtted peaksid ainult kahe kohta aruande esitama: bilanss ja kasumiaruanne. Mis Eestis tuleb, veel ei tea. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamisekohustlase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) Kasumiaruanne ehk tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamise aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kasumiaruande formaadid: liigendamata ja liigendatud. Iga rida kasumiaruandes on kasumiaruande kirje. Väike ettevõtetel soovitatakse kasutada II kasumiaruande skeemi. Arvestus on sendi täpsusega, aruandesse sente ei panda. Rahavoogude aruanne näitab raamatupidamiskohustlase aruandeperioodi rahavoogusid (e raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis- või finantseerimistegevusega. Koostatakse tekkepõhiselt ehk kassapõhiselt
Dunaamika ja dunaamika põhjused Parandusettepanekud kõige tahtsam punkt! See miks me analuusi teeme. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analuusile lahtudes ajalisest dimensioonist. Bilansi puhul ei saa teha jareldusi terve aasta kohta ning jareldus tuleks anda kuupaevaga. Kull aga kasumiaruande ja rahavoogude aruande puhul saab anda jarelduse terve aasta kohta. 4. Horisontaalanaluus ja vertikaalanaluus. Horisontaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate naitajate rahalisi ja protsentuaalseid muutusi baasaasta või baasaastata (eelmise aasta naitajate suhtes ehk periooditi aset leidvaid muutusi). Üldjuhul on levinud ilma baasaastata. Baasaastaga horisontaalanaluusi puhul võetakse kõige varasema aasta vaartused võrdseks kõik 100 protsendiga ja ulejaanud aastate
Raamatupidamise sise-eeskiri aitab ettevõttel järgida raamatupidamise arvestus printsiipe eriti järjrpidevuse osas. Sise-eeskirjades kirjeldatakse kõiki raamatupidamise korraldamiseks vajalikke sätteid, dokumenteerimise viise ja arvestuse korda lähtudes raamatupidamise seadusest. Sise- eeskirjad peavad sisaldama: • Kontoplaan • Majandustehingute dokumenteerimise ja kirjeldamise kord • Raamatupidamise registrite pidamine • Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel • Kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis • Aruannete koostamise kord 13.Kirjelda kahte vabalt valitud raamatupidamise printsiipi Tulude ja kulude vastavuse printsiip • aruandeperioodi tuludest arvatakse maha samade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, mille tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud Konservatiivsuse printsiip
Tulumaks Tulumaksu ülekandmine** Puhaskasum 8,000 1,200 Dividentide maksmine*** Kokku raha väljaminek Rahavoog * Ülesandes jääb arusaamatuks, et kas ainult rent tasutakse 6 kuud ette või kogu üldkulu. Ülesanne ** Maksuametile raha ülekandmine läheb rahavoo plaani. Maksukulu läheks kasumiaruandesse, ku *** Dividente makstase lõppenud aastate jaotatud kasumist. Rahavoo plaani läheb, sest väljamaks Kasumiaruande prognoos jaanuar-märt (eurodes) Rahavoo eelarve (jaan-märts Müügitulu 940,000 Raha kassas kuu algul Müüdud kaupade kulu 297,000 Laekumised Brutotulu 643,000 Raha väljaminekud Palgakulu 376,000 Rahavoog
kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu d kokku Kommunaalma 150 150 150 450 ksud Programm 21,9 21,9 21,9 65,7 Merit Aktiva Kokku 171,9 171,9 171,9 515,7 10 17. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. Tulud kokku 20724 35426 Kulud Palgakulu 15436,8 15436,8 Koolituskulu 600 600 Materjal ja kaubad 1139 Reklaam 1000 600 Halduskulu 2062,8 2062,8 Kulud kokku 20238,6 18699,6
raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine (kui nõutud) majandusaasta aruande heakskiitmine audiitorkontroll (kui see on seadusega ette nähtud või kui juhtkond soovib audiitorkontrolli) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks 4. Raamatupidamise aastaaruanne. 1) kasumiaruande skeem 1 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude liikidest/olemusest 2) kasumiaruande skeem 2 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milleks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali aruanne. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (varad = kohustised + omakapital)
Kontode jääk nimetatakse saldoks. Aktiva kontodel jääk on deebetis ja passiva kontodel - kreeditis. Üldreegel : Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive . Aktivakontode lõppsaldo = Deebet-algsaldo + deebetikäive kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive 66. Kasumi aruannete kehtivad skeemid. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Eestis võib kasutada ühte kahest kasumiaruande skeemist: Skeem 1 traditsiooniline Saksa kasumiaruande esitamise vorm, mis lähtub kuluelementidest. Kulud on toodud elementide lõikes. Seda skeemi oleks mõeldav rakendada väikefirmades, kus ei ole keerulist raamatupidamissüsteemi. Kulud on jaotatud elementideks. Skeem 2 - traditsiooniline Ameerika Ühendriikide ja Briti kasumiaruande esitamise vorm, kus kulud on esitatud tehnoloogilisest järgnevusest lähtudes, vastavalt kulude funktsioonidele.
Ettevõtte intresside kattekordaja? EBIT (ärikasum) Intresside kattekordaja = I (intressikulud) Puhaskasum Käibe puhasrentaablus = Müügikäive 1. Et leida intresside kattekordajat on vaja ärikasumit, kõigepealt arvutan käibe puhasrentaabluse abil puhaskasumi: Puhaskasum = 6% Puhaskasum 2000000 6% = 120000 (dollarit) 2000000 2. Kasumiaruande skeemi põhjal leian EBIT-i (ärikasumi): ............................... TULEMUS (klapib) EBIT =? = 220 000 dollarit Intressikulud - 20 000 dollarit - 20 000 dollarit EBT (kasum enne = (EBIT 20 000) = 200 000 dollarit maksustamist) Maksud - (EBIT 20 000)40% - 80 000 dollarit
Äriidee kirjeldus 5. Visioon, missioon, eesmärgid 6. Ärikeskkonna analüüs 7. SWOT analüüs 8. Toode/teenus 9. Tootmine/teenindamine. Vajalikud ressursid 10. Turu analüüs. Turusituatsioon ja arengutrendid. 11. Konkurents 12. Turundusplaan. Hinnakujundus, müük ja turustamine. 13. Personal ja juhtimine 14. Müügiprognoosid 15. Käivituskulud 16. Ettevõtte käivitusprogramm 17. Investeeringute allikad 18. Tegevuskulud 19. Kasumiaruande prognoos 20. Bilansi prognoos 21. Rahavoogude prognoos 22. Riskianalüüs Struktuur EAS Tiitelleht 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte üldandmed 3. Ettevõtte kirjeldus. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 6. Klient, turg, konkurents 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan ja finantsprognoosid EAS2 1. Kokkuvõte 2. Meeskond ja juhtimine 3. Teenus ja toode 4. Klient, turg ja konkurents 5
Samuti ka valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelavre ja eelarvestatud 4 kasumiaruanne. Samas aga teeninduettevõtte eelarved koosnevad tööjõu-, teenuste üldkulude-, müüdud teenuste kulu eelarvest ning eelarvestatud kasumiaruandest Finantseelarvete koostamine algab investeeringute eelarvega millest edasi saab koostada rahakäibe eelarve. Kolmandaks oleks eelarvestatud bilanss. Kahe viimase nö vahelüliks võib nimetada eelarvetatud kasumiaruande. Kõige lõpuks, neljandaks, tuleb eelarvestatud rahavoogude aruanne. 2.1. Põhitegevuse eelarved 2.1.1. Müügiplaan Müügieelarve (sales budget) on eelarve, milles näidatakse järgmise eelarveperioodi toodete/teenuste oodatavat müüki nii rahalises kui ka mitterahalistes mõõdikutes. Müügieelarves esitatakse: 1) Eelarvestatud toodete-teenuste müügimahud ühikutes; 2) Hinnad; 3) Müügitulu 5
7.2. Finantsanalüüsi dokumentatsioon ning meetodid....................................................... 25 8. Ettevõtte tegevuse hindamine .........................................................................25 8.1. Bilansi horisontaalanalüüs.......................................................................................... 25 8.2. Bilansi vertikaalanalüüs.............................................................................................. 26 8.3. Kasumiaruande horisontaalanalüüs............................................................................ 26 8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs................................................................................ 27 8.5. Rahavoogude horisontaalanalüüs............................................................................... 27 9. RAHA TALITUSTSÜKLI ARVUTAMINE ...............................................28 10. Suhtarvude analüüs........................................
5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid) Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ehk raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. Varad = kohustised + omakapital Omakapital = vara kohustised Aktiva = Passiva Käibevara + põhivara = lühiaj. + pikaaj. kohustised + omakapital 6. Bilansimuudatused 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude liikidest. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes funktsioonidest. Raskem on skeem 2 kuna kõikide ärikulude juures vaja otsustada millise ettevõte funktsioonidega nad on. 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne.. Kõige lihtsam on kontode kujutamine kahepoolse tabeline (kontoristina),
................................. 14. KÄIVITUSKULUD........................................................................................................................................... 16. INVESTEERINGUTE ALLIKAD................................................................................................................... 17. TEGEVUSKULUD............................................................................................................................................ 18. KASUMIARUANDE PROGNOOS................................................................................................................. 19. BILANSI PROGNOOS..................................................................................................................................... 20. RAHAVOOGUDE PROGNOOS...................................................................................................................... 21. RISKIANALÜÜS...........................................................
ning kaupade müük voi teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing. ETTEVÕTE on äriseadustiku tähenduses majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. KONTOPLAANI KOOSTAMISEL-lähtutakse ettevõtte põhitegevusest ning majandustehingute olemusest, ettevõtte klientide ning kreeditoride arvust ning asukohast, ettevõtte tulude liikidest ning tulude struktuurist, ettevõtte kulude liikidest ning kulude struktuurist, ettevõttes kasutavast kasumiaruande skeemist. VARAD->PÕHI JA KÄIBEVARA. Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi voi õigus- mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, . KÄIBEVARA-raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud, varasid ,mida hoiatakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähemas 12 kuu jooksul bilansipäevast. VARA=kohustused+omakapital voi omakapital=vara-kohustused
teostamiseks? Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne. 15. Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest väljaspool leiduvat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks? Konkurentettevõtte/ettevõtete majandusaastaaruandest, asukohariigi geograafilised, juriidilis-õiguslikud, majanduslikud isepärad, nende muutus, rahvusvahelised majandus, finants hetkeolukorrad. 16. Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ? Kuna kasumiaruandes võetakse baasnäitajaks netokäive, siis kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab kasumiaruandekirjete protsentuaalset osa, mida vastav kirje moodustab netokäivest. 17. Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ? Bilansi horisontaalne analüüs näitab ettevõtte bilansikirjete muutusi üle aasta(te). Horisontaalne analüüs võimaldab uurida, kas laenude osakaal on suurenenud või vähenenud, varad suurenenud või vähenenud.
teostamiseks? Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne. 15. Palun nimetage vähemalt kolm ettevõttest väljaspool leiduvat informatsiooniallikat, kust on võimalik saada infot ettevõtte kohta finantsaruandluse analüüsi põhjalikumaks teostamiseks? Konkurentettevõtte/ettevõtete majandusaastaaruandest, asukohariigi geograafilised, juriidilis-õiguslikud, majanduslikud isepärad, nende muutus, rahvusvahelised majandus, finants hetkeolukorrad. 16. Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ? Kuna kasumiaruandes võetakse baasnäitajaks netokäive, siis kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab kasumiaruandekirjete protsentuaalset osa, mida vastav kirje moodustab netokäivest. 17. Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ? Bilansi horisontaalne analüüs näitab ettevõtte bilansikirjete muutusi üle aasta(te). Horisontaalne analüüs võimaldab uurida, kas laenude osakaal on suurenenud või vähenenud, varad suurenenud või vähenenud.
Võõrkapital – laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimise protsessi olemus FINANTSJUHTIMINE – majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: Eesmärkide määratlemine Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine Otsuse vastuvõtmine Tegevus Vastutuse võtmine 5. Bilansi skeem 6. Varade (aktiva) struktuur 7. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 8. Kasumiaruande skeemide 1 ja 2 sisu 9. Kasumiaruande äritasandist ja finantstasandist saadav informatsioon Skeem 2 Nimi Tähis Tehe Vastus Tasand Müügitulu S 1000 000 Äritasand Müüdud -300 000 toodete kulu Brutokasum 1000 000- 700 000 300 000 Turustuskulud -200 000
............................................................7 12. Ettevõtte käivitamise tegevuskava........................................................................................7 13. Finantsplaneerimine..............................................................................................................7 13.1 Investeeringud ja rahastamine.........................................................................................7 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................7 14. Lisad......................................................................................................................................7 1. Äriplaani kokkuvõte Äriideeks on toitlustusteenuste osutamine Viljandi maakonnas Mustla alevikus kõigile inimestele
60% Kokku varad (A) 92870 98282 5412 5.80% Lühiajalised kohustised 11302 12455 1153 10.20% Pikaajalised kohustised 182 386 204 112% Kohustised kokku 11484 12841 1357 11.80% Omakapital kokku 81386 85441 4055 5% Kokku koh.ja omak 92870 98282 5412 5.80% KASUMIARUANDE horisontaalanalüüs Hälve +;- % Kirje nimetus 2014 .2015 2015/14 Müügitulu 81962 74,771 -7191 -8.80% Muud äritulud 984 1,799 815 82.90% Valmis- ja lõpetamata... -634 397 1031 162.60% Kaubad, materjal .... -40,118 -36,942 3176 -8.00% Mitme.
annaabi.ee 
