Milliseid tegevusi tuleb eesmärkide saavutamiseks rakendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus alused eksami küsimused

Kuidas mõõdame nende tegevuste tulemusi?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus alused eksami küsimused

Kes nende tegevuste eest vastutab?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus alused eksami küsimused

Millised on tähtajad?

Vastus leiad õppematerjalist: Ettevõtlus alused eksami küsimused

Ettevõtlus alused eksami küsimused (0)

Majandus - Ettevõtlus alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida saab kasutada tulu teenimiseks Kes?
Kuidas nendeni jõuame ning kuidas nendega suhteid üles ehitame ja neid säilitame?
Kes millal ja mida peab tegema?
Milliseid tegevusi tuleb eesmärkide saavutamiseks rakendada?
Kuidas mõõdame nende tegevuste tulemusi?
Kes nende tegevuste eest vastutab?
Millised on tähtajad?
Milliste toodete ja teenustega me konkureerime?
Kuidas me konkureerime?
Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat?

Kordamisküsimused

Ettevõtja

1254 – 1324 Marco Polo – Reisidele asudes sõlmis kaupmeestega lepinguid.
1437.a Prantuse päritolu, sõnsat ENTREPRENEUR – Isik, kes on aktiivne ja saavutab midagi, vahendaja.
Keskajal – Paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatorid, ehitusprojektide juht.
1725 R. Cantillon – Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Samal ajal hakkas kapitali andmise funktsioon eralduma ettevõtja funktsioonist.
1797 Beaudeau – Ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet.
1934 J. Schumpeter - ettevõtja on novaator , kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.
1978 Jõudis Eestisse, sõnatüvi ANTREPRENÖÖR – Eraettevõtja, teatri/tsirkuse/vms pidaja.
1985 R.Hisrich – Ettevütja on isik, kes kulutaboma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants -, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi.
1990 Stevenson ja Jarillo – Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid , kas omal käel või organisatsioonnide sees püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on.
2001 P. Burns - Ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks.

Ettevõtlus

1934 Schumpeter- Ettevõtlus on loominguline toiming.
1990 Stevenson ja Jarillo - Protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste pooleja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on.
2001 Burns - Ressursse paigutatakse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.

Omanik-juht (owner-manager) - Iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule.
Teda iseloomustab:

Sõltumatuse vajadus
Saavutusvajadus (ka tunnustusvajadus)
Soov kontrollida oma keskkonda ja saatust
Võime elada ebakindluse tingimustes ja võtta mõõdukaid riske

Ettevõtja (entrepreneur) - Iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile.
Teda iseloomustab:

Võimalustele ja kasvule orienteeritus
Innovaatilisus
Enesekindlus
Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia
Enesemotivatsioon , suurem saavutusevajadus
Visioon ja vaist
Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes.

* Salary-Substitute firms - Pakuvad omanikule sama suurt sissetulekut nagu tavalises firmas.
* Lifestile firms- Pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida.
* Entrepreneurial firms- Firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes
võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on.

Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.
Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.

Mikroettevõtted- 0-9 töötajat
Väikeettevõtted- 10-49 töötajat
Keskettevõtted- 50-249 töötajat
Suurettevõtted- 250+ töötajat

92% mikroettevõtted
7% väikeettevõtted
keskettevõtted
0,2% suurettevõtted

Start – up ettevõte: - ettevõte, mille asutamisest on möödunud enam, kui 6 aastat.

ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle keskmise käivet ning 20% ja enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas.
ettevõte, mis plaanib turule tuua turu jaoks uudseid tooteid, tehnoloogiaid või või teenuseid või mille kuludest moodustavad üle 15% teadus- ja arendustegevuse kulud.
ettevõte, mille fookus on ekspordil ja rahvusvahelistumisel.

Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõtted: - Meeskonnad kandideerivad kiirenditesse.

Väljavalitud saavad investeeringu ja osalevad programmis.
Vastutasuks loobutakse 8% - 9% osalusest.
Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul meeskondi
Programmi lõpus esitlused investoritele.

* Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud
ärivõimalusi ( opportunity entrepreneurs)
* Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks , kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs)

EL soovivad olla palgatöötajad 50%, ettevõtjad 45%
USA vastavalt 37% ja 61%

Palgatöötajaks olemise eelised:

Regullaarne, fikseeritud sissetulek (24/40%)
Tööhõive stabiilsus (27/35%)
Kindlad töötunnid (11/16%)
Sotsiaalne kindlustunne/ kindlustatus (9/ 13%)

Ettevõtjaks olemise eelised:

Sõltumatus / eneserealiseerimine/ huvitavad ülesanded (62/ 68%)
Töötamise aja ja koha vaba valik (30/ 35%)
Paremad sissetulekuväljavaated (16/ 20%)
Ärivõimaluse realiseerimine (4/ 9%)
Et vältida hõivega seotud ebakindlust (3/ 4%)

Vaimne võimekus - loovus , intelligentsus , analüüsivõime, olulise eristamise oskus,
keskendumisvõime jne.

Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate , pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega.
Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine .
Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus.

Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta.
Sellisteks pöördepunktideks võivad olla:
* töökoha kaotus
* õppeasutuse lõpetamine , sh mittestatsionaarses vormis
* konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida
* elukohavahetus
* isikliku elu muutused ( abiellumine , lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne)
* soov töötada enda jaoks
* suured muutused piirkonna majanduselus
Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad:
* rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid
* perekond
* läbitud õppeasutused
* sõbrad
Ettevõtjaks hakkamise võimalikkus sõltub järgmistest teguritest:
* riiklik toetus, majanduspoliitika , majandusolukord
* erialane ettevalmistus
* turundusalased kogemused
* algkapitali (+ muude ressursside) olemasolu või kättesaadavus
* elus eeskujud
Ettevõtjate muid iseärasusi:
* ettevõtja lastel suurem tõenäosus ettevõtjaks saada
* ettevõtlik täiskasvanu ilmneb juba lapseeas
* perekonna vanim laps, eriti poeg
* äri alustatakse samal erialal, kus töötati palgatöölisena
* töökogemus väikeettevõttes tõstab huvi saada väikeettevõtte omanikuks

Leidur ( disainer , kunstnik vms) – nõudlust omava toote/teenuse autor.
Ettevõtja – see, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab seda ära kasutada.
Kasvava organisatsiooni juht – juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist.
Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht

Ettevõtja

Juhitud tajutud võimaluste poolt.
Teeb revolutsioonilisi otsustusi piiratud aja jooksul, eksperimenteerib. Orienteeritud kiire tulemuse saavutamisele
Otsustused on mitmeastmelised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel
Eelistab ressursside ajutist kasutamist ja renti.
Eelistab tulemustest sõltuvat, piiramatut tasu
Eelistab lihtsaid, üheastmelisi organisatsioone, mitteformaalseid sidemeid
Näeb keskkonnast tulenevaid kitsendusi kui võimalusi muutuseks. Loob endale oma keskkonna.
Uuendustega kaasnev risk. Vajadus olla paindlik, vältida ülemäärast seotust kindlate ressurssidega

Väljakujunenud organisatsiooni juht

Juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt
Teeb evolutsioonilisi otsustusi pikema aja jooksul. Analüütiline lähenemine . Orienteeritud pikaajalisele perspektiivile
Otsustused on üheastmelised koos enese täieliku sidumisega langetatud otsusega.
Ressursside omandamine ja töötajate arvu suurendamine .
Eelistab kindlaksmääratut, kindlal ajal saadavat tasu ja edutamist.
Eelistab formaliseeritud hierarhiat.
Tunnistab keskkonnast tulenevaid kitsendusi ja püüab teha optimaalseid otsuseid nende raames.
Inertsus. Muudatuste kallidus. Seotus standartsete struktuuridega.

Äriidee – Idee, mida saab kasutada tulu teenimiseks. Kes?Mida?Kuidas?(+ ärikontseptsiooni väljatöötamine+toote prototüübi valmistamine)
Äriidee teostatavuse analüüs (feasibility study ) – kas äriidee on ka ärivõimalus?
Ärimudel
Äriplaan

Äriidee leidmine
Ärikotseptsiooni väljatöötamine
Toote prototüübi valmistamine

Atraktiivne
Õigeaegne
Kestev
Seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust

Võimaluste aken ( window of opportunity) - On metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule:

Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru.
Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub.

* Jälgi trende – Poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja tehnoloogilisi.
* Leia ja lahenda probleem
* Täida lünk turul

Loovus- Sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine.
Innovatsioon - Nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära
kasutamine (nt. uue toote loomine). Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses,
mida ettevõte pakub oma tarbijatele VÕI selle väärtuse loomise/ tagamise kulude olulises
vähendamises.
Erinevused

Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg.
Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov.
Innovaatorid on huvitatud tulemustest, neid huvitab ideede edukas kasutamine. Loovad inimesed seda ei vaja – neid motiveerib idee.

Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks.
Olulised on:

Autonoomia – üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida.
Teisitimõtlemine – kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt.
Väljakujunematus – loov tööprotsess , mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll.

Organisatsioonilist loovust soodustavad:

Organisatsioonikliima: “atmosfäär” on osalemist soodustav , loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist.
Demokraatlik eestvedamisstiil: juhtide loovusele avatud hoiak, töötajatele edastatakse sõnum, et loov tegutsemine on oodatud ja tunnustatud
Organisatsioonikultuur, mis ergutab probleemide lahendamiseks uudseid mooduseid leidma. Välditakse “kontrolliva” ja “direktiivse” kultuuri kujunemist.
Ressursid ja oskused – värvatakse ja hoitakse loovaid inimesi.
Struktuurid ja süsteemid on paindlikud, väheste reeglite ja regulatsioonidega ja kõrge autonoomiaga. Süsteemid (tasu, tunnustus ja karjäär ) toetavad loovuse arengut.

Loovuse ja innovatsiooni jaoks on veel olulised:

Juhtkond julgustab töötajaid võtma initsiatiivi ja riski
Parimate meetodite leidmine on olulisem kui reeglitest kinni pidamine
Loovust ja innovaatilisust tunnustatakse/hüvitatakse
Vigadest õpitakse, neid ei varjata ega karistata
Erineva taustaga inimeste värbamine
Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine)

* Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused.
* Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine .
* Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon.

Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) - soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid.
Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele.
Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat .

* Väikeettevõtete panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes.
* Väikestel ja suurtel ettevõtetel on mõlemal eeliseid eri tüüpi innovatsioonide loomisel.
* Väikeettevõted on innovatiivsemad harudes, kus ressursside, eriti kapitali roll on väiksem.

* Leidub piirkondi, kus innovaatilised ettevõtted kuhjuvad (nt Silicon Valley)
* Geograafiline lähedus soodustab teadmiste ülekandumist ettevõtete vahel
* Lähestikku paiknevate väikeettevõtete kogumite korral toimub “kollektiivse õppimise
protsess, kas teadlikult või alateadlikult.

Äriidee teostavuse analüüs:
Idee otsingud ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.
Ideede väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegeleda.
Väljavalitud ideede edasi arendamine ja põhjalik hindamine.
Äriplaani koostamine ja äriidee elluviimine
(( Ajurünnak – Probleemi sõnastamine ja äriidee otsinguvaldkonna kindlaks määramine. Probleemi lahendamiseks esitatakse erinevaid ideid. Eesmärgiks on saada võimalikult palju ideid. (Keelatud on kritiseerivad kommentaarid, mida ebaharilikumad ideed sseda parem, mida rohkem ideid seda parem, ideid võib edasi arendada ja omavahel kombineerida)
Tagurpidi ajurünnak – Kriitika ajurünnakul tekkinud ideedele. Eesmärgiks leida puudusi ja nõrkusi.
Fookusgrupi meetod – Moderaator fokuseerib arutelu valdkondi. Eesmärgiks pole esitada küsimusi , vaid suunata inimesi millestki vajalikust mõtlema. Kasulik äriidee esialgseks hindamiseks, nõrkade kothade otsimiseks ja ka edasiarendamiseks.))

Osterwalderi ärimudeli neli põhiosa:
Infrastruktuur – Tagab toote pakkumise. Ärimudeli elluviimiseks peame sooritama teatud võtmetegevusi, kleidile väärtuse loomiseks vajame võtmeressursse ning olulisi koostööpartnereid (võtmepartnereid)
Väärtuspakkumine – Kirjeldab tooteid teenuseid, mida me pakume konkreetsetele tarbijate segmendile. Siit peab selguma see, kuidas ettevõtte pakkumine erineb konkurentide omast ning miks tarbijad peaksid eelistama antud ettevõtte pakkumist teistele.
Klientidga seotud komponendid – Millistele tarbijatele me oma pakkumise suuname, kuidas nendeni jõuame ning kuidas nendega suhteid üles ehitame ja neid säilitame?
Ettevõtte tulud ja kulud – Millised on ärimudeli realiseerimisega seotud kulud nind kuidas teenitakse tulu?

Äriplaani olemus – Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus ( kava äriidee elluviimiseks) kajastades sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab.
-- Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt, ega laskuta liigsetesse detailidesse.
Äriplaani sihtgrupid - Ettevõtja ise

Kaasomanikud, asutajad
Laenuandjad, eelkõige pank
Ettevõtluse tugisüsteem (toetused, inkubatsioon)
Riskikapital ja äriinglid
Potentsiaalsed võtmetöötajad
Ettevõtte omanikud
Koostööpartnerid (Teised ettevõtted, kohalik omavalitsus )

Liftikõne – On lõhike, hoolikalt läbimõeldud sõnavõtt, mis toob välja ärivõimaluse tugevad küljed. Hea kui ta on ettevalmistatud, sest kasutusvõimalus võib tekkida eri olukordades . Pikkus on enamasti 45 sekundit kuni 2 minutit. Sama lähenemist kasutatakse ka muudel eesmärkidel (Nt-Toote müük)
Liftikõne ettevalmistus – 20 sekundit kirjelda võimalust või lahendamist vajavat probleemi

20 sekundit kirjelda, kuidas su toode kasutab võimalust või lahendab probleemi.
10 sekundit kirjelda enda kvalifikatsiooni
10 sekundit kirjelda turgu

Ettevõtte põhiväärtused – Tõekspidamised , millest töötajad oma tegevuses lähtuvad.

Need aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele.
Uute töötajate värbamisel on otstarbekas nende oskuste ja kogemuste hindamise kõrval kaaluda ka nende sobivust organisatsiooni põhiväärtustega, mis võib vahel olla olulisemgi.

Ettevõtte missioon – On ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus .

Kirjeldab ettevõtte olemasolu vajalikkust määratledes, mida see ettevõte soovib korda saata vaadates seda just tarbija seisukohalt.
Peab peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad .
Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste, sest need aeguvad, kuidas tarbijate põhivajadused jäävad püsima.
Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks? Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme?

Ettevõtte visioon - Kirjeldab milliseks soovitakse firmat arendada pikas perspektiivis.

Visioon näitab töötajatele millesse ettevõte usub ja kuhu soovitakse jõuda.
Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel.
Visiooni iseloomustab: Kirjeldab ideaali; ei sisalda detailseid numbreid; on suunanäitajaks; on ettevõtte spetsiifiline; on teadvustatud tervele meeskonnale.

Eesmärgid- Jagatakse lühi- ja pikaajalisteks (Kaugemad sõnastatakse üldisemana, lähemad
täpsemana)

Lühiajaline eesmärk aitab meil hinnata, kas liigume piisavalt kiirelt pikaajalise eesmärgi poole.
Võib jagada ka strateegilisteks- ja finantseesmärkideks. (Finantseesmärgid – Käibe kasv, kasumi kasv, dividendide suurus, investeeringute tasuvuse näitaja, suurem kasumimarginaal) ( Strateegilised – Turuosa, tarbijarahulolu, toodete kvaliteet, klienditeeninduse tase, kulude suurus võrreldes konkurendiga, konkurentsivõime välistugudel, uute toodete juurutamine)
Eesmärgid peavad olema SMART. S – Spetsiifilised/ konkreetsed/ üheselt mõistetavad , M – Mõõdetavad (numbrilised), A – saavutatavad, R – olulised/ tähtsad, T – kindla ajakavaga/ tähtaegadega.

Strateegia – Eesmärgid näitavad soovitavat lõpptulemust, strateegia määrab eesmärkide
saavutamise teed ja vahendid.

Määrab kindlaks tegevuse peamised suunad turul ning põhiliikide koostöö alused.
Strateegia on seega üldine tegevuskava finantsiliste ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.

Tegevuskava – Kui eesmärgid, strateegia ja taotletav konkurentsieelis on paigas, tuleb
kavandada täpsem tegevuskava ( taktikaline tegevus) tulemuste saavutamiseks
See vastab küsimusele: Kes, millal ja mida peab tegema?

Milliseid tegevusi tuleb eesmärkide saavutamiseks rakendada? Mida need tegevused täpselt sisaldavad? Kuidas mõõdame nende tegevuste tulemusi? Kes nende tegevuste eest vastutab? Millised on tähtajad? Milliseid ressursse on vaja nende tegevuste jaoks?
Strateegia roll on määrata, kas ettevõte teeb õigeid asju. Tegevuskava roll on määrata, et ettevõte teeks asju õigesti.

NÄIDE – Eesmärk: Sõita Viini ja tutvuda kultuuriväärtustega
Strateegia: Sõidame autoga .
Taktika: Täpsem marsruut ja ööbimiskohad.

Ettevõtte üldstrateegia “Mida teha?” – Millistel turgudel , milliste äriüksustega ning
milliste toodete ja teenustega me konkureerime?

Äriüksus on ettevõtte autonoomne osa, mille on omad kliendid ja konkurendid; tulud aj kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu.

Äri- ehk konkurentsistrateegia “Kuidas teha?” – Kuidas me konkureerime?

Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni?
Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise

Funktsionaalsete strateegiate roll – Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat?

Konkurentsieelis – Mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid.

Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte üks edu olulisemaid tegureid. Soovitav oleks, et see oleks haruldane , seda poleks lihtne imiteerida ning selle asendamine poleks kerge.
Kui sul ei ole konkurentsieelist siis ära konkureeri!

Kululiidri strateegia

Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud
Võimaldab:
- madalamad hinnad ja suurem turuosa või
- turuhind ja suurem kasum
Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomseid hooned ja sisseseade, vähe lisateenuseid jne. (NT - Säästumarket, Tele2)
Ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad oluliseks!

Diferentseerimis strateegia

Saavutada unikaalsus milleski , mida tarbija hindab
Oluline siis kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised , et standardiseeritud toode neid ei rahulda
Võimaldab:
- küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või
- suurendada müügimahtu ja/või
saavutada tarbijate margitruudus. (NT - EMT, Stockmann )
Kõrgem hind peab kompenseerima diferentseerimiskulud!

Fokuseeritud strateegia

Keskendumine kitsale turusegmendile
Eesmärk on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini
Konkurentsieelise aluseks võivad olla:
- Madalamad kulud nišši teenindamisel
- Võime pakkuda nišši kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat.

0-etapp: Ettevõtja enesehinnang : kogemused, haridus , tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms

etapp: planeerimine (tarbija vajadused, toode/ teenus, analüüs, konkurents , turg,
konkurentsieelis, personal, tootmismahud jne jne)

etapp: ettevalmistamine (asukoht, nimi, load , litsentsid, pangaarve , raamatupidamine ,
sisustus , sidevahendid, kindlustus , kujundus, konsuldeeri ekspertidega jne)

etapp: tegevuse alustamine (kauba varu, töölepingud, turunduskampaania , töögraafikud,
ava uksed)

etapp: soovitused stardijärgseks perioodiks (säilita siht, planeeria, õpi kliente tundma,
kuula, täiusta toodet/ teenust, jälgi rahavoogu, hoia suhteid)

Nutika idufirma meetod – Aitab vähendada kõrgeid kulusid esimese kliendi leidmiseks, ohtu arendada valet toodet ja pikki tehnoloogilisi arengutsükleid; kuna selle abil on võimalik välja arendada tooteid, mida kliendid reaalselt vajavad kiiremini ja odavamalt. Samuti võimaldab see muuta idufirmase loomise vähem riskantseks.
Idufirma baastegevuseks on – Muuta ideed tooteks: Esimeseks sammuks peaks olema
probleemi sõnastamine, mida asutakse lahendama ning siis
minimaalse elujõulise toote loomine.

Mõõta, kuidas kliendid sellele reageerivad: Kõik idufirma protsessid peaksid olema laitmatult töökorras tagasiside saamiseks ja sellele võimalikult kiiresti reageerimiseks. Tagasisidet otsitakse kasutajatelt, partneritelt, potentsiaalsetelt klientidelt ning kõigilt teistelt, kellest võib abi olla ärimudeli täiustamisel.
Seejärel otsustada, kas teha järsk suunamuutus või jätkata samas suunas.

Ettevõtte juriidilised vormid – FIE – Füüsilisest isikust ettevõtja [2012.a – 28512] [25%]

TÜ – Täisühing (Kaks või enam omanikku , solidaarne vastutus kogu varaga) [2012.a - 1076] [ 1%]

Osaühingu minimaalne osakapital – 2 500€, alates 2011.a saab asutada ilma sissemakseta.
Aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital – 25 000 €

* FIE vastutus piiramatu, OÜ vastutus piiratud
* FIE registreerimiskulud väiksemad, OÜ registreerimiskulud suuremad
* FIE lihtne raamatupidamine, OÜ keeruline raamatupidamine ja aastaaruanne
* FIE üks asutaja, OÜ üks või mitu asutajat
* FIE on tööandja harva, OÜ on tööandja sageli
* FIE ettevõtlustulu maksustatakse nii tulu- kui sotsiaalmaksuga, OÜ ettevõtja võib saada nii palka kui dividende kuid maksustatakse vaid tulumaksuga
* FIE koduse pinna kulusid kergem ärikuluna näidata, OÜ enamasti rendipinnal
* FIE käive väike ja piiranguteta, OÜ käive suurem
* FIE raamatupidamine kassapõhine ja tehakse ise, OÜ raamatupidamine tekkepõhine ja lisakuluga
* FIE raha võib kasutada ettevõtlustulu isiklikeks vajadusteks, OÜ äriühingu ja eraisiku rahad peavad olema eraldatud (isiklik tulu palgana või dividendidena)
* FIE ettevõtlus on üks tervik, OÜ samal omanikul võib olla mitu OÜ-d sellele liaaks ka FIE
* FIE tulumaksuvaba erikonto abil, OÜ tulumaksuvaba

Frantsiis

pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel, millega frantsiisiandja annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust.

Eelised ja miinused ja frantsiisivõtja seisukohalt

Madalam läbikukkumiste protsent, kontrollitud ärikontseptsioon
Tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini. Ettevõtte toimimispõhimõtted on välja töötatud ja testitud .
Nõuab vähem kogemusi
Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis toetab müüki
Paiknemise põhjendatuse analüüs
Tegevusalane väljaõpe
Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses, töötajate järelvalves
Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism
Väiksem kapitalivajadus
Frantsiisiandja pakub vahel sooduskrediite sisseseade muretsemiseks ja ruumide ettevalmistamiseks.
Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali
Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist
- Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline
- Iseseisvuse puudus. Tuleb täita standardiseeritud funktsioone. Frantsiisiandja kehtestab reeglid.
- Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga tulude jagunemise ja toimimisreeglite üle
- Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge
- Piiratud ärist väljumise paindlikkus
- Sundostud frantsiisiandjalt

Frantsiisiandja seisukohalt

Laienemine ilma lisainvesteeringuteta ja kiiremini
Lisatulu läbi frantsiisi müügi
Jooksev tulu vastavalt lepingule
Toote populaarsuse, tuntuse tõus
Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude
Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele
Turundus -, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda
Säilib kontroll kvaliteedi üle
Kaupade, materjalide ja seadmete müük frantsiisivõtjale võib anda kasumit
Frantsiisivõtjate motivatsioon on kõrge
- Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes
- Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt
- Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms
- Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud
- Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse
- Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga
- Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui ettevõtte omanduses olevate filiaalidega

Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu

koolituse frantsiisivõtjale,
täiendav regulaarne koolitus,
mitmesugused äritegevuse juhendmaterjalid,
jooksev ärikontseptsiooni arendamine,
ettevõtte avamise ettevalmistamine (sh sisekujundus)
abi piduliku avamispeo korraldamisel,
turundusmaterjalid
ettevõtte juhtimiseks vajalikud tarkvaralahendused,
võimalus saada täiendavat nõustamist (nt tasuta nõuandetelefon), regulaarsed uudiskirjad,
varustamine mingite äritegevuseks vajalike materjalide/toodetega,
spetsiaalseadmed

Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused)

omakapitali suurust,
investeeringute mahtu,
töökogemust,
töötajate arvu,
ruumide suurust, kujundust ja ettevõtte sisseseadet,
nõuet, et ettevõte kuulub juhtidele (mitte passiivsele investorile),
piirkonna elanike arvu,
asukohta (nt peatänaval või suures kaubanduskeskuses),

Müügi motiivid

Soov ettevõtlusest väljuda (vanus, tervis, väsimus , pärijate soovimatus äri jätkata).
Soov ettevõtte rajamise ja ülesehitamisega loodud väärtus realiseerida.
Ettevõte kipub konkurentsis alla jääma ja tema olukorra parandamiseks ei jätku oskusi või ressursse.
Soov vähendada killustatust, kõrvaltegevuste müük.
Mõjuka konkurendi ostupakkumine.
Ettevõtte osa müük investorite kaasamiseks

Ostu motiivid

Uutesse geograafilistesse piirkondadesse sisenemisel.
Ettevõtte tegevuse diversifitseerimisel.
Turuosa suurendamine, klientide ülevõtmine .
Töötajate, toodete või teenuste ülevõtmine
Tootmiskvootide omandamine

Eelised

Päritakse kõik see, mis on ettevõttes hea.
Ettevõtte on sisse töötanud: protsessid kulgevad, olemas klientuur , seadmed , kontrollitud asukoht.
Ettevõtte tegevust on lihtsam planeerida . (Käive, kulud, hooajalised kõikumised jms). Järelikult on ka risk väiksem ning ostutehinguks laenu saamine võib olla lihtne.
Pole stardiperioodi.
Ettevõtjaks saab kiiresti: ühe ostutehinguga.
Üks konkurent vähem.
Hind võib olla soodne

Miinused

Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead.
Kaubavalik, toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates.
Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid.
Klientuur ei pruugi olla soovitavaim.
Varude hulgas võib olla aegunud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud.
Töökorraldust raske muuta
Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil.
Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks

Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi tegevuses.

Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi.
Bilansiline väärtus ( varad - kohustused).
Korrigeeritud bilansiline väärtus.
Asendusväärtus – kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine.
Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga).
Likvideerimisväärtus

Sarnasused

Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon
Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta
Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk
Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi

Erinevused

Püsiva juhtimisalase toe
Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus.
Kulude jagamine
Väiksem risk
Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi

* Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus.
* Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing).
* Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase.
* Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides).
* Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse.
* Muutuvad reeglid tööturul (arstid, õed , taksojuhid, õppejõud, näitlejad , pillimehed, juuksurid, postiljonid jne).
* Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng.

Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid - Tööhõive suurendamine
- Majanduskasvu edendamine
- Konkurentsivõime parandamine.
- Piirkondlik/ struktuurne arendamine
Ettevõtluse tugisüsteem –

Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms;
Kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms.

EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades:

Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel,
välismaiste otseinvesteeringute kaasamine,
turismiekspordi ja siseturismi arendamine,
tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine,
Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna arendamine, samuti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine.

Maaelu Edendamise Sihtasutus on “Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse” alusel tegutsev riigiabi andja, andes abi Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud vormides. Eelkõige väljastatakse maaettevõtluslaene ning laenutagatisi maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele.
Kredex - Krediidi– ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus, eesmärgid:
- erinevaid garantiitooteid pakkudes parandada kapitali kättesaadavust VKE-dele,
- toetada eksportivaid ettevõtteid ekspordimahtude suurendamisel ja uute turgude hõlvamisel,
- suurendada eluaseme soetamiseks ja renoveerimiseks vajalike laenude kättesaadavust
Maakondlikud arengukeskused on EAS-i ja KredEx-i lepingulised partnerid , kes vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ja teenuseid ja ühtlasi tagavad riiklike poliitikate rakendumise maakondlikul tasandil.

Olulisemad Eestis rakendatavad toetusmeetmed:

Stardi- ja kasvutoetus - ettevõtluse alustamiseks vajaminemapõhivara soetamiseks või hoonete renoveerimiseks, vajalik on omafinantseering . Jaguneb alustamis- ja kasvutoetuseks, vastavalt kuni 50 000 ja kuni 160 000 EEK.
Ettevõtlusinkubaatorid- nende abil püütakse ergutada ettevõtlusinitsiatiivi, soodustada tehnoloogiasiiret, tõsta uute ettevõtete ellujäämise tõenäosust ja elavdada majandustegevust teatud piirkonnas.

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 114 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

114 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

213757 Õppematerjali autor

Ettevõtlus lauste aine eksami küsimused ja nende vastused, eksami sooritasin nende vastustega 5-le

Ettevõtlus ettevõtlus alused eksam ettevõtja töötaja ettevõtlus organisatsioon frantsiisivõtja loovus äriidee frantsiisiandja konkurentsieelis turg

Sarnased õppematerjalid

doc

Ettevõtluse alused eksam 2015

võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab:  Võimalustele orienteeritus  Innovatsioon  Enesekindlus  Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia  Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus  Visioon ja vaist

Ettevõtluse alused

doc

Ettevõtluse alused

Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.

Ettevõtluse alused

doc

Ettevõtluse alused eksam

murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. (Burns 2001) Ettevõtlus · protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste pooleja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on (Stevensoni ja Jarillo 1990) · ettevõtlus on loominguline toiming (Schumpeter) 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte

Ettevõtluse alused

doc

Eksam - Ettevõtluse alused vastused 2011

ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja  ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat  ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega

Ettevõtluse alused

doc

Eksam - Ettevõtluse alused vastused 2011

ETTEVÕTLUSE ALUSED 1. Ettevõtja · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid(Schumpeter 1934); oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat · ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja

Ettevõtlus alused

doc

Ettevõtluse aluste kordamisküsimused 2016 ja eksamiküsimused

(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusea kaasnevat

Ettevõtluse alused

doc

Ettevõtluse aluste eksam

1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust

Ettevõtlus alused

docx

Ettevõtluse alused eksam

Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtlus Uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus, kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevate aspektidel: Ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduse rahuldamise. Oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu. Tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. 2.“Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule.

Ettevõtluse alused

Rohkem sarnaseid