I. MAAILMASÕDA (0)

1 Hindamata

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS
Grissel Kaur
203 SKA

MAAILMASÕDA
Referaat
Juhendaja :
Silva Kiveste
Tallinn 2014
Sisukord
Sissejuhatus lk. 1
Põhjused lk. 2
Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4
Sõjakäik lk. 5-7
Tagajärjed lk. 8-9
Kasutatud kirjandus lk. 10
Põhjused
Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid.
Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud :

Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast lühidalt kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.

Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.

Saksamaa soovis omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see , et kolooniad tuleb ümber jagada.

Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.

Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel- laevastikuseadus, Venemaa allveelaevatehased, kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid).

Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv.

Alahinnati tegelikku ohtu (usuti, et sõda jääb vaid lokaalseks, sest suur sõda oleks kahjustanud rahvusvahelist majandust).
Sõdivate riikide sõjaplaanid
Sõjas osalevad riigid olid siis Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria (Keskriigid) ja Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia , Itaalia ja Rumeenia (Antant). Sõjas kujunesid välja kaks peamist rinnet : Läänerinne ja Idarinne , lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates.
Igal sõjas osaleval riigil oli oma strateegia, kuidas oma eesmärke sõjas saavutada, aga kindlad plaanid olid Suurriikidel.
Saksamaa sõjaplaan ehk Schliffeni plaan

Esmalt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad.
Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada.
välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3 - 4 kuud.

Prantsusmaa sõjaplaan
Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse-Preisi sõjas; kokku oli prantslastel üle 20 plaani, milles kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale.

Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin ; lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel).
Teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid seda ei usutud.

Venemaa sõjaplaan

Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud.
Loodeti Saksamaad lüüa Ida- Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega.

Inglismaa sõjaplaan

Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda.
mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest.

Antanti eesmärgid:

Prantsusmaa - soovis vähendada Saksamaa ülemvõimu.
Inglismaa - Jaapan oli Inglismaa liitlane ja soovis alistada Saksamaa.
Venemaa – soovis vallutada Türgi ja Konstantinoopoli.

Kolmikliidu eesmärgid:

Saksamaa – soovis purustada Prantsusmaa.
Austria-Ungari – soovis tugevdada positsiooni Balkani poolsaarel.
Itaalia - soovis kaitsta end Prantsusmaa eest.

Sõjakäik
1914 aasta olulisemad sündmused
28.juunil serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi.
28.juulil Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus.
23.augustil Jaapan astus sõtta Antanti poolel.
23.-30.augustil Saksa väed purustasid Vene teise armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal.
5.-6.septembril Marne `i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel.
29.oktoobril Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias , Egiptuses ja Mesopotaamias.
2.detsembril Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi.
1915 aasta olulisemad sündmused
Veebruaris Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia vastu.
22. aprillil sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi.
23.mail Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides .
kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed.
14.oktoobril Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia.
oktoobris Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia- Daugavpilsi - Dubno-Ternopoli joonel.
1916 aasta olulisemad sündmused
21.veebruaril Verduni lahingu algus läänerindel.
31.mai-1.juunil toimus Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel.
1.juulil Somme`i lahingu algus läänerindel.
aasta lõpul Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias.
1917 aasta olulisemad sündmused
veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine.
30.märtsil Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks.
6.aprillil USA astus sõtta Antanti poolel.
24.oktoobril Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee .
27.oktoobril enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle.
15.detsembril Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu .
1918 aasta olulisemad sündmused
24.veebruaril Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.
3.märtsil Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu ; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt.
kevad-suvi Saksamaa edutud pealetungikatsed läänerindel.
15.juulil USA abivägede toetusel alanud vastupealetungiga (Teine Marne`i lahing) sunniti sakslased läänerindel taanduma.
september-oktoober Bulgaaria ja Türgi väljumine sõjast; Austria-Ungari riigi lagunemine.
3.novembril Novembrirevolutsiooni algus Saksamaal; keiser Wilhelm II kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine; Austria kapituleerumine .
11.novembril Compiegne `i vaherahu sõlmimine; Esimese maailmasõja lõpp; Eesti Ajutine Valitsus võttis Saksa okupatsioonivõimudelt võimu üle.
28.novembril Punaarmee rünnak Narvale; Eesti Vabadussõja algus.
1919 aasta olulisemad sündmused
23.juunil Võnnu lahingus purustas Eesti kaitsevägi Landeswehri; Võidupüha.
10.oktoobril Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse .
1920 aasta olulisemad sündmused
3.jaanuar – relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas.
2.veebruar – Tartu rahu sõlmimine.
15.juuni – Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse.
Tagajärjed
11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Sõja lõppedes tuli ka tõdeda, et sõja käigus on avaldunud nii mitmeid tagajärgi ja tulemusi.
Positiivsed tagajärjed:

Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.

Edaspidiste sõdade vältimiseks loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit , mis pidi toimima pingete maandajana.

Impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi.

Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg.

Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest.

Sõda kiirendas tohutult teaduse ja tehnika arengut.

Sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid.
Negatiivsed tagajärjed:

10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut.

Tohutud materiaalsed kaotused.

Vene revolutsioon .

Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le.

Mõned riigid varisesid sõja tõttu kokku.

Perest meeste sõtta minek tegi koju jäänud naiste elu raskemaks.

Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse.

Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile .

Valitses tööjõupuudus.

Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem; kõige raskem oli olukord Saksamaal ja Venemaal.

Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu.

Võitjate ülekohus kaotajate (hiljem viis Teise maailmasõjani).

Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned).

Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv .
Kasutatud kirjandus

.ODT Laadi alla originaalfail 13 lk · .odt · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SilverTenshi Õppematerjali autor

Esimene maailmasõda
*Sõja põhjused
*Sõdivate riikide sõjaplaanid
*Sõjakäik
*Sõja tagajärjed

I. MAAILMASÕDA Sõja põhjused Sõdivate riikide sõjaplaanid Sõja tagajärjed

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Esimene maailmasõda

9 Võidupüha. 10.oktoober Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 192 3.jaanuar relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 0 2.veebruar Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Esimene maailmasõda: 1.1. Esimese maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

9 Võidupüha. 10.oktoober – Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 192 3.jaanuar – relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 0 2.veebruar – Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni – Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Esimene maailmasõda: 1.1. Esimese maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.

11.klassi ajalugu

rtf

Esimene maailmasõda

Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011 1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunu

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda

Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11 Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879

Ajalugu

doc

Esimene Maailmasõda

palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20, sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest

Ajalugu

docx

Ajaloo referaat esimene maailmasõda

Tallinna Tööstushariduskeskus REFERAAT Esimene maailmasõda t 203-SKA Tallinn 2012 Sissejuhatus  Sissejuhatus  Sõja põhjused  Sõdivate osapoolte sõjaplaanid/ sõja käik  Tagajärjed/ tulemused  Kokkuvõte  Kasutatud kirjandus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid

Ajalugu

doc

I mailmasõda

Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879

Ajalugu

Rohkem sarnaseid