Esimene maailmasõda (9)

I maailmasõda
I maailmasõja põhjused ja algus
AJEND
PÕHJUSED

• Ertshertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914
  

• Teravnenud vastuolud suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja Inglismaa vs. Saksamaa)
  
• Ohu alahindamine – ei usutud, et nii suur sõda võib puhkeda, loodeti väiksemaid konflikte
  
• Sõja romantiseerimine – sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti
  
• Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organid – puudusid organisatsiooni, mis oleksid suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi
  

Antant ja Keskriigid:
ANTANT
KESKRIIGID

• Prantsusmaa
  
• Venemaa
  
• Inglismaa
  
• Jaapan
  
• USA
  

• Saksamaa
  
• Austria-Ungari
  
• Itaalia
  
• Türgi
  
• Bulgaaria
  

Sõdivate poolte plaanid:

• Saksamaa – Schlieffeni välksõja plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu, enamus meestest läänerindel, idas ainult katteüksused)
  
• Prantsusmaa – Plaan 17. hoogne pealetung (Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev süsteem, ajalooliste Prantsusmaa osade tagasi võitmine ning seejärel sissetung Saksamaale)
  
• Inglismaa – Plaan puudus (Oldi valmis koostööks Prantsusmaaga , toetamaks nende vasakut tiiba)
  
• Venemaa – Plaan puudus (Antanti juhtimisel ründas Ida-Preisimaad)
  
• Austria-Ungari – Austria-ungaril tuleb võidelda mitmel rindel (lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu)
  

Lahingud Läänerindel:

• Luksemburgi hõivamine Saksamaa poolt ja sissetung Belgiasse
  
• Prantsusmaa vägede koondamine läänerindele, jättes vasaku tiiva kaitseta (seda eksitust kasutasid ära sakslased , kuid prantslaseid tulid kaitsma inglased )
  
• 21. – 25. august 1914 – piirilahing, milles said Prantsusmaa ja Inglismaa lüüa
  

A. Schlieffen – Saksamaa kindralstaabi ülem, sõjaplaani koostaja
J.J. Joffre – Prantsuse armee ülemjuhataja
P. von Hidenburg – idarinde juhtkonna ülem
F. Ferdinand – Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog, atendeeriti Sarajevos
A. Brussilov – Venemaa idarinde juhataja, kindral
G.Princip – üliõpilasest terrorist, kes tappis F.Ferdinandi
Von Luddeendorf – läänerinde esimestes lahingutes silma paistnud kindral, kellest sai idarinde staabiülem
Suhtumine sõtta – esialgselt suhtuti sõtta, kui romantilisse, hiilgavasse ja ülevasse tegevusse, sõtta lausa sooviti minna, kuid hiljem selline suhtumine muutus
Sõjategevuse võrdlus ida- ja läänerindel:

• Idarindel ei tekkinud positsioonisõda, nagu läänerindel
  
• Idarindel oli edu Antantil, seevastu läänerindel oli edu Keskriikidel
  
• Olukord muutus pidevalt
  

Sõjategevus 1915-1917
Positsioonisõda – kaevikusõda, kus võitlus toimus kaevikutes, mis olid väga tugevalt kaitstud okastraadi, liiva kottide ja kuulipildujatega
Itaalia, Bulgaaria ja Türgi sõttaastumine:

• Itaalia – meelitati Antanti, lubades Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest, 1915. aastal kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega uue rinde
  
• Bulgaaria – Saksamaa liitlane, astus lõpuks ka sõtta ja mängis olulist rolli Serbia vallutamisel
  
• Türgi – asus võitlema Keskriikide poolele, ei olnud edukas venelaste rünnetega
  

Lahingud:

• Ypres 1915 – esimene kord, kui lahingus kasutati mürkgaasi (sakslased kasutasid inglaste vastu lootes võita, kuid inglased suutsid sakslaseid ikkagi kinni hoida)
  
• Verdun 1915 – sakslaste valitud lahingu asukoht, mida prantslased olid nõus viimse meheni kaitsma, Verdun’i kindlus oli viimane kaitse Pariisile, prantslased kandsid suuri kaotusi ja Verdun tulistati ribadeks, Verdun’i paiskasid mõlemad pooled pidevalt mehi juurde (Verdun’i nimetati ka „hakklihamasinaks”), sakslased siiski kaotasid Verdun’i lahingu (kestis 10 kuud)
  
• Somme 1916 – esimene kord, kui inglased kasutasid tanke, mille abil õnnestus inglastel sakslaste kaitsest läbi tungida, edu ei toonud see lahing kummalegi poolele (1,3 miljonit hukkunut)
  
• Cambrai lahing 1917 – sakslastele korraldati paanika /üllatus, sest inglased jätsid ära algse suurtüki rünnaku ja ründasid esimestena tankidega, seejärel tulistati suurtükkidest, inglased ei kasutanud üllatust ära ja sakslastel õnnestus pealetung peatada
  
• Caporetto lahing 1917 – Itaalia pealetung Austria-Ungari vägedele, mille saksased ja austria-ungarlased segamini lõid ja Itaalia kaitse kokku kukutasid, tänu inglaste ja prantslaste kiirele tegutsemisele suudeti kaitse siiski taastada
  

Sõda merel:

• Inglismaa blokeeris Saksamaad
  
• Saksamaa üritsa ära hävitada inglaste kaubateid
  
• Hakati kasutama allveelaevu
  
• Saksamaa alustas 1915. aastal allveesõda
  
• Meri Suurbritannia ümber kuulutati sõjatsooniks, kus sakslased lasid põhja kõik laevad
  
• 1915. aastal uputas Saksamaa allveelaev inglaste reisilaeva Lusitania
  
• Inglastel õnnestus sakslaste mereväe šiffer lahti murda ja varitsusi ise sakslastele korraldada
  
• 1916. aasta Jüüti merelahing – sakslaste ja inglaste vahel, öine lahing, millega üritasid inglased sakslased varitsusse meelitada, kuid sakslastel õnnestus põgeneda, sakslased kuulutasid võidu endale (tegelikult võitsid inglased, sest pärast lahingut ei julgenud sakslased enam väga kaugele merele minna)
  

Eluolu suure sõja ajal
Muutused:
ÜHISKOND
MAJANDUS
IGAPÄEVAELU

• Üldine töökohustus
  
• Elatustaseme langus
  
• Sallimatus muulaste suhtes
  
• Inimesed süüdistasid sõja puhkemises omakasupüüdlikke rikkureid
  
• Levisid vasakpoolsed vaated
  

• Suures riigi osa majanduses
  
• Riigi kätte läks ka kontroll ressursside jaotamise üle
  
• Kasvas maksukoormus
  

• Rahvaste füüsiline ja vaimne kurnamine
  
• Toidupuudus ja epideemiad
  
• Naised lahutatud meestest ja pidid üksi hakkama saama
  
• Vähenes religiooni mõju
  

Mobilisatsioon – sunniviisiline sõjaväkke võtmine (mobilisatsioon)
Suhtumine sõtta – suhtumine oli muutunud halvemuse poole, toimus deserteerumine, enam ei pooldatud sõda
Ersatskaup – keemiatööstuse poolt valmistatud toidukaup , mis oli sarnane päris toiduga, kuid maitses ebameeldivalt
Etniline puhastus – genotsiid Armeenias, mille käigus tapsid türklased üle 1,5 miljoni tsiviilisiku
Kadunud sugupõlv – inimeste põlvkond, kes sõdisid ja elasid I maailmasõja ajal
Uued relvaliigid – leiutati tankid , allveelaevad , tseppeliinid, kuulipildujad, mürkgaas ja lennukid
Väärtuste kriis – pere tähtsuse ja religiooni tähtsuse langemine sõja laastavate tagajärgede tõttu
Pogromm – arveteõiendamine kohaliku elanikkonnaga
Okupatsioon ja vägivald:

• Sakslaste kehtestatud okupatsioon Belgias, kus tapeti belgialasi, kes ründasid saksa sõdureid, okupeeritud alasid kasutati ressursside saamiseks
  
• Venemaa juudiprogrammid
  
• Türgi etniline puhastus
  

Venemaa kokkuvarisemine
Kriisi tunnused:

• Rahutused sõjaväes – vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid sõjaväes käärimist
  
• Majanduslik kaos – majandus ei suutnud sõja laastavaid kulutusi kanda, tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis
  
• Keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne raskus, G.Rasputini kahandas keisriperekonna autoriteeti
  
• Rahulolematuse üldine kasv – sõjalin, majanduslik ja moraalne allakäik põhjutas üldise rahulolematuse, sõda oli Venemaa elu segamini paisanud
  

Nikolai II – viimane kroonitud Venemaa keiser
G.Rasputin – pühamees, kellel arvati olevat ravitseja jõud, ravitses Nikolai II poga ja oli perekonna usaldusisik, kuigi ta ennustas keisriperekonna langust, talle tehti monarhistidest vandenõulaste poolt atendaat
Veebruarirevolutsioon 1917:

• Ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduainetega
  
• Rahutused kasvasid avalikuks vastuhakuks ja vastuhakkajate poolele läks ka sõjavägi
  
• Petrogradile järgnesid ka teised Venemaa linnad
  
• Nikolai II üritas rahutusi alla suruda sõjaväega, kuid väeosad läksid üle vastuhakkajate poolele
  
• 3. märts 1917 – kirjutas Nikolai II alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutilisele Valitsusele
  

Kaksikvõim:
AJUTINE VALITSUS
Petrogradi Tööliste ja Soldatite saadikute Nõukogu

• Esindajaks vürst Lvov
  
• Lubas tagada demokraatlikud vabadused ja kokku kutsuda Asutava Kogu
  

• Esindajaks A. Kerenski
  

A.Kerenski – Venemaa riigitegelane ja poliitik , Petrogradi Nõukogu esindaja Ajutises Valitsuses
L. Kornilov – Vene kindral, kes on tuntud peamiselt Kornilovi mässu (üritas teha sõjaväelist riigipööret Ajutise Valitsuse ebakindla poliitika tõttu) tõttu
Enamlased – VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei) marksistlik organisatsioon, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletarjaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa, enamlasi toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased toovad Venemaa sõjast välja, enamlaste juhiks sai
V. Lenin
Oktoobripööre:

• Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet väga madalale langenud
  
• Võimalust kasutasid ära enamlased
  
• Lenini arvates tuli haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades ning seejärel alustada vastuhakku pealinnas
  
• 25. oktoobril 1917 võtsid enamlased sõjaväega Petrogradi kontrolli alla
  
• Võimu ülemineku enamlastele vormistas Rahvakomissaride nõukogu 26. oktoobril 1917
  
• Koalitsioonivalitsuse esimeheks sai V.Lenin
  

V.Lenin – enamlaste juht, pärast Oktoobrirevolutsiooni kehtestatud koalitsioonivalitsuse juht
Asutav Kogu – rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ Venemaal (3. märts 1917 – 26. oktoober 1917)
Bresti rahu 1918 – enamlaste poolt pakutav vaherahu Saksamaaga, mille tingimused ei olnud esialgselt enamlastele meelepärased, pärast Saksamaa äkkilist rünnakut nõustusid enamlased tingimustega ja loovutasid Saksamaale maa-ala, kus elas ligi ¼ Venemaa rahvaarvust
Sõja lõpp
6. aprill 1917 – USA liitub I maailmasõjaga Antanti poolel:

• Sakslased olid alustanud USA vastu allveesõda
  
• Sõjategevust alustas Saksamaale sõja kuulutamisega
  
• President W.Wilsoni esialgene rahuplaan „14 punkti”
  

Saksa pealetung läänerindel ja lääneliitlaste vastupealetung:

• 21. märts 1918 – Somme’i all algas sakslaste pealetung, mis oli sakslastele edukas
  
• Juuli keskpaigaks olid sakslased tunginud 60 km kaugusele Pariisist, kust linna alustati suurtükkidega pommitama
  
• Rünnakus kaotas Saksamaa 20% oma algsest koosseisust, kaotusele aitas kaasa inglaste vankumatu vaprus, halb toitlustus ja „ hispaania gripp”
  
• Liitlaste kindral Foch suutis koondada väed otsustavaks vastulöögiks
  
• 18. juuli 1918 – liitlased astusid Pariisi all vasturünnakule ja paiskasid sakslased tagasi
  

Amiens’i lahing – Kanada ja Austraalia korpuste tanki üksused (600 tanki) paiskasid sakslased uuesti tagasi
Bulgaaria ja Türgi väljumine sõjast:

• 29. september 1918 – Bulgaaria alustas Antantiga vaherahuläbirääkimisi, sest oli just tunnistanud Saksamaa lüüasaamist
  
• 30. oktoober 1918 – Türgi kirjutas alla vaherahukokkuleppele, sest oli ise jõudnud kokkuvarisemise äärele
  

Araabia Lawrence – Inglise sideohvitser, kes aitas araablastel alustada vastuhakku Türgile
Weimari vabariik – Saksamaa kuulutati vabariigiks Weimaris , sest keiser oli sunnitud troonist loobuma
11. november 1918 – Saksamaa kirjutas alla Compaige’i vaherahule (lõpetas I maailmasõja, saksamaa pidi välja viima oma armee kõikjalt, sõjarelvastus tuli anda Antanti liikmetele )
18. jaanuar 1919 Pariisi rahukonverents – keskenduti Prantsusmaa ja Inglismaa huvidele, kaotanud riikide esindajad kutsuti ainult allakirjutamisele
W.Wilson – oli USA president aastail 1913–1921, üritas peale suruda oma rahuplaani
G.Clemencau – Prantsusmaa peaminister
D.L.Georges – Suurbritannia peaminister
Versailles ’i leping 28. juuli 1919 – rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa tagastama vallutatud alad Prantsusmaale, Belgiala ja Taanile, Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele (ohvitsere koolitati Venemaal), Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, Saksamaal keelati omada raskerelvastust (suurtükid, tankid, allveelaevad, lennukid), Saksamaa pidi maksma reparatsiooni võitjariikidele
Reparatsioonid – kahjutasu, mida maksab kaotajariik võitjariigile
Rahvasteliit – organisatsioon, mis ei lase riikidevahelistel tülidel kasvada sõjaks, suudab taltsutada pööraseid riike
Mustafa Kemal – 1923. aastal välja kuulutatud Türgi vabariigi uus president
I maailmasõja tagajärjed:

• Hukkus 10 miljonit inimest
  
• Sõda hävitas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna
  
• Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa
  
• Tekkisid uued rahvusriigid
  
• Muutus jõudude vahekord, USA esiletõus
  

Demilisariseeritud tsoon – maa-ala millel ei tohi olla kindla riigi armeed ( Rein ’i tsoonis ei tohtinud olla sakslaste armeed)
Kodusõda Venemaal
Uued riigid:

• Soome, Leedu, Eesti, Läti iseseisvumine Baltikumis
  
• Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari iseseisvumine Kesk-Euroopas
  

Lagunenud impeeriumid :

• Saksamaa
  
• Venemaa
  
• Türgi
  

C.G. Mannerheim – soomlaste kindral, kes asus juhtima võitlust enamlaste vastu ehk valgekaarti
Kodusõda Venemaal:

• Antanti interventsioon – Antanti riikide sekkumine Venemaa kodusõtta, et vältida kommunismi levikut
  
• Enamlaste vastu võitlev Antant oli liiga tugev, seega oli enamlaste kontrolli all ainult ¼ Venemaast
  

Punane terror – enamlaste poolt tekitatud terror, millega kaasnesid koonduslaagrid ja sagedased tapmised
Valge terror – valgete poolt tekitatud terror enamlaste ja punaste vastu, millega kaasnesid sagedased tapmised
Sõjakommunism – majanduspoliitika , kus kogu majandus allutatakse riigi kontrolli alla, kaotatakse palgad ja tasu teenuste eest, toiduaineid hakatakse konfiskeerima
Vabadussõda 1918-1920 – sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Landeswehr 'ist ja Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu
Vene valged – venelased , kes ei olnud enamlaste poolt, vaid võitlesid või olid valgete poolel
Tartu rahu 02. veebruar 1920 – Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele 24. veebruar 1918
Mahno - Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht, kes ei olnud valgete ega ka punaste poolt, punased reetsid ta