Ajalugu I maailmasõda (0)

Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned
Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri
Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks
Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu
Rahvuslusele toetuv imperialism ● meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon
● rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas
Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses ● vallutus = progress
● vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole  võimelised suureks saama ja siis nö ‘aidati’ neid Kolooniad ka väikeriikidel ● enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki ● Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan,  USA ● mõni riik on valduste jagamisele ‘hiljaks jäänud’ Püüd mõjuala laiendada viib suurriike konfliktidesse Koloniaalimpeeriumid
karikatuur
Briti impeerium suurim ● ~30 miljonit ruutkilomeetrit (2x tänapäevane Venemaa)
● väärtuslikeim koht oli India
● Cecil Rhodes üks impeeriumi loomise initsiaatoritest
● 1899-1902 sõda buuridega Lõuna-Aafrikas
● orjapidajatest buurid võidavad avalikkuse poolehoiu ○ buuridel ei olnud midagi orjapidamise vastu
○ lõuna-aafrikas valged ja mustad ühiskonnas eraldatud 94. aastani Prantsusmaa hõivab ka viljatuid kõrbealasid ● ei olnud enam kohti mida vallutada Hiina on langenud suurriikide mõju alla ● 1899-1901 bokserite ülestõus lääneliku vastu
● 1912 kukutatakse Mandžu dünastia ja luuakse vabariik aafrikat läbis põhjast lõunasse briti kolooniate vöönd buurid - hollandlaste järeltulijad
briti impeerium väga võimas, aga buurid suudavad algul vast panna
britid suruvad vastupanu maha
lõuna-aafrika vabariik oli üsna pikka aega valgenahaliste keskne ühiskond (privileegid)
lõuna-aafrika pikalt majanduslikult edukaim riik aafrikas migratsioon
tähendab seda, et ringipaiknemine toimub kahel teljel


paiknetakse ringi euroopa siseselt (maalt linna) 
teatud piirkondades elas linnades inimesi rohkem kui maal, varem vastupidi sest maa toidab
industrialiseerimise tagajärjel tehased tõmbavad linnas töökäsi juurde
ameerika hakkas rahvast ligi tõmbama ‘ameerika unistus’
inimeste elukvaliteet 19.saj lõpuks tõuseb, iive positiivne
tekib tunne, et elatist saab teenida ameerikas paremini kui euroopas
inimesed suunduvad elama linnadesse ● 19.saj algul Euroopas 23 linna üle 100 000 elanikuga
● 20.saj algul Euroopas 135 linna üle 100 000 elanikuga
● tööjõud liigub maalt linna - industrialiseerimine
● industriaalajastu sünnitab proletariaadi
● proletariaadid on palgatööjõud (enamus kes linnadesse koondunud, töölisklass)
● linnad ebasanitaarsed
● tööpäevad pikad
● jõutakse kommunismini Euroopast rännatakse välja ● põhjuseks majanduslik kitsikus ja tagakiusamine
● palju mindi Ameerikasse
● juutide väljaränne, tahtsid oma ajaloolist kodu taastada (Iisrael)
● juute kiusati, tundsid end ebaturvaliselt
● peamine sihtpunkt USA Juute ajendab rändama tugev antisemitism ● pogrommid Venemaal
● antisemitism - juudiviha
● Dreyfussi afäär Prantsusmaal ○ Dreyfuss - Prantsuse armee kapten
○ hakatakse süüdistama saksamaale kaitseplaanide maha müümises
○ süüdistatakse tõenditeta, sest ta oli juut, hakatakse teda alandama
○ peale 10 aastat süüdistamist jäeti rahule ● Theodor Herzl loob sionistliku liikumise ○ 19. saj esimene sionistlik kongress
○ Theodor uskus et 50 aasta pärast on juudiriik olemas
○ selle aja pärast kuulutataksegi Iisrael välja
○ kõik naaberriigid lähevad Iisraelile kallale, aga keegi ei saa vastu ● Jeruusalemm - Sion (seetõttu sionistlik liikumine) ○ juutidest valdav osa siirdub USAsse, sest Iisraelis raske vilja kasvatada jne majanduse ja tehnika areng
tohutud arenguhüpped
elukvaliteet tõuseb
tohutu teaduseusk
ennenägematu edasimineku aeg
1900/1903 lennunduse olulised verstapostid
levib Marconi leiutatud raadio ● Tesla unistab juhtmevabast elektrist Henry Ford võtab 1913 kasutusele konveieri
Tagasilöök progrssiusule: 1912 upub Titanic
maailm globaliseerus ● arvamus, et sõjad muutuvad seeläbi võimatuks


USA ja Saksamaa mööduvad Suurbritanniast
Albert Einstein avardab maailmanägemust kultuuriilmingud
ekspressionism ● kerkib esile saksamaal
● München ja Dresden
● värvid pole päriseluga sarnased
● autori isiklike elamuste väljendamine Der Blaue Reiter
abstraktsionism ütleb lahti tegelikkuse kujutamisest ● ei saa meeltega tajuda
● nt sõna demokraatia ei saa nuusutada ega katsuda jne
● Vassily Kandinsky filmikunstis on juhtiv roll USAl esimene maailmasõda
pikk 19. saj ja lühike 20. saj
rääkides saksamaa ühendamisest, siis see toimub sõja tagajärjel (Prantsuse Preisi sõda 
1870-1871)
esimeses maailmasõjas osaleb 13 miljonit sakslast
erinevad riigid sõlmisid omavahel liite, liitude kaudu kisti kõik riigid omavahel sõtta
Antant - Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia
Austria ja Ungari liit, sest räägivad ühte keelt
Itaalia tahab Austria-Ungari alasid ja keerab neile selja (muidu ühes liidus)
Itaalia pöörab selja oma liitlastele ning sekkub sõtta austria-ungari vastu 
Itaalia ja saksamaa vahel leping, et peab jääma neutraalseks venemaal täielik monarhia, valitsejal absoluutne võim
leiab ühise keele Prantsusmaa vabariigiga
ühinevad, sest mõlemal on hirm saksamaa ees


Bismarck oli saksa välispoliitikat arendanud sedasi, et saksamaa sõlmis misiganes liite 
eesmärgiga isoleerida prantsusmaa
kui varasemalt isolatsioonis prantsusmaa, siis järgneva paari aastakümne jooksul libiseb 
isolatsiooni saksamaa
prantsusmaal ja suurbritannial palju vaidlusi, aga koloniaallepinguga silutakse suhteid liidud Euroopas enne I maailmasõda
Kolmikliit ● 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari
● 1882 Itaalia Itaalia huvi jahtub 20, saj alguses ● Prantsusmaa ja Venemaa toetavad huvisid Liibüas
● Prantsusmaal valdused põhja-Aafrikas
● Türgi võetakse ära Ottomani impeeriumilt Antant ● Prantsuse-Vene leping 1894 ○ sõjalise sisuga leping, lubati oma sõduritega rünnata saksamaad kui saksad  ründavad teist lepingu osapoolt ● Prantsuse-Inglise lepe 1904 ○ reguleeritakse koloniaalvaldusi
○ reguleeriti isegi palju võib kuskil kala püüda jne ● Inglise-Vene leping 1907 - huvisfäärid Aasias ○ Tai ja muude taoliste piirkondade kuuluvus
○ võtab kahe suurriigi vahel pingeid maha I maailmasõja põhjused
USA ei sekku pikalt sõtta
USA sekkub sõtta, kui saksamaa uuendab allveelaeva tegevust Atlandi ookeanis
Prantsusmaa-Saksamaa huvid Elsass-Lotringis ● kirg kaotatud territooriumite vastu vaibunud Mõjupiirkonnad Balkanil ● vahetult enne maailmasõda Balkanil 2 sõda
● Türgi pressitakse Euroopast välja Koloniaalvaldused ● Saksamaa jääb valduste jagamisele hiljaks, aga nad tahtsid neid juurde Natsionalism ja imperialism
Liidusuhete mehhanism ● neisse sisse kirjutatud automaatsus
● nt kui saksamaa midagi tegi siis prantsusmaa v venemaa pidi koheselt midagi  tegema, ei tohtinud võtta aega et asju kaaluda ja mõtiskleda Valmisolek sõjaga riskida ● ammu ei olnud sõda olnud
● inimesed olid unustanud, mida tähendavad laibamäed ja hävingud jne
● sõda ei kardeta, peetakse vajalikuks, puhastaks ühiskonna
● Sakslased arvavad, et peale sõda oleksid riigid ühtsemad
● varem suudetud pinged maha võtta enne kui asi käest läheb Ohtu alahinnati! ● ei oldud sõdade vastu, oodati ja taheti sõda


Serbial puudus ligipääs mere juurde 28. juuni 1914
Austria-Ungari lootis kiiret võidukat sõda, et Serbiale koht kätte näidata
sõda oleks saanud ära hoida, aga taheti teha üks kiire lühike sõda 2. august 1914 Münchenis ● rahva kogunemine peale seda kui saksamaa on venemaale sõja kuulutanud ( v  vastupidi) ● rahvas rõõmus et saab sõtta minna, kõik olid unustanud mida sõda endast kujutab
● levis loosung ‘jõuluks oleme kodus’ Läänerinne 1914
Venemaalt ohtu pole väga, sest nad on aeglased oma tegutsemistes
Saksamaa koondab suure osa vägedest läände (80%)
rinde paremal tiival taheti saavutada märkimisväärne jõudude ülekaal ning loodeti vastastest
läbi tungida ja seejärel Prantsusmaa vallutada
Sõda läänes algab 02.08.1914
Saksamaa hakkab ellu viima    Schlieffeni     plaani ● ei suudeta kõiki vägesid Pariisi peale paisata
● märkimisväärne osa jäeti ülejäänud rinnet kaitsma mistõttu vallutamisel jääb jõudu  väheks Prantsusmaa plaan vallutada tagasi Elsass-Lotring ● Prantslaste plaan nr 17 oli, et löögiga lõunapoolsest osast tungitakse Berliinini välja  ja sellega otsustavad sõja enda kasuks, jäävad selle rakendamisel siiski 
tagasihoidlikuks, kaotavad kohe algul ja ei ürita rohkem 05-12.09.1914 Marne’i lahing juhatab sisse kaevikusõja ● ühel hetkel ei suudeta enam edasi tungida ning kaevutakse, tekivad kaevikute  vööndid, millest läbitungimine võimatu ● aastaid sõditakse ühe koha peal, ei ole mingeid edasiarenguid, tulemust ei too
● hea edasitungi peataja seetõttu, et kaitserelvastus oli tugevam kui ründerelvastus ○ kuulipildujad tegid nii suurt tuld, et vastased notiti kohe maha
○ 15 sept 1916 tuleb kasutusele tank ■ leiutatakse selleks, et tuua kaevikusse jõud, millega vastase kaevikust läbi murda ■ tank on varjunimi, inglise keeles mahuti, et ei teataks mida nad  ehitasid Idarinne 1914
Paul von Hindenburg - Venemaa suutis sõda alustada tegelikult üsna kiiresti, Ida-Preisimaa 
ja Kaliningradi Oblast sattusid vene vägede võimu alla. Tekitab sakslastest hirmu, vene väed
lööb sealt ära Paul ja muutub seejärel suureks rahvuskangelaseks. Hitlerisse suhtus 
skeptiliselt.
Vene armee tungib augustis Preisimaale - esialgu edu


26-30.08 Tannenbergi lahingus purustatakse Vene väed
Venemaa on edukam Austria-Ungari vastu ● vene väed suudavad esialgu edasi tungida sadu kilomeetreid
● austria-ungari väed võitlusvõimetud, saksamaa aitas hädast välja
● Lembergi lahing august-september 1914
● saadakse märkimisväärselt lüüa
● rinne liigub 160km
● Austria-Ungari kaotab palju ohvitsere
● Venemaa kutsub Austria-Ungari koos endaga võitlema mitte nende vastu
● slaavi sõdurid jooksevad üle kahe kaeviku vahele jääva ala nimi eikellegimaa, selle ületamisel surevad enamus ja ei 
saavutata midagi
lennundus tuleb I maailmasõja ajal sõjavahendiks 1915. aasta sündmused
kuna mürkgaasid alles sõja ajal leiutatakse, siis esialgu puudub ka vastav kaitsevarustus
mürkgaasid keelatud, aga kuna ei suudetud läbi murda võeti ikka kasutusele
Aprillis 1915 läheb Ypres’ läänerindel käiku gaas ● ‘keerati kraanid lahti’
● kui tuul puhus õiges suunas, siis rindel olevatel balloonidel keerati kork maha ja  mürgipilv kandus vaenlaste poole ● tihti tuul pöördus ja gaas tuli tagasi
● esimene mürk oli kloor gaasi kujul, lämmatav gaas 23.05 kuulutab Itaalia sõja Austria-Ungarile ● sõda ei kujune esialgu edukaks 14.10 kuulutab Bulgaaria sõja Serbiale ● bulgaaria ootab pikalt enne sekkumist, sest bulgaaria venemaaga sõber, aga serbia  venemaa poolel ● kui bulgaaria ka serbiale kallale läheb, siis Serbia alistub
● Detsembri keskpaigaks on Serbia okupeeritud
● serblased evakueerivad oma väed 
● Koostöö Austria-Ungari ja Saksamaaga aprill 1915 - jaanuar 1916 Gallipoli operatsioon ● katse kehtestada kontroll musta mere ja selle väinade üle
● musta mere kaudu oleks olnud inglismaal parem ühendus venemaaga
● seal algab pihta taas kaevikusõda 
● tulemusena inglased sunnitud taanduma
● palju ohvreid, edasi ei suudetud tungida Nelja riigi liit 24. aprill 1915 - Armeenia genotsiidi algus ● märksõna millega kirjeldada türklaste kätetööd I maailmasõjas
● ühekordne aktsioon, massimõrv armeenlaste kallal
● tapetakse u 1,5 miljonit armeenlast
● türgi eitab seda tänapäevani


1916. aasta sündmused
Veebruar - detsembri Verduni lahing ● saksamaa otsib võimalust läbimurde saavutamiseks
● teevad panuse suurtükiväele
● sakslased loodavad suurtükkide massiivse toetusega läbimurret
● langeb u miljon meest
● Petain (Verduni lõvi) tõrjub saklased eemale (II maailmasõjas sakslaste poolel) juuli - november Somme’i lahing ● suurbritannia ja prantsusmaa tungivad läänerindel vastu
● ilmuvad tankid (pole väga töökindlad)
● hukkunuid üle miljoni
● pole selget võitjat idarindel    Brussilovi     pealetung juunis ● vene pool ei suuda arendada esialgset edu eelnev mõjub halvasti rumeeniale ● varasemalt hoidis rumeenia eemale
● rumeenlased tahtsid endale Transilvaania piirkonda
● ründab Austria-Ungarit
● Vajab täiendavat kaitset Venemaalt
● 1918. aasta maiks sunnitakse lõplikult alistuma
● loodeti, et hakatakse kõvasti teenima aga saadi hoopis lüüa Sõda merel
eesmärgiks vastaspoole kurnamine, ära lõikamine resurssidest
loogika - kui suurbritannial toit otsa saab, siis peavad nad alla andma
üksteise blokeerimine merel ● varustamine takistamine Saksamaa toetub peamiselt allveelaevadele
Iirimaa ja Suurbritannia ümbrus kuulutatakse 1915 sõjatsooniks ● 07.05.1915 RMS Lusitania
● 1915 reisijat/1198 sureb (128 USA kodanikud)
● USA esialgu sõtta ei astu Jüüti merelahing 31.05.1916 ● Saksamaa vs Suurbritannia ~160km Taani rannikust läänes
● Britid kaotavad rohkem laevu, aga saksamaa tajub oma väiksemaid kaotusi valulikult
● Saksa pealveelaevastik jääb edaspidi baasidesse
● Saksamaal 1916 lõpus toit otsakorral Saksamaa uuendatud allveekampaania 1917 veebruaris toob USA sõtta ● laiendab allveelaeva kampaaniat Atlandi ookeanil
● USA tajub ohtu merel
● USAs saadakse teatavaks, et Saksamaa püüab Mehhikot kaasata sõtta USA vastu 1917. aasta sündmused
peamine võitlustanner läänerinne
Saksamaa ootab Venemaa kokkuvarisemist


● kõige keerulisem Saksamaa jaoks sõda kahel rindel, ei saa resursse omavahel  jagada ja koondada ● 1917 Saksamaa jaoks lootuskiir, saavad kogu täiega Prantsusmaa vastu olla Venemaal aasta jooksul 2 revolutsiooni ● venemaal tulevad võimule enamlased, tõrjutakse ajutine valitsus
● streigid
● venemaad tahetakse sisemiselt nõrgendada, sakslased saadavad venemaale tagasi  Lenini (vene enamlaste, kommunistide juht) ● Venemaa tõmbab end lõpuks sõjast välja
● Lenini naasmine Venemaale sakslaste plaan Kevadel mäss prantsuse armees suurte kaotuste tõttu ● ei olda nõus kaevikutest lahkuma, liiga paljud surevad, mõttetu
● eeldati et esimene päev sureb 10 000, suri 4x rohkem Itaalia saab Caporetto ümbruselt rängalt lüüa ● Itaalia I maailmasõjas väga nukker
● Itaalia himustab Austria-Ungari alasid
● Itaalia liitub 1915 sõtta Antanti poolel
● Austria-Ungari suudab Itaalia pealetungi ohjeldada
● Rinne püsib pikalt paigal
● Isonzo jõel toimub 12 lahingut
● 265 000 itaallast võetakse vangi, paljud vabatahtlikud, motivatsioon/moraal kadunud 1918. aasta sündmused
8. jaanuaril teeb Wilson õiglase rahu ettepaneku ● mõte tagastada piirkonnad, meresõidu vabadus jne
● anda tagasi neile, kelle huve on rikutud
● alles hiljem saadakse aru et sõda ei ole võimalik võita Bresti rahu Venemaa enamlastega ● Lenin lubas ‘rahu, maad, leiba’
● Venemaa lõpetab Saksamaaga sõdimise
● 1917 algavad rahuläbirääkimised
● Lenin hakkab läbirääkimistel uimerdama, neid venitama, sest mõne aja pärast ehk  moodustuks Saksamaal revolutsioon ja saaksid moodustada Nõukogude Liidu Alates märtsist sakslaste uus pealetung Somme’i all ● esialgse edu järel jõuetus Pöördepunkt 8. august ● sõjaväelased lasevad ringvele müüdi noahoobist selga ○ saksa sõdur väga tugev ja vapper ei taganenud, aga väed kes pidasid pikalt  võitlust reedeti demokraatliku valitsuse poolt ja sõlmiti rahuleping ● sakslased ei saa aru miks alla anti kuna sõda polnud nende territooriumil
● Saksa armee ‘must päev’ Amiens’i juures
● Britid ja prantslased edukalt tankide toel
● Sakslased tõmbuvad Hindenburgi liinile
● novembri kurjategijad - saksamaal need kes pettunud vaherahust, hakkavad valitsust nimetama novembri kurjategijate valitsuseks Septembris on väejuhatusele selge, et Saksamaa on löödud
Saksamaa liitlased kaovad ükshaaval ● Austria-Ungari laguneb ära, jaguneb mitmeks riigiks erinevate rahvuste vahel
● ‘Araabia Lawrence’ ässitab vastuhakku türklastele


● araablased tõusevad türklaste vastu üles Compiegne’i vaherahu 11.11 kell 11:00 ● raudteevagunis kirjutab Saksamaa alla vaherahule, mis neile erilisi õigusi või  privileege ei jäta ● ametisse tuleb demokraatlik valitsus Versaille’s rahu
Rahukonverents Pariisis alates 1919 jaanuarist ● Jaan Poska ka seal, tähtsamates asjades ei osale Kaotajad läbirääkimistel ei osale
Rahu allkirjastatakse 28.06.1919 ● Allkirjastamisest keeldumisel ähvardatakse sõjaga Saksamaa kaotab märkimisväärselt alasid ● taastatud Poola riik võidab alasid tagasi
● Poola saab pääsu merele
● Saksamaa kaotab ~10% territooriumist Piiratakse sõjaväge ● lubatakse Saksamaal alal hoida u 100 000 sõdurit
● ei tohi olla jõulisi relvi (allveelaevad, tankid) Saksamaa peab tasuma reparatsioone ● algul ei panda selget piiri, lihtsalt peavad maksma hakkama
● reparatsioonidest vallandub saksamaal sisekriis Artikkel 231    - Saksamaa on sõjas süüdi ● tegelikult oli sõjas süüdi serblane, kes lasi maha Franz Ferdinandi Sõja tulemused
peamine tagajärg naiste ühiskondliku positsiooni tõus, sest nii palju mehi läks sõtta ja suri 
ära, naised hakkasid tootma sõjamoona ja kindlustasid et ühiskond toimiks
mobiliseeritakse ~70 miljonit inimest ● kaotusi elatakse üle eelkõige suurbritannias, saksamaal ja USAs hukkub ~10 miljonit inimest
Samaaegne gripiepideemia tapab ~50 miljonit ● USA kaotab gripi tõttu rohkem inimesi kui sõjas Naiste roll ühiskonnas suureneb
Tekib ‘kadunud põlvkond’
Sõda tekitab sügavaid vaimseid muutusi
Sõjast kaob rüütellikkus ● mobiliseeritakse miljoneid mehi, kellel ei ole hoiakulist pagasit
● sõda muutub mehaaniliseks tapatööks Merendus, lennundus, soomusvägi
USA tõuseb maailmapoliitikas esiplaanile
Lagunevad mitmed impeeriumid ● 4 suurt impeeriumit lagunevad ja kaotavad alasid Riigid sekkuvad rohkem kodanike ellu Sõja mõju igapäevaelule
Kaupadele ligipääsu takistati


Eksootiliste kaupade sissevedu piiratud (nt kohv)
Ei kuulda enam kirikukelli, sest need sulatatakse mürskudeks jne ümber Revolutsioon Venemaal ja enamlaste tõus võimule
kommunism kui religioon Venemaal süveneva kriisi ilmingud
Tsaariivõimu autoriteet nõrgeneb ● Grigori Rasputini mõju tagajärg
● Rasputini mõrv ei päästa enam olukorda ○ tsaari autoriteet nkn juba kadunud
○ maine väga langenud, sest Grigori Rasputin võetakse õukonda kuna tal on  justkui võime tsaari poja haigust ohjeldad, samas rahvas räägib väga palju 
kuidas see imemees väga liiderlikku elu elab, kui tsaar vägesi juhib siis 
tsarinna mehkeldab Rasputiniga, tsarinna tegelt saksa spioon vms ○ keerulistes oludes hakkab rahvas rohkem erahuvidele mõtlema Majanduslikud probleemid ● toitlustusraskused
● raudteed ummistunud, linna jõuab vähe toitu
● tehasetöötajad rahulolematud Suured kaotused sõjas ● Kogu sõjas Venemaal ~1,7 miljonit langenut
● Sõduritel puudub motivatsioon Vähemusrahvad hakkavad soovima autonoomiat ● hakatakse oma erahuvidele rohkem mõtlema
● enamlaste loosung ‘Rahu, maad, leiba’ kõnetab kõiki Venemaa elanikke Probleemid tekitavad segunedes revolutsiooniks soodsa pinnase Veebruarirevolutsioon
saab selgeks, et tsaarivõimule selles süsteemis kohta ei ole
Ajendiks oli    Petrogradi (    Peterburg) vilets varustatus toiduga ● protestid viletsa olukorra pärast Protestitakse isevalitsuse vastu
Juba alanud tööliste streigiga liituvad massid naistepäeval (23.02 vkj) 08.03.1917 ● tsaarivõim mureneb
● mõni päev hiljem Petrograd protestijate kontrolli all Mässu ohjeldama saadetud sõdurid lähevad ülestõusnute poolele ● vallutatakse politseijaoskonnad, sealt saadakse relvi jne Rahvas relvastab ennast
12.03.1917     on Petrograd ülestõusnute kontrolli all ● Nikolai uurib variante, kui tema asemele astuks nt tema vend või poeg
● uurib rahva arvamust, öeldakse selgelt EI Uus võimukorraldus
Nikolai II - vene tsaar, loobub troonist, arreteeritakse ja saadetakse Siberisse
õukond jäi tähelepanuta ning seal sai Rasputin märkimisväärse koha saavutada


1918 Nikolai II koos perekonnaga lastakse maha enamlaste poolt
kaotatakse auastmed
Tsaar loobub troonist 3. märtsil 1917
Kujuneb    Ajutise Valitsuse     ning    tööliste ja soldatite nõukogude     kaksikvõim ● Venemaa oma ajaloo suurimas vabaduse seisundis
● Petrogradi nõukogust kujuneb Ajutise Valitsuse põhiline konkurent
● Ajutises valitsuses enamlasi ei ole, ei esinda Lenini poliitikat Ajutine Valitsus ei lahku sõjast! ● nende üks suuremaid vigu
● rahva rahulolematus kasvab edasi
● Lääneriigid tunnustavad Ajutist Valitsust Ajutine Valitsus ei otsusta olulisi küsimusi ise vaid teeb panuse     Asutavale Kogule ● Ajutine Valitsus teeb vaid pisikesi muudatusi Ajutise Valitsuse sammud demokraatia suunas suurendavad segadust ● hoidutakse jõu kasutamisest
● tahetakse olla demokraatlik, vabadusi kaitsev
● käitutakse siidikinnastes ka nendega kes probleeme tekitavad
● probleeme tekitav seltskond on Lenin ja enamlased, aga neid ei suruta jõuliselt maha vaid laseb neil olla, see nõrgestab Venemaa olukorda ● Ajutisel Valitsusel põletikukolle, mis segadust tekitab, aga seda ei suruta maha Aprillis jõuab Šveitsist tagasi Vladimir Uljanov ● hakkab kõvasti sõjavastast propagandat tegema
● tema taskud saksa raha täis topitud Venemaa kõige demokraatlikum seis 02.1917-10.1917 Võimu nimel konkureerijad
Konstitutsioonilised demokraadid ehk K-Dd (kadetid) ● tahavad teha Venemaad demokraatlikuks riigiks Sotsialistid-revolutsionäärid ehk S-Rid (esseerid) ● nende fooksuses maarahvas
● toetajatakes maa ja talurahvas
● esseerid lubavad maareformi, ehk maa jagatakse talupoegadele, kellel seda veel  pole, mitte ei taha maad riigistada nagu enamlased ● väga suure toetusega partei
● rahulik arengutee sotsialistliku tulevikuni
● Hiljem partei lõheneb enamlastemeelsete/vastase vahel VSDTP ● Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölistepartei
● jõud, kes mängib end esiplaanile sügiseks
● haarab võimu enda kätte
● jaguneb kaheks, enamlaste tiib juhib Lenin
● Enamlased ja vähemlased
● Enamlaste eesmärgiks proletariaadi diktatuur


○ võim, mis saavutatakse ja mida hoitakse kasutades vägivalda kodanlaste  suhtes ning seda seadus ei keela 1917. aasta kriisi sündmused
kuna ei likvideeri konkurente ehk enamlasi, siis kukub Ajutine Valitsus läbi
Enamlaste propaganda sobib rahva ootustega ● “Rahu! Leiba! Maad!” Juulipäevad- enamlased ‘testivad’ võimu
Kindral Lavr Kornilov otsustab augustis taastada korra ● löövad Peterburis korra majja
● ebaõnnestub, Ajutine Valitsus ja enamlased töötavad vastu Kornilovi riigipöördekatse tõstab vasakpoolsete populaarsust
Enamlaste parteil on tugev organisatsioon ja 350 000 liiget Oktoobripööre
Ajutine Valitsus on kaotanud rahva toetuse
Enamlased otsustavad olukorra ära kasutada
Lenin: “võim vedeles tänaval ja meie korjasime selle üles”
Pööre toimub 24-26.10.1917 (6-8.11 ukj)
Nõukogude kongress moodustab uue vasakpoolse valitsuse ● Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks Lenin Vastu võetakse rahu- ja maadekreet ● Venemaa lahkumine sõjast ja mõisnike omandi likvideerimine
● sõnavabadus likvideeritakse Enamlaste sammud pärast oktoobripööret
maadekreet - maa riigistatakse
rahudekreet - ettepanek õiglaseks ja ausaks rahuks
Toimuvad Asutava Kogu valimised ● kokkutulekut lükatakse edasi, sest valimistel ei saavutanud enamlaste seltskond  enamust, valitsused võitsid esseerid kuna nemad lubavad maad mitte ei võta seda 
ära ● esseerid 38% häältest, enamlased 24%
● Lenin ei taha Asutavat Kogu kuna tal ei ole seal suurt toetust, kaalub seda kohe laiali  saata Asutav Kogu ei toeta enamlaste ettepanekuid ● saadetakse 6.01.1918 laiali Rahvakomissaride Nõukogu kehtestab Gregoriuse kalendri ● 31.01.1918 järel tuleb 14.02.1918 Sakslastega alustatakse detsembris 1917 Brest-Litovskis rahuläbirääkimisi ● Lenin peab rahu vajalikuks kindlustamaks revolutsiooni
● rahu oli ajutiselt vajalik, et saaks oma võimu kindlustada
● paljud tahavad sõda jätkata lootes maailmarevolutsioonile Saksamaal
● Veebruaris 1918 sakslaste pealetung
● sunnib Venemaa karmide tingimustega nõustuma (sõlmimine 03.03.1918) ○ eesti alad saksamaa võimu alla
○ suur tükk euroopast võetakse venemaalt ära


Kodusõda Venemaal
6.12.1917 kuulutab Soome ennast iseseisvaks ● punastele ei meeldi Soome iseseisvumine, tahetakse et soome nendega ühineks
● veebruar-mai 1918 punaste ja valgete vahel kodusõda
● punaseid toetab Venemaa, valgeid Saksamaa (kindral von der Goltz) Paljudes Venemaa piirkondades ei tunnistata enamlaste võimu
valged soovivad taastada Venemaa ühtsust ● enamlased nõrgad, aktsepteeritakse eesti iseseisvumist ja Tartu rahulepingu  sõlmimist Antant hõivab 1918 Venemaa sadamad vältimaks sakslaste kätte minekut
Otseselt Antant enamlasi kukutama ei asu ● Antanti toetus valgetele on kah, ei ründa ega kaitse eriti kedagi
● Avalik arvamus sõjast tüdinenud
● Kardetakse enamlik ideede levimist sõdurite hulgas Enamlaste võit kodusõjas
Valgete vägedel puudub ühtne tegutsemine ● valgeid on palju, aga puudub keskne juhtimine
● Uued piiririigid ei toeta valgeid (ka Eesti) Valgete tegevus häälestab rahva nende vastu
Enamlased kindlustavad võimu Tšekaa ja Punaarmee abil ● tšekaa - salapolitsei (täna KGB) Näljaga võitlemiseks kehtestatakse sõjakommunism ● talupojad rahulolematud, korraldavad vastuhakke
● toitlussalgad röövivad talupoegadelt viimasegi vilja
● olukorda ei paranda ühismajandid
● suur näljahäda Venemaal
● kolhoosid jne osutuvad ebaproduktiivseteks Edu kodusõjas äratab mõtted maailmarevolutsioonist ● Nõukogude-Poola sõda (1920-1921) peatab kommunismi leviku läände
● Riias sõlmitakse Poola ja Nõukogude vahel rahuleping Poliitiline kaart kodusõja järel
puuduvad Valgevene, Ukraina, Moldova
1922 on Punaarmee hõivanud suurema osa kunagisest Venemaast ● Nõukogude Venemaast sai Nõukogude Liit Partisanisõda jätkub veel mõnda aega
Uutest piiririikidest moodustub nn sanitaarkordon
Järgnevat perioodi iseloomustab Nõukogude Venemaa (ja tolle sõprade) vastasseis kogu 
ülejäänud maailmaga Eesti iseseisvumine ja vabadussõda Olukord 1917. aasta alguses
Jaan Poska saab kubermangu komissariks, kõrgeim keskvõimu esindaja
Ajutine Valitsus nimetab Poska Eestimaa kubermangukomissariks


● esimene eestlane sellel kohal
● varasem Tallinna linnapea Ajutisele Valitsusele esitatakse autonoomiaplaan - Eesti alade ühendamine ● kõik eestlastega asustatud alad tuleb ühendada ühte kubermangu Toetusmeeleavaldus Petrogradis 26.03 ● 40 000 osalejat Otsus 30.03 “Eesti    ajutine     omavalitsus” ● Eesti kubermang
● kuni 01.01.1919
● Ajutine valitsus ootab Asutavat Kogu Kõrgeimaks omavalitsusorganiks Maanõukogu (maapäev) ● kubermangukomissari kõrval peab olema nõu andev organ
● Ajutine Valitsus eeldab, et sellel nõu andev roll Poska kõrval Poliitilised jõud Eestis
Maanõukogus tulevad valimised aktiviseerivad erakondi ● et moodustada maanõukogu, mis hakkab Poskale nõu andma
● Poska nägi seda selliselt, et nõukogu on temast tähtsam ja ta kuuletub neile Eesti Demokraatlik Erakond ● 1905 Jaan Tõnissoni asutatud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija
● asutas erakonna, sest 1905 toimub Venemaal revolutsioon ning antakse teatud  poliitilised vabadused Eesti Maarahva Liit (Maaliit) ● põllumehed Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölise Ühistus ● Mihkel Martna, August Rei Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride partei ● Hans Kruus, Gustav Suits Eesti Tööerakond ● Jüri Vilms, Otto Strandmann, Eduard Laaman Juuni-september 1917 valitud Maanõukogus on enamus vasakpoolsed ● enamus reformimeelsed
● nõus ümberkorraldustega
● baltisakslased jäävad oma õigustest ilma, rüütelkonna maapäevadelt võetakse  funktsioonid ära ning need lähevad Maanõukogule Suund autonoomialt iseseisvumisele
Juulis avaldab Maanõukogu toetust föderatiivse Venemaa loomisele ● Eesti oleks osa Vene Vabariigist
● nähakse, et Venemaast tuleb eralduda Augustis 1917 vallutab Saksamaa Riia ● rinnet lükatakse Eesti alale lähemale
● kui sakslased oleks Eesti alad endale võtnud, siis oleks eesti keel ja kultuur kadunud
● kuulutades Eesti iseseisvaks, siis see toob Eesti rahvusvahelisele areenile
● Tõnisson: `Venemaa on surmahaige’ idee liidust Skandinaavia - Balti riikidega
● Esimesed arglikud mõtted iseseisvusest Saksamaa vallutab Eesti saared


Tallinnatööliste ja doldatite nõukogust kujuneb Poska konkurest
Oktoobri keskel enamlastele üle-eestimaalisel nõukogude kongressil enamus ● täitevkomitee juhiks Jaan Anvelt Võim enamlastel
22.10.1917 moodustatakse Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ● Juhiks Viktor Kingissepp
● Võtab Poskalt võimu üle 15.11.1917 ajavad enamlased laiali Maanõukogu ● teised erakonnad, kes Maanõukogus, kogunevad viimasele istungile, lepitakse kokku et Maanõukogu tähtsaim asutus kuni pole veel Asutavat Kogu ● tegevust jätkab Maanõukogu vanemate kogu, võimalik ka põranda all tegutseda
● Maanõukogu kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Rüütelkonnad üritavad ennast jaanuaris 1918 iseseisvaks kuulutada
Asutava Kogu valimised jaanuaris kehtestatakse enamlaste poolt ● inimestele ei meeldi, et maad ei jagata vaid hoitakse riigivõimu käes
● on terroritegusid, kõik häälestab inimesi enamlaste vastu Maanõuogu Vanematekogu nimetab Päästekomite ● saksa võimu all sattumine üsna silme ees
● Päts, Konik, Vilms
● sakslased ei taha eestist midagi kuulda, tahavad saksamaaga ühendada ja tekitada  hertsogiriigi Iseseisvuse väljakuulutamine
sakslased alustavad uut pealetungi 18.02.1918
Eestis olevad eesti väeosad teatasid neutraalsusest ● 1917 alustati rahvusväeosade loomist
● 1918. aastaks diviisisuurune
● loodetakse et rahvusväeosades tuntakse rohkem sidet omavahel ja ollakse oma riigi  eest põhjusega väljas Päästekomiteel puuduvad vahendid rünnaku tõrjumiseks
23.02 Pärnu Endla teatri rõdu
24.02 kuulutatakse iseseisvusmanifest ametlikult välja
Päästekomitee seab ametisse Ajutise Valitsuse ● Päts, Vilms, Poska


Iseseisvusmanifest - kõigile Eestis elajatele,  kuulutati iseseisvaks ja demokraatiliseks 
vabariigiks Saksa okupatsioon
sakslasi kardeti kõige rohkem
Uued okupandid ei tunnusta Eesti iseseisvust ● Eesti jääb saksa riigi politsei võimu alla vms Algab Eesti elu saksastamine ● saksastamist kardeti väga
● teati, et nende efektiivsus oma tegevustes on suurem kui venelastel
● venestamise puhul ei viidud asja lõpuni, aga sakslased on rangemad
● Saksa keel ametiasutustesse ○ Tartu ülikooli avamine saksakeelse ülikoolina
○ õpilased protestivad selle vastu
○ Landesuniversität Oluline kaotus on Vilmsi surm Soomes ● läheb Eesti riigile toetust otsima, aga Soomes kodusõda ning saab seal surma Eesti välisdelegatsioon jätkab tööd
Baltisakslaste eesmärgiks on Balti hertsogiriik Saksa riigi koosseisus ● hertsogiriigi plaan ei teostu Juunis 1918 saadetakse vangilaagrisse Päts
Relvarahu järel antakse võim üle eestlastele Vabadussõja algus
1918 aasta nov pole enamlaste võimu all kogu Venemaa
Sakslased ei soostu andma relvastust ega aita kaitsta Punaarmee vastu ● Ajutine Valitsus hakka 11.11.1918 taas tegutsema
● 19.11 antakse kogu võim Ajutisele Valitsusele üle
● sakslased pigem viskasid relvad ära kui et andsid eestlastele
● kui sakslased Narvast taanduvad Sõjaväe moodustamine vabatahtlikest luhtub ● ei saa sundida riigi eest võitlema kui riik pole end veel tõestanud
● koguneb vaid 2000 meest
● sõjatüdimus
● nõrk usk edusse suure Venemaa vastu Enamlaste seisukoht: Baltimaad tuleb vallutada maailmarevolutsiooni levitamiseks
Narva langeb enamlaste kätte 28.11.1918
Jõulude paiku langevad Tartu ja Tapa (sest raudteejaamad)
Rinne jõuab ~30km Tallinnast
Taustal luuakse Eesti Töörahva Kommuun ● pmst Eesti Nõukogude Liit
● Lenini valitsuse käepikendus
● väitsid, et mitte ei ründa Eestit, vaid aitavad kodusõja ühte poolt
● juhiks Jaan Anvelt
● Kommuuni eesmärgiks tekitada kodusõja muljet
● korraldati massimõrvu


Pööre sõja käigus
Pärast Narva langemist sundmobilisatsioon
Kasvab Kaitseliit
Vabatahtlikud (kooliõpilased)
23.12.1918 sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner
Abi tuleb ka välisriikidelt ● suurbritannia toob relvi
● suurbritannia laevastik võtab kontrolli Soome lahe üle
● Soome (3700 meest), Rootsi, Taani vabatahtlikud
● Soomes lubatakse vabatahtlike kogunemist, riik ise ei saatnud neid
● Rootsi üksus üsna kesine
● Briti laevastik detsembrist Soome lahes
● Britid võtavad kinni ja annavad üle Spartaki ja Avtroili(Vambola ja Lennuk) Admiral Pitka organiseerib soomusronge
Vastupealetung alates 07.01.1919
Veebruari keskpaigaks on Eesti enamlastest vaba ● enamlased otsapidi Võrus, aga surutakse nad eemale
● enamlased ei saavuta edu
● Toime on pandud mitmed veretööd, mh Tartus (19 inimest) piki raudteed rünnakud Narva suunas
soomusrongide toel vallutatakse tagasi Tartu
partisanide salk Puurmani mõisas kasvab 
vastaselt ei tohi survet maha võtta
Kuperjanovi süsteem - kogu aeg pidev rünnak, midu vahepeal saab vastane puhata ja end 
kindlustada
Paju lahingu abil avaneb tee Valka (raudtee) Julius Kuperjanov - oluline väejuht, taktika - vastasele tuleb pidevalt survet avaldada, et 
vaenlane ei jõuaks hinge tõmmata; juhib rünnakut Paju mõisa all, sureb peale seda; Paju 
lahing oli oluline, sest eestlased said Valga raudteesõlme enda kätte ning enamlased ei 
saanud ka Lätiga ühendust pidada Tee võiduni
suured lahingud, aga enamlased surutakse tagasi
eestlased tungivad väljapoole Eesti mõttelisi piire, sõjad väljaspool eestit et ei kurnaks Eestit
Loodud Läti riik on nõrk, toimub saksameelne pööre ● Läti kuulutab end iseseisvaks, aga on kehvemas seisus kui Eesti
● Läti demokraatlik valitsus peab abi paluma nende territooriumil olevatelt saksa  väeosadelt ● kohalikest baltisakslastest koosnev maakaitsevägi ka seal
● kuna Lätil endal vägesid pole, palutakse abi sakslastelt
● kuna sakslased saavad niimoodi võimu, siis võtavad riigi üle
● pannakse võimule saksameelne valitsus
● vahepealsel ajal saksa väed ja läti väed on tõrjutud läti lääneossa, suur osa endiselt  enamlaste kontrolli all ● kevadel jõuavad sakslased Riiga, vallutavad enamlastelt tagasi 


● Sakslased liiguvad põhja, eestlased lõunasse, saavad kokku
● esialgu ei toimu midagi, aga selle asemel et ühiselt minna idasse, puhkeb konflikt,  sest Eesti vägede ülemjuhatus annab korralduse, et saksa väed peavad teatud joone
kaugusele minema, muidu käsitlevad neid vaenlastena ● Läti väesosad olid üle läinud enamlaste poolele Juuni-juuli 1919 Põhja-Lätis konflikt Eesti ja Landeswehri ning Rauddiviisi vahel ● 23.06 edukas Võnnu lahing ○ Võnnus ei toimu lahingut
○ eestlased sisenevad Võnnusse, aga lahingud toimuvad kaares ümber Võnnu ● Lõunarindel toimetav Eesti vägede ülem annab korralduse pidada paraade ja panna  välja lipud (Võidupüha sünd) ● Antanti riik teevad kohustuseks sakslastel ja eestlastel sõlmida rahu
● 03.07 vaherahu järgi pidid sakslased Lätist lahkuma
● Landeswehri sõda osa vabadussõjast, kuhu eestlased läksid kõige suurema innuga ○ sakslased pikalt neid orjastanud, lõpuks oli võimalus minna neile kohta kätte  näitama ● Igasugused plaanid hertsogiriigist saavad lõpu 1919. aasta lõpus vihased kaitselahingud piiridel ● koostöö valgete Loodearmeega vägagi tagasihoidlik
● valgete väed Petrogradi vallutamas, jõud saab otsa, enamlased pressivad tagasi  Narva jõeni, eestlased võtavad neilt relvad ära ja panevad vangilaagritesse, kus nad 
haigustesse surevad ● Eesti pool peab takistama enamlikke väeosasid Tartu rahu
Suvel 1919 likvideeritakse Eesti Töörahva Kommuun ● Lenin näitab sellega justkui nad oleksid nõus eestlasi aktsepteerima Juba septembris esimesed läbirääkimised ● kõik sõlmivad enamlastega rahu korraga
● esialgu rahu ei suudetud saavutada 5. detsember 1919 algavad Tartus uued kõnelused ● Poskas Peamine vaidlusobjekt on piir ● esimesed ettepanekud üsna utoopilised (nt et Ida-Virumaa kõik Venemaale) Relvarahu alates 03.01.1920 ● samal ajal kui käivad rahuläbirääkimised, samal ajal Narvas käib lahing, Venelased  tahavad end Eesti aladele pressida et saaks võimalikult hea rahulepingu ● rahuleping saab Eesti jaoks üsna soodne, venelased ei murra Narvast läbi De jure tunnustus ● esimene juriidiline tunnustus teiselt riigilt Tartu rahulepinguga (tunnustus Nõukogude  Venemaalt) Eesti saab Petserimaa ja Narva jõe idakalda
15 miljonit kuldrubla (11,6 tonni kulda) ● enamus raha läheb ‘kaduma’ mitte Eesti ülesehitamisele Sõjas sureb Eesti poolel ~5000 inimest ● võideldud oli juba aastaid, valitses ebakindlus, aga suudeti end kokku võtta ja  Vabadussõjas kaasa lüüa


Eesti Vabariik sõdadevahelisel ajal
Rahvastik
Loomulik iive on madal
Rahvaarv ● 1922 - 1 108 000
● 1939 - 1 134 000 Rahvastik on võrdlemisi ühesugune ● Eestlasi ~90% Domineerib maaelanikkond  ● 1922 linnades 25%
● 1939 linnades 32,8% Suurim linn Tallinn (145 000 elanikuga 1938. a)
Suurimad rändelained opteerumine ja    Umsiedlung ● opteerumine - Venemaal elavad eestlased saavad teatud aja vältel Eestisse tagasi  tulla ● Sakslased lahkuvad Eestist
● likvideeritakse Eestis baltisaksa rahvakild ja nende kultuur Põhiseadus eesrindlik, sest rahvavõim suur, naistele anti luba valida
Maareform - lõpuks antakse maad millest on unistatud ning võtab enamlastelt võimu ära et 
Eestit õõnestada Olulised reformid vabadussõja järel
Aprillis 1919 valitakse Asutav Kogu ● 120 liiget
● valimisõigus vähemalt 20-aastastel
● Võidavad vasakpoolsed jõus 1919 oktoobris kiidetakse heaks radikaalne maareform ● Riigistatakse kogu mõisate ja kirikute omanduses olev maa
● Baltisakslaste nõrgestamiseks ja kommunistliku propaganda leviku takistamiseks
● Mõisatele jäetakse 50ha mõisasüdamed Võõrandatud maa eest makstakse hüvitist
Luuakse 55 000 talukohta
15. juuni 1920 võetakse vastu põhiseadus ● Vasakpoolsete mõjul jäetakse välja presidendi amet
● Põhiseadus annab äärmiselt palju volitusi parlamendile 100-kohalise riigikogu valimisõigus kõigil vähemalt  20-aastastel kodanikel ● valitakse kolmeks aastaks
● 25 000 kodaniku allkirjaga rahvaalgatusõigus Täidesaatev  võim (valitsus jääb nõrgaks) ● Valitsust juhtis riigivanem, sõltus riigikogu toetusest Poliitiline maastik
Juhtiv poliitiline jõud on Põllumeestekogud ● Paljude juhtivate riigitegelaste erakond
● Päts, Laidoner


Tsentristlik Eesti Rahvaerakond ● Jaan Tõnisson
● Rahvuslikud ringkonnad, haritlased, ka talupoegi
● Tugiala Lõuna-Eesti Poliitiline ebastabiilsus 
Valitsuse eluiga on lühike ● Keskmine 8 kuud ja 20 päeva
● Pätsi valitsus ‘rekordilised’ aasta ja 11 kuud Detsembrimäss 1924
Plaan hõivata strateegilised kohad ja kutsuda appi Punaarmee ● Tondi kasarmud, Balti jaam Rahvas ei tule mässuga kaasa
Mässajad tapavad 21 inimest, hukub 23 mässajat
Hiljem arvukalt surmaotsuseid sõjakohtust 
Poliitiliste jõudude vahel tekib haruldane üksmeel
detsembrimässu järel Eesti kommunistidel 2 võimalust, hukatakse või pannakse pikaks ajaks
vangi, need kes pandi vangi jäävad ellu