Ajalugu - I MS sündmused (0)

1. Esimese maailmasõja algus

Põhjused

Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani “püssirohutünn”
Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid
Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne
Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid : polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi
Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia : valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle

Ajend

Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 ( tapeti nii Franz kui tema naine Sophie )

• Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip
  

Franz Ferdinand

• Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog
  
• Tapeti Sarajevos terroristi poolt (sõja ajend)
  

Sõja algus

28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja
29. juulil kuulutas Venemaa välja üldmobilisatsiooni
30. juulil Austria-Ungari kuulutas üldmobilisatsiooni ja Saksamaa “sõjaohuolukorra”
1. aug kuulutas Saksamaa sõja Venemaale, 3. aug Prantsusmaale, tungiges ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.
23. aug Antandi poolel astus sõtta Jaapan, vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas
29. okt Saksamaa ja A-U poolel astus sõtta Türgi
Peagi 34 riiki. Kõrvale jäi vaid Itaalia

Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis:

Nelikriik ( keskriigid ): Saksamaa, Austria-Ungari,Türgi, Bulgaaria
Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tšernogooria, Itaalia, Rumeenia

Sõdivate poolte plaanid

Saksa sõjaplaan – nimetati kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi
Schlieffeni plaan:Prantsusmaa kiire purustamine Belga ja Luxemburgi kaudu 39 päevaga, seejärel väed paisata Venemaa vastu, kogu sõda võita 3-4 kuuga
Prantsusmaa plaan 17: loodeti tugevale kindlustusvööndile, Elsass-Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale, kandvaks ideeks oli hoogne pealetung
Inglismaa plaan: Iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks vaid Prantsusmaa vägedega, korpuse suuruseks planeeriti 70 000 meest
Venemaa plaan: Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14. päeval Ida-Preisimaad (esimene rünnakusuund), teine rünnakusuund Galiitsias Austria-Ungari vastu
Austria-Ungari plaan: koondas sõjajõud kahte ossa – suurem Venemaa vastu, väiksem Serbia vastu

1914. aasta sõjategevus läänerindel

• algas 2. augustil Sakslased hõivasid suurema vastupanuta Luxemburgi
  

• 4. augustil Saksamaa sissetung Belgiasse: tugev vastupanu, kättemaksuks belglaste hukkamised, lasti külade viisi belglasi maha, avalik arvamus Saksamaa vastu (levisid jutud üle maailma sakslaste metsikustest Belgias)
  

• 21.-25. aug piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa, paisati tagasi Pariisi lähedale
  

• 2. sept jõudsid sakslased 35 km kaugusele Pariisist
  
• Septembri algul Marne´i lahingus pandi sakslaste liikumine seisma
  
• Algas positsioonisõda - kaitserelvad olid ründerelvadest tõhusamad
  

1914. aasta sõjategevus idarindel

Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad

• 17. august alustasid 2 vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale
  

Saksamaa armee etteotsa määrati kindralid Hindenburg ja staabiülemaks Luddendorff

• Suutsid ühe Vene armee purustadai Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma
  

Galiitsias kandis Austria-Ungari suuri kaotusi Vene vägede tõttu. Saksamaa tõi osa vägesid läänerindelt idarindele ning koos A-U vägedega alustasid pealetungi Varssavile. Saksamaa sekkumine päästis hävingust. Aasta lõpuks olukord stabiliseerus – muutumata positsioonisõjaks nagu läänerindel

2. Sõjategevus 1915-1917

Positsioonisõda

1915. a alguseks oli läänerindel välja kujunenud positsioonisõda, mille põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja -vahedid (okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad.
Hästi kindlustatud kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda. Olukord muutus hiljem tankide kasutuselevõtuga.
Ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati punkrid.

Mürkgaas

1915.a. aprillis kasutasid Saksamaa väed Ypres´i juures mürkgaasi inglismaa vastu. Inglased kandsid raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa.
Hiljem võeti kasutusele gaasimaskid mürkgaaside vastu

Tankid

15. sept kasutasid inglased Somme´i lahingus tanke
Purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat
Inglastel õnnestus sakslaste kaitsest mitme kilomeetri ulatuses läbi murda, kuid saavutatud edu ei suudetud õigel ajal ära kasutada

Sõda merel

1915 veeb alustas Saksamaa allveesõda: meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks. Sakslaste allveelaevad lasid põhja kõik alused

3. Eluolu suure sõja ajal

Muutused ühiskonnas

Sõda kurnas ühiskonda: mobiliseeritud üle 50 miljoni mehe, töökohustus, elatustaseme langus, toidupuudus , epideemiad
Sõjavaimustusest tüdimuseni: pahameel, deserteerumine rindelt
Rahvuslik vabadusvõitlus: rahvuslikud üksused, iseseisvuslootused
Sallimatus muulaste vastu: rahvusvähemuste olukorra halvenemine, juudipogrommid, etniline puhastus
Naiste olukord: pidid ise hakkama saama, pere eest hoolitsemine ,meeste töö – tehastes ja kaevandustes – palka said tunduvalt vähem, naiste iseseisvumine, tõstis nende eneseteadvust ja ühiskondlikku tähtsust, meestega võrdsete õiguste idee
Sõjamajandus: riiklik majanduse reguleerimine, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, anti tellimusi peamiselt suurettevõtetele, väikeettevõtted laastusid, kontroll ressursside jaotamise üle riigil, maksukoormuse kasv, inflatsioon (säästud nullistusid)
Euroopalike väärtuste kriis: isikuvabadused (värbamine), usinus, kokkuhoidlikkus (säästud), religioon (õudused, vapustused), võrdõiguslikkus (sõjast rikastujad)
Suurenesid sotsiaalsed pinged: süüdistati rikkureid, levisid vasakpoolsed vaated

Igapäevaelu sõja ajal

Toiduainete nappus

• eriti Saksamaal ja Austrias
  
• piirati kalatoodete, muna, suhkru ja kartuli tarbimist, kartul asendati naeriga
  
• toidupuuduse leevendamiseks keemiatööstus, mis asus tootma erastsuskaupu
  
• järjekorrad
  
• toidunormid
  
• kaardisüsteem
  
• 1917 algas nälg, millele lisandusid epideemiad
  

Esmatarbe -kaupade nappus

• karmid normid – kaardisüsteem
  
• ersatskaubad (kuivatuspaberist sidemed jne)
  

Sõda ja tsiviilelanikkond (okupatsioon ja vägivald)

Belgias sakslaste julmused

• võeti hulgaliselt pantvange
  
• hukati neid kättemaksuks Saksa sõdurite ründamise eest
  
• Belgia majandus läks täielikult Saksa sõjamasina käsutusse
  

Vene vägede edasitungi Austria-Ungari territooriumil saatsid juudipogrommid (arveteõiendamine kohaliku juudi elanikkonnaga), keda süüdistati spioneerimises

Etniline puhastus

1915. aastal Armeenias tapeti Türgi vägede poolt üle 1,5 miljoni inimese
Armeenlased kristlased (Türgi keeldub Armeenia genotsiidi tunnistamast)
Türgi vägede aktsioonide põhjuseks oli armeenlaste vägivald türklaste vastu Vene vägede pealetungi perioodil

“Kadunud põlvkond”

Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga.
Väärtushinnangud purustatud – tõmbusid elust tagasi, suhtudes enda ümber toimuvasse passiivselt.
Osadele tundus, et nende ohvrimeelsust polnud hinnatud – pahameel valitsuse vastu.

Sõjatehnika areng

Kiiresti arenes keemiatööstus - täiustati pea kõiki relvaliike (keemiarelvad)
Mereväes allveelaevastiku areng
Kiiresti arenes lennuvägi

• sõja algul luurelennud, hiljem juba lahingud
  
• kerkisid esile vastase hävitamisega silma paistnud õhuässad
  

Uue relvana tank

• sakslased võtsid kasutusele tankitõrjerelvad
  
• arvasid, et tegu mõttetute relvadega
  
• seetõttu sakslastel tanke polnud
  

4. Venemaa kokkuvarisemine .

Kriisi küpsemine

• Rahutused sõjaväes: vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärmist
  
• Majanduslik kaos : tööjõu- ja toorainepuudus, transpodi- ja kütusekriis, sõja raskused, näljamässud suuremates linnades
  
• Keisrivõimu autoriteedi langus: moraalne laostumine (sümboliks Rasputin)
  
• Rahulolematuse üldine kasv: Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Rahvuslikud vastuolud lõhestasid Venemaad. Töölisliikumise aktiveerumine, palju juurteta maarahvast tulnud linnadesse.
  

Veebruarirevolutsioon

• Ajendiks vilets varustamine toiduainetega
  
• 23. Veebruaril tulid naistepäeva tähistades tänavatele tuhandes naised – nõuti leiba ja sõja lõpetamist.
  
• Ülestõusud, sõjavägi läks ülestõusnute poolele ning 24. Veebruariks 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes.
  
• Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega kuid ka need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni
  
• 3. märts 1917 Nikolai II loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele.
  

Kaksikvõim

Kujunes välja Keisrivõimu langemise järel
Ajutise valitsuse kõrval tekkisid ka tööliste ja soldatite nõukogud (ühel pool Ajutine Valitsus, teisel pool tööliste ja soldatite nõukogud)
Ajutine Valitsus lubas kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Sõda Saksamaaga jätkus.

Tähtsamad parteid

• Konstitutsioonilised Demokraadid (kadetid) – nägid Venemaad demokraatliku vabariigina, olid enamuses Ajutises Valitsuses, oli mõjukaim kodanlik partei
  
• Sotsialistid-revolutsionäärid ( esseerid ) – kontrollisid Nõukogude tegevust, nägid Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järkjärguliste reformidega. Eriti suur mõju talurahva hulgas.
  
• Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlik osa (vähemlased) – lähenesid vaadetelt esseeridele, suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas.
  
• VSDTP marksistlik organisatsioon ( enamlased ) – oli liikmete arvult teistest väiksem aga paremini organiseeritud. Eesmärgiks kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa.
  

Oktoobripööre

• 25. oktoobril võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. (suuremat vastupanu ei osutatud, pealinlased suhtusid toimuvasse suht ükskõikselt)
  
• 26. oktoobril moodustati nõukogude valitsus e Rahvakomissaride Nõukogu (enamlased ja vasakpoolsed esseerid) eesotsas Leniniga.
  
• Võeti vastu rahu- ja maadekreet – (pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.)
  
• Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks.
  
• Detsembris tuli kokku Asutav Kogu – ülekaalus esseerid.
  
• 6. jaanuaril 1918 ajasid enamlased selle laiali ja viskasid esseerid valitsusest välja. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagrisse.
  
• Kehtestati üheparteisüsteem.
  

Bresti rahu

• 1917. novembris algasid rahuläbiraakimised Saksamaaga Brest -Litovskis. Sakslased nõudsid Poolat ja Ukrainat. Enamlased lootsid läbirääkimisi venitada kuni Saksamaal algab revolutsioon .
  
• 17. veebruaril 1918 alustasid sakslased pealetungi – hõivates Balti riigid ja Ukraina
  
• 3. märtsil nõustusid enamlased alla kirjutama Bresti rahule – Venemaa kaotas veerand elanikkonnast, neljandiku tööstusest ja kolmandiku põllumajanduslikust maast. Seda pidas Lenin ajutiseks
  
• Inglismaale ja Prantsusmaale oli Venemaa väljumine sõjast raskeks hoobiks. Saksamaa oli käed idas vabastanud ning võis sõja lõpetamiseks korraldada läände ühe otsustava rünnaku.
  

Grigori Rasputin

• Pühamees (oskas ravitseda ja oli usklik )
  
• Erakordne mõju keisriperekonnale
  
• Tapeti ära (mitu korda)
  

Lenin

• Saksamaa toetusel toimetati aprillis Venemaale enamlaste liider Vladimir Uljanov Lenin.
  
• käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudis sõjast väljaastumist ja võimu andmist Nõukogudele
  
• Suvel kukkus läbi Ajutise Valitsuse algatatud pealetung idarindel
  

Kerenski

• Ajutise Valitsuse etteotsa tõusis Aleksandr Kerenski .
  
• Hea kõnemees, nõrk organisaator
  
• Vahetas Ajutise Valitsuse koosseisu
  

Kornilov

• Suvel üritas sõjalist riigipööret (Kerenski surus selle maha enamlaste abiga)
  
• armee ülemjuhataja ( kindral )
  

5. Sõja lõpp

USA sõttaastumine

• 6. aprillil 1917 kuulutas USA Saksamaale sõja.
  
• Põhjused: olid Antandi poolt, USA kaubalaevade kaotused, Lusitania uputamine, metsikused Belgias, sakslaste alustatud alveesõda.
  

Wilsoni 14 punkti

• 8. jaanuaril Wilsoni ettepanek sõlmida õiglane rahu, Saksamaa lükkas ettepaneku tagasi
  
• rahvuste enesemääramisõigus
  
• relvastuse piiramine
  
• salajase diplomaatia kaotamine
  
• avalike rahukõneluste korraldamine
  
• Rahvasteliidu loomine
  

Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemine

• 21. märtsil 1918 Saksa pealetung Somme´i all (Sakslased kaotasid viiendiku algkoosseisust, levima hakkas “ hispaania gripp”)
  
• 18. juulil läksid liitlased vasturünnakule.
  
• 8. augustil Saksa armee “must päev” ( Kanada ja Austraalia korpused 600 tanki toetusel purustasid sakslased Amiensi juures)
  
• Sakslaste võitlusvaim oli murtud .
  
• Järjest rohkem saabus ameeriklasi
  
• 29. septembril tegi Saksa väejuhatus keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi.
  
• 29. septembril alustas Bulgaaria vaherahuläbirääkimisi
  
• 30. oktoobril kirjutas Türgi alla vaherahule
  
• 3. novembril kapituleerus Austria-Ungari
  

Compiegne´i vaherahu

• 11. November Compiegne `i metsas
  
• Lõpetas I maailmasõja
  
• Tingimused:
  

• Saksamaa viib väed välja kõigilt okupeeritud territootiumitelt, Reinimaalt ning Elsassist ja Lotringist.
  
• Sakslased pidid andma oma sõjavarustuse üle oma liitlastele , kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik
  

Pariisi rahukonverents

• 18. Jaanuar 1919
  
• Võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki
  

Versailles´i rahuleping

• 28. Juuni 1919
  
• Tingimused:
  

• Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist,
  
• vähendama sõjaväe 100 000 mehele,
  
• ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust
  
• Keelati omada lennuväge ja allveelaevu
  
• Piirangud laevastiku suurusele
  
• Tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone
  
• Reini jõe piirkond kuulutati demilitariseeritud tsooniks ja liitlased okupeerisid selle 15 aastaks
  

Maailmasõja tagajärjed

• hukkus u 10 milj, u 20 milj haavatut
  
• vaimselt kannatas terve põlvkond
  
• kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa – tekkisid uued rahvusriigid
  
• muutus jõudude vahekord – algas USA esiletõus
  
• demokraatia kriis – äärmuslike jõudude tugevnemine
  

6. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine

Uute riikide teke

6. dets 1917 iseseisvus Soome, Vene enamlaste vastane valitsus oli sunnitud sellega leppima

• Soomes juhtis enamlastevastast võitlust Carl Gustav Mannerheim
  
• 1918 mais said enamlased lüüa
  

16. veeb 1918 Leedu
24. veeb 1918 Eesti
1918 sügisel kuulutasid ükesteise järel vabas end Tšehhoslovakkia, Poola, Ungari, Serbia- Horvaatia -Sloveenia kuningriik (Jugoslaavia)
18. nov 1918 Läti
Ka Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia kuulutasid välja iseseisvumise
Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Ungaris tulid võimule enamlased, kuid nende võim lämmatati. Soomes kukutasid kohalikud kommunistid Venemaa toetusel seadusliku valitsuse.

Kodusõda ja interventsioon

1917 a lõpul keeldusid paljud Venemaa piiirkonnad Petrogradi uusi kommunstlikke võimumehi tunnustamast (keeldusid enamlastele allumast)
Esialgu õnnestus enamlastel vastuhakud maha suruda, 1918.a. kevadel puhkes kodusõda uue hooga
1918 23. veebruaril loodi Punaarmee
Mitmel pool loodi nn “valged valitsused”

• eesmärgiks ühtse Venemaa taastamine
  

Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antanti interventsiooni

• 1918 Venemaa sadamad – Murmask, Vladivostok, Musta mere sadamad ja osa Taga Kaukaasiast.
  
• 1918 lõpul Inglise laevastik Läänemerel
  

Punane ja valge terror

1918 juulis mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perekonnaga (Lenini korraldusel)
1918 sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori

• Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee (tšekaa), eesotsas Dzeržinski
  

• Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid , tapmised sagenesid
  

Vastukaaluks valge terror
Kokku hukkus 8-12 miljonit inimest
Enamlaste edu võtmeks: õnnestus muuta Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks, koondasid kõik ressursid kodusõja võitmiseks

Sõjakommunism

Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu suurte teenuste eest
Toiduaineid ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritult, kokkuostu asemel hakati toiduaineid konfiskeerima - sellega tegelesid relvastatud toitlussalgad
Novembris tühistati Bresti rahu ja algas kaotatud alade tagasivallutamine
Arvati, et puhkeb maailmarevolutsioon
Brest rahuleping kuulutati kehtetuks ja Punaarmee marssis läände

Vabadussõda

28. nov 1918 ründas Punaarmee Narvat
1919 algul eestlaste vastupealetung
1919 juunis Landeswehri sõda - Eesti aitas Lätis võimule rahvusliku valitsuse
5. dets algasid rahuläbirääkimised - selle ajal proovis Venemaa korduvalt Narva rinnet läbi murda
3. jaan 1920 lõppes sõjategevus - alles rünnakute läbikukkumise järel nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetama

Tartu rahu

2. veebruar kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvumist

Landeswehr

1919. a. juunis sattusid Eesti-Läti väed Põhja-Lätis nn Landeswehr ’i sõjas kokku Lätis võimule pürgiva von der Goltziga. Saksa väed löödi puruks ning Lätis taastati rahvus
Felix Dzeržinski - Erakorralise Komitee juht (eesotsas)
Lev Trotski - Lev Trotski juhtimisel muudeti Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks. Peamiseks löögijõuks läti kütipolgud
Aleksandr Koltšak - admiral valgete eesotsas, kuulutati Venemaa valitsejaks
Anton Denikin - kindral Lõuna-Venemaal Venemaa kodusõjas
Nikolai Judenitš - kindral, kes üritas Eestile tuginedes Petrogradi vallutada
Mahno - Ukrainas tegutsenud anarhist ‘’batka’’ Mahno, etendas olulist osa Denikini purustamisel ning Krimmi vallutamisel
Pilsudski - Poola juht, kes ründas pealetungivat Punaarmee tiiba, tulemuseks lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti seejärel Poolast välja
Peter von Wrangel - admiral, kelle võimul oli Krimmi poolsaar (1920. a. lõpuks oli valgete kätte jäänud ainult Krimmi ps), Punaarmee hõivas lahingutega kogu poolsaare, Wrangelil õnnestus suurem osa oma vägedest evakueerida