Ajaloo konspekt I MS ja Eesti iseseisvumine (0)

 Ajaloo KT I MS ja Eesti iseseisvumine Mõisted:  1) Imperialism - suurriikide poliitika, mille eesmärk oli saavutada maailmas võimalikult suur mõjuvõim, sh majanduslik + koloniaalvallutused (võimalikult palju asumaid) 2) Antant -  1904 loodud Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa vaheline sõjalis- poliitiline liit. 3) Kolmikliit - 1882 loodud Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vaheline sõjalis-poliitiline  liit.(1915 Itaalia lahkub, liituvad Türgi ja Bulgaaria) 4) Revolutsioon - poliitilise süsteemi kukutamine jõuga suure osa elanikkonna poolt,  millega kaasneb massiline vägivald ja mis viib sageli kodusõjani 5) Riigipööre - äkiline võimuhaaramine, massilist vägivalda tavaliselt välditakse Isikud:  ● Nikolai II - Vene tsaar (1894-1917); 3.märts 1917 astus tagasi; loobus troonist; võim  läks Ajutisele Valitsusele; 1918 hukati kommunistide käsul; kuulutati pühakuks ● Vladimir Lenin - Vene kommunist ja revolutsionäär; korraldas 1917 oktoobris  riigipöörde; Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi juht 1917-1922 Maailm enne I MS:  ● Globaliseerunud maailm, majanduslikult tihedalt seotud
● Enneolematu majanduskasv
● Suurriikide vahelised liidud, üksteise vastu suunatud huvid
● Rahvuslike tunnete tõus mitmetes suurriikides - autonoomia soov Töölisliikumised:  ● Revisionistid: sotsialismi (suurema võrdsusega ühiskond) on võimalik jõuda reformidega
● Vene enamlased e bolševikud e kommunistid: sotsialismi kehtestamine vägivaldse  revolutsioonida, seejärjel palgatööliste diktatuur ● Tsentristid:  kesktee revisionistide ja enamlaste vahel
● Anarhistid: olid kõigi valitsemisvormide ja riigi vastu, samas pooldasid ühiskondlikku  võrdsust. Suurriikide sõjalis-poliitiliste liitude EESMÄRGID:  Kolmikriigid  Antant ● Saksamaa: saada uusi kolooniaid,  Prantsusmaa purustamine, mõjuvõim 
Euroopa mandril, suurendada 
sõjalaevastikku ● Austria-Ungari: tugevdada oma  seisundit/mõjuvõimu Balkani 
poolsaarel, vastuolud Serbiaga, mis 
proovis ühendada lõunaslaavlasi ● Türgi: otsis toetust Venemaa ja Itaalia vastu ● Suurbritannia: ei soovinud  Saksamaa mõjuvõimu kasvu Euroopa 
mandril ning kolooniate 
ümberjagamist, millega Saksamaa 
saaks laiaulatusliku võimu maailmas ● Prantsusmaa: piirata Saksamaa  mõjuvõimu kasvu Euroopas, saada 
Elsass-Lotringi ala ● Venemaa: ei soovinud Saksamaa  muutumist juhtivaks Euroopa 
suurriigiks, soovis kontrollida 
Konstantinoopolit ja Dardanelle, 
toetada Serbiat I MS põhjused: 


● Puudusid rahvusvahelised organisatsioonid, mis reguleerivad kriise (tänapäeval nt ÜRO)
● Ohu alahindamine - ei peetud maailmasõda võimalikuks
● Sõja romantiseerimine - selle ülevaks pidamine
● Sõjaline mõtlemine oli diplomaatiast kaalukam - suurriikidel olid koostatud sõjaplaanid,  mis olid täpsed ja jäigad.  (I MS ajend: ) ● 28. Juuni 1914 - Serbia terroristid tapsid Austria-Ungari troonipärija, kes külastas  impeeriumile kuuluvat Sarajevot, mahitajaks oli Serbia riik.  I MS algus:  ● Serbia sattus AU surve alla
● Serbiat toetas Venemaa
● AU sõjakuulutus Serbiale
● Venemaa üldmobilisatsioon
● Saksamaa nõudis mobilisatsiooni lõpetamist
● Venemaa ei allunud
● Saksamaa kuulutab Venemaale sõja
● Saksamaa tungib Venemaale ja Prantsusmaale (rikub Belgia neutraliteeti)
● Suurbritannia astub sõtta Sõjapiirkonnad/Sõjategevus:  ● Lääne-Euroopa - Saksamaa pealetund peatus 1914. A sügisel, algas positsioonisõda
● Ida-Euroopa - rinne Saksamaa+ AU ja Venemaa vahel, sõda oli liikuvam kui läänerindel
● Türgi - 1915 Suurbritannia, Pr, Austraalia ja Uus-Meremaa üritasid vallutada Musta  mere ja Vahemere väinasid. Pidid Türgi vastupanu tõttu taanduma. Gallipoli operatsioon. ● Aafrika
● Araabia maad (Muutused liitlassuhetes:) ● 1915- Türgi ja Bulgaaria ühinesid Keskriikidega, Itaalia läks Antanti poolele üle (I MS sõjapidamise üldine iseloomustus:) ● esmärk Evastane välja kurnata ja sundida sõjast loobuma
● Allveesõda, nt Saksamaa kasutas seda nii sõjalaevade kui ka varustuslaevade vastu
● Positsioonisõda kujunes välja mitmel pool, sest kaitserelvad olid tugevamad kui  ründerelvad ● 1916. a võttis Suurbritannia kasutusele tankid, millega vastase kaitse positsioonidest  läbi murda ● 1915 - esimest korda võeti maailmasõjas kasutusele keemiarelvad
● Lennuvägi - alguses luure, seejärel õhulahingutes olulisel kohal. Sõjategevus 1917-1918:  ● Nov 1917 -Enamlaste ettepanek sakslastele alustada rahuläbirääkimisi
● Märts 1917 - Saksamaa-Nõukogude Venemaa rahuleping. Saksamaa koondas väed  läänerindele, 21.03.18 - Saksamaa katse läänerindel Somme’i juures läbi murda 
ebaõnnestus.  Saksamaa kaotuse põhjused:  ● Majanduslik seis halvenes
● USA lisajõudude saatmine 1917


● 8.08.19 Amiens’i juures Saksamaa sai lüüa, liitlaste eeliseks olid 600 tanki
● Saksamaa mõistis, et ei suuda sõda võita (Sõja lõpetamine: ) ● Saksamaa sõjaline ebaedu pani tema liitlasi sõjast väljuma
● Rahuläbirääkimisi alustasid Bulgaaria ja Türgi
● Lagunes Austria-Ungari riik ja armee
● 11.11.1918 Compiegne’i vaherahu sõlmimine Saksamaa ja liitlaste vahel
● Nov 1918  Saksamaal puhkes revolutsioon, mis kukutas keisri Versailles’ rahuleping:  ● 28.06.1919- Antanti riikide rahuleping Saksamaaga, kes kaotas I MS. 
● Tingimused: 1) Saksamaa võis omada kuni 100 000st sõjaväge, ei võinud omada  allveelaevu ja õhuväge 2) Pidi tasuma sõjavõitjatele reparatsioone 3) Elsass-Lotringi 
piirkond loovutati Prantsusmaale 4) Alade loovutamine Leedule, Poolale, Taanile 5) 
Reinimaa demilitariseerimine I MS poliitilised tagajärjed:  ● Impeeriumite lagunemine, rahvusriikide teke
● Rahvaste enesemääramisõiguse sõnastamine (Rahvaste õigus määrata oma poliitiline  saatus) ● Rahvasteliidu moodustamine (pidi olema rahvusvaheline organisatsioon, mis aitaks  riikidevahelisi tülisid lahendada) ● Lagunenud impeeriumid: Vene impeerium, Austra-Ungari, Türgi Osmanite impeerium. 
● Uued riigid: Nõukogude Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, Türgi,  Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia ● USA esiletõus suurriigina, Nõukogude Venemaal kodusõda Venemaa 1917. Aastal :
 Veebruarirevolutsioon:  ● Venemaa MS-st kurnatud
● 1917 veebruar - pealinna Petrogradi ei suudetud varustada leivaga, mis muutus  avalikuks vastuhakuks ● Sõjavägi saadeti protestjate vastu, kuid läks üle protestjate poolele
● Massiliikumine muutus revolutsiooniks
● Selle tulemusel hakkas kehtima Venemaal kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite  nõukogu + Ajutine Valitsus Bolševike riigipööre:   ● 24.10.17 öösel hõivasid bolševike relvastatud salgad Petrogradi tähtsamad punktid
● 25.10.17 moodustati esimene bolševike valitsus Rahvakomissaride Nõukogu, mille  esimeheks sai Lenin Bolševike muudatused valitsuses/Diktatuur:  ● Lenin ja bolševikud keelasid kõik erakonnad ning hakkasid rajama üheparteisüsteemiga  esimest kommunistide võimu all olevat riiki ● Algas poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine
● Algas kodusõda 1918-1921


Eesti iseseisvumine:  1) 1917. Veebruarirevolutsioon - langes tsaarivõim, võimaldas Eesti poliitikutel nõudmisi  esitada 2) 1917 märts - Eesti ala sai Venemaa koosseisus autonoomia, Eesti alal moodustati  Maapäev e valitud esinduskogu 3) 1917 aprill/mai - Vene armee koosseisus moodustati eesti rahvusväeosad, sest vene  armee moraal oli madal, sõjakogemusega eestlaste koondamine 4) 1917 oktoober - enamlaste riigipööre + võimu ülevõtmine Tallinnas; 
5) 15.11.1917. Eesti Maapäev kuulutas end kõrgemaks võimuks, mis näitas iseseisvumise  mõtte levikut 6) 1918 jaanuar - Eesti poliitikute tahe iseseisvus esimesel võimalusel välja kuulutada
7) 18.02.1918 -  Saksa vägede pealetung, enamlaste taganemine Eestist. “Võimaluste  aken” iseseisvuse väljakuulutamiseks 8) 23.02. 1918 - Iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus (Päästekomitee - Päts, Konik, Vilms)
9) 25.02.1918 - Saksa vägede saabumine. Saksa okupatsioon
10) 28.11.1918 Punaarmee pealetund Eestile, Vabadussõja algus Vabadussõda 1918-1920:  Eesti Vabariik  Vaenlased ● EV rahvavägi
● Suurbritannia
● Soome vabatahtlikud
● Antanti riikide survel toetas Eesti Vene kodusõjas Vene valgete loodearmeed ● Läti üksused ● Nõukogude Venemaa punaarmee
● Baltisakslaste Landeswehr
● Vene valgete sõjapealik Sõjategevus:  Nõukogude Venemaaga Landeswehriga ● Põhjuseks oli N. -Venemaa eesmärk  taasliita Eesti ala ● Nov-dets 1918 Eesti rahvaväe  taganemine ● Suurbritannia abi saabus dets
● Eesti vastupealetund, veeb 1919,  Eesti ala vabastatud  ● Eesti viis sõjategevuse Läti alale, et  võidelda seal punaarmeega ● Asutava Kogu valimised - see pidi  kindlustama riiklust, koostama 
põhiseaduse ning otsustama eestlaste
maa jagamise üle ● Antant sundis Eestit vene kodusõjas  valgete loodearmeed toetama ● Loodearmee ebaedu tõttu võttis Eesti  neilt relvad ● N.- Venemaa sai aru, et Eesti  ● Landeswehr ja Saksa üksused olid  kukutanud Läti rahvusliku valituse, 
võitlesid samaaegselt NVenemaa 
vastu ● Eesti pidas LW endale ohtlikuks, LW  nõudis Eesti vägede lahkumist Põhja-
Lätist ● Juuni 1919 - Eesti vägede ja LW  kokkupõrked, lääneriikide vahendusel 
vaherahu ● 19.06.1919 - LW uus pealetung
● 23.06-1919 - Eesti- Läti ühisrünnak  Võnnu*(Cesis) lähedal, seejärel LW 
taganemine Riiani ● Lõppes lääneriikide vahendatud  rahusõlmimisega *Eesti kuulutas 1934. A võidupühaks.


vastupanu ei murdu ● 2.02.1920 - Eesti ja NVenemaa vahel  TArtu rahu: 1) Venemaa loobus 
õigustest Eesti alale 2) Riigipiiri 
sätestamine 3) Eesti sai 15. Milj rubla