jaa 24.jaa 25.jaa 2.veebr 24.veeb 27.veeb 28.veeb 4.märts 5.märts 8.märts 10.märt 11.märt 12.märt 13.märt 14.märt 17.märt 18.märt 19.märt 20.märt 22.märt 10.apr 15.apr 16.apr 17.apr 18.apr 19.apr 21.apr 22.apr 23.apr 24.apr 25.apr 26.apr 27.apr 28.apr 29.apr 30.apr 1.mai 2.mai 3.mai 4.mai 6.mai 7.mai 8.mai 9.mai 10.mai 11.mai 12.mai 13.mai 14.mai 15.mai 16.mai 17.mai 18.mai 19.mai 22.mai 23.mai 25.mai 27.mai 30.mai 1.juuni 3.juuni 4.juuni 5.juuni 6.juuni 7.juuni 8.juuni 9.juuni 10.juun 11.juun 12.juun 13.juun 14.juun 15.juun 16.juun 17.juun 18.juun 19.juun 20.juun 21.juun 24.juun 25.juun 26.juun 27.juun 28.juun 29.juun 30.juun 1.juuli 2.juuli 3.juuli 4.juuli 5.juuli 9.juuli 15.juuli 18.juuli 20.juuli 21.juuli 22.juuli 23.juuli 25.juuli 26.juuli 27.juuli 29.juuli 30.juuli 31.juuli 1.aug 2.aug 3.aug 4.aug 5.aug 6.aug 7.aug 8.aug 9.aug 10.aug 11.aug 12.aug 13.aug 14.aug 15.aug 16.aug 17.aug 18.aug 19.aug 20.aug 21.aug 22.aug 23.aug 24.aug 25.aug 26.aug 27.aug 28.aug 29.aug 30
püld 2,3 mg P/l püld 0,05 mg P/l püld Qsegu 7,50 hea kvaliteeeeeeeeeeeeeet BHT 4,58 bht 5 mg O2/l Nüld 4,67 nüld 3 mg N/l Püld 0,29 püld 0,08 mg P/l hea kvaliteet 5 mg O2/l 3 mg N/l 0,08 mg P/l jaan veeb mär apr mai juun juul aug sep 6,1 5,6 6,7 8,6 10,8 10,2 10 9,4 8,8 10.mai 10.sept vooluhulk 0,5 m^3/s üldfosfor 0,1 mg/l üldfosfor 0,04 mg/l üldfosfori keskmine kons üldlämmastik 4,1 %
, millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nim. Ühinenud Rahvasteks Vastupanu SAKSAMAALE 1942 alustaid Briti väed vastupealetungi Egiptuses, neid abistas USA Saksa-Itaalia väed sunniti Põhja-Aafrikas alistuma. Sakslastele oli idarindel suur ebaõnnestumine Stalingradi lahing, kus saadi luau ning kaotati palju mehi. 1943 Teheran 1945 veeb Jalta 1945 Potsdam Juun 1942 Midway atoll 1942 El Alamain nov 1942- veeb1943 Stalingradi Lahing Saksamaa alustas, aga nõukogud oli ka valmistunud. Punaarmee võidab, saksa armee piiratakse umber. Sellest saab alguse Hitleri taandumine
maht kasum объем прибыль Jan янв 2000 100 veeb фев 1800 120 marts мар 2100 150 aprill апр 2300 170 mai май 2200 120 juun июн 2500 140 Пример гра 3000 2500 2000 объем 1500 1000 500 0
rahvast harida ning teda riigis ja maailmas toimuvast informeerida. Õigus on suhteid reguleeriv normide kogumik. 1215 "Suur vabaduste kiri". Õigusriigi tunnused on seadused ja määrused (põhiseaduslik kord), kohus ning dem. valitsus, kodanike jaoks ning tagab avaliku korra. Tavad ja moraalinormid on sots. tõekspidamised ja harjumused, mis korrastavad inimkäitumist, kergendavad ja vääristavad ühiskondliku elu. 24. veeb. 1918 Eesti iseseisvus, 2. veeb. 1920 Tartu rahu, 15. juun. I Põhiseadus, 1934 Põhiseaduse muudatus, 1938 Põhiseadus, 20. aug. 1991 Eesti taasiseseisvus, 28. juun. 1992 Põhiseadus. Põhiseaduse e. konstitutsiooni (kirjalik õigusakt, mis seisab teistest seadustest kõrgemal, saab muuta) tähtsamad punktid on riigipiir, õigused, kohustused, riigikogu, president, valitsus, seadusandlus, riigieelarve, välissuhted, riigikaitse, riigikontroll, kohus. Riigikogu võtab vastu ainult seadusi, valitsus võib
Kontrolltöö kordamine 11.11.1918 Compiegne Vaherahu (Saksamaa Prantsusmaa vahel ) jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4
lennuväebaase lepinguväliselt Soome ründamiseks. Avalikult toetas Eesti Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust. Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult Soome armeega liituda, või koguda varustust Soome sõjaväele.1940 a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted jälle halvenema. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine.Eesti blokeeriti maalt ,merelt, õhust. Reisilennuk Kaleva tulistati Nõukog. lennuväe poolt alla 15. juunil 1940, reisijad hukkusid.14.juun 1940 esitas Nõukog. Liit Leedule ultimaatumi, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.Leedu võttis tingimused vastu ning 15.juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile.Eestilt nõuti 100 00 punaväelase sisselaskmist ning Nõukog- meelse valitsuse moodustamist.Eesti ja Läti nõustusid esitatud tingimustega.Punaarmee
Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused. Elitaardemokraatia mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda.
1) moskva lahing, 1941, Saksamaa-NsvL (saksamaa pealetung pandi seisma) 2) stalingradi lahing 1943, saksamaa- nsvl (saksamaa kaotas vägesid ja lahingu, algab saksamaa taandumise periood) 3) Kursk 1943(juuli-aug), saksamaa- nsvl ( initsiatiiv läheb venelaste kätte, algab venelaste pealetung 4) El Alamein 1942, saksamaa ja läänneliitlased ( suur B + usa) (saksamaa uus pealetung ebaõnnestub, saksmaa sunnitakse taandumisele) 5) Midway 3,4 juun 1942 jaapan-usa (jaapan alustab taandumist, taganemis periood 6) Normandia 7) D-day 1943. aasta novembris ja detsembris toimunud Teherani konverentsil otsustati teise rinde avamine Lääne-Euroopas, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia kaudu Normandia dessant (D-Day, teine rinne, teise rinde avamine) Liitlasvägedel õnnestus 1944. aasta septembriks vabastada Prantsusmaa ning liita see jälle ühtseks riigiks. 8
märts 1814 liitlased hõivasid Pariisi, Napoleon loobus võimust, saadeti Elba saarele 1814 Bourbonide restauratsioon, võimule tuli Louis XVIII uus põhiseadus 1814 Pariisi rahuleping veebr 1815 Napoleon lahkus Elba'lt 20 märts 1815 Napoleon astus troonile märts-apr 1815 VII koalitsioon (Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa, Rootsi, Hispaania, Portugal jt.). 18.juun.1815 Waterloo lahing , Napoleon purustati täielikult 22.juun. 1815 Napoleon pidi võimust loobuma 1815 Napoleon saadeti Püha Helena saarele 1823 Ilmusid Napoleoni memuaarid Kas napoleon mürgitati Pärast kaotust Waterloo lahingus 1815. aasta juunis leidis Napoleon end taas kord välja saadetuna. Enne Waterlood oli ta pagenduses Elba saarel. Nüüd oli ta saadetud kaugele Saint Helenale
Saksa rügemendi üle . Detsembris käisid Tartus rahuläbirääkimised, mis lõppesid rahulepingule allakirjutamisega. 2. veeb. 1920. Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. 15. juun.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused. 1929.a. puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiirelt ka Eestisse. Tugevnes veendumus, et ainsaks väljapääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Seda nõudsid kõige otsustavamalt vabadussõjalased, kes kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi ning partei-poliitilist kemplemist. Peagi muutus Eesti
Savisaar esitas üleskutse mood. Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks(ERR)- massiline rahvaliikumine. Seda toetati. Seadis peasihiks Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. 1988 a aprillis toodi ****Tartus muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõuk. E avalikkuse ette s-m-v lipp. Juunis tpimus öölaulupidu. 16 juuni vabastati k.Vaino EKP Komitee I sekretäri kohalt ja asemele tuli V. Väljas. 23 juun, sai tollase ENSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt s-m-v lipp taas rahvuslipuks. 1988 aug. oli loodud I E poliitiline erakond- E Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP)(Lagle Parek).sihiks oli omariikluse taastamine.I Rahvarinde kongressil võeti vastu harta ja resolutsioonid. 1988 suvel tegid suurte tehaste juhid ENSV Töötajate Internatsionaalse Ühendnõukogu (*interliikumine-IL) ja sügisel Töökollektiivide Ühendusnõukogu(TKÜN). Liiduleping-seal pidi saama kinnituse Vabariigi uus seisund
sõjavaldustes loobuma. LÄÄNERINDE SÕJATEGEVUS: 1914: 1 aug, kuulutas S Vle ja Ple sõja ning tungis kallale Ble.2 aug, hõivasid väed Lux. 4 aug alustas S sissetungi Bsse.21-25 aug toimus piirilahing Si ja I-P vahel. Marne'i lahing, sept algus, P pani Si väe seisma.1914-15 vallutasid I kõik Si kolooniad.1915: 22. apr. kasutas S gaasi. Sept S pealetung Vle. Lahing Doggerbanki juures, 21 jaan. 1915, esimeses õhurünnakud öösel Pariisile ja Londonile.1916: Verduni ja Soome lahing 26 juun- 26 okt. Jüüti merelahing. 1917 astus sõtta USA. S paiskas oma mehed IT rindele.24-27okt Capporetto lahing.21 märts algas S pealetung St Quentini. 9-25 apr Armentieresi lahing.27mai-15juuni Reimsi lähedal. 29 sept palus vaherahu Bulgaaria. 30 okt kapituleerus Türgi. 3nov kirjutas vaherahule alla AU. 26sept nõudis S rahuläbirääkimisi. 7- 9nov S revolutsioon, keiser astus tagasi. IDARINDE SÕJATEGEVUS: 17 aug 1914 alustasid V armeed sissetungi Ida Preisimaale.1916 Isonzo lahing
Detsembris käisid Tartus rahuläbirääkimised, mis lõppesid rahulepingule allakirjutamisega 2. veeb. 1920. Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. 15. juun. 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused (kõigi kodanike võrdsus seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus). Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord (võitluseks kommunistide vastu). Suurimad rahvused said avarad võimalused
V. reformidest kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada, et tekiksid iseseisvad talud. SOOME VENEMAA KOOSSEISUS Soome saadeti kindral Nikolai Bobrikov. Tema ettepanekul andis Nikolai II 15.veeb.1899.a välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome. senistest privileegidest. Pöörduti avaliku palvekirjaga Nikolai II poole, aga V. keskvõim jätkas venestamist. 16.juun.1904.a tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsinkis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri. Schauman lasi end sündmuskohal maha. 1906.a toimusid Soomes parlamendivalimised, kus esimesena Euroopas said osaleda ka naised. Revolutsiooni mahasurumise järel tabas Soomet uus venestamine. BALTI KUBERMANGUD 20.SAJANDI ALGUL Rahvaarv kasvas ja tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Ka maapiirkonnad, eriti Eestis ja Lätis,
Beria-Stalini üks lähemaid kaastöölisi, kes juhtis julgeolekut ning kellele läks suurem võim pärast Stalini surma. Beria mõistis, et riiki ei saa enam nii juhtida ning on aeg muutusteks, kuna NSVL oli raskes olukorras. Nii alustas Beria uuendustega astuti samme pinge lõdevndamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti sensit tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria vastu kujunes vandenõu tippstalinistide poolt ning 26. Juun 1953 ta arreteeriti ning lasti maha Hrustsov- Peale Beria maha laskmist hakkas järk-järgult kujunema mõjukaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastöölane Nikita Hrutsov. Ta tühistas mitmed Beria uuendused, kuid siiski sai ta aru, et alternatiivi pole. Hrustsovi võimuletõus 1956. aastal Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hrustsov koos liitlastega partei KK-s 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini-aegseid kuritegusid
lennuväebaase lepinguväliselt Soome ründamiseks. Avalikult toetas Eesti Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust. Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult Soome armeega liituda, või koguda varustust Soome sõjaväele.1940 a. kevadel hakkasid NSV Liidu ja Balti riikide suhted jälle halvenema. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine.Eesti blokeeriti maalt ,merelt, õhust. Reisilennuk Kaleva tulistati Nõukog. lennuväe poolt alla 15. juunil 1940, reisijad hukkusid.14.juun 1940 esitas Nõukog. Liit Leedule ultimaatumi, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.Leedu võttis tingimused vastu ning 15.juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile.Eestilt nõuti 100 00 punaväelase sisselaskmist ning Nõukog- meelse valitsuse moodustamist.Eesti ja Läti nõustusid esitatud tingimustega.Punaarmee
maha. Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel. Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõjakogemuse ning eesti ohvitserkonna. 3. III 1918 väljus Venemaa kaotajana sõjast. Sõjavägi läheb mässajate poole üle. Tsaar loobus 1917 troonist ning võim läks ajutisele valitsusele. Nõukogudes oli aga sotsidel väike osa (suurim esseeridel). Bolsevike eeliseks oli Saksamaa ja vabamüürlaste maj toetus. Esimese võimukatse tegid enamlased juun 1917, 7. XI viiakse läbi oktoobripööre. Aug 1917 oli ka Kornilovi mäss, mis suruti enamlaste ja ajutise valitsuse poolt maha. Märtsis 1917 hakkasid ka eestlased streikima ning rüüstati asutusi ja kauplusi. Valiti TSS nõukogud. Enamuses olid nõukogudes venelased. Riigiaparaat läks eestlaste kätte, kubermangukomissariks sai Jaan Poska. Tekkisid parteid (rahvadem eduerakond, talurahva liit, tööerakond, ESDTP, esseerid, enamlased) ja liidud. Tähtsaim poliitik oli Jaan Tõnisson
Mai 292 292 251 267 239 3068 2899 3022 2210 3007 2987 Formatted: Font: Not Bold, Font 3617 color: Auto Juun 307 307 239 251 267 3705 3679 2875 3008 2192 3821 2987 Formatted: Font: Bold Juul 387 387 267 239 251 2453 3664 3650 2860 2984 3506 3821
rahuläbirääkimiste suhtes. Detsembris käisid Tartus rahuläbirääkimised, mis lõppesid rahulepingule allakirjutamisega 2. veeb. 1920. Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhtes olid olnud. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise. Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks ning Nõukogude valitsus lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. 15. juun. 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi I põhiseaduse, millega kehtestati laialdased kodanikuõigused . Eesti vabariigi taasloomine 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. 1987. aasta
sündmused: Läänes valitses hirm NLiidu ees. 1948. Haagis toimunud Euroopa Kongressi järel moodustati 1949 Euroopa Nõukogu liikmesriike 10 (Brüsseli lepingu riigid: Ühendkun, Pr, Bel, Luks, Holl, It, Taani,Iirimaa, Norra, Rootsi + Kreeka). 1948. aprill Pariisis asutati Euroopa Majanduskoostöö organisatsioon (Organiz for European Economic Cooperation (OEEC),kokku 16 riiki. Lääne-Berliini küsimus lahenes , sest 1. juunil 1948 mood Lääne-Saksamaa (Saksa marga käibeletulek 20.juun 1948, (vahetuse vahek 1:1). 1949. apr NATO - North Atlantic Treaty Organization (Põhja-Atlandi Lepingu Organis) asutamine Washingtonis : Bel, Holl, Island, It, Kanada, Luksemb, Port, Pr. Ühendkuningriik, Taani ja USA. Ida-Euroopas olulised sündmused: 1947 sept Kominformi loomine (asutamiskoosolek Poolas). 1948. a veebr Tsehhoslovakkias pr Benes kõrvald ja võimule tuli uus kom valitsus. 1948 Stalini-Tito tüli algusaasta, kestis Stalini surmani 1953 (leppimus alles 1960)
seeläbi klientide või tööjõu puudus 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE (vajalike tegevuste joongraafik projekti käivitamiseni ja käivituseaasta osategevuste kaupa) ETTEVALMISTUSPERIOOD TEGUTSEMISPERIOOD 2012 2011 Tegevus kuude kaupa 7 8 9 10 11 12 jaa veeb märts ap mai juun n r Äriplaani koostamine x Ettevõtte x registreerimine Lastehoiu ruumide x x x sisustamine, remont Reklaam x x x x x x x X x Klientuuri x x x x x x X x laiendamine 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1
18. okt alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse. Pärast seda, ei olnud Eesti enam sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati, et see eri riiva mingil moel Eesti riiklikku korraldust. 16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nüudes luba täiendavate Punaarmee üksuste sissemarsiks ning “ausalt” kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.. Eesti pidas sõjalist vastupanu lootusetuks ning nõustus tingimustega. 17. juun 1940 olid Balti riigid täielikult okupeeritud. Tallinna saabus Andrei Zdanov, kelle näpunäidete kohaselt asuti Nõukogude saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. juun liikusid kokku käsutatud meeleavaldajad soomusmasinate saatel algul Toompeale seejärel Kadriorgu presidendi lossi juurde, nõudes uue valitsuse ametisse seadmist. Samal õhtul nimetas Päts ametisse Nõukogude saatkonna näpunäidete järgi moodustatud valitsuse eesotsas Johannes Vares- Barbarusega.
kaitserajatisi. 4) Eesti vägede vastupealetung (1919 mai ja juuni). Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlase territooriumile. Eriti edukas oli pealetung Põhja-Lätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni. 5) Landeswehri sõda (1919 juun lõpp – juuli algus). Sõda puhkes Põhja-Lätis Eesti Vabariigi ning Lätis tegutsevate saksa üksuste vahel. Landeswehr- Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused. Landeswehr korraldas aprillis 1919 Lätis riigipöörde, kukutas K.Ulmanise valitsuse ning pani ametisse saksa-meelse A.Niedra
kaitserajatisi. 4) Eesti vägede vastupealetung (1919 mai ja juuni). Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlase territooriumile. Eriti edukas oli pealetung Põhja-Lätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni. 5) Landeswehri sõda (1919 juun lõpp juuli algus). Sõda puhkes Põhja-Lätis Eesti Vabariigi ning Lätis tegutsevate saksa üksuste vahel. Landeswehr- Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused. Landeswehr korraldas aprillis 1919 Lätis riigipöörde, kukutas K.Ulmanise valitsuse ning pani ametisse saksa-meelse A.Niedra
talveperioodil on vähem klientuuri, kui suveperioodil. Suvel on palju turiste, kes tahavad majutust, eelistades puhkemaja hotellidele. Keskmiseks kuukäiveks esimesel tegevusaastal on 3000 ning teisel tegevusaastal 4100. Välja on toodud kuu müügikogus (tabel 8) ning kuu müügikäive (tabel 9). Puhkemaja Tabel 8 Müügikogus April Juun Det Nimetus l Mai i Juuli Aug Sept Okt Nov s Tuba /1öö talveperioodil 0 0 0 0 0 0 11 10 9 Terve maja/1 öö talveperioodil 0 0 0 0 0 0 2 2 1 Tuba /1öö suveperioodil 9 9 11 13 13 12 0 0 0 Terve maja/1 öö suveperioodil 1 1 3 4 4 3 0 0 0 Lisavoodi 2 2 3 4 3 4 3 3 2
2007 tähistab Putin jõuline esineminemünchenis venemaa taastab pommitajate lennud keskameerikas ja venemaa sõjalaevad lähevad demonstratiivselt läbi panama kanalite. 2004 kui lubati, et midagi ei juhtu. siis ometi 27. aprillil 2004 tehti täiendav kokkusaamine el ladviku ja venemaa vahel seal EL ladvik võttis kohustuse tegeleda vähemustega ehk lubada venemaal seista täie häälega oma kodanike eest balti riikides. Piirilepped E - V dets. 04 - juun. 05 Läti - V dets. 04 - aprill 05 läbirääkimised. samal ajal pidas venemaa läbiräöäkimisi hiinaga RF - China, mis lõppesid oktoobris 2004 allkirjutamisega ja ratifitseerimine oli mai 2005, kaks päeva pärast seda kui eesti ja venemaa leping alla kirjutati. Venema apidas läbirääkimisi ka kasastaniga, mis algasid 2004 ja lõppesid 2006 Putin kõneles ka jaapaniga, tema pakkumine oli, et üks saar . jaapan küsis nelja. okt 2004
vilju, noori puuvõrseid ja lehti, risoome. Sigimine: Jooksuaeg juulis, augustis. Emaskitsel hakkab ovulatsioon, kui on eelnenud füüsiline pingutus, seepärast ajab sokk teda taga (tavaliselt ringratast). Siis tekivad nn ,,nõiaringid". Tiinus kestab 9 kuud. Talled ei järgne emale. Neil on varjevärvus, puudub lõhn. Jäävad nädalaks/kaheks paigale ja ootavad ema. Probleemid:Lubatud jahiviisid ja aeg: sokkudele 1.juun-30.sept. kitsedel ja talledel 1.sept- 30.nov. Peibutus-, hiilimis- ja varitsusjaht. Ilves (Lynx lynx) Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased. Välimus: 80-110 cm; kaal 8-20 (30) kg. On pikajalgne ja tugeva kehaehitusega kaslane. Suviti kollakaspruun, talvel kahvatum. Tähnid võivad olla selgesti eristatavad või ähmased. Saba lühike, kõrvaotstes 4-5 cm pikkused tutid. Küünised tugevad ja pikad, kuid suurema osa ajast täielikult sisse
poliitilise korra ja minevikuga. Asjaõiguse eelnõus säilitati ka tsiviilseadustiku eelnõu ülesehitus. Töö oli jagatud ettappidesse: tsivseadustiku 1939a eelnõust asjade ja asjaõiguste kohta käivate normide väljavalimine ja ümberkujundamine, normide vastavuse kontrollimine kaasaja nõuetele, eelnõu võrdlemine praegu Eestis kehtiva seadusandlusega keelekasutuse ja terminoloogia osas. Kõige tähtsamad muudatused kinnispandi osas. Seadus võeti Riigikogu poolt vastu 9.juun 1993.a ning jõustus 1.dets 1993.a koos kinnistusraamatuseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seadusega. Seadust muudeti 1.juulist 2002.a seoses võlaõigusseaduse jõustumisega. Muudatused jõustusid 1.juulil 2003.a. Asjad on kehalised esemed (objektid). Õigused ise on ka isikute poolt kasutatavad, loovutatavad ja realiseeritavad, kui ei ole tegemist isiklike õigustega või perekonnaõigustega. Õiguste esemeks võivad olla ka muud hüved (nt leiutised)
· 1714 saabus K XII Türgist tagasi Rootsi ja sõda laienes Põhja-Saksamaa ja Taani suunal - 1718 K XII langes Norras Liivimaa- ja Eestimaa kapitulatsiooniaktid 1710 · Jaan. 1710 teatas P I, et ,,päästab maa Rootsi orjusest" ja taastab vanad vabadused(eliidile) Konkretiseerumine kapitulatsiooniaktides(P I kinnitas need 1710 ja 1712) : A. Võitja, Riia linna ja LM rüütelkonna vahel juun. 1710 B. Võitja, Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna vahel sept. 1710 · Lubati säilitada luterlus, vana õiguskord ja kohtusüsteem ja saksa keel kohaliku asjaajamiskeelena · Lubati tühistada reduktsioon ja tagastada mõisad endistele omanikele= restitutsioon · Lubati aadlile omavalitsusõigused Põhjasõja tulemused · Rootsi kaotas suurriigi staatuse: - Venemaa tõus · 1721 Uusikapunki(Nystad) rahuleping:
annaabi.ee 
