Tõenäosusteooria (II) Tihti võib sündmusi vaadelda koosnevaina lihtsamatest sündmustest. Näiteks, olgu ühes urnis 4 valget ja 3 punast kuuli ning teises urnis 6 valget ja 3 punast palli. Kummastki urnist võetakse üks pall. Vaatleme järgmisi sündmusi: C võetud pallide hulgas on vähemalt üks punane pall, D mõlemad võetud pallid on punased. Me võime need sündmused esitada järgmiste osasündmuste (nn elementaarsündmuste) kaudu: A esimesena urnist võetud pall on punane B teisest võetud pall on punane Sündmuse C võime esitada niimoodi: toimub sündmus A või toimub sündmus B või toimuvad mõlemad sündmused A ja B. Sündmuse D võime esitada aga nõnda: toimub sündmus A ja toimub sündmus B. Tõenäosusteoorias antakse selliselt moodustatud sündmustele omaette nimetused.
OMANIK objektmu mudel asukohamu rollimudel ed, mudel del del stsenaarium id ARHITEKT- Süsteemi Süsteemi Süsteemi Süsteemi Süsteemi Süsteemi DISAINER objektmu protsessimu asukohamu rollimudel sündmused, eesmärk- del del del stsenaarium mudel id EHITAJA- Tehnoloog Tehnoloogia Tehnoloogia Tehnoloog Tehnoloogia Tehnoloogia TEHNOLOOG ia protsessimu asukohamu ia sündmused, eesmärk- objektmu del del rollimudel stsenaarium mudel
siduma huvilooga. Juhtlõik või sissejuhatus? – mida tähtsam uudis, seda enam peaks valima juhtlõigu. Mida kõvem teema, seda enam peaks valima juhtlõigu. Sissejuhatust kasutada pikkades lugudes, mis on lehekülje kesksed lood. Sissejuhatust kasutada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba uudisena esinenud sündmuste arenguid. PEHMED UUDISED (LK 149-160) Pehme uudise uudisväärtused Kõvad uudised on sündmuse mõju lugejate elule. Keskseks on sündmused ja vähem inimesed. Oluline on ka värskus. Pehmetes uudistes on kolm väärtust: prominendid, konflikt ja sündmuste lähedus lugejatele. - Konflikt – pehmed uudiste teemad on sport, seiklused, sõda, mängud. Suurt vägivalda võib olla 2% uudiste pinnast. - Prominendid – prominentide elu on keskne pehmetes uudistes: rikkad, staarid, tippajakirjanikud, tippsportlased, lauljad, kurijategijad, imelapsed, armsad loomad, päästjad.
Sündmusi A ja B nimetatakse sõltuvateks, kui neist ühe toimumine või mittetoimumine mõjutab teise esiletuleku tõenäosust. Geomeetriline tõenäosus avaldub piirkondade pindalade suhtega. Seda saab kasutada ainult siis, kui iga punkti tabamine on võrdtõenäoline iga teise punkti tabamisega ja iga piirkonna tabamise tõenäosus on võrdeline selle piirkonna pindalaga. k P ( A) = n P( A + B ) = P ( A) + P ( B ) , kui sündmused on teineteist välistavad P ( A + B ) = P ( A) + P ( B ) - P ( AB ) , kui sündmused ei ole teineteist välistavad P ( AB ) = P ( A) P ( B / A) , kui sündmused on teineteisest sõltuvad P ( AB ) = P ( A) P ( B ) , kui sündmused ei ole teineteisest sõltuvad A sündmus P(A) tõenäosus k sündmusele soodsate võimaluste arv n kõigi võimaluste arv P(A + B) kahe sündmuse summa P(AB) kahe sündmuse korrutis P(B/A) tingilik tõenäosus, eeldusel, et sündmus A toimub
Ükskord läbime me need nknii 1. Olekudiagrammid Kajastab kõiki võimalikke klassi olekuid. Nt klass tellimus võib olla uus, pooleli, katkestatud, kinnitatud jne. Ehk nooltele kirjutad tegevuse ja nool viib olekusse nt. (Algolek) - tellimuse registreerimine – (registreeritud). Hea viis oleks teha tabel, kus veerud on ’sündmus’ ja ’olek’ ning selle põhjal joonestad olekudiagrammi. Nooltele on kantud vastavaid olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning (kaldriipsu järel) neid infosüsteemis kajastavad infotöö tegevused. Objekti olekut peab saama ’arvutada’ objekti atribuutide ja/või seoste väärtuste põhjal. 2. Põhiobjektid, elutsüklid Süsteemi põhiobjektid omavad erinevaid olekuid. Objekti elutsükkel on objekti kulgemine läbi erinevate võimalike olekute 3. Täppismodelleerimine Mudel on kas õige või ei ole. Nikerdatakse, kuni tunnistatakse õigeks ja seejärel convertitakse automaatselt v semi-autom
mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspektiiv – teatud teatri ajaloo uurimine, nt kuidas NSV muutis teatrit, kuidas teater väljaspool kultuuriruumi mõjub Teatriuurimise valdkonnad (mida uuritakse): Draamauuringud – fookuses draamatekst, tegeletakse tekstiga, uuritakse näitekirjandust Teatriteadus – fookuses teatrikunst, sh tekst ühe märgisüsteemina Etendusuuringud – performatiivne käitumine ja sündmused kultuuris Teatriteaduse valdkonnad: teatriajalugu, etenduse analüüs, kultuurietenduse analüüs (avalikud sündmused, sport, meelelahutus), tõlke-, adaptsiooni- ja dramaturgiauuringud, teatrisemiootika, teatrifenomenoloogia, teatriantropoloogia, teatrisotsioloogia, publiku- ja retseptsiooniuuringud Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, informeerib publikut kui etendus on kahemõtteline, ajalooliselt näeb mida teatud perioodil väärtustati
Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat hakati nimetama Trumani doktriiniks. Selle ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. Selle doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan, mille käigus anti Euroopa riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus
1) Sõjaväereform pani aluse Makedoonia laienemisele. Aleksandri Suure juhtimisel ja Makedoonia valdus piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega.. 2) Aleksander Suur omab suurt tähtsust hellenismis, tänu temale levis see plajudesse eri paikadesse. Rajas Egiptusesse Aleksandria, millest sai hellenismi pealinn. 3) Kuningate aeg (723-509 eKr) iseloomulikud jooned: plebeid ja patriitsid, valitses 7 kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maakonna. Isikud: Mucius
Olgu juhuslik sündmus A, et toimub üks tabamine ja üks möödalaskmine. Sellele katsele vastav elementaarsündmuste hulk S = {s , s , s , s } 1 2 3 4 on: s esimesel ja teisel lasul tabatakse; 1 s esimesel tabatakse, teisel lastakse mööda; 2 s esimesel lastakse mööda, teisel tabatakse; 3 s esimesel ja teisel lastakse mööda. 4 Sündmuse A soodsad sündmused on s , s . 2 3 TEHTED TEINETEIST VÄLISTAVATE SÜNDMUSTEGA Tehteid saab sooritada ainult nende sündmustega, mis on seotud ühe ja sama katsega. Sündmuste summa Sündmuste A ja B summaks elementaarsündmuste hulgas nimetatakse sündmust, mis toimub parajasti siis, kui toimub kas sündmus A või sündmus B või mõlemad. Sündmuste A ja B summat tähistatakse sümboliga A U B. Näide 1
autori kohalolu varjatud, tegelased pöörduvad otse vaataja poole Draama – dramaatika üks žanr Dramaturgia – draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria Dramaturgiline tekst – mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina Dramatiseering – eepilise teose töötlus draamavormi, näidendiks Draamateksti põhitunnused: 1.Dialoogilisus – teksti põhiosa moodustab tegelaskõne 2. Tegevuslikkus – sisemine struktuur on keskendatud tegevuse ümber 3. Olevikulisus – sündmused leiavad aset siin ja praegu Draamateksti osad: •Dialoog – tegelaskõne • Remarktekst – dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised; • Paratekst – žanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused. • Sekundaartekst – kõik, mis ei ole dialoog Proloog – sissejuhatav lugu; epiloog – järellugu • Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras • Faabula – sündmused ajalis-põhjuslikus järjekorras
saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-1227 Osapooled : Eestlased, Saksa, Läti, Taani, Leedu Põhjused : Rüütlid olid elukutselised sõjamehed Sidemed Eesti maakondadega olid nõrgad Eestlaste sõjaväe korraldus, relvastus, maakaitse sobisid üksikute sõja retkede jaoks. Appi tuldi, kuid hilinemisega. Tagajärjed : Eestlased olid Euroopa osa ja rahval tekkis võimalus lähemalt tutvuda Lääne- Euroopa kultuuriga.
Privaatne ruum - maja, korter, suvila, aed 8. Millisteks osapoolteks jagunevad inimesed ajakirjanduslikke õigusi ja kohustusi silmas pidades? Too näiteid. Avaliku elu tegelased - nt poliitikud, näitlejad, supermodellid, tuntud ettevõtjad või teised kuulsused. Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses - sekkub vaidlusesse, lootes tulemust mõjutada, seoses konkreetse sündmusega, ootamatult õnnetuse tõttu, lisaks ebaharilikud sündmused. Eksperdid - oma ala asjatundjad, kelle poole ajakirjanikud pööruvad, eksperdi hinnang Tavalised inimesed - satuvad meedia huviorbiiti harva, dramaatilised või erakorralised sündmused, muutuvad avaliku elu tegelasteks piiratud ulatuses Kaitsetud inimesed - lapsed, intellekti puudega täiskasvanud, õnnetuse, kallaletungi ohvrid, asotsiaalid 9. Millised on kvaliteetajakirjanduse tunnused? Kõvad teemad: ühiskond, poliitika, majandus Laialdase mõjuga sündmused Arvamused ja uudised
Prantsusmaa - soovis vähendada Saksamaa ülemvõimu. Inglismaa - Jaapan oli Inglismaa liitlane ja soovis alistada Saksamaa. Venemaa soovis vallutada Türgi ja Konstantinoopoli. Kolmikliidu eesmärgid: Saksamaa soovis purustada Prantsusmaa. Austria-Ungari soovis tugevdada positsiooni Balkani poolsaarel. Itaalia - soovis kaitsta end Prantsusmaa eest. Sõjakäik 1914 aasta olulisemad sündmused 28.juunil serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28.juulil Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.augustil Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.augustil Saksa väed purustasid Vene teise armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.septembril Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29
Iseseisvuse kaotus 1939. aasta Rahvusvaheline taust. Sündmused Eestis. Sündmused mujal Läänemere regioonis. 20. märts 1939 22. märts 1939 Leedu Saksamaa nõuab annab Klaipeda Saksamaale Leedult Klaipeda alade loovutamist. Keeldumise korral ähvardab sõjaga. 23. aug. NSV Liit ja Eesti läheb NSV Liidu NSV Liidu huvisfääri Saksamaa sõlmivad huvisfääri
ning saatis laiali kuninga sõjaväe. ,,Suur remonstrants" Pooldajad Kuninga pooldajad aadlikud, anglikaani kiriku esindajad, rojalistid e ,,kavalerid" Parlamendi toetajad kodanikud, puritaanid. Eesotsas oli Oliver Cromwell Parlament Parlament koosnes kahest kojast: Alamatekoda mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. I kodusõja sündmused 1642 nõudis Charles I viie alamkoja liikme ja ülemkoja eesistuja Lord Kimboltoni arreteerimiseks, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. Suurim lahing Edgehill´i küla juures 1642. Parlamendi vägede kaotus. Propagandasõda kuninga ja parlamendi toetajate vahel, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust. Kavalerid vallutasid Oxfordi. 1645. Naseby lahing 1 veb. 1647 anti kuningas parlamendi kätte, nende toetavate
võimalikust näitav arv lõigul [0,1], mida tavaliselt Suhtelise sageduse omadused: 1. Sündmuse suhteline tähistatakse P. Võimatu sündmuse V tõenäosus P(V)=0, sagedus on mittenegatiivne. 2. Kindla sündmuse suhteline 17. Binoomjaotusega juhuslik suurus, selle kindla sündmuse K tõenäosus P(K)=1. Ülejäänud sagedus on 1 3. Võimatu sündmuse suhteline sagedus on jaotustabel, keskväärtus (tõestusega) ja dispersioon sündmused on juhuslikud sündmused. (tõestusega) Sündmuse A toimumise arv X kirjeldatud 0 4. Sündmuse A vastandsündmuse suhteline sagedus on 2. Tehted sündmustega. Vastandsündmuse, sundmuste katseseeria jooksul on juhuslik suurus, millel on n+1
Tihtipeale inimesed ütlevad ja teevad naeruväärseid asju. Nad näitlevad, võtavad erinevaid rolle ja hoiakuid. Mõnikord mängivad neid nii dramaatiliselt kui vähegi võimalik. Inimesed usuvad, et nende arvamused ja suhtumine ei muutu mitte kunagi. Aga inimesed muutuvad ka enda teadmata ja koos inimesega ka tema vaated. Elus edasi liikumiseks ongi vaja muutusi, kas me neid tahame või ei. On juhuseid, kus me peame millestki lahti ütlema, et edasi minna. Suured sündmused nagu sõjad või ülestõusud, muudavad eelkõige rahvast kui tervikut. Aastail 1987-1988 Eestis toimunud Laulev revolutsioon on kindlasti üks pöördepunkt meie ajaloos. Taastati Eesti Vabariigi isesesvus. On ka öeldud, et eestlased laulsid endid vabaks, sest lauluväljakule kogunes lausa üle kolmesaja tuhande inimese, kes üheskoos laulsid isamaalisi laule. Sellised sündmused tugevdavad ühtsustunnet ja see on ühtse riigi üks olulisemaid tunnuseid
1939 aastal rikkus Saksamaa oma lubadusi ning alustas pingestamist Poolaga, mida peetakse II maailasõja alguseks. 23. augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi paktile ning salajase lisaprotokolliga jagati Venemaa ja Saksamaa vahel ära Poola, Soome, Eesti ja Leedu. Samuti 1939. aastal 2. august Albert Einstein tegi USA presidendile Franklin Delano Rooseveltile kirja teel ettepaneku tuumauurimisprogrammi käivitamiseks ja 25. augustil avati Tallinna Loomaaed . Kõik need sündmused on ühtemoodi tähtsad ja tänu neile sündmustele oleme ja elame nüüdses Eestis. Kui maailmasõda puhkes, säilitas Eesti valitusus range neutraliteedi, vältimaks sattumist relvakonflikti. Hoiduti osaliselt mobilisatsioonist. Eesti president Konstantin Päts andis Moskvas viibivale Eesti delegatsioonile korralduse teha vastuettepanek, et Eesti paneks ise välja oma neutraliteedi kaitseks nõutud väed ja et need läheksid Saksamaa ja Nõukogude Liidu pariteetse juhtimise alla
selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on määratud erinevatele inimestele, kes huvituvad erinevatest valdkondadest. 4. Neljandaks, mõelda tuleb sellele, kuidas valida sündmusi tänasesse lehte. 5
Kiur Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilm ,,Disko ja tuumasõda" 1. Millised märksõnad, sündmused, isikud vm seostuvad Teil külma sõja perioodiga (Eestis)? Vastus: NSVL , Stalin, televisiooni algus, fotograafia ( isa tegi valmis kõik enda pildistatud pildid- see oli nii põnev punane tuba). 2. Mida te saite filmist teada külma sõja aegse perioodi kohta? Vastus: Filmist külma sõja aegse perioodi märksõnad on: range eesriie, Nõukogude liit, ainus side oli raadio, viiekümnendatel alustab Eesti Televisioon, põrandaalune äri,
soomusrongide ja soomukite, mereväe, ratsaväe ja inseneriväe tihe ning täpne koostöö. Abi Eestit aitasid Vabadussõjas paljud riigid: Inglismaa saatis Eestile appi oma sõjaväelaevad ja laskemoona. Soome andis Eestile relvi, laskemoona ja rahalist laenu. Rootsist tuli kompanii vabatahtlikke Eestit abistama. Taanist tuli palju vabatahtlikke appi. Saksa väed abistasid samuti Eestit tõrjudes tagasi mitu vaenlase kallaletungi. 1917 aasta tähtsamad sündmused 20. juuli Maapäeva poolt valitud Ajutine Eesti valitsus astub ametisse. 15. november Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgema võimukandjaks Eestis ja tunnitab kehtetuks Vene riigi ülemvõimu. 15-18. detsember Tallinnas toimub Eesti väeosade esindajate nõupidamine. Eesti diviisi juhtkond jaotab Eesti piirkondadeks ja jagab piirkonnad ära eesti rahvusväeosade vahel. 1918 a. tähtsamad sündmused 3-12.jaanuar -Tallinnas toimub teine ülemaaline eesti
Keskne tegelane(peategelane, protagonist) on see, kelle ümber lugu keerleb, kes kogeb muutusi, küpseb füüsiliselt ja hingeliselt.Alati ei selgu kohe, kes on pea-,kes kõrvaltegelane.Peategelane võib olla nimetatud pealkirjas, seega on ta ka nimitegelane(nt. Kunksmoor A.Perviku samanimelises muinasjutus, 1937) Sündmustik-e süzee- kirjandusteoses aset leidvatate sündmuste jada nende esitamise järjekorras (vrd faabula). Süzeed konstrueerided valib autor loo seisukohalt olulised sündmused, ignoreerides teisi, Süzeed hoiab koos pinge ja konflikt. Tavaliselt koosneb sündmustik järgnevatest osadest: sissejuhatus e ekspositsioon, kus tutvustatakse tegelasi ja tegevuskohta; sõlmitus, millest hakkab arenema loo pealiin; dispositsioon, mille käigus sündmustik areneb ja pinge tõuseb; kulminatsioon e tegevuse haripunkt, millest pinge on tõusnud kõrgeimale astmele; peripeetia e pööre, milles olukord
Sündmuste A ja B korrutiseks elementaarsündmuste hulgas nimetatakse sündmust, mis toimub parajasti siis, kui toimuvad üheaegselt nii sündmus A kui ka sündmus B. Sündmuste A ja B korrutist tähistatakse sümboliga A B. N 2. Olgu täringu viskel sündmus A = {1, 3, 5} ja sündmus B = {1, 2, 3}, siis A B = AB = {1, 3}. Sündmusi, mille korrutiseks on võimatu sündmus, nimetatakse üksteist välistavateks. Kui A = {1, 3, 5} ja B = {2, 4, 6}, siis AB = Ø , siis öeldakse sündmused A ja B on teineteist välistavad. Sündmuste A ja B vahe on sündmus, mis toimub siis, kui toimub sündmus A aga sündmus B ei toimu. Sündmuste A ja B vahet tähistatakse sümboliga AB. N 3. Olgu täringu viskel sündmus A = {1, 3, 5} ja sündmus B = {1, 2, 3}, siis AB = {5}. 3. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused. Kui sündmuse tõenäosus sõltub mingist teisest sündmusest, nimetatakse seda sõltuvaks sündmuseks
Feminism struktuur, Seisuslik ühiskond- ülemkiht, töölisklass. Ametiühingud, Perekonna rolli muutumised. suhted keskkiht, alamkiht (aadlid, avalikkuse teke. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus Hilismodernne Ühiskonna väli Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Riik, Eesti - 1227, Saaremaa 1945- ÜRO loomine poliitiline alistumine, vabadusvõitluse 1700-1721- Põhjasõda 1952- Euroopa söe-ja teraseühendus süsteem (sümboolne) lõpp 1775-1783 USA Iseseisvussõda 1976- G7 loomine ORDUAEG; ROOTSIAEG
Ei saa teha kindlaks, kas möödub mitu nädalat, kuud või isegi aastat. On võimalik aimata aja kulgu toidu koguste järgi, mida kaks tegelast üksi jäänuna majast leiavad ning millal viimased otsa saavad. Suletud narratiivi kinnitavad ka koera unenäod ja põgusad meenutused ja lootuslikud tulevikumõtted. Teksti sündmustik on toodud lugejani Popi vaatevinklist. Huhuu maailmavaatest saame aimu vaid Popi arusaamadest läbi filtreeritud kirjeldustest Huhuu käitumise põhjal. Sündmused tekstis on esitatud toimumise järjekorras. Üks sündmus järgneb loogiliselt teisele ja on selle toimumise eelduseks. See on oluline, et lugeja saaks jälgida sündmuste kulgu loo kestel ühest olukorrast täiesti teise äärmuseni loo lõpus. Lugeja peab teksti põhjal mõistma, miks sündmused toimuvad ehk mis põhjustab nende sündmuste toimumist. Kuidas muutub Popi ootusärevus hirmuks ja mis on selle muutuse põhjuseks. Tekstis pole kuigi palju ellipseid
§ Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid § Edgar Allan Poe (1809-1849) novellid · Eestis § Ärkamisaja luule § Eduard Bornhöhe ajaloolised jutustused · ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Seda iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. · SEIKLUSROMAAN- on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased vastanduvad. Detektiiv-, ulme-, rüütli- ja ajaloolised romaanid · ARMASTUSROMAAN on armutunnet ja suhteid kujutav romaanitüüp. Vaadeldakse lembetunnete hingeelulist poolt. Armastust kirjeldavad ka teised romaanitüübid. · ÕUDUSROMAAN on romaanitüüp, mille ülesandeks on inimest vapustada, kohutada või vastumeelsust tekitada. Neis kujutatakse piinamist, hirmu, kannatusi jne
vajalikke kogemusi Välispoliitilised: · Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa, mille tulemusel keisrivõim kukutati · Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine I maailmasõjas andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks 2. Veebruarirevolutsioon: Põhjused: · toidu ja tarbekaupade puudus. · Nikolai II halb maine · Vägede nõrkus I maailmasõjas · Korruptsioon Sündmused ja muutused venemaal: · Meeleavaldus petrogradis · Nikolai II loobus troonist venemaast sai vabariik · Võim ajutisele valitsusele · Tööliste soldatite saadikute nõukogud. Sündmused ja muutused Eestis: · Tallinnas korratused · Esindajaks komissar Jaan Poska · Eesmärk autonoomia saavutamine AUTONOOMIA 13.märts 1917 Milliste vahenditega saavutati autonoomia: · Autonoomia projekt · Eestlaste meeleavaldused
Mimesis ehk jäljendus. Kunst on jäljendamine e mimesis. Sarnasus jäljendusobjektiga. Dramatiseering- eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti. Dialoog- tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid Remarktekst- dialoogis verbaliseerimata elemendid Paratekst- žanrimääratus ja kohamäärused Sekundaartekst- kõik, mis ei ole dialoog Süžee- sündmused tekstis esitatud järjekorras Lavalisus- õhtu täitmine vastavalt sotsiaalsele sündmusele Faabula- sündmused ajalis-põhjuslikes järjekorras Lugu- sündmused, mida selles fiktsionaalses maailmas jutustatakse Analüütiline drama- sündmused on toimunud enne näidendi tegevuse algust, drama tegevuse moodustab minevikusündmuste järk-järguline avamine (“Oidipus” on tuntuim) Kollisioon- on konflikti
kaartide korral on mõtet edasi mängida jms Tuntumad teadlased, kellel on suuri teeneid tõenäosusteooria arendamisel: De Fermat, Pascal, Huygens, Bernoulli, Gauss, Laplace, Kolmogorov jt Tänapäeval on tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika paljude ülikoolide mitmete erialade õppekavas. Põhimõisted katse põhimõtteliselt lõpmatult palju kordi teostatav toiming, mille korraldamise protseduur on fikseeritud; katse käigus jälgitakse, kas teatud sündmused toimuvad või mitte sündmus katse tulemus või erinevate tulemuste ühendamisel saadav tulemus Näit. Katseks on täringu viskamine, sündmusteks võivad olla järgmised: - saadakse 4 silma - saadakse 5 silma - saadakse 3 või 6 silma - saadakse paarisarv silmi jne Kui katseks on kahe täringu korraga viskamine, siis võiks vaadelda selliseid sündmusi: - summaks saadakse 12 - summana saadakse vähemalt 3 silma
TÕENÄOSUSTEOORIA 1 Juhuslik sündmus 1.1 Juhusliku sündmuse mõiste. Mingi katse või vaatluse tulemusena toimub teatud sündmus. Sündmusi tähistatakse tähtedega A, B, C, … . Iga sündmust vaadeldakse teatud tingimuste kompleksi olemasolu korral. Näiteks lumi sulab 0 kraadi juures normaalrõhul. Sündmused võib jaotada kolme liiki: 1. Kindel sündmus , mis toimub alati antud tingimuste juures ( päike tõuseb idast ja loojub läände). 2. Võimatu sündmus , mis ei saa kunagi antud tingimuste kompleksi korral toimuda (rong sõidab maanteel, päike loojub itta). 3. Juhuslik sündmus, mis võib toimuda või mitte toimuda (paarisnumbrisaamine täringuviskel, mündi viskamisel saada kull või kiri). 1.2 Sündmuste vahelised seosed.
Vältides Holokausti Holokaustiks nimetatakse Teise maailmas Saksamaa poolt täide viidud juutide massiline hukkamine ehk genotsiid. Selle aja sündmused olid väga võikad ja hirmutekitavad. Rääkides võimalusest, et ak tänapäeval võib selline asi toimuda üks kõik mis vähemuste suhtes tasuks välja tuua kaks punkti. Esiteks peab välja tooma fakti ,et tänapäeval on rohkem levinud sümpaatia ja demokraatlik riigikord, mis tähendab, et selliste julmade sündmuste uuesti toimumine võib tunduda väga ebatõenäoline. Teiseks, aga on ka väga suur määraja selles, et need riigid, mis on suutnud ennast
Sündmuste summa Sündmuste A ja B summa A+B on sündmus, mis toimub siis, kui toimub A või B või toimuvad A ja B korraga. Sündmuse A ja B korrutis AB on sündmus, mis toimub siis kui toimub nii A kui ka B. Sündmuste A ja B vahe A B on sündmus, mis toimub siis, kui A kuid ei B. 4. Tõenäosuste liitmise lause (tõestusega). Üksteist välistavad sündmused. Tõenäosuste liitmise lause üksteist välistavate sündmuste puhul. Tõenäosuste liitmise lause. P(A+B)=P(A)+P(B) P(AB). Kui sündmused A ja B on teineteist välistavad, st nad ei saa korraga toimuda, siis P(A+B)=P(A)+P(B). Kui sündmused A1, A2, ....,Ak on üksteist välistavad, siis P(A1+A2+...+Ak)=P(A1)+P(A2)+...+P(Ak). Tõestus ! P(A+B)=P(A)+P(B) P(AB)
EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD I 1208 -1215 *Vaenlastel puudud vastastikused Ugandi ja Sakala 1208 Otepää ja Sakala rüüstamine süstemaatiline 1.1. 1208-1210 rüüsteretked 1210 vasturünnak Võnnusse Võnnu Berthold eestlaste alistamise Liivlased, latgalid, plaan Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul ...
Suurtele lugudele on omane haaravus ja ülesehituse terviklikkus. Sophoklese ,,Kuningas Oidipuses" on kujutatud kaastunnet ja hirmu äratavaid sündmusi, nagu isa tapmine ja abiellumine emaga. Samas loob Sophokles inimesi nagu nad on. Oidipuse eesmärk ei olnud patustada, ta eksis kogemata, ent võttis süü kohe omaks. Tragöödiale iseloomulikult on ,,Kuningas Oidipusel" õnnetu lõpp. Suure narratiivi moodustavad erakordsed, kuid samas inimlikud sündmused ja neid ühendav loogika. 2. L. Febvre'i teos ,,Martin Luther. Üks inimsaatus" on kirjutatud neutraalsest vaatepunktist. Esiteks on käsitlus Lutherist mittereligioosne. Samuti on teose autor prantslane mitte sakslane, mis tähendab, et Saksamaa olude ja reformatsiooni seosele ei läheneta emotsionaalselt. Tekst on kirjutatud ka ajaliselt distantsilt. Raamatu esimene trükk ilmus aastal 1928, teine ja kolmas aastatel 1944 ning 1951. Teose sisu ei muutunud palju
Proosaanalüüs: Andrus Kivirähk ,,Ajaloo keerises" Valisin proosaanalüüsiks ühe oma lemmikkirjaniku Andrus Kivirähki lühinovelli ,,Ajaloo keerises". Erinevalt tema paljudest teistest lugudest, on selles novellis tegelasteks täiesti tavalised inimesed. Kivirähki teostes arenevad sündmused üsna kiiresti, ta ei peatu pikalt detailide kirjeldamisega, vaid annab olulise info edasi lühidalt ja arusaadavalt. Näiteks kirjeldamaks selles novellis vana lagunenud kortermaja annab ta kogu kirjelduse edasi vaid ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja. Novelli tegevus kulgeb ühe päeva vältel (umbes hommikust
Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis.
pöörde. Hoogu lisab ka Anni uus klassiõde Maya. Ann soovib oma väikese venna surma ning uskumatul kombel hakkab kõik liikuma selles suunas nagu, ta tahtis. Loomulikult hakkas Ann seda palvet lõpuks väga kahetsema, aga siis oli juba hilja. Väike vend oli juba Soomes arstide hoole all, elu ja surma vahel kõikumas. Nagu kõikidele omapärastele raamatutele kohane, algas seegi teos lõpuga, mis väga kutsub lugema, sest just seal on kõik loos esinevad sündmused põgusalt mainitud. Ann on haigla palatis ning mõtleb väga sügavalt. Mõtleb kõige üle- tulevik, minevik, olevik. Ta laseb kõik tunded, sündmused väga masendavas toonis peast läbi. Peale sellist algust on lugeja pea piisavalt sassis, et raamatu käest panemine ei tule kõne allagi. Seepärast võibki algus tunduda keeruline, aga lõpuks saab kõik selgeks. Lugemine läheb nii ladusalt, ei suuda pidamagi jääda. Ma võiksin öelda, et ma lausa neelasin selle raamatu.
3. Evolutsiooni tõendid. ( tööleht ) 4. Elu päritolu. - elutekke hüpoteesid : a) kõik elus pärineb elusast. b) elu on loodud. c) elu on Maale transporditud. d) elu on tekkinud elutust ,,isetärkamise" teel. e) elu on arenenud elutust ainest, arengu tulemusena umbes 4mld-t.a.-t- tagasi. - füüsikalise evolutsiooni sündmused : a) füüsikaline evolutsioon universumis viis keemiliste elementide mitmekesisuse tekkeni, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide arenguni. b) universum tekkis hinnanguliselt 12-15 miljardit aastat tagasi ning Päikesesüsteem u5 miljardit aastat tagasi.
väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva. ● 2.veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. ● 1919.aasta jaanuari pealetungis selgus omade kindel üleolek: kindel rahvuslik meelsus, võitlejate suur alagatusvõime ning juhtkonna parem sõjaline ettevalmistatus. 1918.aasta tähtsamad sündmused ● 3.-12.jaanuar - Tallinnas toimub teine ülemaailmne Eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvumise väljakuulutamist. ● 6.veebruar moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ● 30. novembril Punaväed vallutavad Petseri ● 23.detsembril nimetatakse sõjavägede ülemjuhatajaks Johann Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. ● 31
Sündmuspaika kirjeldatakse läbi Popi silmade. Võrreldes tavalise novelliga on siin rohkelt kirjeldusi ja detaile. Näiteks kirjeldatakse sündmuspaika lõhnade ja värvide abil, samuti tekib lugejal kujutluspilt tänu toas leiduvate esemete kirjeldustele. Tegemist on suletud novelliga, sest see lõpeb puändi ehk ootamatu lõpplahendusega. Novelli ootamatuks lõpplahenduseks on see, kui Huhuu leitud kast plahvatab ning maja vajub pooleks. Pole võimalik määrata, kui pika aja jooksul sündmused toimuvad. Öö ja päeva vaheldumisest saab aimu tänu päikesevalgusele, mis aknast sisse paistab. Täpselt ei selgu, kui kaua loomad ilma Isandata pidid hakkama saama ning kui pika aja jooksul novelli sündmusi kirjeldatakse. Novelli puhul on huvitav see, et otseselt ei mainita, kes on Isand, Popi ja Huhuu. Järeldusteni jõuab lugeja ise. Teoses on ilmselge, et Isand on inimene, Popi on koer ja Huhuu on ahv. Popi mainib ka teisi koeri ja nende Isandaid, aga Huhuu puhul ei kasutata kordagi
Radio Keel eestikeelne eestikeelne eestikeelne venekeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne Jutu-või · horoskoop · uudised · uudised Eestist ja · poliitika · muusika · mängud · uudised · muusika muusika · uudised · õnnesoovid maailmas toimuvast · sündmused · uudised · muusika · ilmaennustus raadio · tüngakõned · horoskoop · spordisündmused maailmas · mängud · perepilt · muusika · mängud · arutlus perekonnast · kultuur · ilmateade · poliitika · tervitused · ilmaprognoos · kultuuri jututund · tehnoloogia sündmused
AUGUSTIPUTS Augustiputs oli 18. 22. augustil 1991. a Nõukogude Liidus toimunud riigipöörde katse. Augustiputs Eestis moodustas ühe osa kogu NSV Liidus 1991. aasta augustis toimunud augustiputsi sündmustest. Ei ole mõtet sellest sündmusest mingit kangelastegu pliiatsist välja imeda. Ma ei mõtle seejuures neid, kes olid Teletornis. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse
Eesti aastatel 1917-1920. Sündmused, mis viisid iseseisvumiseni Eesti iseseisvumist on mõjutanud erinevad sündmused. Esiteks puhkes 1917.aastal veebruarirevolutsioon Petrogradis , mille tulemusena tsaar loobus troonist ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Eestis sai revolutsiooni sõlmpunktiks Tallinn , kuna siin elas kõige rohkem vene töölisi. Venemaa reageeris rahutusele kiiresti ja see suruti maha ning Eestis määrati kubermangukomissaariks Poska. Venemaa pidi lahendama nüüd oma siseriiklikke probleeme. Revolutsioon ja
kätte langevad väetimad, kes ei suuda siin ilmas hakkama saada. Nii on ka äikese tekkega: alla sadavad veepiisad, muud sademed ja ka õhus olev tolm hõõrduvad üksteise vastu, mille tulemusel osakesed purunevad ja liituvad uuesti. Osakesed saavad elektrilaengu ning kui nendevaheline pinge kasvab kriitilise piirini, tekib välk. Vihmapiiskade ja tolmuosakeste vaheline hõõrdumine on juhuslik nähtus kuid, kui see on, siis tekivad muud juhuslikud sündmused, mille vahel on korrapära. Selline on looduse kord. Inimese kujunemisega ja arenemisega on inimene muutunud üheks mõjuvõimsamakas loomaks kõigi teiste seast. Ka inimese kujunemine oli juhuslik ning sai võimalikuks tänu teatud geenide muutumisele ahvis. Tänu nendele muutustele tekkisid esimesed inimesed ning nende ajud arenesid järk-järgult, mille tõttu on tänapäeva inimkond muutunud selliseks nagu ta on. Inimene on ise oma arengu käigus loonud mitmeid tehislikke korrapärasid
Peakorter NewYorkis. Tähtsamad organid: Peaassamblee, Julgeoleku Nõukogu. Oli suhteliselt jõuetu. Kriisid ja konfliktid Kriisid 50ndatel Korea sõda · 1950-1953 a. · Osalejad: Põhja-Korea (dikt. Kim Ir Sen), keda toetasid Hiina (Mao Zedng) ja NKL (Hrustsov), tungis kallale Lõuna-Koreale, keda toetas USA (Truman) ÜRO väed (MacArthur). · Põhjused: P-K tahtis kommunismi levitada ka L-Ks. · Sündmused: 1950 tungis P-K L-Ksse, vallutati suur territoorium. Hiljem samal aastal kommunismi kokkuvarisemise ohus tungisid Hiina väed ÜRO vägedele peale. 1951 ÜRO äed panid Hiina rünnaku seisma. 1953 sõlmiti vaherahu. · Tagajärjed: Esimene suurem sõda pärast 2.Msi. Korea rahvas lõhestati. NKLi tähtsus vähenes, kuna toetas kaotajat. Jaapan sai suurt kasu, kuna USA tellis neilt sõjavarustust.
ee) uudise lugemine b. Riigihanke läbiviimine c. Südame koormustesti läbitegemine käimislindi peal südame tööd mõõtvate sensoritega d. Ülikooli klassiarvutisse sisselogimine e. Järelvalveta metsa kasvamine raiesmikul f. Metsa raieküpsuse jälgimine ja hindamine (näiteks aerofotode abil) 3. Järgmised elemendid kuuluvad BPMN 2.0 notatsiooni: b,c a. andmetabelid, paketid, sõnumivood, üldistusseosed b. sündmused, tegevused, lüüsid c. sündmused, tegevused, andmeobjektid d. kasutusjuhud, operatsioonide lepingud, transaktsioonid 4. Protsessi simuleerimine c,d,g a. On võimalik vaid arvuti ja protsessimudeli abil b. On võimalik vaid inimeste omavahelise vahetu suhtlemise abil c. On võimalik nii inimeste vahetu suhtlemise kui ka arvuti ja protsessimudeli abil d. On andmete kogumise meetod e. Läbiviimiseks on vaja vähemalt 20 inimest f
ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille tegemisel on erijooni(pisiuudised, eripärase allikakasutusega uudised jne). Kõvad ja pehmed uudised 1. Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi. Põhilised uudise teemad on: kõvad uudised(sõda, poliitika, välissuhted, riigikaitse, majandus); pehmed uudised(kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk jne). Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: valimised, läbirääkimised, parteipoliitika jne. teine suur rõhm on majandusuudised oma harudega – rahandus, tarbijakaitse jne. Pehmete uudiste tuumaks on uudised ootamatustest sündmustest: õnnetused, katastroofid, kuriteod jne. teise rühma moodustavad valdkonnad, mida seotakse ühiskonnas eeskätt kultuuri ja meelelahutusega(haridus, sport, kino jne)
Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte toimunust või tutvustatakse tegelaste edasist saatust.
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5
elu tervet ajajärku. Mitu kõrvaltegelast grupeerunud peategelase umber. Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell eepika väikevorm (novella jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele, käitumisest, elamustest eri situatsioonides, suhtumisest mitmesugustesse nähtustesse, ei anna, mis juhtus enne või pärast. Lühike periood seega tuuakse esile vaid olulised, tegelikkuses või fantaasiaga loodust
annaabi.ee 
