Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Elektrimasinad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

8.  Elektrimasinad  
 
 
8.1 Elektrimasina tööpõhimõte 
Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel 
kasutatakse elektrimasinat. 
Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks 
elektrigeneraatoris.   Generaator   pannakse pöörlema 
enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- 
hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või 
diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas 
liikuvas juhis  elektrivool
Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks 
energiaks elektrimootoris. Mootori  tööpõhimõte on 
vastupidine : magnetväljas asuvale vooluga juhtmele 
mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor 
paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. 
 
Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi 
• 
alalisvoolumasinad 
• 
vahelduvvoolumasinad 
viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi 
• 
asünkroonmasinad 
• 
sünkroonmasinad 
On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. 
Masinaosade koostöö ja energia muundamine  
toimub magnetvälja kaudu, mis toimib koostöötavate 
osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. 
Võimalikult tugeva magnetvälja saamiseks 
kasutatakse ferromagnetilisi südamikke, mida 
lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis 
moodustavad magnetahela. Vahelduvmagnetväljade 
puhul valmistatakse südamikud pöörisvoolude 
nõrgendamiseks ja neist tekkiva energiakao 
vähendamiseks enamasti 0,3…0,5 mm paksusest 
elektrotehnilisest lehtterasest. Elektrivool kulgeb 
isoleeritud juhist valmistatud mähistes. 
Energia muundamine elektrimasinas on 
paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad 
• 
voolu  kulgemisel läbi mähise juhtme, kus 
tekib mittesoovitav soojus . Seda kadu tuntakse kui 
vaseskadu . Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse 
ruuduga ja juhi takistusega 
p
2
 
Cu
 
114 
• 
magnetsüdamikus ajaliselt muutuva 
magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest 
tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui 
rauaskadu  (ka teraseskadu). Rauaskadu on seda 
suurem, mida suurem ja massiivsem on 
magnetsüdamik, mida suurem on magnetsüdamiku 
materjali hüstereesisilmuse pindala ja mida suurem 
on ümbermagneetimise sagedus 
• 
masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest – 
ventilatsioonikadu  
• 
hõõrdest laagrites – hõõrdekadu 
 
 
Vaseskadu 
Rauaskadu 
P2 
Ventilatsioonikadu 
Hõõrdekadu 
 
Kadude tõttu on elektrimasina kasulik võimsus võllil 
P2 alati väiksem kui elektrivõrgust tarbitav võimsus 
P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina 
kasutegur η (kreeka väiketäht  eeta
P2
η =
 
P1
Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 
0,7…0,9. Kasutegur sõltub masina tüübist ning on 
seda suurem, mida suurem on masin, küündides 
väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 
10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 
0,5. 
Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod 
kasvavad koormuse  suurenemisel . Koos sellega 
suureneb ka soojenemine. Elektrimasina  lubatava  
koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav 
piir, harvem mingi osa  mehaaniline  tugevus või 
voolutihedus  liugkontaktil. Seepärast on väga oluline 
luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus-
tingimused. 
8.2 Asünkroonmootor 
Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on 
asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor 
ei vaja peaaegu mingit hooldust. 
Asünkroonmootori põhiosadeks on staator  ja  rootor
Staator  on mootori paigalseisev osa. Staator 
paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik 
masinaosad omavahel ja millega mootor 
kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad 
laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade 
kontsentrilisuse.  
 
115 
Keres  1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on 
koostatud 0,3…0,5 
mm paksustest stantsitud 
staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. 
Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. 
jaotis 7.6)  kolmefaasiline mähis 8. 
 
 
Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal 
võlli otsal on tavaliselt ventilaator  4, mis mootori 
pööreldes  puhub jahutusõhku mootorikere 
jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 
5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik 
puutumine. 
Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Elektrimasinad #1 Elektrimasinad #2 Elektrimasinad #3 Elektrimasinad #4 Elektrimasinad #5 Elektrimasinad #6 Elektrimasinad #7 Elektrimasinad #8 Elektrimasinad #9 Elektrimasinad #10 Elektrimasinad #11 Elektrimasinad #12 Elektrimasinad #13 Elektrimasinad #14 Elektrimasinad #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor edgard Õppematerjali autor

Märksõnad


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
pdf
Elektrimasinad
138
pdf
Elektrotehnika alused
32
pdf
Elektrimasinad IV KT
33
docx
Elektriajamid
21
doc
Elektritingmärgid
27
doc
Kontrollküsimused
13
pdf
Elektrotehnika eksamiküsimused
240
pdf
Elektriajamite elektroonsed susteemid





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun