· Elektrikitarr on kitarr, mis kasutab helipäid, et muuta keelte poolt tekitatud heli elektivooluks, mis on tehtud valjemaks võimendi või kõlari abil. (suuline seletus) · Elektrikitarridel on enamasti 6 keelt (vahest 7 ja 12) Ajalugu · Nõudlus võimendatud kitarri järgi tuli 1930-1940ndatel, kui dzassiorkestrid suurenesid. · Algselt olid need tavalised aukustilised kitarrid, millel olid kinnitatud elektromagnetilised muundurid. Vahel prooviti ka mikrofone heli tugevdamiseks. · Esimeseks disainijaks oli Harry Watson, kes ehitas elektrikitarri ,,Rickenbacker" 1932ndal aastal. (praepann) · Tänapäevale iseloomuliku täiskerega(kõlakastita) kitarr on disainitud ja ehitatud Leo Fenderi poolt 1946 ja müüki pandud 1950, nimeks ,,Fender Esquire" (e. k. härra). Sellel on ainult 1 helipea. · Kahe helipeaga Esquire'it nim. Telecaster'iks.
kasutamiseks transport on auto turvapatjadel: kui kiirendusmõõtur tuvastab äkilise auto kiiruse muutuse, vahetu kokkupõrge, käivitab see vooluahela, mis avab turvapadjad. Kui minna natuke lihtsamaks küsimusel kuidas, siis võib öelda, et arvutatakse Newtoni teise seaduse alusel seotud jõud, mass ja kiirendus väga lihtsa võrrandi kaudu F=m*a ehk jõud=mass*kiirendus. Seega mõõdab kiirendusandur kiirendust arvutades kiiruse muudu jooksul, mõõtes jõudu. Piesoelektrilised muundurid mõjuvadki otse jõu võrrandist Piesomuundureid saab kasutada dünaamiliste (ajas muutuvate) jõudude mõõtmiseks (kuni 104N) ja kiirenduste (kuni 1000 g) mõõtmiseks vahemikus 0,5 kuni 100 Hz. Kui kasutatakse täiendavalt ühte või kahte integreerivat elementi, siis võib mõõta liikumisparameetreid: kiirused või аmplituute. Lihtsamalt öeldes kui kiirendusmõõtur liigub, siis mass pigistab kristall ja tekitab väikse elektrilise pinge. Joonis 2
indutseerimisel. Piesoelektrilistes andurites tekitab mehaaniline surve kristallis elektrilaengu. Piesokeraamilises anduris toimib rõhk fluorplastist membraanile ja kandub elektroodi kaudu piesokeraamilisele kettale, mis tekitab elektrisignaali. 14 Mõõtemuundurid ja kaugmõõtmise süsteemid 23. Kaugmõõtmise süsteemid. Üldmõisted. Diferentsiaal-transformaator süsteemi muundurid. Diferentsiaaltransformaator muunduri kasutamine mõõteriistades. Lisaseadmete komplekti, mis on mõeldud mõõtetulemuste ülekandmiseks, nim telemeetriliseks süsteemiks. Telemeetrilise süsteemi põhielemendid on mõõtemuundur, mis muundab tajuri väljundsuuruse ülekandmiseks sobivaks suuruseks, ülekandejuhtmed ja mõteriist, mis mõõdab sel juhul ülekantavat signaali. On elektrilised ja pneumaatilised.
indutseerimisel. Piesoelektrilistes andurites tekitab mehaaniline surve kristallis elektrilaengu. Piesokeraamilises anduris toimib rõhk fluorplastist membraanile ja kandub elektroodi kaudu piesokeraamilisele kettale, mis tekitab elektrisignaali. 14 Mõõtemuundurid ja kaugmõõtmise süsteemid 23. Kaugmõõtmise süsteemid. Üldmõisted. Diferentsiaal-transformaator süsteemi muundurid. Diferentsiaaltransformaator muunduri kasutamine mõõteriistades. Lisaseadmete komplekti, mis on mõeldud mõõtetulemuste ülekandmiseks, nim telemeetriliseks süsteemiks. Telemeetrilise süsteemi põhielemendid on mõõtemuundur, mis muundab tajuri väljundsuuruse ülekandmiseks sobivaks suuruseks, ülekandejuhtmed ja mõteriist, mis mõõdab sel juhul ülekantavat signaali. On elektrilised ja pneumaatilised.
olukorda nimetatakse vahelditalitluseks ja seadet, mis on projekteeritud niimoodi töötama võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks võrgupinge olemasolu. Voolu kulg ühest muunduri harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul s.t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad pööratava süsteemi s.t. ühed ja samad tüüritavad muundurid võivad üldjuhul töötada nii alaldina kui vaheldina. Enamkasutatavad muundurite lülitused on standardiseeritud. Muundurite (alaldite ja vaheldite) põhilülitused ja saksa standardi (DIN) kohased tähised on järgmised: ù ühefaasiline poolperioodmuundur M1, ù ühefaasiline keskväljavõttega muundur M2, ù kolmefaasiline keskväljavõttega muundur M3, ù hefaasiline sildlülituses muundur B2, ù kolmefaasiline sildlülituses muundur B6.
T ra a d ita a nd m e s id e And m e s id e e e lis e d Võrguühenduseks ei ole tarvis suurt hulka kaableid. Arvutite võrku lisamine on lihtne. Kiirus on piisav nii lokaalvõrgu kui ka interneti jaoks. Lihtne arvuteid paigutada kuna segamas ei ole juhtmeid. Andmeside vead Traadita ühendus on aeglasem kui kaabliga ühendus. Traadita ühendus ei levi piisavalt hästi läbi seinte. Traadita ühendus ei ole eriti turvaline, lihtne pealt kuulata. Edastusviisid Infrapunakiirgus. Laserkiirgus. Raadioside kitsas ülekande ribas. Raadioside lairibas. Infrapunasüsteem Edastusallikas peab olema piisavalt võimas, et läbida takistusi. Edastuskiirus on kuni 10Mbit/s. Sellisedühendused on piisavalt kiired nii lokaalvõrgu kui ka Interneti teenuse pakkumiseks. Inrapuna süsteemid jagunevad Otsenähravus signaaliedastus eeldab otsenähtavust saatj...
Sisendseadme ülesandeks on mõõdetava sisendsuuruse mastaabi muutmine või selle muutmine teiseks suuruseks, mis on sobivam järgnevaks kodeerimiseks. Tavaliselt signaali kas piiratakse või võimendatakse. Tähtsaks digitaalmõõteriista sõlmeks on analoog-numbriline muundur (analoog-digitaalne muundur), milles mõõdetav analoogsignaali (mis on ajaliselt pidev signaal) väärtus muundatakse ekvivalentseks numbriliseks koodiks. Tänapäevased muundurid on võimelised teostama tuhandeid muundamisoperatsioone sekundis. Numbriline näidik muudab selle koodi vastavaks kümnendarvuks, mis ongi mõõdetava suuruse arvuline väärtus. Näidikul saab visuaalselt jälgida mõõtetulemust. Mõõtemuundurid - igasugused sensorid ehk tajurid (s.o. elemendid) ja andurid (lõpetatud konstruktsiooniga vahendid) ühe mõõdetava suuruse (näiteks temperatuuri) täpseks muundamiseks mingiks teiseks
võib ulatuda mitme sajani. Seejärel määratakse faasinihe voolu ja pinge vahel ning viiakse läbi kõik arvutused, mis on vajalikud vaadeldava poolperioodi keskmise võimsuse P0,5T ja tarbitud energia W0,5T määramiseks: 33. Mahtuvuslike nihkemuundurite tööpõhimõte, põhitüübid Laialdast kasutust leiavad nii lineaarsete kui ka nurgamõõtude, nihete, objektide asukoha ja olemasolu kindlaksmääramisel mahtuvuslikud muundurid. Nende töö põhineb kondensaatori mahtuvuse sõltuvusel plaatidevahelisest kaugusest, seda vahemikku täitva materjali dielektrilisest läbitavusest ja plaatide pindalast. 34. Lineaarsed diferentsiaaltrafod 35. Lasertriangulatsiooni meetod vahekauguste määramiseks 36. Kiiruse ja kiirenduse mõõtmine Kiiruse ja kiirenduse mõõtmine 37. Mõõtmiste arvu planeerimine 38. Mõõtetulemuste töötlemise graafilised vahendid 39. Mõõtetulemuste arvkarakteristikud 40
Geotermiliste energiaressursside kasutustehnoloogiad on üldreeglina kulukad, selliseid energiaressursse ei ole mitte igal pool saadaval. Geotermilisi ressursse on kindlaks tehtud 80 riigis, 50 riigis on need ka teatud ulatuses kasutust leidnud, põhilises osas soojuse tootmiseks ja vähemal määral ka elektrienergia tootmiseks (20 riigis). Fotoelektriliste muundurite kasutamise tase on üldiselt madal, fotoelektrilised muundurid on praegu veel liialt kallid, vähesel määral on neid kasutusel Itaalias, Saksamaal, Hispaania Kasutatud allikad 1. http://www.4energia.ee/index.php/article/124 Koostanud : Kadri Trilljärv K12
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuse...
kandis. Kus on erinevus? Millised tehnilised kriteeriumid või vidinad panevad hinnale juurde või milliste puudumine helikaardi hinda langetab? Räägin seda kõike pigem algaja kodumuusiku ning Linuxi fänni seisukohast. Mängude mängimisega ei tegele ma absoluutselt, mistõttu gamerid peavad oma hingeabi kätte saama kusagilt mujalt. Tegelikult ei ole olemas sellist tehnilist funktsionaalsust nagu helikaart. On analoog/digital (A/D) ja vastupidi (D/A) muundurid, on muusikasüntesaatorid, on lihtsalt pesade ja pistikute standardid (vali vasakust freimist CABLING-> PINOUTS). Paraku, tavamõistuse ja keskkooliharidusega inimesele pole lootustki neid mõisteid selgeks teha, järelikult tuleb kogu see funktsionaalsus sobivalt pakendada, siduda millegi moodsa ning motoorset satisfucktsiooniTM tekitavaga (MP3, mängurlus), tekitada inimeses alaväärsuskompleks juhuks kui ta ei kavatse osta ning alles siis on lootust seda komplekti kellelegi maha müüa (vt
ELEMENDI KASUTUSALAD Germaaniumi tähtsaimaks rakendusvaldkonnaks on pooljuhtmaterjalide valmistamine. Ge on väga oluline pooljuhtmaterjal elektroonikas juba aastakümneid. Pooljuhid põhjustasid möödunud sajandil revolutsiooni raadiotehnikas, kui kohmakate raadiolampide asemel võeti kasutusele väikesed pooljuhid, mille mass on grammimurdosades. Raadio, TV, sidevahendid, lokaatorid, arvutid, termistorid, dioodid, trioodid, fotoelemendid, alaldid, kiirgusenergia muundurid ja gammakiirguse detektorid jne oleksid mõeldamatud pooljuhtideta või detektorelementideta. Siiski ilmneb tendents Ge osaliseks väljatõrjumiseks Si poolt, samas suureneb Ge kasutamine infrapunaoptikas. Ge- ühenditest on kasutavaim GeO2 (lähteaine optilisele klaasile, luminofooridele ja teistele Ge- ühenditele, perspektiivne kiudoptikas.) Germaaniumoksiid on optilise klaasi, suure murdumisnäitajaga dekoratiivklaasi ja luminofooride komponent. Ta on ka mitmesuguste
MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem - komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade) Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: 1. Mehaanilised (poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasrattad, rihmarattad, korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) Masinateelementide liigid: 1)Üldmasinaelemendid, mida samadel eesmärkidel kasutatakse erinevate
reaktsiooni tulemusena vabanevad elektronid, patareisid ei saa taaslaadida Patarei tüübid Happepatareid Acid battery Aluselised patareid Alkaline battery Vananedes võivad patareid hakata lekkima tekitades korrosiooni ja rikkudes seadmeid, eriti happepatareid NB! Patareid ja akud sisaldavad tihti keskkonna ohtlike aineid, seepärast tuleb kasutusest eemaldatud akud ja patareid viia spetsiaalsetesse kogumispunktidesse Toiteadapterid On seadmevälised elektrivoolu muundurid, mille ülesanne on vahelduvvool muuta seadmele sobivate näitajatega alalisvooluks NB! Toiteadapterid on disainitud toitmaks kindlaid seadmeid, seega ei tohi seadmetel kasutada suvalisi adaptereid, vaid ainult neid mida tootja aktsepteerib, või mis on täpselt samade elektriliste näitajatega Toiteadapter /alaldi UPS Uninterruptible Power Supply Katkematu toite allikas Akuga varustatud seade, ülesandega seadmetele toiteenergia lühiajaline tagamine
Ülesanded 1. Teisendage antud lahtrite piirkond tabeliks, tabelile määrake nimeks Arved. 2. Sinistesse lahtritesse sisestage valemid. Vajadusel lisage abiveerud. Vajalikud andmed on lehel otsingutabelid. 3. Arendatud filtrid (Advanced Filter) Looge uus tööleht, millele kirjutage filtrite kriteeriumid ja väljastage filtreerimise tulemused. Filter 1: väljastada erinevad klientide nimetused. Filter 2: väljastada hinnakirjast lehelt otsingutabelid muundurid ja lülitid hinnaga 3000 kuni 5000 krooni (kogu kirje). 4. Kehtestage kontroll (valideerimine) sisestatavate arvete andmetele Veerus Klient valida klient filtriga väljastatud nimekirjast. Veerus Kogus kontrollida, et sisestatud oleks nullist suurem täisarv, kirjeldage ka veateade. 5. Liigendtabel ja -diagramm (Pivot Table & Pivot Chart) Lehel Kõneeristus asuvate andmete põhjal looge liigendtabel ja -diagramm. Diagrammi väärtuste teljele määrake samm 250.
talispordiga. Mäetööstus: Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaagi- ja pruunsöekaevandusi. Austria ja Eesti majandussuhted Eesti ja Austria vahelised majandussuhted on stabiilsed, kuid arenguruumi on piisavalt. Olulisemad eksportkaubad: 24% masinad ja seadmed (trükimasinate osad, kraanad kaupade laadimiseks, elektrijaotusseadmed, staatilised muundurid, juhtmeköidised autodele); 22% puit ja puittooted (saematerjal, profileeritud puit, vineer); 15% loomsed tooted (piimapulber, juust, või); 14% muud tööstuskaubad (padjad, tekid, mööbel, valgustid, puitmajad) 12% keemiatooted (haruldaste muldmetallide ühendid, ravimid, värvid, lakid). Olulisemad importkaubad: 30% masinad ja seadmed; 18% keemiatooted (ravimid, puhastus- ja pesemisvahendid); 15% valmistoidukaubad, joogid ja tubakatooted; 8% plast- ja kummitooted
Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne). Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: • Mehhaanilised - poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasratad, rihmarattad, korpused, sidurid jne • Mittemehaanilised - elektrilised, optilised, elektroonilised jne • Lõimitud - st sisaldavad erineva tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Põhimõisted Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (kasut ka mõistet “koost”). Agregaat - sõlmedest koostatud unifitseeritud koostamisüksus, mis masinas kindlat funktsiooni täidab (reduktor, automootor, vints jms).
1. Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Eliktrivooluga ...
0 ... &inf;. Väikeste ja suurte hälvete tõenäosus on ühesugune. [vaata | 30. Hoidelülitused. muuda] Seos analoogsignaali muutmiskiiruse, muundamisaja ja kvantide arvu vahel, hoidelülituse vajalikkus. Hoidelülituse koostisosad, pinge ajaline käik kondekal, lugemi tesimisaeg, hoideaeg ja muundamisaeg. 31. AD muundurid. Kaalumismuunduri, rööpmuunduri, sigma-delta ja kahekordse integreerimisega muunduri skeem, tööpõhimõte ja muundamiskiirus. Muundamistäpsus erinevatel muundurite tüüpidel ja häirekindlus. Kaalumismuundur · signaali võrreldakse üle komparaatori seatud bittide poolt analoogsignaaliga · algseisus on kõik bitid nullid
.................................................................. 5 Lühendid................................................................................................................................... 6 Sissejuhatus ....................................................................................................................7 1. Mootorite toiteallikad..................................................................................................13 1.1. Vahelduv/alalisvoolu muundurid alaldid ....................................................................... 13 1.2. Alalis/vahelduvvoolumuundurid vaheldid ..................................................................... 23 1.3. Vahelduvvoolumuundurid regulaatorid......................................................................... 34 1.4. Alalisvoolumuundurid pulsilaiusmuundurid .................................................................. 44 2. Energeetilised süsteemid..................
1. El.ajamite juht.põhimõtted-Jaguneb: 1.Klassikalised juht.meetodid(Põhinevad tag.sidel ja vea järgi juhtimisel ja saab kirjeldada lineaarsete diferentsiaal võrranditega) 2. Moodsad juht.meetodid- põhinevad süsteemi oleku-ruumil ja olekumuutujatel. Võimaldab süsteemi juht. optimaalselt ja adaptiivselt. 3.Intellektuaalsed juht. meetodid- põhinevad hägusloogikal ja eksperthinnan- gutel. Rakendataxe iseseisvalt või lisaabinõuna juhul kui on tegemist juht.objekti või tema töökeskkonna olulise määramatusega. 2. El.ajamite juht.põhimõisted, juht.süsteemide liigitus ja ül.-Kõiki süst.liig. sõltuvalt tag.side olemasolust avatud ja suletud süst. Juht.obj.olekuid kirj.n- mõõtmelises oleku-ruumis. Pidevale olekule vastab olekuruumis kujutis-punkt, mille asend olekuruumis on määr.n-olekuga X sõltuvalt muutujate väärtustest võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastava...
viide liiki: 1. Mõõt on ette nähtud mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks (taasesitamiseks). Näiteks kaaluvihid (üheväärtused mõõdud), joonlaud (mitmeväärtuseline mõõt). 2. Mõõteriist on mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid visuaalsel teel. Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter. 3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks, kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5. Mõõtesüsteem on seadeldis, mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest. Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist
Elektri küssad 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kõrvalt tundma ka teiste teaduste põhiolemust. Kuna tänapäeval ei saa elektrita hakkama ühelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika põhimõisteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise võimalusi, et siis neid teadmisi kasutades oma erialal edukam olla. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Mehaanikainsenerid puutuvad palju kokku igasuguste masinatega, mis kasutavad elektrienergiat. Tootmises ja masinaehituses oleks ilma elektrotehnikaalaste teadmisteta üsna raske midagi ära teha. Tihti võimaldab elektrotehnika põhimõtete tundmine näiteks tootmises teha optimaalsemaid valikuid ja raha kokku hoida. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Mõlemad peaksid olema aktiivsed. Õpp...
Piesoelektrilised andurid on generaatori tüüpi. Elektrilised laengud tekivad välise jõu mõjul. Jõudude mõõtmiseks kasutatava anduri tekitatud laengud ja pinge jäävad samaks ai-nult siis, kui mõõteahelal on lõpmata suur sisendtakistus, mis on praktiliselt võimatu. Piesoandurite minimaalsed talitlussagedused on tavaliselt (1 ... 0,5) Hz. Staatiliste 31 jõudude mõõtmiseks kasutatakse nn piesotrafosid. Magnetoelastsed andurid Magnetelastsed muundurid põhinevad magnetoelastsel efektil, mis avaldub fer-romagnetiliste materjalide magnetilise läbitavuse muutuses välistest jõududest põh-justatud mehaaniliste pingete toimel. On olemas ka vastupidine nähtus, mida nimetatakse magnetostriktiivseks efektiks, mis avaldub magnetvälja paigutatud ferromagnetiliste materjalide geomeetriliste mõõtmete muutuses. Seega, kui ferromagnetilise eseme mõõtmed suurenevad, on see positiivne
pistikute ja kanalite kommuteerimiseks. CD kuulamine helikaardi kaudu ei ole ju tegelikult midagi muud....?! D/A muundur ning A/D muundur. Enamike helikaartide pardal on kodek, mis võimaldab signaali viia digitaalmaailmast analoogmaailma, näiteks MP3 ja WAV mängimisel . Sama asjanduse abil saab WAV faile salvestada ... näiteks vana vinüülplaati või kasetti arvutisse viies. Kõige tavalisimal juhul on D/A muundurid kasutusel CD või MP3 kuulamisel kõlaritega. Profimuusikud näiteks tahavad, et helikaart oleks ideaalne just oma helisignaali kvaliteedi poolest (vt ntx Emagic Audiowerks 8 tutvustust). Värgi tehnilised omadused: · Sageduskäik - kas 0.3 dB vahemikus 20Hz-20KHz või vajuvad otsad alla kuni 10-15 detsibelli nagu odavatel kaartidel. · moonutused - headel kaartidel kipuvad need olema alla 0,00x% ning seda mõõtmistulemuste, mitte reklaami järgi.
mõõteriista näit valeks. 16. Elektrimasina mõiste, areng, osatähtsus ja liigitus a) Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. b)Liigitus -voolu liigi järgi (alalis- ja vahelduvvoolu masinad) -otstarve (generaatorid, muundurid, mootorid jt) -ehitusviisi (lahtised, kinnised, plahvatusohtlikud) -konstruktsiooni tüübi (horisontaalsed, vertikaalsed) -kasutusala (põllumajandus, keemiatööstus, transport jt) -võimsuse järgi 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte . a)Otstarve Trafo ehk transformaator on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvvoolu pinge muutmiseks. Seejuures muutub ka voolutugevus, kuid sagedus jääb samaks. b)Ehitus
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib vaid siis kui hetkel t0 süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult ,tegemist on sellisel juhul nullise algtingimusega. Mittenulline algtingimus-Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. 2.4Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Eeldame ,et nii sisend kui ka väljundi muundurid toimivad sama taktiperioodiga T. Sel puhul toimib süsteemi U[k] ja Y[k] suhtes normaalse diskreetaja süstemina. Süsteemi omadustele avaldab olulist mõju diskreetse sisendsignaali pidevaks muundamise viis. Eeldame ,et see toimub signaali taseme fikseerimisega takti ulatuses nii nagu näha joonisel 4.2 . tingimus 1) peab kehtima X[k+1]=FX[k]+GU[k] nõudes ,et mõlemad mudelid peavad andma taktihetkedel identseid muutujate väärtusi, jõuame tingimuseni F=eAT GU[k]= tk+T
Elektrotehnika kordamisküsimused: 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? See annab oskusi muundada looduslikku energiat ning oskusi saada ja edastada elektrilist informatsiooni. Elektrotehnilised seadmed annavad võimaluse tootmist kompleksselt automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid, mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Elektroonika tundmine annab oskuse käsitleda keskmise ning suure võimsusega seadmeid, mille ülesandeks on ühe vooluliigi muundamine teiseks. Neid muundussüsteeme kasutatakse värviliste metallide elektrolüüsil, elektertranspordis, tõstemasinates, elektriajamites ning energia alalisvoolu ülekandel suurtele kaugustele. 3. Kes peaks olema õppimi...
Pilt tekitatakse hoopiski poolkristallilises olekus vedeliku abil. Selleks vedelikuks on eriline aine, mille pikkadel ja peenikestel molekulidel on omadus valguslainetuse polarisatsiooni pöörata. Alljärgnev pilt annab selgema arusaama, kuidas on vedelkristallmonitor üles ehitatud. Suurimaks puuduseks tuleb pidada nende suurt hinda (võrreldes CRT monitoridega 2-3 kordne), sest LCD digitaalsuse tõttu tuleb neile sisse ehitada ka kallid analoog-digitaal muundurid, et ka tavalistest videokaartidest pilti kätte saada. Kuid see-eest on vedelkristallid silmadele tervislikumad, sest nende pilt ei vilgu perioodiliselt. Seda uuendatakse vaid hetkel, kui pilt arvuti mälus muutub (ekraanil toimub mingi muutus), st nende värskendussagedus puudub. LCD-monitori ülesehitus: Nagu alloleval pildil kujutatud, on vedelkristall suletud elektroodidega klaaside vahele, millest kahel pool on ristuvate polaarsustega filtrid. Vedelkristallid on nemaatilises faasis.
Nelja ekvadrandilisel muunduril võib toimuda nii voolu suuna muutus kui ka pinge polaarsuse muutus. Enam levinud muundurid töötavad impulsi laiuse ehk kestuse muutmise reziimis ja on oma toimelt väga sarnased elektroonika alustes käsitletud impuls stabilisaatoridega ja nende vaheliseks erinevuseks on vaid see, et
Projekteerimisel on see ks phinitajatest. Koormuste arvutamiseks on tarvis teada seadmete nimivrtusi ja treiime. 2.2. Elektritarbijate tehnilised nitajad 1. Vooluliigid - 1) vahelduvvool; 2) alalisvool; 3) impulssvool. Alalis- ja impulssvoolu allikaid vib vaadelda kui vahelduvvoolu allikaid, kuna neil on tavaliselt individuaalsed alaldid ja muundurid. Seetttu vaatleme edaspidi vahelduvvoolutarbijaid. 2. Faaside arv - vib eristada 1- ja 3-faasilisi elektritarbijaid. Kuna mlemad toituvad 3-faasilisest elektrivrgust, siis jrgnevalt uurime ainult 3-faasilisi elektritarbijaid. 3. Sagedus - 1) tstussagedus 50 Hz (Ameerikas 60 Hz), konoomseim oleks 100 Hz; 2) krgsagedus (f > 50 Hz); 3) madalsagedus (f < 50 Hz).
Need olid kohmakad ning programmid vajasid suuremahulist matemaatilist ettevalmistust. Tänapäeval toodetakse mitmesuguseid eriotstarbelisi arvprogrammjuhtimisega tööpinke. Pingitootjad on välja arendanud APJ-pinkidele moodultehnika, mis võimaldab koostada eri otstarbega ja erinevate detailide töötlemiseks ette nähtud tööpinke. Tänapäeval on selliste pinkide märksõnadeks: tootlikus, paindlikus ja kvaliteet. Kuid areng jätkub. Uued kiiremad protsessorid, täpsemad andurid ning muundurid võimaldavad infot üha kiiremini töödelda. Juba praegu on võimalik pingi mälus salvestada palju erinevaid programme aga ka detailide jooniseid. 23.Töötlemiskeskused. Töötlemiskeskused http://innomet.ttu.ee/oppetoo/ayx/Toopingid/Keskused.pdf Töötlemiskeskused on arvutiga juhitavad tööpingid, mis on võimelised sooritama mitmesuguseid töötlemisoperatsioone toorikutega, millel on erinevad pinnad ja orientatsioon ilma, et toorikud oleks vaja rakisest eemaldada.
7.2. Vahelduvpinge regulaatorid .............................................................................. 38 7.3. Alalispinge muundurid ehk regulaatorid ...........................................................
muundamine kuid võib olla ka näiteks ühefaasilise voolu muundamine 3 faasiliseks ning see muundamise protsess võib toimuda ka sageduse muutmisega. Jõuelektroonikas leiavad kasutust mitmed (peaaegu kõik) elektroonika komponendid kusjuures erinevuseks side tehnikas kasutatavaga on märgatavalt suuremad lubatavad voolud ja pinged, et tinglikult loetakse jõuelektroonika komponendideks neid pooljuht seadiseid mille lubatav vool on vähemalt 5 amprit. 5.6 Alalispinge muundurid 5.6.1 ühe kahe, nelja-ekvatrandiline pinge muundur Üheekvadrandiline tähendab seda, et antud pinge muunduriga toimub küll pinge ja voolu väärtus reguleerimine kuid ei toimu voolusuuna ega pingepolaarsuse muutust. Kaheekvadrandilise muunduri korral toimub küll voolusuuna muutus kuid ei toimu pinge polaarsuse muutust. Taoliseks kaheekvadrandiliseks on muunduriks on trammi pingemuundur milline liikumisel tarbib energiat mootorite toiteks pidurdamisel aga
viide liiki: 1. Mõõt on ette nähtud mingi füüsikalise suuruse reprodutseerimiseks (taasesitamiseks). Näiteks kaaluvihid (üheväärtused mõõdud), joonlaud (mitmeväärtuseline mõõt). 2. Mõõteriist on mõõtevahend, mis võimaldab saada mõõteandmeid visuaalsel teel. Näiteks osutimõõteriist, kaalud, multimeeter. 3. Mõõtemuundur on ette nähtud mõõteinfo saamiseks, muundamiseks, edastamiseks, kuid infot sealt otse ei saa kuna puudub skaala. Siia kuuluvad ka kõik muundurid. Näiteks termopaar või fotoelement. 4. Abimõõtevahend on seade, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi. Näiteks normaalelement, mis on emj. standardiks, aga ka kepp vee sügavuse mõõtmiseks. 5. Mõõtesüsteem on seadeldis, mis koosneb mitmest eelpool mainitud seadmest. Mõõteriista põhiosaks on tundlik organ ehk tajur ja lugemisseade. Näiteks voltmeetri tajuriks on magnetväljas asuv traatraam ja vedru. Lugemisseade koosneb osutriistade korral skaalast ja osutist
..................... 60 2.5. Türistoride kasutamine elektriajamite jõuahelates .................................. 63 Elektriajamite suletud juhtimissüsteemid III. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide elemendid ......................... 69 3.1. Põhiteadmisi suletud juhtimissüsteemide elementidest ............................ 69 3.2. Etteandeseadmed ........................................................................ 70 3.3. Regulaatorid ja funktsionaalsed muundurid ......................................... 72 3.4. Analoogandurid ......................................................................... 80 3.4.1. Pingeandurid ................................................................. 80 3.4.2. Vooluandurid ................................................................ 80 3.4.3. Kiiruseandurid ............................................................... 81 3.4.4. Asendiandurid ..............................
Joonis 2.43. Digitaal-analoogmuundurid: a) erinevate takistitega lülitus, b) R-2R takistitega lülitus 121 2.5.3 Analoog-digitaalmuundurid Analoog-digitaalmuundureid on tööpõhimõtte järgi kolme liiki: 1) impulsside loendamisega, 2) järgukaupa kodeerimisega ja 3) vahetu kodeerimisega. Ehituselt kõige lihtsamad on impulsside loendamisel põhinevad muundurid. Niisuguse muunduri tööd selgitab joonis 2.44. Mõõdetava alalispinge piirkond UA viiakse vastavusse arvkoodiga Arv U, mis on etteantud diskreetsusastmete arv ja on valitud sõltuvalt nõutavast mõõtmistäpsusest. Ühtlasi määrab see arv muunduri poolt väljastatava kahendarvu (muunduri sõna) pikkuse, s.o bittide arvu sõnas ning sõnas sisalduva info hulga. Näiteks kümnejärguline kahendsõna määrab ära 210 = 1024 diskreetsusastet. Kuna tuhande
kinnitatud hooratta külge. Pumbaratta küljes olevad labad hakkavad õli ringi ajama hetkel, mil mootor käivitatakse. Õli paisatakse vastu turbiini labasid seda suurema kineetilise energiaga, mida suuremad on väntvõlli pöörded. Kui väntvõlli pöörded saavutavad oma maksimumi, siis ka turbiiniratas pöörleb peaaegu sama kiirusega kui pumbaratas. Sellise siduri suurim eelis on traktori sujuv liikuma hakkamine, kuid ta ei ole suuteline muutma ülekantavat momenti. 28. Pöördemomendi muundurid: Astmelised käigukastid. Käiguvahetus nihkhammasrataste, hammasmuhvide ja sünkronisaatorite abil. Sünkronisaatorite ehitus ja tööpõhimõte. (1) lk. 279. Käigukasti ülesandeks on võimaldada traktori veojõu ja liikumiskiiruse muutmist sõltuvalt veo- ja sõidutingimustest, aga ka traktoristi soovist lähtuvalt. Lisaks võimaldab käigukast ka traktori tagurpidi liikumist ja mootori pikemaajalist lahutamist jõuülekandest. Traktoritel on
kauguse ruuduga. Vastukaja sumbumise graafik Tegelikkuses toimub järgnev. Vastukaja vastuvõtja lähedal on tingitud paljudelt objektidelt peegeldunud heli interferentsiga. Ajavahemikku heli saatemomendi ja vastukaja sumbumise vahel nimetatakse vastukaja ajaks. Heliallikad ja vastuvõtjad Helienergiat on võimalik saada muundades mingisugust teist energiat. Hüdroakustikas heli saamise ülesanne lahendatakse eriliste seadmete – muundurite – abil. Muundurid võivad olla elektrimehaanilised, elektromagnetilised jne. Hüdroakustilised muundurid jaotatakse kiirguriteks ja – vastuvõtjateks. Igaühes neist elektrienergia muundamine helienergiaks ja vastupidi toimub muunduri võnkesüsteemi mehaanilise energia kaudu. Muunduri võnkesüsteem hakkab tööle välise teguri mõjul, milleks on erilise generaatori poolt tekitatav elektriimpulss. muundurites –vastuvõtjates mehaaniline jõud, mis paneb tööle võnkesüsteemi, tekib helilaine mõjul.
on siis süsteemi karakteristik. Nullistel algtingimustel ei ole teada mida süsteem enne teinud on. Mittenulline algtingimus – kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Avage probleemi olemus ja tähtsus süsteemiteooria seisukohalt: Eeldame,et nii sisend kui ka väljundi muundurid toimivad sama taktiperioodiga T. Sel puhul toimib süsteemi U[k] ja Y[k] suhtes normaalse diskreetaja süstemina. Süsteemi omadustele avaldab olulist mõju diskreetse sisendsignaali pidevaks muundamise viis. Eeldame,et see toimub signaali taseme fikseerimisega takti ulatuses nii nagu näha joonisel tingimus: peab kehtima X[k+1]=FX[k]+GU[k] nõudes ,et mõlemad mudelid peavad andma taktihetkedel identseid muutujate väärtusi, jõuame tingimuseni F=eAT GU[k]= tk+Ttk∫eaτBU(T-τ)d
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi ...
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaa...
moodustab ühendeid As, Si –ga sulandub S, P, Se – ga (ühendeid ei moodusta) metallidega moodustab telluriide - tuntud väga palju enamasti on need pooljuhid 3.23.4. Kasutamine Lisandina mitmetele metallidele (malm, teras, Pb, Cu): parandab mehhaanilisi omadusi ja keemilist püsivust - katalüsaatorid - eriklaasid jm. Kuid põhiosa toodetavast telluurist kasutatakse mitmesuguste telluriidide sünteesiks: - pooljuhid - termoelektrilised muundurid - päikese-ja elektrienergia akumulaatorid - erilised akustilised ja optilised materjalid (kasutamine holograafias jm.) - ja muundurid: akustiline energia ↔ elektrienergia jm. 3.23.5. Biotoime Te ja eriti tema ühendid on mürgised Põhjustab kopsuhaigusi, bronhiiti jms. Väljahingatav õhk omandab tugeva ebameeldiva lõhna (tingitud (CH3)2Te moodustumisest) – see võib kesta kuid. Vastumürk – askorbiinhape 3.24. Poloonium lad. Polonium Po
1 f T 15 Tänapäevases elektrisüsteemis on kasutusel vahelduvvool sagedusega 50 Hz Euroopas, Austraalias ning enamikus riikides Aasias ja Aafrikas ning 60 Hz Ameerikas. Vahelduvvoolu kasutatakse peaaegu kõikide elektriseadmete toiteks nt soojendid, muundurid, kontrollerid, jm. Toitepinge ja -sageduse muutus alla või ülespoole lubatud piiri võib põhjustada mõnede mehhanismide väära talitlust ning põhjustada nende rivist välja langemist. Kuna aga täiturmehhanismid on üheks osaks süsteemist, siis võib ühe seadme rike osutuda saatuslikuks kogu süsteemi korrasolekule. Reeglina on aga tänapäeval kasutatav kaitseaparatuur võimeline seadmeid selliste olukordade tekkimise eest kaitsma. 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas
mustes. Kui aktiivvõimsuse bilanss on seotud tihedalt süsteemi sagedusega, siis reak- tiivvõimsuse bilanss on seotud põhiliselt pingega. Pinge reguleerimiseks läheb lisaks pinge reguleerimisseadmetele vaja reaktiivvõimsuse reservi, et rahulda- da bilansi võrrandit (3.3) normaalpinge juures. Lisaks aktiivvõimsusele vajavad paljud tarbijad reaktiivvõimsust elektro- magnetvälja tekitamiseks. Suuremad reaktiivvõimsuse tarbijad on asünkroon- mootorid, trafod, muundurid, induktsioonahjud, keevitusagregaadid jm. Reaktiivvõimsuse allikateks elektrisüsteemis on elektrijaamade generaatorid ning mitmesugused reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmed. Isegi elektrisüsteemi normaalse koormuse puhul on võrgus üsna suured reak- tiivvõimsuskaod ja elektrijaamade generaatorid ei suuda alati katta süsteemi kogu reaktiivvõimsuse vajadust. See pole ka majanduslikult otstarbekas, kuna reaktiivvõimsuse edastamine elektrijaamast tarbijaile läbi mitme trans-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
