Elektriskeemid 1 süütepooli primaarmähis 4 süütepooli sekundaarmähis 15 toide süüteluku kaudu 15a toide käiviti solenoidilt (lülitub käivitamise ajal) 50 käiviti rakendamine 30 pidev toide akult, aku pluss 31 kereühendus, aku miinus 49 suunatulede vilgutusrelee sisend 49a vilgutusrelee väljund, ühtlasi suunatulede märgutule sisend 61 laadimise märgutuli B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele) DF pingeregulaatori tüürsignaal 53 klaasipuhastimootor 54 pidurituli 55 udutuled 56 põhilaternad 56a kaugtuli 56b lähituli 57 parktuli 58 ääretuled, numbrituli, näidikuvalgustus 58d seatav näidikuvalgustus 71 helisignaal 75 tarvitite toide süütelukult (X-klemm, X-relee tüürvool) 75x tarvitirelee (süüteluku klemmikoormuse vähendaja, nn X-relee) 85 relee tüürahela kereühendus 86 relee tüürahela toide 86s toide süütelukult (S-klemm) 87 relee väljund (SEES, kui releed rakendatakse)
Alaldi on seadis vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks. Alaldid võimaldavad saada mitmesuguse väärtusega alalispinget, on töökindlad ja ei nõua pidevat hoolitsust. Üldjuhul koosneb alaldi kolmest lülist: trafost, ventiilist ja silufiltrist. Trafo transformeerib võrgupinge väärtuseni, mis on vajalik alaldi väljundis nõutava alalispinge saamiseks. Ventiil muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. Silufilter vähendab alaldatud pinge pulsatsiooni alaldi väljundis (silub pinget). 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. (Leidsin kuskilt auto-foorumist :D ) Generaatori tööpõhimõttest teame, et pinge suurus sõltub tema pööretest (sõltub jällegi auto liikumiskiirusest), ja koormusest (mis pole kunagi ühesugune ehk sõltub millised tarvitid meil hetkel sisse on lülitatud). Siit tekibgi vajadus pingeregulaatori järele, sest kaht eelnimetatud asja ei ole võimalik hoida mingil kindlal etteantud väärtustel. Igas regulaatoris peab olema mõõteosa ja reguleerivosa
voolu ja pinge tahab langeda, sageli kasutatakse kindla sagedusega ostsillaatorit lüliti juhtimiseks [2]. Joonis 2. Lüliti, pooli, dioodi ja sisendi voolud [2] Voolu lainekuju diagrammil on näha, et pooli vool on dioodi ja sisendi voolude summa. Vool liigub kas läbi lüliti või dioodi. Kondensaator paigaldatakse väljundisse, et pinge kõikumisi siluda, eriti lüliti avamise ja sulgumise üleminekutel [2]. Joonis 3. Pingeregulaatori plokkskeem [3] Joonisel on impulss-stabilisaatori plokkskeem. Koormusel olev pinge läheb läbi tagasiside ahela mikroskeemi ja läbi operatsioonivõimendi komparaatorisse. Kui 52 kHz ostsillatori pinge langeb alla mitte-inverteeriva sisendi pinge, siis lastakse läbi kõrgeim läbilastav positiivne pinge, mis läbib ja-ei elemendi kontrollerisse, mis juhib transistori lülitust [3]. 3. Toiteploki koostamine ja komponentide arvutused Toiteplokk koostati joonisel 2
Kõige rohkem esineb ühefaasilisi lühised, kuid kõige ohtlikumad on kolmefaasilised lühised ja seepärast lühisvoolude arvutustes leitakse alati kolmefaasilisele lühisele vastav vool. 23. LÜHISPROTSESSI ISELOOMUSTUS Lühise tekkimisel vooluringi parameetrid (r ja L) muutuvad. Lühisvooluringis toimuva protsessi iseloom sõltub reast teguritest: generaatori tüübist ja automaatse pingeregulaatori olemasolust; generaatoris indutseeritud pinge hetkväärtusest lühise tekkemomendil; lühisvooluringi resulteerivast induktiiv- ja aktiivtakistusest ehk lühispunkti kaugusest toiteallika suhtes. Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub eksponentsiaalseaduse kohaselt.
külavaheteedel, mille peenraid on raske sõiduteest eristada. Linnaliikluses on udulaternate suureks eeliseks vähene pimestamine. Valgustugevus oleneb lambist, peegeldist ja hajutist. Sõites kattub hajuti pritsmetega, mis vähendavad valgustugevust 30 . . . 40 %. Peegeldi seisukorda halvendavad tolm, korrosioon ja õli. Peegeldit ei tohi kuivalt pühkida, sest pehme alumiiniumikiht kriimustub kergesti. Lambi valgustugevust vähendavad kauane kasutamine ja madal pinge. Viimane oleneb pingeregulaatori häälestusest ja juhtmestiku seisukorrast. Nõrgalt kinnitatud ja oksüdeerunud kontaktidega lambid ei põle pidevalt. Puuduliku massiühenduse korral lülituvad lambid jarjestikku, kus-juures vähemalt ühes laternas hõõgub lamp tuhmilt. Juhtme lühis rakendab olenevalt automargist korduva või ühekordse toimega kaitsme, mille tagajarjel tuled vilguvad või kustuvad. Ühe ahela katkemine teiste lampide heledust ei muuda.
alalispingeks. Väljundsignaal peaks olema muutumatu suurusega. Aladi põhisuurused on väljundpinge keskväärtus ja pulsatsioonitegur. Alaldi ventiilideks on dioodid või türistorid. Filtrina kasutatakse kondensaatorit, mis kogub laengut (pinge suureneb), kui ventiilide väljundpinge on suurem kui kondensaatori pinge, ja tühjeneb (pinge väheneb), kui alaldi pinge on väiksem kui kondensaatori pinge. Kusjuures kondensaatori pinge muutumist iseloomustab ajakonstant = RC 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. Võimaldab reguleerida pinge keskväärtust. Türistorpingeregulaator muudab pinge kuju. 57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte. Sagedusmuundur muudab ühe sagedusega vahelduvsignaali teise sagedusega vahelduvsignaaliks. Tavaliselt muudetakse ka pinge suurust. Sagedusmuunduri skeem: Skeem: U1, f1 ALALDI FILTER VAHELDI FILTER U2, f2 58. Kolm tähtsat aastaarvu elektrotehnika ja elektroonika ajaloost (teie arvamus)
kodumasinad ja käsitööriistad 2,5kV III kategooria kohtkindlad tööstustarvitid, tarbija võrk - 4kV. IV kategooria liitumispunkti seadmed, ka arvestid 6kV. Impulssliigpingetaluvuse kategooriad pingel 400/230V Ajutine liigpinge Madalpingevõrgus võib ajutine liigpinge tekkida võrku toitva trafo kõrgepingepoolel tekkival maaühendusel, TN-võrgu neutraal- või kaitsejuhi katkemisel, IT-võrgu maaühendusel, pingeresonantsi puhul, pingeregulaatori rikke puhul. Ajutine liigpinge ei ületa nimipinget enamasti üle 1,5...2,5 korra. Seetõttu on oht vaid pikaajalise toime puhul. Liigpingepiirikute tüübid Piirikud, mille pinge tõusul üle rakendumispinge tekib sädemiku elektroodide vahel läbilöök (lahendid). Piirikud, mille aktiivtakistus alates rakendumispingest kiirest sujuvalt väheneb (varistoril ja laviindioodil põhinevad piirikud). Kombineeritud piirikud Liigpingepiirikute tüübid Kasutuskohaks on
Protsessor, emaplaat, mälu, BIOS, toiteplokk Millise valemi järgi on õige teisendada 2 bitine kahendkood kümnendkoodiks? Kõrgem bitt x2(astmes)1+madalam bittx2(astmes)0 Millises funktsioonis ei kasutata püsimälu arvuti koosluses? Vahemälu Millised parameetrid iseloomustavad DDR2 ja SDRAM mälu jõudlust? Veeruviivitus Millisel massmäluseadmel on kõige väiksem viivitus andmete poole pöördumisel? SSD Tugikiibistik sisaldab protsessori pingeregulaatori Millise valemiga saab arvutada PCI siini läbilaskevõimet megabaiti/sekundis? Siini laius baitides x ülekandekiirus [MHz] Millised ei ole PCle siini omadused? Siinil on vajalik tsentraliseeritud arbitreerimine Terminali funktsioon on: võimaldab üle kanda kasutajakeskkonda serverist arvutitöökohale Virtualiseerimine võimaldab paremini ära kasutada ühe füüsilise serveri ressurssi. Protsessori masinkäskudega ei saa teostada järgmist funktsiooni: protsessori andmevahetuse
ühendatud türistorist. Pinge väärtust koormusel muudetakse türistoride avamishetke reguleerimisega faasijuhtimise põhimõttel. Suletavate pooljuhtventiilide puhul saab vahelduvpingeregulaatori juhtimiseks kasutada pulsilaiusmodulatsiooni põhimõtet. Kolmefaasiline vahelduvpingeregulaator (joonis 4.27, b) koosneb kolmest ühefaasilisest regulaatorist. Kasutatavatest skeemidest on enam levinud W3C regulaatori skeem. Kui koormuse keskpunkt on ühendatud neutraaljuhiga N, on kolmefaasilise pingeregulaatori reguleerimiskarakteristik identne ühefaasilise vahelduvpingeregulaatori omaga. Kui ühendust neutraaljuhiga pole, peavad türistorid voolu tekitamiseks sisse lülituma paarikaupa, mis tunduvalt halvendab reguleerimisomadusi. N ~U L N L1 ~3 U1 L2 L3 α α α α
Tagasi- sidesignaal kiiruse järgi saadakse tahhogeneraatorilt B, mille võll on mehaaniliselt ühendatud mootori võlliga. Tahhogeneraatori emj EB võrdlemise tulemusena potentsiomeetrilt R võetava kiiruse etteandesignaaliga Ue, saadakse impulssfaasi- juhtimissüsteemi sisendisse antav juhtimissignaal Uj = Ue, EB = Ue, Juhtimissignaali suurenemisel väheneb türistoride juhtimisnurk ja suureneb pingeregulaatori emj ja seega staatorimähisele antav pinge. Rootoriahelasse on lülitatud lisatakisti R2l, mis võimaldab laiendada kiiruse reguleerimisdiapasooni ja kergendab mootori soojusrezhiimi töötamisel madalatel kiirustel, kui rootoriahelas tekivad suured libistuskaod. Oletame, et elektriajam töötab väljakujunenud talitluses koormusmomendiga Tst1 ja kiiruse etteandesignaaliga Ue,st tööpunktis 1 (joonis 4.18). Joonis 4.18
elektritrellide, pesumasinate, tolmuimejate jms universaalmootoritega ajamite kiiruse reguleerimiseks. Samuti kasutatakse vahelduvpingeregulaatoreid valgustuse reguleerimiseks. Vahelduvpingeregulaatorite peamiseks rakenduseks võimsates ajamites on sujuvkäivitid [4]. Kolmefaasiline vahelduvpingeregulaator (vt. Joonis 7.3) koosneb kolmest ühefaasilisest regulaatorist. Kui koormuse keskpunkt on ühendatud neutraaljuhiga N, on kolmefaasilise pingeregulaatori reguleerimiskarakteristik identne ühefaasilise vaheldupingeregulaatori omaga. Kui ühendust neutraaljuhiga pole (tihti mootoritel seda ei olegi), peavad türistorid voolu tekitamiseks sisse lülituma paarikaupa, mis halvendab tunduvalt reguleerimisomadusi. Mõningaid kolmefaasilisi vahelduvpingeregulaatoreid juhitakse ainult kahe faasi muutmisega ning kolmas ühendatakse otse võrku. Sellisel juhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, et
80 6 Mootorrattad 81 monteeritud kähe mähisega (voolu- ja pingemähis) elekt- romagnet 3 koos ikkega 6, L-kujuline ankur 2 ja kaks kon- taktirühma (pingeregulaatori kontaktid Ki, K£ ja Ks ning tagasivoolürelee kontaktid K4 ja Ks). L-kujuline ankur käitab nii tagasivoolürelee kui ka kaheastmelise tööga pin geregulaatori liikuvat kontakti. ·
annaabi.ee 
