Tähtühendus K olmnurkühendus Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. 19)Millal kasutatakse kolme-, millal neljajuhtmelist ühendusskeemi?Miks? 20)Miks on kolmnurkühenduse korral faasi-ja liinivoolud erinevad? Kolmefaasilise tarviti kolmnurkühenduse puhul on liini- ja faasivoolud erinevad, sest punktid A, B, C on hargnemispunktid (ühe faasi algus ühendatakse teise faasi lõpuga – tekib kontuur, millel kolm sõlme A,B,C) ning Kirchhoffi esimene seaduse põhjal on hargnemispunkti suunduvate voolude summa võrdne hargnemispunkist väljuvate voolude summaga. Tähtühenduse puhul pole Il I f aga punktid A, B, C hargnemispunktid ning liini- ja faasivoolud on võrdsed. r r r
Tuhijooksul on vaseskaod tuhised ja seetottu on vaike ka tuhijooksuvoolu aktiivkomponent. 14. Trafo talitlemine koormusel. 15. Trafo tööd iseloomustavad karakteristikud. U2 ja I2 vaheline seos on väliskarakteristik. Kasuteguri sõltuvus koormusest. 16. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem sümmeetrilise tarviti korral. Summeetrilise tarviti korral on faaside komplekstakistused vordsed: Za=Zb=Zc. Arvutus lihtsustub, sest piisab ainult uhe voolu leidmisest. Summeetrilise koormuse korral faasivoolud ja faasinihked on vordsed, faasivoolud moodustavad summeetrilise voolude susteemi. Faasivoolude summa Ia+Ib+Ic=In=0. Summeetrilise tarviti korral puudub neutraaljuhis vool. 17. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem mittesümmeetrilise tarviti korral. Susteemi iga faasi talitlus ei soltu ulejaanud kahe faasi talitlusest, sest vool leitakse selle faasi tarviti parameetrite pohjal. Faasivoolud leitakse Ohmi seaduse alusel: Ia=Ua/Za
L1, L2 ja L3 - kolme juhet, millega koormus e. tarbija on ühendatud generaatori faasimähistega (antud juhul algustega A, B ja C) nimetatakse liinijuhtmeteks. - iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. - liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks. U - liinipingete effektiiv- e. Tegevväärtus - faasipingete effektiiv- e. Tegevväärtus Tähtühenduse korral on liini- ja faasivoolud võrdsed: Tähtühenduse korral on liinipinge √ korda suurem faasipingest: Vektordiagrammist nähtub, et liinipinged on faasipingetest 30o võrra ees. Liinipinge avaldub vastavate faasipingete vahena: 4) Kolmnurkühendus – sama Kolmnurkühenduse puhul on liinipinged võrdsed faasipingetega: U = Uf Kolmnurkühenduse korral on liinivool √ korda suurem faasivoolust:
Süsteemi 3x220 [V] korral valitakse kolmnurkühendus, sest U l = U f ning süsteemi 3x380 [V] korral valitakse tähtühendus kuna Ul = 3 U f 19. Kas kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist? Kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist. Tähtühendusega tarvitil on suurem võimsus kui kolmnurkühendusega tarvitil. P = 3 U l I l cos 20. Miks on kolmefaasilise tarviti kolmnurkühendusel liini- ja faasivoolud erinevad, aga tähtühendusel pole? Kolmefaasilise tarviti kolmnurkühenduse puhul in liini- ja faasivoolud erinevad, sest punktid A, B, C on hargnemispunktid (ühe faasi algus ühendatakse teise faasi lõpuga tekib kontuur, millel kolm sõlme A,B,C) ning Kirchhoffi esimene seaduse põhjal on hargnemispunkti suunduvate voolude summa võrdne hargnemispunkist väljuvate voolude summaga. Tähtühenduse puhul pole aga punktid A, B, C hargnemispunktid ning liini- ja faasivoolud on võrdsed
Kolmefaasiline süsteem on realiseeritav täht ning kolmnurkühendusega. 19. Kas kolmefaasilise tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist? Tarviti võimsus sõltub ühendusskeemist, kuna sümmeetrilise tarbija ühendusskeemi puhul on kõik võimsused võrdsed, aga mittesümmeetrilise ühendusskeemi puhul on need erinevad. 2 20. Miks on kolmefaasilise tarviti kolmnurkühendusel liini- ja faasivoolud erinevad, aga tähtühendusel ei ole? Liinivoolud on juhtmete sees, faasivoolud on eri faaside mähistes. Kuna tähtühenduse puhul punktid A, B ja C ei ole hargnemispunktid, siis tähtühenduse puhul Il = If , kolmnurkühenduse puhul aga ühenduspunktidest väljuvad liinijuhtmed, kusjuures seal Ul = Uf. Kolmnurkühenduse puhul saab (kuna ühenduspunktid on hargnemispunktid, sealt väljuvad liinijuhtmed) liini- ja faasivoolud siduda omavahel Kirchhoffi esimese seaduse järgi ning kui
elektromotoorjõu e2 ning mähiste otstel pinge U2. Elektromotoorjõudude efektiivväärtuste suhet nimetatakse ülekandeteguriks k = E1/E2. 15. Trafo tööd iseloomustavad karakteristikud. 16. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem sümmeetrilise tarviti korral sümmeetrilise tarviti korral on faaside komplekstakistused võrdsed : Z a = Z b = Z c . Arvutus lihtsustub, sest piisab ainult voolu leidmiseks. Sümmeetrilise koormuse korral faasivoolud ja faasinihked on võrdsed, faasivoolud moodustavad sümmeetrilise voolu süsteemi. Faasivoolude summa I a + I b + I c = I N = 0 . Sümmeetrilise tarviti korral puudub neutraaljuhis vool. Kuna tarviti on sümmeetriline, siis faaside näivtakistused on võrdsed ka faasivoolud ning piisab ainult ühe voolu leidmisest. Meutraaljuhi U Uf = l olemasolul faasipinge on 3 17
Vahelduvool ALEKSEI LUKASIN Mõiste Vahelduvaks nimetatakse sellist voolu, mille suund ja suurus ajaliselt muutub. Tähistatakse AC või ~. Enamkasutatav on siinuspinge. Vahelduvvoolu eelised: lihtsama konstruktsiooniga mootor ja generaator kerge muundada alalisvooluks kerge muuta pinget trafoga Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Hetkväärtus muutuva suuruse mingi hetke väärtus. Tähistatakse väiketähega: pinge u vool i emj e Maksimaalväärtus suurim hetkväärtus Tähistatakse suure tähega koos indeksiga m: pinge Um vool Im emj Em Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Periood aeg, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused (sekundites) Sagedus perioodide arv sekundis Hz Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Kui pikk on tööstussagedusliku voolu periood? Vahelduvvoolu ja -pinge keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge ...
Kolmefaasiline süsteem tähtühenduses. Kolmefaasiline süsteem kolmnurkühenduses. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1114/materjalid.zip/kolmfaasi.html 39. Tarbijate tähtühendus. Kolmnurkühendus iga faasi takistus ZAB, ZBC ja ZCA ühendatakse vahetult vastavate liinijuhtmetega. Kuna iga faasitakistus lülitatakse siin liinipingele, siis tuleb liinipinget käsitleda kui tarbija faasipinget Ul=Uf. Faasivoolud tarbijates arvutame tavaliselt sümbolkujul: U& I&AB AB U&ABYAB ; Z& AB U& I&BC BC U&BC YBC ; Z& BC U&CA & I& U CAYCA
sisuliselt ühefaasilise olukorra. Tarvitid teises ja kolmandas faasis jäävad järjestikku ning U 23 I 2 = I3 = . 2R 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Skeemidel on kasutusel kaks erinevat joonestusviisi tarvitid kujutatakse üksteise suhtes kas 120° nurga all või paralleelselt: Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega. U l =U f . Faasivoolud U 12 U U I12 = ; I 23 = 23 ; I 31 = 31 . R1 R2 R3 107 Ka vektordiagramme võib joonestada mitut moodi. Joonisel on vasakpoolsel diagrammil joonestatud vektorid ühisest alguspunktist, parempoolsel moodustavad aga pingevektorid kolmnurga: Sümmeetrilisel koormusel on voolud võrdsed ja vektordiagramm sümmeetriline. Mittesümmeetrilisel koormusel see nii ei ole.
L2 ja L3. Liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks ja tähistatakse·U . Liinipingete effektiiv- e. tegevväärtust tähistatakse U-ga. Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks ja tähistatakse· U effektiiv- e. tegevväärtust aga Uf-ga. Faasivooludeks nimetatakse voole, mis kulgevad generaatori faasimähistes või tarbija faasides. Liinijuhtmetes kulgevaid voole nimetatakse liinivooludeks. Tähtühenduse korral on liini- ja faasivoolud võrdsed. 8. Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus. Kolmnurka ühendatud vooluringide puhul puudub neutraaljuhe. Kolmnurkühenduse korral ühendatakse generaatorimähiste algustega A, B ja C liinijuhtmed L1, L2 ja L3; esimese faasimähise lõpp X ühendatakse teise faasimähise algusega B, teise faasimähise lõpp Y ühendatakse kolmanda algusega C ja kolmanda lõpp Z esimese algusega
3.4. Frogrammeeritavad kaitseaparaad!d Plogranrtlteeritava kaitseaparaadi ļiĮltsrrsįattrd nlokkskeeltt on jooirisel 3.5. Peale eespool loet_ letud fr-rriktsioorrįde võib progratnmeeritavatel kaitseaparaatideļ oļla veel niuidki įįlesanclejcl, Näiteks rrrõõtetulerrrite näidr-rstanritre. saĮvestatttitie ja edastantilte, andmetöötįus jrrls. Aparaadi siserrcįįsse antakse rnootori faasivoolud .ia nulljärgnevusvool. Pärast fiļtl-eerirrrisr ļälrevad need sigrraaļicį konu:rutaaįoLi .ja arraloog-digitaalrllLtutrcįlu'i kaurlii ttlikioatvilįissc. Sanluti sĮturatakse sinrra kõik kaitse tööks vajalikrrd sätted. Sätete etteancļnriseks kasutatakse anaioogsiserrdite pulrul potetrtsiorrreelLeid või digitaalsisendite prrlrul klalrvistikku. Võr-r.eldes sätete arr^'läärtuste numbrilise etteandnrisega ott potentsiorneetrite eeliseks käsitsemise lrlrtsu-s,
purunemisele (näiteks on purunenud mootorit ja töömasinat ühendav sidur). Kui koormusvool väheneb järsku alla lubatud piiri, lülitatakse mootor mõne sekundi jooksul välja. Programmeeritavatel kaitseaparaatidel võib olla veel muidki ülesandeid. Näiteks mõõtetulemite näidustamine, salvestamine ja edastamine, andmetöötlus jms. Program- meeritava kaitseaparaadi lihtsustatud plokkskeem on joonisel 2.58. Aparaadi sisendisse antakse mootori faasivoolud ja nulljärgnevusvool. Pärast filtreerimist lähevad need signaalid kommutaatori ja analoog-digitaalmuunduri kaudu mikroarvutisse. Samuti suunatakse sinna kõik kaitse tööks vajalikud sätted. Sätete etteandmiseks kasutatakse potentsiomeetreid või klahvistikku. Võrreldes sätete arvväärtuste numbrilise etteandmisega on potentsiomeetrite eeliseks käsitsemise lihtsus, samuti on sätted pidevalt näha potentsiomeetrite nuppude asendiga. Kõikidel programmeeritavatel kaitseaparaatidel
annaabi.ee 
