v Sarnane elektrimootoriga: kummagi põhiosadeks mähisega raam , püsimagnet või elektromagnet ja rõngad ning harjad. v Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. v Mähise tekib vool kuna pöörleva mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni. v Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. v Alalis ja vahelduvvoolugeneraatorid erinevad selle poolest, et alalisvoolugeneraatori mähise otsad on ühendatud kahe teineteistest isoleeritud poolrõngaga, vahelduvvoolugeneraatori mähised otsad aga kahe teineteisest isoleeritud täisrõngaga.
elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus- seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetakse induktsioonivooluks. Elektrivoolugeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning raami mähises ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Vahelduvvoolugeneraatorid on tänapäeval põhilisteks vooluallikateks. Elektrivoolugeneraatoriks muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Elektrienergiat edastatakse- elektrijaamadest asulatesse elektrienergiaga ülekandeliinide abil. Energiakadude vähendamiseks on ülekandeliinides kõrgepingeline elektrivool. Vahelduvvoolus pinget tõstetakse ja alandatakse transformaatorite abil. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel.
elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Elektrivoolugeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning raami mähises ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Vahelduvvoolugeneraatorid on tänapäeval põhilisteks vooluallikateks. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Elektrienergiat edastatakse elektrijaamadest asulatesse elektrienergia ülekandeliinide abil. Energiakadude vähendamiseks on ülekandeliinides kõrgepingeline elektrivool. Vahelduvvoolu pinget tõstetakse ja alandatakse transformaatorite abil. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Magnetväli liigub ruumis lõpliku kiirusega
Vahelduvvoolugeneraatori klemmipinge graafik peale alaldit Graafiku joon ei ole sirge. See joon muutub sirgele lähedasemaks siis, kui rootori pöörlemissagedus suureneb, või kui suurendatakse staatorimähises faaside arvu. Generaatori plussklemmi läbiva lubatud voolutugevuse (generaatoril kirjas) määravad ära staatori mähised ja alaldi. Kui lubatud voolutugevus ületatakse riknevad kõigepealt alaldi ja seejärel staatori mähised. Kõik kasutusel olevad vahelduvvoolugeneraatorid tänu alaldile kardavad lühist. Kui alaldi dioodis (dioodides) tekib läbilöök ja alaldi jääb voolu juhtima, rikneb aku. Aku riknemise põhjustab seega vahelduvvooluga laadimine. Aku seisukohast parem variant on dioodis lühisest tekkiv katkestus. Ühe dioodi katkestus põhjustab aga teiste dioodide riknemise, kuna neid läbib siis lubatust suurem vool. Generaator on üldiselt suure töökindlusega, kui aegajalt vajab kontrollimist. Hoolduse käigus kontrollitakse
2) alaldid, mis muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks 3) alalisvoolugeneraatorid, mis muundavad mehaanilise energia elektrienergiaks Keemilised allikad jagunevad: 1) ühekordselt kasutatavad, kuivelemendid tsink-süsielement või leeliselement 2) korduvalt kasutatavad akud (happe- ehk pliiaku, leelisaku) Vahelduvpingeallikad: 1) ühe- või kolmefaasiline toitevõrk, mis on ühendatud elektrijaamaga. 2) Vahelduvvoolugeneraatorid Elektrienergia tarvitid: seadmed, mis eraldavad soojust (elektriküte); seadmed, mis eraldavad valgust (elektrivalgustus); seadmed, mis teevad heli (raadio, müramasinad, telekas); seadmed, mis teevad tööd (elektriajamid); seadmed, mis teevad väga keerulisi asju (elektroonilised); seadmed, mis mõjutavad keemilisi protsesse (elektrolüüs); seadmed, mis edastavad infot (mõõteriistad). Looduslikud elektrienergia allikad on tuul, vesi, päike, fossiilkütused. 60. Vaheldi tööpõhimõte
Tulemusena poolis indutseeritakse EMJ, proportsionaalne pöörlemissagedusele. Andur joonisel 0.2.11a on ette nähtud mehaaniliste võngete (vibratsiooni) mõõtmiseks, andurid b ja c on tahhogeneraatorid ja kasutatakse mitmesuguste mehhanismide pöörlemissageduse ja kiiruse mõõtmiseks. Tahhomeetertüüpi induktsioonandurid kujutavad endast väikesegabariidilisi elektrimasinaid (generaatoreid). Tahhogeneraatorid võivad olla alalisvoolu või vahelduvvoolugeneraatorid. Tahhogeneraatorites väljundpinge Uv on proportsionaalne tema pöörlemise nurkkiirusega. U = kTΩ; (3.2.6) kus: kT on generaatori ülekandetegur; 10/27 jklng3.sxw Ω tahhogeneraatori rootori pöörlemise nurkkiirus; Induktsioonandurite eelisteks on konstruktsiooni lihtsus, töökindlus ja kõrge tundlikkus.
Ehituselt ja tööpõhimõttelt teid ning laadima akut. sarnaneb see eespool kirjeldatud kaheelemendiliste relee- Generaatori pinge tõusul üle 13,8 V astub tegevusse pin- regulaatoritega. Peale selle on uuel mudelil vooluallikate geregulaator, mis töötab nagu PDK-PP1 oma. Peamine eri- miinusklemmid ühendatud massiga. ne vust)n voolumähise puudumine. Vahelduvvoolugeneraatorid. Alalisvoolugeneraatoris Kombineeritud relee-regulaatorit «Bosch» (joon. 44) põhjustab sageli rikkeid kommutaator koos harjadega. käsutatakse tsehhoslovakkia mootorratastel «Jawa». Taga- Alalisvoolugeneraator on sama võimsuse puhul suurem ja sivoolureleel ja pingeregulaatoril on siin ühine elektrc^,- raskem ning vajab normaalseks tööks keerukat relee- magnet, mis vähendab seadise mõõtmeid. Relee-regulaator regulaatorit
annaabi.ee 
