sõltuvuses. 16. Kas ühefaasilise tarviti reaktiivvõimsus võib olla suurem kui näivvõimsus? Kui ei, siis miks, ja kui ja, siis millistel tingimustel? Ühefaasilise tarviti reaktiivvõimsus ei saa olla suurem kui näivvõimsus, sest võimsusi seob täisnurkne ehk võimsuskolnurk, millest S = P2 + Q2 ning reaktiivvõimsus on see osa näivvõimsusest, mis ei eraldu soojusena. Reaktiivvõimsus võib olla sama suur kui näivvõimsus, kui P = 0 ehk aktiivvõimsust ei ole. 17. Kas vahelduvvooluahelate arvutamine on hõlpsam kompleksarvude või diagrammvektorite abil? Vahelduvvooluahelate arvutamine on hõlpsam kompleksarvude abil, kuna diagrammvektorite abil peaks joonistama välja vektordiagrammi. Kompleksarvude puhul seda tegema ei pea ning seega läheb arvutamine kiiremini, saab arvut kohe asemele panna. 18. Millest lähtudes valitakse kolmefaasilise tarviti ühendusskeem? Kolmefaasilise tarviti ühendusskeem valitakse lähtuvalt vajadusest. Kas on tegu näiteks
näivvõimsuseks. Võimsusteguri valem cos = näitab, millise osa moodustab näivvõimsusest S S aktiivvõimsus P. Kui 0 siis S >P, mis tähendab, et osa näivvõimsusest peab eralduma mujal ning selleks osaks on reaktiivvõimsus Q = S sin Siinuse max väärtus on 1, mille korral on näiv- ja reaktiivvõimsus võrdsed Q=S, seega reaktiivvõimsus näivvõimsusest suurem olla ei saa. (loogiline oleks ju) 17. Kas vahelduvvooluahelate arvutamine on hõlpsam kompleksarvude või diagrammvektorite abil? Vahelduvvoolu ahelate arvutamine on hõlpsam diagrammvektorite abil, kuna kompleksarvude ABC on meelest läinud. 2 18. Millest lähtudes valitakse kolmefaasilise tarviti ühendusskeem? Kolmefaasilise tarviti ühendusskeem valitakse lähtudes pingesüsteemist. Süsteemi 3x220 [V] korral
0,1oomi ja nende rakendumis ja ennistumis kestus on keskmiselt 3 korda väiksem kui elektromagnetreleedel, kulumiskindlus kuni 400 korda suurem. Herkonide puuduseks on väike lülitav võimsus kontaktidele. Kontaktide läheduse tõttu madal läbilöögi pinge. Kontaktide sulgumisel ja lahtumisel vibreerivad nad mõne mkrosekundi vahel. Lülitid ja tumblerid Lüliti 2 Lüliti 2 on mõeldud alalis ja vahelduvvooluahelate ümberlülitamiseks elektroonika -, mõõte jm. nõrkvoolu aparaatides. Nad on kasutatavad nii trüki kui ka rippmontaazi korral. Põhiparameetrid 1. kontaktidele lubatav max alalispinge ja alalisvool. 2. kontaktidele lubatav vahelduvpinge ja vahelduvvool. 3. Suurim lubatav alalisvool pingel 250V on 0,1A, alalispingel 12V on lubatud 1A. Vahelduvpingel 250V on lubatud 0,2A, vahelduvpingel 12V on lubatud 1,5A.
Vektordiagrammi moodustavate vektorite pöörlemisel jääb nende vastastikune asend muutmatuks. Tavaliselt tuntakse huvi üksikute suuruste vahelise faasinihke vastu. See lubab vektordiagrammi koostamisel valida vabalt esimese vektori suuna, teised tuleb paigutada tema suhtes nurga alla, mis on võrdne selle suuruse faasinihkenurgaga. Järgnevalt näitena pinge- ja voolusiinused ja nende vektordiagramm: 76 6.6 Siinussuuruste liitmine Vahelduvvooluahelate arvutamisel tuleb sageli liita siinuseliselt muutuvaid suurusi. Kaht siinussuurust saab liita neid graafiliselt kujutavate sinusoidide liitmise teel. Kui näiteks on voolud faasis, siis mõjuvad nad alati üheaegselt ühes suunas ja nende summa on maksimaalne. Siinuste liitmisel tuleb liita hetkväärtused. Ajahetkel a on summaarse voolu hetkväärtus ae = ab + ad; ajahetkel k aga km = kl + kn. Niiviisi voolude hetkväärtusi i1 ja i2 liites saab
algusega. Selliseühendusviisi puhul on faaside emj-d suunatud ühesuguselt, mistõttu generaatoris toimib nende algebraline summa. 9. Pinge, voolu, võimsuse ja energia mõõtmine alalis- ja vahelduvvooluringis. Voolu mõõtmine: Voolu mõõtmiseks mingis vooluahela osas lülitatakse sellesse jadamisi ampermeeter, mille sisetakistus peab olema väike. Mõõtmiseks alalisvooluahelas on levinuimaks magnetoelektrilised ampermeetrid. Harvem kasutatakse elektromagnetilisi. Vahelduvvooluahelate korral leiavad kasutamist peamiselt elektrodünaamilised ampermeetrid. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks mõõtmistel alalisvooluahelas kasutatakse sunti ning vahelduvvooluahelas voolutrafot. Pinge mõõtmine: Pinge mõõtmiseks ahela mingis osas lülitatakse mõõteriist- voltmeeter selle osaga rööbiti. Et voltmeeter võimalikult vähe mõjutaks ahela tööolukorda, peab tema sisetakistus olema küllalt suur, võrreldes ahela takistusega
Vektordiagrammi moodustavate vektorite pöörlemisel jääb nende vastastikune asend muutmatuks. Tavaliselt tuntakse huvi üksikute suuruste vahelise faasinihke vastu. See lubab vektordiagrammi koostamisel valida vabalt esimese vektori suuna, teised tuleb paigutada tema suhtes nurga alla, mis on võrdne selle suuruse faasinihkenurgaga. Järgnevalt näitena pinge- ja voolusiinused ja nende vektordiagramm: 76 6.6 Siinussuuruste liitmine Vahelduvvooluahelate arvutamisel tuleb sageli liita siinuseliselt muutuvaid suurusi. Kaht siinussuurust saab liita neid graafiliselt kujutavate sinusoidide liitmise teel. Kui näiteks on voolud faasis, siis mõjuvad nad alati üheaegselt ühes suunas ja nende summa on maksimaalne. Siinuste liitmisel tuleb liita hetkväärtused. Ajahetkel a on summaarse voolu hetkväärtus ae = ab + ad; ajahetkel k aga km = kl + kn. Niiviisi voolude hetkväärtusi i1 ja i2 liites saab
Türistore kasutatakse elektriajamite jõuahelates mitmesugustel eesmärkidel. Nad on mitmesuguste jõumuundurite (tüüritavad alaldid, sagedusmuundurid, pinge- regulaatorid) põhielementideks, aga neid kasutatakse ka jõuahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja elektriajamite mitmesuguste talitluste saamiseks. Edaspidi vaatleme türistoride kasutamist nimelt ahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja elektriajamite mitmesuguste talitluste saamiseks. Vahelduvvooluahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja asünkroonmootorite mitmesuguste talitluste saamiseks kasutatakse türistori erinevust mittetüüritavast pooljuhtdioodist nende avamiseks ei piisa positiivsest potentsiaalist tema anoodil, vaid türistori avamiseks on vaja ka juhtimissignaali. See iseärasus loob võimaluse luua mitmesuguseid staatilisi ümberlüliteid. Selliste ühe- ja kolmefaasiliste staatiliste lülitite näideid on kujutatud joonisel 2.8. Joonisel 2.8