Eestis kasvavate ja elavate liikide süstemaatiline nimestik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

45

xls

Nimetu

Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised

Kategoriseerimata

15

xlsx

Süstemaatiline nimekiri

LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik kõhmsamblik Monoblastiaceae

Bioloogia

52

pdf

Eluslooduse eksam

 , nad andsid rohelist värvi. Tavalise Harilik Harilik Võilill, Kapsas, Käoking, kollane mad tihashein, sinisukk, takjas, lillkapsas, käoking, siumari, sugukon valge suureõieline härjasilm, brokoli, salu-siumari, na liigid iminõges kellukas karikakar, kaalikas, naeris, võsaülane, eestis (kurekatel), kassikäpp, redis, raps. kollane ülane, ümaralehin hunditubak metsülane, harilik e kellukas, as, raudrohi kurekell, harilik harilik varsakabi, põld- kellukas, varesejalg, harilik

Loodusõpetus

19

doc

Erizooloogia Lühikonspekt

N: süstikkala 16.3. Alamhmk. koljused (Craniata) Seljakeelik/selgroog. Tsefalisatsioon. Kõrgem NS. Kolju. Suletud vereringe. 16.3.1. Klass pihklased Merelised. Kalade välisparasiidid. Silmad mandunud, seljauim puudub, lõpusekorv redutseerunud, suulehtri ümber poised N: limapihklane 16.3.2. Klass silmud Mageveelised ja merelised. Seljauim hästi arenenud, silmad ei ole mandunud, lõpusekorv hästi arenenud. Eestis 3 liiki: jõesilm, ojasilm, merisutt 16.3.3. Klass kõhrkalad Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid Haid ­ käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

80

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone: *Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi) *Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.(Eesti Metsaseaduse järgi)

Eesti elustik ja elukooslused

86

docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

„n. nud.“paljas nimi, ilma kirjeldusteta avaldatud, pole kõlblik 26. Milleks on veel vaja Rahvusvahelist Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjoni, kui nomenklatuurikoodeks on juba olemas? Teeb vajadusel väikesi muudatusi, võtab vastu avaldusi erandite taotlemiseks ja teeb nende kohta otsuseid, mis avaldatakse tema ajakirjas. Võib isegi tunnistada kehtetuks vanima sünonüümi, vaatamata prioriteedile. 27. Darvinism ja lamarkism: mis on neis ühist, mis erinevat? Darvunism liikide muutlikus loodusliku valiku mõjul. Vähem kohastunud liigid hukkuvad. Organismide täiustamine ei vaja mingit sisemist tendetsi, on ka suguline valik. Liigiteke on pikaajaline, teisendist saab liik. Vahepealsed vormid surevad välja. Võimalikud on ka konvergents ja taandareng.Muutlikkuse põhjused on tõenäoliselt elutingimustes. Lamarkism Jumal oli algpõhjus, lõi eelduse, aga edasi arenes loodus ise.Perekondade ja liikide tasemed on muutlikkus ja külgharud, mitte tõusurida. Täiustamist

Biosüstemaatika alused

50

doc

Botaanika Eksam

Mütseel koosneb tugevasti harunenud paljutuumalistest vahesinteta hüüfidest. Ristvaheseinad tekivad üksnes paljunemiselundite moodustumisel. Hüüfide kest koosneb tselluloosist, ega sisalda kitiini. Suurem osa elutsüklist möödub haploidses faasts. Sugutu paljunemine toimub kahe viburiga zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate erisooliste sugurakkude (meioos) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia). Enamiku liikide elutsükkel on suurel määral seotud veekeskkonnaga. Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. 14. Hk. Seigseened- Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel

Botaanika

Kommentaarid (0)