Seened Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota). Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Punane Kärbseseen:Täiskasvanuna on seene kübar 818 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed o...
Viljakehas paiknevad eoskotid 8-kaupa. Nt : liudikud Mittesuguliselt paljunevad nad koniididega ehk lülieostega. Kerahallikud toodavad aflatoksiini, mis on mürgisematest maailmas. Kerahallikut kasutatakse pesupulbrite ensüümide tootmisel, tegemist on transgeensete seentega ehk nende sisse on viidud kuumaveeallikate bakterite bioensüüme. Pintselhallikud on hallitus seened, askust pole. Esimene antibiootikum töötati välja pintselhallikutest (penitsiliin). Mürkel, korrel, kogrits: sobivad süüa ainult noortena. Perekond jahukaste: leidub ntx tikrite peal pruuni kattena. Perekond luudik tekitab mügarike põõsalehtedel. Kaseluudik näeb välja nagu varesepesa kase otsas, aga tegelikult on kaseluudik. Pärmseened paljunevad pungumise teel, kui tingimused pole piisavalt head siis eostega. Perekond Tungalterad on ääretult mürgised ning levivad teraviljadel. Kandseened (söögisseened/kübarseened) : iseloomulik viljakehad, paljunevad ainult suguliselt,
Sarcoscypha austriaca Sarcoscypha Sarcoscyphaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi Ruuge trühvel Trühvel Trühvlilised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened Tuber rufum Tuber Tuberaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi Kevadkogrits Kogrits Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened Gyromitra esculenta Gyromitra Discinaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi Hiidmürkel Mürkel Mürklilised Liudikulaadsed Liudseened Kottseened Seened Morchella elata Morchella Morchellaceae Pezizales Pezizomycetes Ascomycota Fungi
tähendust on lihtsam meeles pidada kui suurel hulgal uute tüvede tähendusi meelde jätta. Olemasolevale sõnale uue tähendussisu andmine on ka eesti keeles levinuim sõnavara rikastamise viis. Nt J. V. Veski andis paljudele murdesõnadele terminoloogias uue sisu: manuline 'juuresolija', vakus 'feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus', kari 'range kord; karistus', turve 'kaitse'; kulles `nälkjas', säsi 'sisekude, südaosa', vajak 'puudujääk, defitsiit', kogrits 'teat. seen' jt. 9. Tähenduse motiveerituse tüübid. 1) Uus märk luuakse ilma olemasolevat keelematerjali kasutamata. Märgi häälikkuju on nimetatava akustiline kujutis, nt summ-summ, auh, plärtsuma. Sellisel juhul on tegemist foneetilise motivatsiooniga. Sõnad on loomulikul teel (foneetiliselt) motiveeritud, kui nad annavad märgi kandja kaudu edasi denotaadi meeltega tajutavaid jooni, nt onomatopoeetilised sõnad (rukkirääk, peoleo; kraaksuma). Et selliste objektide hulk, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
