SÕNAJALGTAIMED Sõnajalgtaimed U. 400 mln aastat tagasi VANAAEGKOND- Paleosoikum Hiidsõnajalgadega metsad Sõnajalad on arenenumad kui samblad Neil on olemas organid: juured, varred ja lehed Neil on olemas algeline torujate rakkude ehk soonte süsteem- juhtkude Puitunud kestaga rakud, mis aitavad püsti püsida. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad … Kollad,osjad, sõnajalad Nad paljunevad ja levivad eostega Vajavad suguliseks paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD Mitmeaastased, igihaljad, roomavate vartega madalad taimed. Eosed arenevad varte tippudes eospeadest Eosed idanevad väga kaua ja taim kasvab aeglaselt Eestis on kuus kollaliiki (karukold, kattekold,
.............................................15 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Sellest tööst leiate üldise sõnajalgade kirjelduse ning toasõnajalgade kasvatamise ja hooldamise võtted. Töö eesmärgiks on õppida tundma toataimi ja koondada oluline teave käepärasesse vormi. Kasutatud on Kai Rünk’i raamatut „Sõnajalad looduses, aias, toas”, Jane Bland’i ja William Davidson’i „Toataimed. Valik ja hooldamine” ning mitmeid veebilehti. Täpsemalt on kirjeldatud toasõnajalgade kasvatamiseks vajalikke tingimusi, nagu valgus, temperatuur ja niiskus, ning nende paljundamist. Hooldamise osas on oluline teave kastmise, väetamise ja ümberistutamise kohta ning lühidalt on kirjeldatud kahjureid ja haigusi. Viimases osas on nelja meil enamlevinud toasõnajalaliigi lühikirjeldused.
(Dynastia, 2006, CD ) Õnnistuse pärib Eestimaa Taevane roos (Prisma, 1989, MC ) (Baltic Disc , 2009, CD ) Mida neist kirjutatakse: «Esimesed laulud kirjutasime juba lasteaias. On aegu, kus vajame muusikat kui õhku,» mainib Viivi (41). Jõuludeks andsid Sõnajalad välja värskeima singli «Nüüd mine». «Tegelikult oli see laul juba varem valmis, aga nüüd andsime välja. Põhimõtteliselt teeme laule koos. Me käime isegi koos poes ja ka reisidel ostame teineteisele samasuguseid riideid. Aga tegelikult oleme väga erinevad, nii välimuselt kui ka iseloomudelt. Kui väikesed olime, siis me nii väga soovisime, et oleks õdesid-vendi. 1990. aastatel Eestis rekordarvu salvestisi müünud pereansambel Sõnajalg tuli
Vanaaegkond e. paleosoikum algas umbes 600 mln aastat tagasi kambriumi ajastuga ja lõppes permi ajastuga u 300 mln aastat tagasi. kambrium 545 (ilmusid hõimkonnad, minaraalse skeletiga loomad, kiskjad, elu meres, lülijalgsed). Seal vahel veel ordoviitsium 495 (maismaavetikad, taimed, sammalloomad, mandrijäätumine), silur 440 (kõik arenes edasi, kalad, kivistised-korallid, käsijalgsed jne), devon 417 (kõik levis, arenes, neljajalgsed, karbid teaod), karbon 354 (taimestik lopsakas, sõnajalad, poolustel mandrijäätumine, putukatel lennuvõime, roomajad), perm 292(90% selgrootutest rühmadest suri välja, tekkis Pangea hiidmanner). Mesosoikum e. keskaegkond. Triias 250 (paljasseemnetaimed, okas-ja hõlmikpuud, sõnajalad, kala-tiibsisalikud, dinosaurused, väiksed imetajad, karpide mitmekesisus) Juura 205 (ülekaalus sõnajalad, paljasseemnetaimed, roomajate mitmekesisus suurenes, esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, karbid, teod, käsnad, korallid domin
Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ 416 Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine /. Kontinentaalse Devon kliima valitsemine. Maismaa asustasid uued eluvormid: hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Liiva ja savi setete rohkus 359 Mandrijäätumine poolustel. Soe ja niiske kliima, soode tekkimine. Lopsakas taimestik: Karbon osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel. Maismaa
· Arenevad · Aine-ja energiavahetus · Reageerimine ärritajale · Kasv ja areng · Liikumine 2. Miks sõltub loomariigi olemasolu täielikult taimeriigist (too 2 näidet) · Taimed on toiduahelates 1.kohtadel · Taimed toodavad hapnikku 3. Järjesta taimerühmad (vetikad, samblad, sõnajalad, paljasseemnetaimed) alustades kõige varem kujunenust. Too üks põhjendus, mis toetaks sinu järjestust. · Vetikad · Samblad · Sõnajalad · Paljasseemnetaimed Ehitus läheb lihtsamast raskuse suunas. 4. Võrdle taimi ja loomi, too välja niipalju erinevusi ja sarnasusi kui oskad. Taimed Loomad
Aguaegkonnas arenesid hulkraksed taimed ja seejärel hulkraksed loomad. Esimesed selgroogsed olid kalad. Kui ookeanis kasvasid juba taimed, arenesid seal esimesed loomad. Need olid kalad, kes hingasid veehapnikku. Keskaegkonnas , mil kliima oli niiske ja soe valitsesid maal roomajad. Kui kliima muutus, said valitsejateks imetajad, kes on kuivuse jakülma eest paremini kaitstud. 3) Millised kolm taimerühma kasvasid kivisöeajastul kõrgeks metsaks ? Kollad, Osjad ja sõnajalad. Millised nendest kasvavad prg Eestis ? Sõnajalad.
Mitoos- meioos. 1. Mille poolest suguline paljunemine erineb mittesugulisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat. SP kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast. Ja nad on vanematega geneetiliselt sarnased. SP-inimene, loomad linnud. MS- seened, sammaltaimed, sõnajalad, võsud, mugulad. 2. too nt organismide paljunemisest eostega? Eosed peavad tekkima meioosi tagajärjel. Eostega paljunevad sõnajalad. Sõnajalg kasv oma eosed lehe all ja kui eos on küps kukub maha ja hakkab mullas kasvama. Pärmseened. 3. Mis on mitoos? on päristuumsete keha rakkude areng. Tekib 2rakku. On vajalik organismi kasvamiseks ja taastamiseks. 4. Mis on meioos?- on sugurakkude areng. Kahekordne jagunemine. Tekib 4 rakku, on vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel? on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfraasi teise mitoosi alguseni. 6
Kagu-Austraalia Austraalia idaosas asub suur veelahtmeahelik, mis tõkestab vaikselt ookeanilttulevaid tuuli. Kagu tuuled toovad Austraaliasserohkestisademeid, kuid suurest veelahkmeahelikust, läänes olev sisemaa jääb ilma sademeteta. Suvised temp. On vahemikus +20°- +30°, talvel +5 - +15°. Austraalia kagu rannikul levivad pruunmullad ja metsad on väga liigirikkad. Siin kasvavad mitmed eukalüptid, puukujulised sõnajalad, liaanid, palmid ja männid. Eukalüptid on Austraalia levinumadpuud, nad on sirge tüvega igihaljad puud, milledest mõnedon väga kiire kasvuga, mnede sortide kõrgus võib ulatuda 100m. Teised sordid aga jäävad põõsasteks. Eukalüpti puitu kastutatakse ehituses, mööblivalmistamisel, valmistatakse vineeri ja paberit. Puulehtedest eralduvatest eeterlikest õlidest valmistatakse aga ravimeid. Austraalia loomastik on väga omapärane, 70% lindudest, 90% roomajatest ja 95%
3)Siluri * lõunapoolkera liustike sulamine -> tõstis * kalade evolutsioon maailmamere taset * soontaimed (eristunud juur/ vars/ leht) * korallrifid 4)Devon *Põhja-Ameerika ja Euroopa laamad asusid *maismaa taimestiku kiire areng (rohttaimed- koos ekvaatori lähistel. Neist põhja poole jäi osa >sõnajalad, puud-> metsad) tänapäeva Siberist ning lõunapoolk-l valitses * uued eluvormid endiselt Godwana ürgmanner. * esimesed selgroogsed loomad ronisid maismaale 5) Karbon * suured kivisöelademed *puukujulised sõnajalad ehk * sood * kilpkonnad
Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ Kirbla astang ja Salevere Salumägi klindiastangud Lääne-Eestis Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) mandrite kokkupõrkumine oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Siluris - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameerikas. Primitiivsed kalad /lõuatud kalad, Saaremaa, Rootsiküla lade / Devon Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine / Kontinentaalse kliima valitsemine Maismaa asustasid uued eluvormid:hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Liiva ja savi setete rohkus Eostaimede metsad Putukate areng Kahepaiksete areng Suure Euroameerika mandri tekkimine Baltika ja Laurentia mandrite kokkupõrkel. Sellele järgnenud mäeteke põhjustas mandrite üldise tõusu ja ookeanide taandumise.Suur maismaa ülekaal oli lõunapoolkeral
Ordoviitsiumi ajal see pmt taastus kuid kliima jahenemine ja mandrijää tõid kaasa uue suure väljasuremise. Silur-Devon: korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine veest maismaale. Siluris taimed ja lülijalgsed, hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed. Devonis neljajalgsed, kahepaiksed. Karbon-Perm: Lopsakas maismaataimestik, puukujulised osjad, kollad, sõnajalad. Lennuvõime teke. Kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke. Karbonis soe ja niiske kliima. Permi lõpus oli suurim väljasuremine, hävis üle 96% mereliste selgrootute liikides ja 50% sugukondadest. Triias-Juura-Kriit: lubivetikate rohkus, maismaataimestikus valdasid okas- ja hõlmikpuud, sõnajalad. Hiidroomajate suur mitmekesisus, imetajate ja lindude teke, õistaimede ilmumine, putukate mitmekesisuse kiire kasv
6 miljardit a. orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. tagasi. Biosfääri ruumala on 105-106 km3. Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad Maakera võib tervikuna käsitleda ka kui kosmilisest tolmust. ökosüsteemina. Gaia hüpotees, see toetub tõsiasjale, et paljude globaalsete tegurite tase meie planeedil on märgatavalt erinev nende termodünaamilisest tasakaalust. Arhaikum · Sõnajalad · Meteoriidisajud · Suur roomajate mitmekesisus · Maakoore tardumine · Linnud, krokodillid, kilpkonnad · Maa teke Friias Proterosoikum · Okas- ja hõlmikpuud · Käsnad · Hiidsisalike ja sauruste ilmumine · Hulkraksed loomad · Hapnikusisalduse kasv Kvaternaar
Uus-Meremaa Kliima, muld Põhjasaar-lähistroopiline Lõunasaar-parasvöötmeline pruunmullad Taimestik Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569 https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa
Sügoot - viljastatud munarakk. SÕNAJALGTAIMED - Pteridophyta Sõnajalgtaimi tuntakse ca 11000 liiki, Eestis kasvab neid 44 liiki. Sõnajalgtaimede eellased olid taimeriigi evolutsioonis esimesed maismaataimed, hakates umbes 500 miljonit aastat tagasi, ordoviitsiumi ajastul, merest ka maismaale kasvama tungima (tollased taimed kuulusid nn ürgraigaste rühma). Sõnajalgtaimed - osjad, kollad ja sõnajalad - olid valitsevaks taimerühmaks karboni ajastul, ca 340 miljonit aastat tagasi. Tollaste puu-kujuliste sõnajalgade jäänustest moodustus kivisüsi*, sellest ka karboni sünonüüm, kivisöeajastu. Kivisüsi moodustus sarnaselt turba tekkele pooleldi lagunemata taimejäänustest. Pika aja jooksul setete alla jäänud taimne materjal tihkestus kõrgel rõhul ja -temperatuuril. Sõnajalgtaimede üldtunnused · Sõnajalgtaimedel on võsu ja juured;
3.Teab, missugused organismid kuuluvad vetikate hulka(kolm). 1)Rohevetikad 2)Pruunvetikad 3)Punavetikad 4.Teab, mille poolest erinevad vetikad taimedest (2 konkreetset erinevust). 1) 2) 5.Teab, mis põhjusel ja mis otstarbel kasutatakse vetikaid. Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeetikatoodete valmistamisel. 6.Oskab võrrelda sammalde ja sõnajalgade ehitust. Sõnajalad on arenenumad kui samblad. Sammaldel on juurte asemel risaidid erinevalt sõnajalgadest. Sõnajalgadel on puitunud kestaga rakud, aga sammaldel pole. 7.Mõistab vee tähtsust sammalde elus(miks hädavajalik). 8.Teab, kuidas on tekkinud turvas ja kivisüsi ning oskab nimetada nende kasutusalasid. Pooleldi lagunenud turbasamblast ja teistest rabataimedest moodustubki aja jooksul rabaturvas. Turvast kasutatakse kütusena ja väetisena.
HELVE RUUL MAA ELUSA LOODUSE AJALOOLINE ARENG ESIMESTEST ELUSOLENDITEST KUNI TÄNAPÄEVANI ON BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON ENAMIK ORGANISME ANNAB ROHKEM JÄRGLASI, KUI NEID SAAB ELLU JÄÄDA LOODUSES TOIMUB OLELUSVÕITLUS ORGANISMIDE ERINEVUS (KA SAMA LIIKI) OMADUSTE SOBIVUS ELUTINGIMUSTEGA KASULIKE TUNNUSTE PÄRANDUMINE BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID KIVISTISED E. FOSSIILID LOOTELISE ARENGU VÕRDLUS ELUSORGANISMIDE EHITUSE VÕRDLUS RUDIMENDID PÄRILIKKUSAINE JA KEHAVALKUDE UURIMINE TAIMERIIGI EVOLUTSIOON BAKTERITE SARNASED AINURAKSED ORGANISMID(4MLRD AASTA EEST) HULKRAKSED VETIKAD (1500 MLN AASTA EEST) ALGELISED MAISMAA- TAIMED - ÜRGRAIKAD (450 MLN AASTAT TAGASI) HIIGELSUURED KOLLAD , OSJAD JA SÕNAJALAD (350-300 MILJ AASTAT TAGASI) PALJASSEEMNE- TAIMED (295 MLN AASTAT TAGASI) MÄND K...
Sõnajalgtaimed Millised on sõnajalgtaimed? Sõnajalgtaimedel on lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad kollad, osjad ja sõnajalad. Koldadel: - on hulgaliselt pisikesi lehti. - Eoslad on koondunud varre tippudesse, eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel: - on lehed taandarenenud. - Maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. - Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel: - on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad. Sõnajalgtaimede paljunemine: Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil
hiidroomajad – saurused. Loomad Juura ajastule eriti iseloomulikud olid aga hiidroomajad – saurused. Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud. Roomajate ja lindude vahevorm oli ürglind. Ta oli väike, tuvist pisut suurem olevus, kes lendas üsna halvasti, tema keha oli kaetud sulgedega, kuid tal oli pikk saba ja tiibade otsas paiknesid küünised, nokk puudus, seevastu olid tal aga hambad! Taimed Juuraajastu taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad, mis moodustasid igihaljastest okaspuudest ja lopsakatest sõnajalgadest koosnevaid troopilisi metsi. Maavarad Juura ajastust on pärit rohkesti kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat jne. Saurus Taimed Tänan kuulamast
5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. · Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). 6 Huvitavaid fakte (1) · Kokku on sõnajalgtaimi ligikaudu 10 000 taimeliiki. · Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki. · Teadust, mis uurib sõnajalgu, nimetatakse pteridoloogiaks. · Sõnajalad võtavad endasse pinnases olevaid raskemetalle ja mürkaineid, eriti arseeni. Sel põhjusel kasutatakse sõnajalgu pinnase puhastamiseks. 7 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Sõnajalgtaimed · http://bio.edu.ee/taimed/general/sonajalg.h tml · bio.edu.ee/taimed/general/images/ohtson.j pg 8
Puisniit Mis see on? Hõreda puurindega taimekooslus Regulaarselt niidetav Parkidest palju vanemad On levinud läänemeremaades Abiootilised tegurid valgus Valgus seda on palju. Kuid puude all on ka varju. Valguslembelised: harilik jalakas ja haab Varjulembelised: sinilill ja jänesekapsas Abiootilised tegurid temperatuur Taimede näited: kaunis kuldking ja sõnajalad. Biootilised tegurid sümbioos Sümbioos vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud
Turvas Teke: Turbasammaldel pole juuri. Turbasamblad ülevalt otsast pidevalt kasvavad ja alumisest otsast kõdunevad. Turbakihi moodustavad taimede ja loomade jäänused. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad. Keskmiselt lagunevad tarnad ja villpead. Kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad näiteks (kanarbik, leesikas ja sookail). Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Kuna tihedas turbakihis pole piisavalt õhku siis tekibki just turvas mitte muld. Turba kasv on kaa aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Leiukohad: Turvas on levinud kosmopoliitselt kogu Maal, kuid nad puuduvad Kaug-Põhjas ja kõrbetes.
vee all Silur Suured sisemered, Täiustusid varred, Lülijalgsete mitmekesistumine, I 440mln pehme kliima risoomid, lehed maismaa selgtootud(putukad), puudusid primitiivsed kalad Devon 420mln Kuiv, liivakivi, savi, Sõnajalad maismaale Putukate mitmekesistumine, maismaa kerkimine algelised kahepaiksed, luukalad Karbon Merede pealetung, soe ja Sõnajalgtaimede Kahepaikste kõrgaeg, I algelised 350mln niiske kliima mitmekesistumine, roomajad kõrgaeg, nende
Silur- alamatele omased arengujärgud ning korallriffide moodustumine,esmesed tunnused,mis osal alamatest säilivad ka kalad,lülijalgsed.Devon -rüükalad ja täiseas. kilpkalad,neljajalgsed,kahepaiksed.Karbo 13. Geneetilised võrd-kasutatakse n-soe ja niiske kliima,puukujulised molekulaargeneetilisi meetodeid.erinevalt osad,sõnajalad,roomajad,sauruste fenv.võimaldab anda kvantitativseid esivanemad.Perm-ajaloo suurm hinnanguid eri liikide taksonite sarnasuse v väljasuremine.Juura- erinevuse astme kohta. esimesedlinnud,õistaimed,putukad.Kriidi- 14. Pseudogeenid-norm,talitlevate geenide väljasuremisel hävisid dinosaurused ning vigased ja mitteavalduvad koopiad. merelised loomarühmad.Uusaegkond- 15
veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses 13) Sammalde loosuslik tähtsus: aitavad hoida atmasfääri hapniku taset, vähendavad jõgede veetaseme kõikumist, 14) Sõnajalgtaimede 3 rühma: Kollad, osjad, sõnajalad 15) Miks samblad ei saa kasvada kõrgeks: sest neil pole tugi 17) Millest on tekkinud kivisüsi ja selle kasutus: sõnajalgadest, kasutus: kütteks,toiduks valmistatakse:bensiini, ravimeid, lõhnaaineid 20) Vaigu tähtsus puudele: kaitseb puud haigust tekitavate bakterite ja seente eest 22) Kodumaised okaspuud:mänd, jugapuu, kuusk, kadakas sissetoodud paljasseemnetaimed: nulg, seedermänd, ebatsuuga, elüptus, lehis
aineid Mütseel seeneniidistik vett ja mineraalaineid Elutingimused: parajalt niiske, soodne temperatuur ja rohkesti toitaineid Tekkisid umbes 400-500 miljonit aastat tagasi, leidub kõikjal Paljunemine: 1) suguline kaks vanemorganismi, osalevad sugurakud, uus organism saab alguse viljastatud munarakust. 2) mittesuguline 1) Eoseline näiteks seened, samblikud, sõnajalad 2) Vegetatiivne pooldumine ja pungumine näiteks seened Sarnasus taimedega: 1. puudub aktiivne liikumine 2. vakuoolid 3. rakukest 4. jagunevad piiramatult Sarnasus loomadega: 1. talletuvad varuaineid (glükogeen) 2. toituvad orgaanilisest ainetest heterotroofid loomse toitumis tüübiga 3. rakkudes puudub klorofül ja ei fotosünteesi 4. ühineaine, seeneraku kestades KITIIN (putukate välisskeletis sama)
lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimine ja talletamine Lehed - fotosüntees o Nende hulgas on sõnajalad: Osjad Kollad o Paljunevad eostega, paljud ka risoomidega o Eostega paljunevad taimed on väga sõltuvad veest · Kivisöeajastul, 280...360 mlj aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. · Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. o Seemned küpsevad käbides
kuid see pole paraku NII. Soe vesi, rand, päike. Talv on selle kõrval väike. Puudu on ainult vihm ja äike, näha tahan ma veel kõike. Selleks kohaks on Pirita, mille ilu on piiritu. Tahan kuulda lainete kohinat, boonuseks tuulte mühinat. (Tsit.: http://www.lyrics.ee/est/poems/user_poems/show_poem/id-439) II Kodumets I Tean metsi sügavaid, tean suuri laani, Kun kuusesambad pilvi toetavad, Kuldkäbivihma alla poetavad Ja oksad kõrgelt ulatavad maani. Kun õitsvad sõnajalad ööl vaid Jaani, Kui haavalehed müha koetavad Ja mändi ladvul tuuled soetavad Kui sulakutsva vile jumalPaani. Ja sääl on metsavaimu koduase, Sääl jaaniussest hiilgab rohelsammal, Kui tõrvikmiljonitest surnuhavval. Ei muid ma sinna vii, ei võõraid ligi lase; Sääl vestlen mina vaid, me sõbrad truud, Öö, metsvaim, mina ja ei ühtki muud. Juhan Jaik: Rõuge kiriku kell. Tallinn, 1924. (Tsit.: http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/jaik/roug_ftx.html) III
jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, konnad. Taimed: · ronitaimed e. liaanid mille pikad puitunud varred väänlevad ühelt puult teisele näiteks viigipuu. · epifüüdid e. pealistaimed kasvavad puude okstel näiteks sõnajalad,orhideed. · kägipuud alustavad elu puu otsa sattunud seemnest. Puutüve külge kinnitatud juured hakkavad paksenema ja laienema, viimaks on puu kägipuu haardes ja sureb. Kägipuust aga kasvab uus puu. Probleemid vihmametsades: · Vihmametsi hävitatakse väga palju, sest inimesed rajavad sinna põllumaid, karjamaid ja kasutavad puitu. · Taimedest saadakse palju erinevaid ravimeid. · Samuti kasvavad seal kakaopuud, banaanitaimed, suhkruroog, kaneelipuu.
Mittesuguline paljunemine- pärilik inf ühelt vanemalt Eoseline eoste e. Spooride kaudu (seened, samblad, sõnajalad) Vegetatiivne pooldumine - bakterid, ainuraksed pungumine - pämseened, hüdra sibulatega - tulp, sibul, liilia võrsikutega - mustsõstar, tikker võsunditega - maasikas juurevõsud - lepp, vaarikas mugulatega - kartul risoomidega - orashein, piparmünt pistoksad - mustsõstar, paju Tähtsus: võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühesuguseid järglasi Suguline paljunemine Munarakk e. Ovolüüt (haploidne kromosoomistik) seemenrakk e
Maal umbes 3,7 4 miljardit kaladest arenenud neljajalgsed. aastat tagasi. Viimane suurim bioloogiline areng Kogu elu arenes tükk aega ainult oli inimese teke. vees. Esimesed organismid olid ainuraksed, kellest arenesid hulkraksed organismid. Esimesed ainuraksed organismid sarnanesid tänapäevaste algloomadega. Veest sattusid maismaale esimesena vetikad, millest ajapikku arenesid sõnajalad, osjad ja kollad. Taimed Esimesed taimed olid vetikad. Pikka aega arenes elu ainult vees. Kaua kestnud arengu järel ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Siluri ajastul ( 440 417 mln a tagasi) asustasid Maa taimed ja lülijalgsed. Vetikatest arenesid lihtsamad taimed: sõnajalad, osjad ja kollad. Eelnevalt nimetatutest omakorda arenesid õistaimed. Enne õistaimi Maal kasvanud taimede mattumisest
Salumets Salumetsa kirjeldus • Asuvad viljakatel lubjarikastel kamarmuldadel • Liigirohked ja lopsakad kuuse-kase-haava metsad (paiguti ka tamme, pärna ja saarega) • Varakevadel õitsevad sinilill ja sarapuu ning jagub metsa alla rohkesti valgust • Maikuu algul sõnajalad • Suvel, kui puud-põõsad lehes, kaovad kevadised õitsejad • Samblaid on siin vähe ja nad ei moodusta pidevat vaipa Tingimused salumetsas • Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega • Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi • Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas • Salumetsad on soojad ja niisked metsad Salumetsa organisme Metssiga Sinitihane Kaelushiir
Põhjusi 2: 1.) Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest välja. 2.) Kuna ka mikroorganismid lagundavad taimejäänuseidväga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitainid taas kasutusele, sisalduvad feralliitmullad vähe kuumust. 4. Taimestik Lopsakas ja liigirikas. Metsades valitsevad puud palmid, viigipuud, mahagonid, kapokipuud, eebenipuud, banaanipuud. Liaanid ehk ronipuud sakrofüüdid, epipüüdid, sõnajalad, örhidee. 5. Loomastik Palju erinevaid liike imetajad, linnud, roomajad, putukad, kalad,. Ekvatoriaalne vihmamets loomad ja llinnud on väga lärmakad. 6. Keskonna probleemid Vihmametsade hävitamine aitab kaasa kliimasoojenemisele. Atmosfääris CO2 -he sisaldus suureneb. Hävitatakse paljude taimede ja loomade elupaigad. 7. Inimene vihmametsas Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele tervislik.
Alustades hiliskevadest õitseb iminõges kaua valgetes ja roosades värvides. See meeldiv pinnakattetaim õitseb suvi läbi ja isegi kui õite aeg on möödas, siis hõbedasekirjud lehed muudavad varjuaia kaugeimadki nurgad säravaks. Kasvab umbes 15-20 cm kõrguseks. Nii murtudsüda (Dicentra), astilbe (Astilbe) kui ka hosta (Hosta) on väga head naabrid varjuaias. Lähestikku istutades on nad pikka aega pilgupüüdjateks varjulises aias. Fotod 12.,13.,14. Sõnajalad Adiantum Raunjalg Ogaline astelsõnajalg (Polystichum aculeatum) Aias kasvavad raunjalad võivad tekitada palju elevust, sest esmapilgu ei oskagi arvata, et tegu on sõnajalgadega. Adiantumid (Adiantum) on vastupidavad ja pikaealised sõnajalad. Peale himaalaja adiantumi saab siinkohal kirjeldatud teisi liike kasvatada neutraalsel mullal. On oluline, et pinnas oleks õhurikas.
SÕNAJALGTAIMED Bioloogia: 7. ja 12. klass Üldiseloomustus eostaimed,millel on lehed, varred ja juured paljunevad ja levivad eoste abil eosest areneb eelleht, millel moodustuvad suguorganid viljastumine toimub veekeskkonnas, seetõttu kasvavad valdavalt niisketes kohtades kokku ~ 10 000 liiki, Eestis ~ 50 liiki Paljunemine ja areng eostega vegetatiivselt risoomi * üherakulisest eosest areneb eelleht, millel moodustuvad abil suguorganid * viljastumine toimub veekeskkonnas * viljastataud munarakust areneb uus taim Sõnajalgtaimede arengutsükkel SÕNAJALGTAIMED SÕNAJALAD suured liht või liitsulgjad lehed võsu esineb mullas püstise või tõusva ...
taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Eosed- aitavad paljuneda Risoidid- aitab taimel kinnituda Sõnajalgtaimed: Tähtsus looduses: Mõningaid kasutatakse toiduks Liiksus: Kollad (karukold, kattekold) Osjad (metsosi, põldosi, aasosi) Sõnajalad (Laanesõnajalg) Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Juhtkude- pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem Eosed- aitavad paljuneda Vars maa sees risoomina Paljasseemnetaimed: Tähtsus looduses: Rikastavad õhku hapnikuga Mõjutavad mulla omadusi Reguleerivad veerežiimi Erosiooni takistajad Toiduks loomadele Liiksus: Harilik kadakas Harilik mänd Harilik kuusk Harilik jugapuu Nulg Ebatsuuga
sõnajalgtaimed ja esimesed lülijalgsed. Sammaltaimed olid algelised neil puudusid esilagu lehed ja varred nagu kaasaaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varte ja lehtedega samblad: Sõnajalgtaimedel oli juba: · tõelised juured - toitainete võtmiseks · varred toitainete juhtimiseks ja hoidmiseks · lehed fotosünteesimiseks Sõnajalad 4 Osjad Kollad Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, paljud ka risoomiga. Eostega paljunevad taimed on väga sõltuvad veest. Kivisöeajastul, 280...360 miljonit aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED.
ei moodustu - sahhariidid, valgud, hipiidid, vitamiinid. Aine-ja energiavahetus- toitainete saamine keskkonnast nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. *autotroofid- taimed, kes sünteesivad endale ise vajalikud ained. *heterotroofid-loomad, kes peavad saama orgaanilise aine välikeskkonnast.Paljunemisvõime- suguline(imetajad, katteseemnetaimed), mittesuguline(pooldumine, eoseline, sõnajalad, seened, bakterid) Arenemine ja kasvamine-otsene areng(järglased sarnanevad sündides vanemaga), moondeline areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happeline tase. Reageerimine ärritusele-Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele: üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid
Järglaste geneetiline varieeruvus: suurem Järglaste geneetiline varieeruvus: väiksem Puudused: vajatakse enamastoi kahte Puudused: Järglased on väga sarnased vanemat Eelised teise sigimisviisi ees: Järglased Eelised teise sigimisviisi ees: On vaja ainult väga erinevad-kohastuvad keskonna ühte vanemat, palju järglasi korraga. tingimustega. Näiteid organismide kohta: kass, koer Näiteid organismide kohta: Sõnajalad, kartulid(mugulatega), maasikas, käsnad
Võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist SUGULINE PALJUNEMINE MITTESUGULINE PALJUNEMINE *Järglane erinev vanemorganismiga *järglane sarnane vanemorganismiga *uus organism saab alguse viljastumise *uus organism saab alguse vanemorganismi protsessist osast *NT. Pooldumine (bakter) *NT. Loomad, taimed, kalad, imetajad Pungumine (pärmseen) Eostega (seened, sõnajalad) Vegetatiivne (võsud, lehed, juured) 2. Mis on mitoos, selle tähtsus, joonis Mitoos päristuumsete keha rakkude jagunemisviis. Tähtsus: *vigastuste parandamine *tagab organismi kasvu *tagab täpse geneetilise informatsiooni ülekande tütarrakkudesse. 3. Mis on Meioos, selle tähtsus, joonis. Meioos sugurakkude jagunemise viis. Tähtsus: *kromosoomide arvu vähendamine, et viljastamise hetkel tekiks sugurakkude liitumisel normaalne kromosoomide arv. 4
Gröönimaa 1) Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean 2) Pinnamood · Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m). · Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. J...
Ekvatoriaalne Vihmamets (metsatundras); lemming, valgejänes, polaarrebane, p-põder, lumekakk, -püü, hahk, part; Inim. hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus. Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º (Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp. kõikum; leetmuld; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets: USA, L-ja I-Euroopa, Hiina, Korea, Jaapan; parasvööde, talvel 5º- -5º , suvel 15-25º, 500-1000 mm; leetmuld sega-, pruunmuld lehtmetsas; pöök, tamm, vaher, saar, pappel, pärn,
KT II-1 ,,Organismide paljunemine" 1.Iseloomusta paljunemis viise looduses. Suguline paljunemine-sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Mittesuguline eoseline paljunemine-uus organism saab alguse ühes vanemorganismis moodustunud üherakulisest (haploidsest) moodustisest - eosest. Eoselist paljunemist iseloomustab osaline kombinatiivne muutlikkus. Eostega paljunevad samblad ja sõnajalad. Mittesuguline vegetatiivne paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, pärilik info on samane vanemate omaga. 2.Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegatatiivselt? Kuna vegetatiivselt paljundatud taimede järglased on identsed algse organismiga. 3.Mis on mitoosi eesmärk? Rakkude arvu suurenemisega tagatakse organismi kasvamine ja areng. Mitoos on vajalik ka surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 4.Missugused protsessid toimuvad rakutsükli interfaasis?
Taimtoidulisus Laiskloom sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Koolibri sööb õienektarit Galapagose kilpkonn sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Näiteks kummipuud, palm, orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, nad toituvad produtsentidest. Näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad ning elevandid. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest. Näiteks tiiger, võrkpüüton, anakonda ja boa. Tipptarbijad Tipptarbija on loom, kes toitub ainult loomadest ja on
Sugurakud Sugurakud puuduvad Pärilikkused erinevad Identsed Mittesuguline paljunemine Vegetatiivne Eoseline Pooldudes(bakterid) Seened, protistid, osa taimedest (samblikud, sõnajalad) Pungudes(käsnad, pärmseened) Rakise tükk (samblikud) SÜGOOT viljastunud munarakk SPERM mehe seemnerakk SPERMATOGOON spermi eellane SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini OVOGOON munaraku eellane OVOGENEES munaraku areng OVULATSIOON küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse GAMEET organismi sugurakk KARÜOKINEES tuuma jagunemine TSÜTOKINEES tüstoplasma jagunemne
(roheline silmviburlane, amööb, kingloom) 3. Seened hulkraksed, kübarseened ja hallitusseened, paljunevad eostega 4. Taimed hulkraksed, fotosünteesivad, paljunevad seemnetaega (suguliselt), oksast või eostest (sõnajalad, samblad ja muud lihtsama ehitusega taimed) 5. Loomad hulkraksed, enamik paljuneb suguliselt.
E o s e lin e V e g e t a ti i v n e Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb alati ühest vanemast Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt! eoseline - eoste ehk spooride abil vegetatiivne -pooldumise, pungumise, rakise tükikeste, risoomi, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Eoseline paljunemine Mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel , seentel ja osadel taimedel (samblad, sõnajalad). Vegetatiivne paljunemine 1. Pooldumine Toimub DNA kahekordistumine Ühest rakust tekib kaks uut rakku. Bakterid, ainuraksed. Vegetatiivne paljunemine 2. Pungumine Toimub DNA kahekordistumine. Uus isend areneb väljasopistisest. hüdra Ta eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. Pärmseened, käsnad, hüdra. käsn Vegetatiivne paljunemine 3. Taime osadega sibulatega Sibul ja sibullilled
http://www.multiflora.ee 1.5 PALJUNDAMINE Jagatakse varakevadel või kohe peale õitsemist. Paljundatavad ka seemnetega. Annavad kergesti hübriide. http://www.aiaklubi.ee 1.6 PARTNERID Sobivad naaberitaimed on nt. kevadel õitsevad põõsad nagu harilik sarapuu puu, mille all lumeroosid tunnevad end hästi. Samuti kevadel õitsevad varjupüsikud nagu epimeediumid, kopsurohud, priimulad, harilikud leselehed, bergeeniad, sinililled, varjus kasvavad ilukõrred, sõnajalad ja kevadised sibullilled. http://www.aiaklubi.ee 1.7 KUIDAS ISTUTADA ? Parim kasvukoht lumeroosidele on heitlehiste puude all, kus need igihaljad taimed saavad suvel piisavalt varju ja talvel küllaladaselt päikest. Lumeroose istutatakse suvel. Meeles tuleks pidada, et neile meeldib aluseline pinnas ning gruppidena istutatavate taimede vahe peaks olema 15 cm. 6 Lumeroose võib kasvatada ka toas potis. Pott peaks olema piisavalt suur,
Uluru ehk Ayers Rock Austraaliat nimetatakse eksitavalt Roheliseks Mandriks vaatamata sellele, et kõrged eukalüptimetsad ja lopsakad sõnajalad ääristavad vaid rannikualade mägesid. Suuremat osa mandrist katab kollakaspunane kõrb. Keset Austraaliat, otse kontinendi südames asub Alice Springs. Igalt poolt on sinna mõttetult palju maad, tunde lennukiga või päevi autoga. Alice on Austraalia aborigeenide keskus. Austraalis sisemaal asuvad ka mitmed aborigeenide uskumuste ehk Unenägude Aja kultusobjektid. Neist tähtsaim ja kuulsaim on Uluru ehk vana nimega Ayers Rock.
Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad.
annaabi.ee 
