Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Teda loetakse küll mürgiseks, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Seene nimetus "kärbseseen" tuleb selle kasutusalast kärbsemürgina puistatuna piima sisse. Kärbseseent tarvitatakse ka meelemürgina selle psühhotroopsete efektide pärast. Palupuravik (Leccinum...
(Triibuline heinik) Tricholoma portentosum (Kuhikmürkel) Morchella conica (Ümarmürkel) Morchella esculenta (Soopilvik) Russula paludosa (Mage pilvik) Russula vesca - (Siniroheline pilvik) Russula cyanoxantha (Aas-sampinjon) Agaricus arvensis (Linnasampinjon) Agaricus bitorquis (Arusampinjon) Agaricus campestris 7 Amanita muscaria (Punane kärbseseen) , , . , . - (, ) . Cantharellus cibarius (Harilik kukeseen) , , . , , . 2, . . Agaricus sylvaticus (Metssampinjon) . . . : , . , .
ehk redutsendid, st. nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. Iidne ja auväärne teadus botaanika nimetab seenteks kolme klassi klorofüllita taimi. Siin on kottseente, vetikseente ja kandseente klass (levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn. + ja - niitide ühinemisel), viimane nelja seltsiga, millest üks on kübarseente selts, kuhu kuulub ka Amanita muscaria ehk punane kärbseseen (vaata Lisa 2). Maailmas on praegu teada ca 100 000 seeneliiki, Eestis ca 3800, kuid nende oletatav arv on mitu korda suurem. Kuid botaanikas ammu püstitatud kaanonite kohaselt ei ole seened, mida me metsas korjame, hoopiski mitte seened, vaid ainult nende eostekandjad ehk viljakehad.Teiste sõnadega, maa sees elavate taimede omapärased moodustised paljunemiseks. Need taimed saadavad maapinnale oma paljunemisorganid, mis siin inimeste saagiks langevad
Valget kärbseseent Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punane kärbseseen Amanita muscaria Panter-kärbseseen Amanita pantherina Põhjustavad seedeelundkonna häireid, enamasti ei ole need mürgistused eluohtlikud. Võivad olla kupatatult söödavad. Saatana-kivipuravik Boletus satanas Tamme-kivipuravik - Boletus luridus
Seened Mari Tamm Marge Kask Mis on seen ? Seened on omapärased organismid, mis koos taimede ja loomadega moodustavad kolmanda suure organismide rühma – seeneriigi (Fungi). 1,5 miljonit seeneliiki. Leidub nii maismaal, õhus kui ka vees. Seente koostis Seente jaotus: Saprotroofsed seened – saavad toitaineid ja energia orgaanilisest ainest. Biotroofsed seened – saavad oma toidu teistelt elusatelt organismidelt. Sümbiootilised seened – suudavad teha koostööd teiste kõrgemate taimedega. jj Paljunemine Eosed valmivad eoslavakandjal. Suur osa seenest koosneb peenikestest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolm...
Tabel 1. Kärbseseente liikide esinemine Eestis ja Austraalias. x tähistab liigi esinemist, selle mitteesinemist Eesti Austraalia Amanita vaginata x - Amanita Battarrae x - Amanita Crocea x - Amanita friabilis x - Amanita Olivaceogrisea x - Amanita lividopallescens x - Amanita muscaria x x Amanita regalis x - Amanita gemmata x - Amanita pantherina x - Amanita eliae x - Amanita phalloides x - Amanita virosa x x Amanita strabiliformis x - Amanita citrina x - Amanita porphyria x - Amanita rubescebs x -
Väga mürgine: Panter-kärbseseen Amanita pantherina , Jahutanuk, Kuhik-narmasnutt, Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga. Tekib rohke sülje-, pisarate- ja higivool, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja valud. Pupillid ahenevad, tekivad nägemishäired. Hiljem südametalitus aeglustub, vererõhk langeb, tekib sokiseisund. Võib järgneda surm. Mürgine: Kroomvöödik, Harilik ringik, Siid-narmasnutt, Niitlehtrik Nõrgalt mürgised: Punane kärbseseen - Amanita muscaria, Kuning-kärbseseen Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga. Tekib rohke sülje-, pisarate- ja higivool, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja valud. Pupillid ahenevad, tekivad nägemishäired. Hiljem südametalitus aeglustub, vererõhk langeb, tekib sokiseisund. Võib järgneda surm. Kärbseseeni mainitakse Eestis esmakordselt ühes 229 aastat tagasi ilmunud raamatus. Seal nimetati neid Kerpse senteks. Kärbseseenel on palju ilusaid nimesid erinevates keeltes:
Kübar teravalt koonusjas-kellukjas, ebemeteta, sügavalt sisserullunud servaga, 6-10 cm. Eoslehekesed vabad. Jalg vatjas-ebemeline, mugulja alusega, avara kotja tupega ja äärmisse tippu kinnituva kiiresti laguneva vatja rõngaga. Ebameeldiva lõhnaga. Valge kärbseseen on Eestis sage seen, kuid massiliselt esineb teda tavaliselt üle mitme aasta. Esinemisaeg: hilissuvi. Kasvukoht: okas- ja segametsades, eriti kuusikutes, ka rabastunud pinnasel. Punane kärbseseen ehk Amanita muscaria: Punane kärbseseen on kärbseseentest esimene kes kasvama hakkab ning ta on ka üks levinumaid seeni Eestis. Ta kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Tunnused: Kübar sarlakpunane kuni punakas-oranzkollane või tumekollakaspruun, vanalt täiesti pleekinud, valgete või kollakate ebemetega, rihvelja servaga, 10-20 cm. Eoslehekesed valge, vabad. Jalg valge või kollakas, härmaneebemeline, mugulja alusega, laia nahkja rippuva ülaküljel sileda rõngaga, jalale külge kasvanud
Seened Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja isegi mustad hallitused mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel on samuti seened. Taelad ja pessud puutüvedel ning -kändudel, väikesed punased, kollased, mõnikord harva ka rohelised kausikesed mu...
Mida punane sümboliseerib Punane on keelav värv, nõnda on ka keelumärgid punased Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle. Inimeste puhul on punane värv sageli seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Punane ajaloos Punaarmee lipp Esmakordselt Suure Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse 1834. aastal aset ...
1 Cladina ciliata Cladina Cladoniaceae Lecanorales Lecanoromycetes Ascomycota Fungi KANDSEENED Punane kärbseseen Kärbseseen Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Amanita muscaria Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Valge kärbseseen Kärbseseen Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Amanita virosa Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Aedsampinjon Sampinjon Sampinjonilised Sampinjonilaadsed Kandseened Seened
Aastal Euroopas 40 000 inimest Tungaltera (Claviceps purpurea) on teraviljadel parasiteeriv hallitusseen, mis toodab mitmeid alkaloide, sealhulgas silelihaste kokkutõmbeid põhjustavaid, aga ka lüsergiinhapet. Atropa belladonna ja Inglitrompet · m-Atsetüülkoliiniretseptorite blokaatorid tekitavad psühhootilisi seisundeid sarnaselt psühhedeelikumidele · Valitseb siiski pigem delirioosne segasusseisund · Kaasneb rohkesti vegetatiivse närvisüsteemiga seotud efekte Amanita muscaria L. sisaldab rea psühhoaktiivseid aineid (kärbseseen) · Muskariin, iboteenhape, mustsimool, muskasoon · 1-4 värsket või kuivatatud seent - peapööritus, iiveldus, kaalutusetunne, värvikad hallutsinatsioonid · 5-10 seent - lihastõmblused ja veelgi värvikamad hallutsinatsioonid · Iseloomulik toime põhineb kas nimetatud ainete kombinatsioonil või senitundmata ingredientidel
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
· Kaasneb rohkesti vegetatiivse närvisüsteemiga seotud efekte Inglitrompet · Kuulub maavitsaliste sugukonda · Levinud ilutaimena · Õied sisaldavad m-atsetüülkoliini-retseptorite blokaatoreid · Tarvitatakse enamasti õitest keedetud tee kujul, toimeaineks eeskätt skopolamiin · Üldine segasus, hallutsinatsioonid, luulumõtted, sageli ebameeldivad, hirmuäratavad · Tarvitamine reeglina muude uimastite kasutamissööstu peale Punane kärbseseen e amanita muscaria L. sisaldab rea psühhoaktiivseid aineid · Muskariin, iboteenhape, mustsimool, muskasoon · 1-4 värsket või kuivatatud seent - peapööritus, iiveldus, kaalutusetunne, värvikad hallutsinatsioonid · 5-10 seent - lihastõmblused ja veelgi värvikamad hallutsinatsioonid · Iseloomulik toime põhineb kas nimetatud ainete kombinatsioonil või senitundmata ingredientidel Psühhedeelikumid ehk närvihälvitid ·LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid ja muud sünteetilised LSD-sarnased ained
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
