Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Teda loetakse küll mürgiseks, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Seene
(Triibuline heinik) Tricholoma portentosum (Kuhikmürkel) Morchella conica (Ümarmürkel) Morchella esculenta (Soopilvik) Russula paludosa (Mage pilvik) Russula vesca - (Siniroheline pilvik) Russula cyanoxantha (Aas-sampinjon) Agaricus arvensis (Linnasampinjon) Agaricus bitorquis (Arusampinjon) Agaricus campestris 7 Amanita muscaria (Punane kärbseseen) , , . , . - (, ) . Cantharellus cibarius (Harilik kukeseen) , , . , , . 2, . . Agaricus sylvaticus (Metssampinjon) . . . : , . , .
ehk redutsendid, st. nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. Iidne ja auväärne teadus botaanika nimetab seenteks kolme klassi klorofüllita taimi. Siin on kottseente, vetikseente ja kandseente klass (levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn. + ja - niitide ühinemisel), viimane nelja seltsiga, millest üks on kübarseente selts, kuhu kuulub ka Amanita muscaria ehk punane kärbseseen (vaata Lisa 2). Maailmas on praegu teada ca 100 000 seeneliiki, Eestis ca 3800, kuid nende oletatav arv on mitu korda suurem. Kuid botaanikas ammu püstitatud kaanonite kohaselt ei ole seened, mida me metsas korjame, hoopiski mitte seened, vaid ainult nende eostekandjad ehk viljakehad.Teiste sõnadega, maa sees elavate taimede omapärased moodustised paljunemiseks. Need taimed saadavad maapinnale oma paljunemisorganid, mis siin inimeste saagiks langevad
Valget kärbseseent Amanita virosa aetakse tihti segi söödava Aassampinjoniga Agaricus arvensis Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga (20 minutit paar tundi). Algul tekivad suukuivus, elevus, ebatavaline liikumisvajadus, joove, meelepete (hallutsinogeenid). Järgneb rahutu uni, virgudes aga pohmell. Mürgitus võib saada eluohtlikuks, kui hingamine ja südametalitus tugevasti kiirenevad tekivad südame rütmihäired, krambid, süda seiskub. Punane kärbseseen Amanita muscaria Panter-kärbseseen Amanita pantherina Põhjustavad seedeelundkonna häireid, enamasti ei ole need mürgistused eluohtlikud. Võivad olla kupatatult söödavad. Saatana-kivipuravik Boletus satanas Tamme-kivipuravik - Boletus luridus
html Kuldpilvik (Russula aurata) https://alchetron.com/Russula-aurea- 4250194-W#- Harilik kivipuravik (Boletus edulis) http://www.pokumaa.ee/index.php? page=10&id=4&menu=2 Kitsemampel (Rozites caperatus) Foto: G.Maly Aasšampinjon (Agaricus arvensis) Foto: Pamela Kaminski Siitake seened (Lentinula edodes) https://www.amazon.ca/Shiitake- Mushroom-Mycelium-Plug- Spawn/dp/B00ZEBZFCS Punane kärbseseen (Amanita muscaria) http://pilt.delfi.ee/picture/10187383/ Valge kärbseseen (Amanita virosa) Foto: Arne Ader (Loodusemees) Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) Foto: G.Maly Verkjas vöödik (Cortinarius semisanguineus) http://www.velutipes.com/natural/cortin arius_semisanguineus.htm Seente kasutusalad Seeni kasutatakse: Söömiseks Lõngade värvimiseks Antibiootikumide tootmiseks
Tabel 1. Kärbseseente liikide esinemine Eestis ja Austraalias. x tähistab liigi esinemist, selle mitteesinemist Eesti Austraalia Amanita vaginata x - Amanita Battarrae x - Amanita Crocea x - Amanita friabilis x - Amanita Olivaceogrisea x - Amanita lividopallescens x - Amanita muscaria x x Amanita regalis x - Amanita gemmata x - Amanita pantherina x - Amanita eliae x - Amanita phalloides x - Amanita virosa x x Amanita strabiliformis x - Amanita citrina x - Amanita porphyria x -
Väga mürgine: Panter-kärbseseen Amanita pantherina , Jahutanuk, Kuhik-narmasnutt, Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga. Tekib rohke sülje-, pisarate- ja higivool, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja valud. Pupillid ahenevad, tekivad nägemishäired. Hiljem südametalitus aeglustub, vererõhk langeb, tekib sokiseisund. Võib järgneda surm. Mürgine: Kroomvöödik, Harilik ringik, Siid-narmasnutt, Niitlehtrik Nõrgalt mürgised: Punane kärbseseen - Amanita muscaria, Kuning-kärbseseen Sisaldavad närvimürki. Lühikese peiteajaga. Tekib rohke sülje-, pisarate- ja higivool, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja valud. Pupillid ahenevad, tekivad nägemishäired. Hiljem südametalitus aeglustub, vererõhk langeb, tekib sokiseisund. Võib järgneda surm. Kärbseseeni mainitakse Eestis esmakordselt ühes 229 aastat tagasi ilmunud raamatus. Seal nimetati neid Kerpse senteks. Kärbseseenel on palju ilusaid nimesid erinevates keeltes:
Kübar teravalt koonusjas-kellukjas, ebemeteta, sügavalt sisserullunud servaga, 6-10 cm. Eoslehekesed vabad. Jalg vatjas-ebemeline, mugulja alusega, avara kotja tupega ja äärmisse tippu kinnituva kiiresti laguneva vatja rõngaga. Ebameeldiva lõhnaga. Valge kärbseseen on Eestis sage seen, kuid massiliselt esineb teda tavaliselt üle mitme aasta. Esinemisaeg: hilissuvi. Kasvukoht: okas- ja segametsades, eriti kuusikutes, ka rabastunud pinnasel. Punane kärbseseen ehk Amanita muscaria: Punane kärbseseen on kärbseseentest esimene kes kasvama hakkab ning ta on ka üks levinumaid seeni Eestis. Ta kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Tunnused: Kübar sarlakpunane kuni punakas-oranzkollane või tumekollakaspruun, vanalt täiesti pleekinud, valgete või kollakate ebemetega, rihvelja servaga, 10-20 cm. Eoslehekesed valge, vabad. Jalg valge või kollakas, härmaneebemeline, mugulja alusega, laia nahkja rippuva ülaküljel sileda rõngaga, jalale külge kasvanud
beeta-karoteeni, D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3). Energiasisaldus 100 g kukeseentes 30 kcal. Kukeseene moodi näeb välja Eestiski kasvav mittesöödav seen kuld-kukeseenik. Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranz, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld- kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga. Punane kärbseseen(Amanita muscaria) See seen on üks levinumaid seeni Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades, nagu Hindukusis, Kesk-Ameerikas ja Vahemeremaades kasvab ta mägedes. Koos männiseemnetega on ta sisse talutud mitmele poole lõunapoolkerale, sealhulgas Austraaliasse, Uus-Meremaale, Lõuna- Ameerikasse ja Lõuna-Aafrikasse. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest
aastal avastatud nähtus, mille kohaselt liiguvad meist kaugemal asuvad galaktikad kiiremini kui lähedalasuvad. Vaata ka: gravitatsiooniline punanihe ja fotomeetriline punanihe. Jupiteril atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Marss on tuntud ka kui "punane planeet". Punane bioloogias Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Iiri punane setter on üks neljast setteritõust. Puna-dzunglikana ehk bankiva kana (Gallus gallus) on Ees-Indiast kuni Hiinani troopilistel metsaväljadel elav taim- ja putuktoiduline lind. Punarind (Erithacus rubecula) olevat omale punase rinna saanud, kui viis põrgus vaevlevatele hingedele vett. Teise seletuse kohaselt on punane rind pärit sellest, kui punarind püüdis Kristuse ristist naelu välja tõmmata, kuid sai torgata. Punast värvi taimed
1 Cladina ciliata Cladina Cladoniaceae Lecanorales Lecanoromycetes Ascomycota Fungi KANDSEENED Punane kärbseseen Kärbseseen Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Amanita muscaria Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Valge kärbseseen Kärbseseen Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Amanita virosa Amanita Amanitaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Aedsampinjon Sampinjon Sampinjonilised Sampinjonilaadsed Kandseened Seened
Aastal Euroopas 40 000 inimest Tungaltera (Claviceps purpurea) on teraviljadel parasiteeriv hallitusseen, mis toodab mitmeid alkaloide, sealhulgas silelihaste kokkutõmbeid põhjustavaid, aga ka lüsergiinhapet. Atropa belladonna ja Inglitrompet · m-Atsetüülkoliiniretseptorite blokaatorid tekitavad psühhootilisi seisundeid sarnaselt psühhedeelikumidele · Valitseb siiski pigem delirioosne segasusseisund · Kaasneb rohkesti vegetatiivse närvisüsteemiga seotud efekte Amanita muscaria L. sisaldab rea psühhoaktiivseid aineid (kärbseseen) · Muskariin, iboteenhape, mustsimool, muskasoon · 1-4 värsket või kuivatatud seent - peapööritus, iiveldus, kaalutusetunne, värvikad hallutsinatsioonid · 5-10 seent - lihastõmblused ja veelgi värvikamad hallutsinatsioonid · Iseloomulik toime põhineb kas nimetatud ainete kombinatsioonil või senitundmata ingredientidel
(lehterkantarell) (Cantharellus (Cantharellus) (Cantharellaceae) aurora) harilik kivipuravik (Boletus kivipuravik (Boletus) puravikulised (Boletaceae) edulis) männiliimik (Chroogamphus männiliimik liimikulised (Gomphidiaceae) rutilus) (Chroogomphus) suur sirmik (Macrolepiota sirmik (Macrolepiota) sampinjonilised (Agaricaceae) procera) punane kärbseseen (Amanita kärbseseen kärbseseenelised muscaria) (Amanita) (Amanitaceae) kitsemampel (Rozites kitsemampel vöödikulised (Cortinariaceae) caperatus) (Rozites) tõmmuriisikas (Lactarius riisikas (Lactarius) pilvikulised (Russulaceae) necator) harilik munumuna (ämmatoss) murumuna murumunalised (Lycoperdon perlatum) (Lycoperdon) (Lycoperdaceae) meririst (Aurelia aurita) Aurelia Ulmeridae
· Kaasneb rohkesti vegetatiivse närvisüsteemiga seotud efekte Inglitrompet · Kuulub maavitsaliste sugukonda · Levinud ilutaimena · Õied sisaldavad m-atsetüülkoliini-retseptorite blokaatoreid · Tarvitatakse enamasti õitest keedetud tee kujul, toimeaineks eeskätt skopolamiin · Üldine segasus, hallutsinatsioonid, luulumõtted, sageli ebameeldivad, hirmuäratavad · Tarvitamine reeglina muude uimastite kasutamissööstu peale Punane kärbseseen e amanita muscaria L. sisaldab rea psühhoaktiivseid aineid · Muskariin, iboteenhape, mustsimool, muskasoon · 1-4 värsket või kuivatatud seent - peapööritus, iiveldus, kaalutusetunne, värvikad hallutsinatsioonid · 5-10 seent - lihastõmblused ja veelgi värvikamad hallutsinatsioonid · Iseloomulik toime põhineb kas nimetatud ainete kombinatsioonil või senitundmata ingredientidel Psühhedeelikumid ehk närvihälvitid ·LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid ja muud sünteetilised LSD-sarnased ained
Ei ole kaitsealune liik. Aastasada jooksul lubas loodus inimesel üles leida palju mõjusaid ravimtaimi ning avastada ravimisviise, mille tõhusust tänapäevalgi tunnustatakse. Ka seentega ravimisel ehk fungoteraapial on kindel koht rahvameditsiinis. Kaasaja arstiteadus on kindlaks teinud, et seene vitamiinid kaitsevad inimest viiruste ja bakterite eest, mineraalained hoolitsevad terve vere, tugevate luude ja hammaste eest. 2. Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult
annaabi.ee 
