Rõngussid Cristhel Kraav 8.b . Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi. Enamjaolt elavad rõngussid veekogudes ja maismaal mullas. Parasiitidena leiab neid taimedes ja loomades. Välimus Kere paljulüliline. Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid....
Enamik nendest elab vabalt veekogudes või mullas. Rõngusse jaotatakse välisehituse ja eluviisi järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaaniseks. Välisehitus: asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi...
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level...
Rõngussid Sandra Ivanov Jaotumine: § Rõngussid jaotatakse välisehituse ja eluviisude järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaanideks Vihmauss: § Elab mullas § Keha on pikk ja lüliline ning mõlemast otsast ahenev § Vihmaussil pole pead § 15 cm kehas võibolla kuni 180 lüli § Keha eesmises kolmandikus on keha paksenenud osa- vöö § Paarikaupa asetsevad keha pinnal harjased, need aitavad tal edasi liikuda Vihmaussi toes: § Tema keha katap ühest rakukihist koosnev...
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid . 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks)...
Valdavalt toimub areng ühe peremehe piires, kuid erinevates kehapiirkondades (vastsed enamasti kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. Nakatumine mulla ja teiste elusorganismide kaudu. Hõimkond: Rõngussid . Lülistunud kehaga ussitaolised loomad. Keha katab nahklihasmõik, kutiikula puudub. Nahas palju limanäärmeid ja sageli ka harjaseid. Närvisüsteem on nn nöörredeltüüpi, koosneb peatängust ja sealt lähtuvatest paarilistest närvitüvedest. Igas lülis on lisaks peatängule veel üks paar närvitänke. Meelelunditest on arenenud täppsilmad ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vedelikuga täidetud kehaõõs on sageli jaotunud vaheseinte ehk septide abil kambriteks...
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid . Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud...
AINUÕÕSSED Meririst Karikloomad Ainuõõssed Loomad Aurelia aurita Aurelia Ulmeridae Semaeostomeae Scyphozoa Cnidaria Animalia RÕNGUSSID Hobukaan Hobukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Haemopis sanguisuga Haemopis Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia Apteegikaan; kirjukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Hirudo medicinalis Hirudo Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia...
hk Rotifera (keriloomad) hk Entoprocta (kummarloomad) kl kidakärssussid hk Ectoprocta (sammalloomad) hk Brachiopoda (käsijalgsed) hk Phoronida (pärgussid) hk Nemertea (kärssussid) hk Mollusca (limused) kl soomuslimused kl Karbid kl Teod kl Peajalgsed hk Rõngussid kl hulkharjasussid kl habeussid kl konuvaglad kl kidavaglad kl vööussid alamkl väheharjasussid alamkl kaanid Ecdysozoa hk Kinorhyncha (siilussid) hk Priapulida (keraskärssussid) hk Loricifera (rüüloomad) hk Nematoda (ümarussid)...
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid . Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla...
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru...
Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis), kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan apteegikaan (Hirudo medicinalis), keda ajalooliselt harvem tänapäeval on kasutatud meditsiinis. Taksonoomia Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Annelida Klass Vöösed Clitellata Alamklass Kaanid Hirudinea KASUTATUD KIRJANDUS - http://et.wikipedia.org/wiki/Kaanid - http://et.wikipedia.org/wiki/Kaanide_kasulikkus - http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-13-4.htm - http://www.tarbija24.ee/foto/2/8/9308246284f3bc3b7d_1.jpg - http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=6238 - http://www.teraapia.com/?topic=83&info=1...
säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt pehme, värvitu või õrnalt violetja varjundiga, vees hästi lahustuv aine. DNA biheeliks t-RNA Eluslooduse riigid. Taimed-katteseemne-,paljasseemne-,sammal-ja sõnajalgtaimed Seened- seened ja samblikud Loomad-keelikloomad, lülijalgsed, rõngussid , lameussid, okasnahksed, lameussid, limused, ainuõõssed, käsnad, ümarussid Protistid-vetikad ja algloomad Bakterid-kõik bakterid...
Kehapind pehme, limanahaga. Vastne, kui olemas (ainult merelistel) pärgvastne ehk trohhofoor. 27. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. Ehitus: Kaks ripsmepärga, lisaks üks ripsmetutt kiirul ja teine tagaotsas. Suu on kohe esimese ripsmepärja (prototrohhi) taga, pärak tagaotsas. Rühmad, kus esineb: keraskärssussid, konuvaglad, kidavaglad. 28. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad Ehitus: Iseloomulik lülistus ehk segmentatsioon ehk metameeria. Igas lülis korduvad harjased, närvitängud, nefriidid, ringveresooned, lihased. Lülisid ehk segmente eraldavad seespool septid ehk dissepimendid. Igas lülis tsöloomi vasem ja parem kamber, mida vooderdab tsöloteel; nende (piki)vahesein on mesenteer. Lisaks kerelülidele on rõng- ussidel harjasteta peasagar (prostoomium) ja pärakulüli (pügiidium)...
KK- närv- aju- elund Meeleelundkond: retseptor- närv- aju Sisenõrenäärmed: sisenõrenäärmed, hormoonid Sigimiselundkond: munasarjad- munarakud, seemnesarjad- seemnerakud 6) Loomariigi süsteem Riik.- LOOMARIIK (hmk selgrootud(käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, rõngussid , lülijalgsed, limused, okasnahksed)+ hmk keelikloomad(süstikkalad+ selgroogsed)) Klass: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad 7) Selgrootute paigutamine hõimkonda+ klassi ( OMA AJUDEGA!!) 8) Selgrootute hõimkondade, klasside isel+ näited (5) Käsnad *elavad merede ja ookeanide põhjas kinnitunult *pole loomadega väliselt sarnased *keha läbivad kanalid *veeringe *jäik, elastne välistoas JÕEKÄSN, JÄRVEKÄSN Ainuõõssed...
Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja reprodutseerida ehk anda järglasi. Kuna bioloogia keskendub peamiselt elusorganismidele, saab eluvormide järgi eristada zooloogiat, botaanikat ja mikrobioloogiat. Neid bioloogia allharusid lahates eristatakse kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat ja protistoloogiat. Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse). Elusorganismidega seotud saladused on inimesi köitnud ajast aega. Üks osa uudishimust...
Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
5. Kollaserv ujur- dytiscus marginalis: · Suurimad mageveekogude mardikad · 25-35mm pikad · Vee ülakihti tulevad hingama · Sukelduvad helendav õhumull kattetiibade all kaasas. Bentos- veekogu põhjaelustik: · Ökoloogiliselt koosseisult väga mitmekesine · Zoobentose rühmadeks on: - Putukate vastsed - Protistid- juurjalgsed ja ripsloomad - Käsnad - Sammalloomad - Rõngussid - Lameussid - Vähid - Limused Surusääsklased e hironomiidid....
Kirjelda vihmaussi sigimist ja arengut. 16. Milline on vihmaussi ja teiste väheharjasusside tähtsus looduses? (5) 17. Milline on vihmaussi ja teiste väheharjasusside tähtsus inimese elus? (3) 18. Miks on pärast vihma maapinnal palju vihmausse? 19. Kirjelda kaani ehitust. 20. Millest ja kuidas toitub apteegikaan? 21. Nimeta 4 Eestis elavat kaani. 22. Mille poolest erinevad hulkharjasussid vihmaussist? 23. Kus võivad rõngussid elada? 24. Selgita mõisteid: a) Kutiikula e) pärisperemees b) Nahklihasmõik f) parasiit c) Iminapp g) liitsugulisus d) Vaheperemees h) lahksugulisus 1. lameussidel vereringe puudub, ümarussil kah, rõngussi vereringe on kinnine, süda pole, kaks pikisoont mis on ühendatud ringsoontega...