Seened Riik --> Hõimkond --> Selts --> Klass --> Perekond -->Liik Hõimkond: Limaseened (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest.
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
Seened parasiteerivad happelise reaktsiooniga organismide kehas, kus enamik patogeenseid baktereid vastu ei pea. Süstemaatika. Seened jagatakse kuude klassi: tagaviburseened, munaseened, seigseened, kottseened, kandseened, teisseened. Kolme esimese klassi esindajad kuuluvad alamate seente hulka, neil on rakkudes jagunemata mütseel või see hoopis puudub. Ülejäänud klasside esindajad arvatakse kõrgemate seente hulka, nende mütseel koosneb rakulistest hüüfidest. Riik ja Hk. Limaseened Myxophyta. Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium. Tallus võib olla üsna suur, läbimõõduga kuni mitukümmend sentimeetrit. Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid. Saprofüütide plasmoodium on sageli värvunud kollaseks, punaseks või muud tooni või on värvusetu. Limaseened on võimelised amöboidselt substraati mööda liikuma toidu ja vee sunas, vältides valgustatud
taimerakkudesse tungivad seeneniidid, mille tulemusena rakud hukuvad. Obligatoorne parasiit, kahjustab eelkõige maapealseid osi, leherakkude järgulisel hävinemisel kaotab taim peagi fotosünteesivõime, lehemädanik levib kiiresti, siis võivad kartulitaimed hävida suurel territooriumil lühikese ajaga. Sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest paljuneb kartuli-lehemädanik kas sporangiumide või neis tekkivate zoospooride abil. Limaseened Omaette rühma moodustavad protistide seas limaseened, mille esindajaks Eestis on Hundipiim. Limaseened on primitiivsed organismid, neil puuduvad seentele iseloomulikud seeneniidid ja rakukest esineb ainult eostel. Suurema osa elust on nad amööbitaoliselt muutuva kehakujuga ning toituvad ja liiguvad kulendite abil. Eostest arenevad liikumisvõimelised rändeosed. Vetikad Vetikaid uurivat teadusharu nimetatakse algoloogiaks. Ränivetikad suurima liikide arvuga vetikarühm, ligikaudu 16 000 liiki. Nad on
29. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 30. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. 31. Viirused. 32. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). 33. Seente himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. 34. Hk. Limaseened 35. Hk. Nuuterseened 36. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened 37. Hk. Seigseened 38. Hk. Kottseened 39. Hk. Kandseened 40. Vetikate himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. 43. Hk.-d Neelvetiktaimed ja Vaguviburvetiktaimed. 44
Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukesta Päristuumne -Tuum olemas ----- Päristuumsed -Protistid · Üherakulised · Autotroofid · Vetikad · Hetrotroofid · Limaseened · algloomad -Seened · Paljunevad eostega · Liikumisvõimeta · Sarnane loomarakuga · Omab rakukesta -Taimed · Piiratud liikumisvõime · Paljunevad vegetatiivselt,suguliselt Loomad · Liikumisvõimelised · Ei oma rakukesta · Pajunevad suguliselt sugurakkude abil Kõigusoojased/Püsisoojased Kõigusoojaste ainevahetus e isaärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Sõltub ümbritsevast temperatuurist-kahepaiksed Pärilikkus
Plasmoodium on hulgatuumne, rakuvaheseinteta, võib kasvada isegi rohkem kui meetrisele alale, liigub. Liikumiskiirus kuni 1,35 mm/s, aga see on lühiajaliselt ühes suunas. Noor plasmoodium liigub valgusest eemale (pimedas on eeldatavalt niiskem rohkem toitu ja ka ise ei kuiva ära), "täiskasvanuks" saades hakkab valguse poole liikuma (seal ilmselt õhk liigub, kannab edasi eoseid), sageli ronib taimede või asjade peale, viimaseid kahjustamata. Et limaseened pole "õiged organismid" (s.t. pole õiged taimed, loomad ega seened), panid tähele juba muistsed inimesed. Nende salapärasevõitu elu tingis nende seostamise salapäraste jõududega. Nii kutsuti rahva hulgas neid kratisitaks (=puugipask) (see on ametlikuks nimeks ühele suurema viljakehaga liigile Fuligo septica) kes muu, kui selline salapärane müütiline elukas sai tekitada äkitselt mädanevale tüvele sellise läraka, mil pole ei "juuri" nagu taimel või
Seened parasiteerivad happelise reaktsiooniga organismide kehas, kus enamik patogeenseid baktereid vastu ei pea. Süstemaatika. Seened jagatakse kuude klassi: tagaviburseened, munaseened, seigseened, kottseened, kandseened, teisseened. Kolme esimese klassi esindajad kuuluvad alamate seente hulka, neil on rakkudes jagunemata mütseel või see hoopis puudub. Ülejäänud klasside esindajad arvatakse kõrgemate seente hulka, nende mütseel koosneb rakulistest hüüfidest. Hk. Limaseened Myxophyta. Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium. Tallus võib olla üsna suur, läbimõõduga kuni mitukümmend sentimeetrit. Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid. Saprofüütide plasmoodium on sageli värvunud kollaseks, punaseks või muud tooni või on värvusetu. Limaseened on võimelised amöboidselt substraati mööda liikuma toidu ja vee sunas, vältides valgustatud
Plasmoodium on hulgatuumne, rakuvaheseinteta, võib kasvada isegi rohkem kui meetrisele alale, liigub. Liikumiskiirus kuni 1,35 mm/s, aga see on lühiajaliselt ühes suunas. Noor plasmoodium liigub valgusest eemale (pimedas on eeldatavalt niiskem rohkem toitu ja ka ise ei kuiva ära), "täiskasvanuks" saades hakkab valguse poole liikuma (seal ilmselt õhk liigub, kannab edasi eoseid), sageli ronib taimede või asjade peale, viimaseid kahjustamata. Et limaseened pole "õiged organismid" (s.t. pole õiged taimed, loomad ega seened), panid tähele juba muistsed inimesed. Nende salapärasevõitu elu tingis nende seostamise salapäraste jõududega. Nii kutsuti rahva hulgas neid kratisitaks (=puugipask) (see on ametlikuks nimeks ühele suurema viljakehaga liigile Fuligo septica) kes muu, kui selline salapärane müütiline elukas sai tekitada äkitselt mädanevale tüvele sellise läraka, mil pole ei "juuri" nagu taimel või
Esikoore väline kiht eksoderm koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad. Kesksilindri välimine kiht peritsükkel koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Juhtkimp - Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus puiduosa ja niineosa on asetunud vaheldumisi - ribadena. Juuremügarad neid moodustavad mügarbakterid, limaseened ja kiirikbakterid. Liblikõielistel taimed eritavad juuremügaratest lämmastikuühendeid, lämmastik on kasvamiseks hea. Mükoriisa - on seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus. Mükoriisat moodustavad põhiliselt kübarseened. Parasiidid - pole võimelised iseseisvalt toituma. Poolparasiitideks nimetatakse taimi, kes on võimelised küll ise fotosünteesima, kuid osa toitaineid võtavad need peremeestaimelt. Vars. Varre ül: · külgharude moodustamine
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
Seentel on kindel ligikaudne kromosoomide arv, kuid mitte kindlat liigiomast kromosoomide arvu. Seentel välised sootunnused enamasti puuduvad. Soo tunnused võivad olla füsioloogilised, aga ka geneetilised. /.../ 2 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS 19/10/09 Limaseened ei ole nagu päris seened, on kaks hõimkonda: ebalimaseened ja väärlimaseened. Limaseened pannakse amööbidega ühte riiki, Eestis teada 113 liiki. Oma olemusest looma ja seene vahepealsed limaseen ei neela oma toitu alla, kuid seedib keha sees sissesopistusel. Neil on haploidsed eosed, mis levivad tuulega. Eostest tulevad välja zoospoorid, toimu haploidsete ühinemine, tekib diploidne plasmoodium. Limaseente puhul on tegemist hulgatuumse
Lühikesed külgjuured on toite- e imijuured Mükoriisa ja juuremügarad Mükoriisa- seeneniidistikuga läbipõimunud külg- ja lisajuurte paksenenud osa. Mükoriisa puhul puuduvad juurtel juurekarvad, nende ülesannet täidavad seeneniidid Puittaimedel on mükoriisa tavapäraselt kübarseentega, selle puudumisel on taime kasv häiritud Juuremügarad Juuremügarad on liblikõielistel taimedel, neid moodustavad mitmesugused mikroorganismid Mügarbakterid Kiirik- ja limaseened Puudest esinevad hõbepuul, astelpajul, lepal Vars e tüvi Tüvi on puittaime peavars, mis ühendab maapealse osa maa-aluse osaga Tüve ülesandeks on transportida vett ja mineraalaineid juurtest lehtedesse ja lehtedest assimileerunud aineid teistesse taime organitesse, samuti kanda võra Tüvi on kujult kooniline ja alati alt jämedam Tüve kuju ja vorm Esineb erineva kujuga pahkasid (pärn, kask) Koor noorelt hallikas või rohekas, tavapäraselt sile
7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles Protoza-lad keeles 9. Nimeta Protozoa hõimkonnad: * Hk. Kulendviburloomad Ph. Sarcomastigophora * Hk. Ripsloomad Ph. Ciliophora * Hk. Tippeosloomad Ph. Apicomplexa 10. Limaseened kuuluvad algloomade hulka on vale 11. Protozoa liikumisorganellideks on: kulendid e. pseudopoodid viburid ripsmed 12. Pulseeriv vakuool on algloomadel a) toitumisorganelliks ; b) eritusorganelliks -Õige c) nii toitumis- kui ka eritusorganelliks . 13. Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks moodustavad algloomad paksukestalisi tsüste. 14. Alamhõimkond Viburprotistid jaotatakse kaheks klassiks: 1. SbPh. Mastigophora (Flagellata) Viburprotistid 2
7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles Protoza-lad keeles 9. Nimeta Protozoa hõimkonnad: * Hk. Kulendviburloomad Ph. Sarcomastigophora * Hk. Ripsloomad Ph. Ciliophora * Hk. Tippeosloomad Ph. Apicomplexa 10. Limaseened kuuluvad algloomade hulka on vale 11. Protozoa liikumisorganellideks on: kulendid e. pseudopoodid viburid ripsmed 12. Pulseeriv vakuool on algloomadel a) toitumisorganelliks ; b) eritusorganelliks -Õige c) nii toitumis- kui ka eritusorganelliks . 13. Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks moodustavad algloomad paksukestalisi tsüste. 14. Alamhõimkond Viburprotistid jaotatakse kaheks klassiks: 1. SbPh. Mastigophora (Flagellata) Viburprotistid 2
lihtjõgitakjas (Sparganium jõgitakjas jõgitakjalised (Sparganiaceae) emersum) (Sparganium) karvane piiphein (Luzula piiphein (Luzula) loalised (Juncaceae) pilosa) tupp-villpea (Eriophorum tarn (Eriophorum) lõikheinalised (Cyperaceae) vaginatum) est või elavatest liikidest koos süstemaatilise nimestikuga selts klass hõimkond Liceales limakud (Mycomycotes) limaseened ehk limakud (Mycomycota) Fucales Cycolosporophyceae pruunvetikad (Phaeophyta) Gigartinales punavetikad punavetiktaimed (Rhodophyceae) (Rhodophyta) pärisrohevetikad rohevetiktaimed
Rühmitamise alused: ülejäägi-, eluvormi ja evolutsiooniline meetod. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taimed erinevad loomadest ja seentest, sest nad toituvad autotroofselt. Seene ja looma vahe on see, et loomad seedivad sees. Enda sees saab
Partenokarpa-olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili-banaanid, pirnid, seemneteta viinmarjad. 3. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki- loomad, taimed =ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3- loomad, seened, taimed=ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5)- loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused)- eluvormi meetod d) 5- loomad, seened, taimed, protistid=ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju- loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... -evolutsiooniline meetod 4. Kes on taim? Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. 5. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taim-auto troofne eukarüootne organism, kelle ehituses on plastiidid. Loom-kehasisese seedimisega eukarüootne organism, mis ei fotosünteesi. Bakter- kehavälise
mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. ·Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaab...
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; ...
UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened. Hallitusseente süste maatika. Lisa nr. 1 Eukarüootsete rakkude võrdlus. Lisa nr. 2 Kevadkorgits. Lisa nr. 3 Kollapii mliudik. Lisa nr. 4 Bakterid: Bakterid. Bakterite üldiseloo mustus. Bakterite ehitus. Bakterite ainevahetus ja toitumine. Bakterite paljune mine. Bakterite kasutamine, tähtsus. Lisa nr. 5 Prokürootsete ja eukarootse... Lisa nr. 6 Bakterhaigused SEENED ...
mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. · Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla
bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
Biosüstemaatika teooria ja meetodid Prof. Erast Parmasto loengukursuse konspekt Esimene versioon, okt. - nov. 1994 0. Sissejuhatus. 0.1. Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest: selle vormi- dest, põhjustest, tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritle- misest, nimetamisest ja teaduslikut põhjendatud klassifitseerimisest. Kasutatakse ka lühemat nimetust süstemaatika (alates Linné tööst 1737. a.), kuid süstematiseeritakse ka elutu looduse nähtusi. Camp ja Gilly (1943) kasutasid biosüstemaatika mõistet erinevas tähenduses: eelkõige tsütogeneetiliste uurimiste kohta. See nimetusviis on aga juba ammu aja- lukku vajunud. Et käesolevas kursuses segimineku ohtu pole, kasutatakse mõlemat terminit siin samatähenduslikena. - Kasutusel on ka sõna taksonoo- mia (esmakordselt 1813. a. De Candolle poolt); nende tähenduserinevus pole aga ühtselt käsitlet...
evolutsiooniline meetod. Taimeriigi käsitlused erinevas mahus. Riikidesse jaotamise võimalusi: a) 2 riiki: loomad, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod b) 3 riiki: loomad, seened, taimed = ülejäänud- ülejäägimeetod c) 4/(5) riiki: loomad, seened, taimed, bakterid, (viirused) - eluvormi meetod d) 5 riiki: loomad, seened, taimed, protistid = ülejäänud eukarüoodid, bakterid e) palju: loomad, seened, taimed, esiviburlased, punavetikad, limaseened, erinevad bakterite rühmad... - evolutsiooniline meetod 4. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused. Taimed erinevad loomadest ja seentest, sest nad toituvad autotroofselt. Seene ja looma vahe on see, et loomad seedivad sees. Enda sees saab seedida toitu, millest saab piisavalt vajalikke aineid, mida tasub kaasas kanda. Loom vajab kvaliteetset toitu, mille kättesaamiseks on vaja palju vaeva näha. Loomad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
