Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik. (0)

Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik.
Kordamisküsimused
Tartu liberaalid e vasakpoolsed :
Juht: Jaan Tõnisson
Vaated:
* rahvusliku eneseteadvuse edendamine
* venestamise ja saksastamise vastasus
* lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele
* vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga
* eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega
* põhjalikud maa- ja haldusreformid
Ajaleht: Postimees
Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman , O. Kallas, K.A. Hindrey , P. Põld jt)
Tallinna radikaalid e parempoolsed:
Juht: Konstantin Päts
Vaated:
* eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega
* propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda)
* loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme
Ajaleht: Teataja
Toetajad: haritlased (A.H. Tammsaare , E. Virgo, J.V. Veski jt)
Sotsiaaldemokraadid :
Juht: Peeter Speek (M. Martna, E. Vilde jt)
Vaated:
* propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga
* nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eesti rahvuslikele soovidele
Ajaleht: Uudised
Toetajad: peamiselt noored (tudengid)
Ajalehtede tähtsus 20. saj. alguse ühiskondlikus elus.
Ajalehed mõjutasid inimesi nende vaateid ja nägemusi väga suuresti. Ajalehed olid peamisteks poliitiliste vaadete väljendamise teeks . 20. sajandil mitmekesistus eesti ajakirjandus oluliselt, mis võimaldas inimestel tutvuda eri vaadetega ja avardas inimeste silmaringi. Lisaks poliitilistele vaadetele ilmus ajalehtedes ka ilukirjandust, mis oli omakorda tähtis kultuuri edendamises.
1905. aasta revolutsioon
1905. a. tähtsamad sündmused Eestis:
*tööliste streigid , miitingud, kokkupõrked politseiga (hiljem ühinesid ka ametnikud, käsitöölised, tudengid, õpilased, mõisamoonakad, sulased, taluomanikud)
* oktoober 1905 – ülevenemaaline streik (haaras ka Tallinna)(suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused; tänavad täitusid streikiatega; rüüstati relvakauplusi ja viinapoode; võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt)
* 16. oktoober 1905 – nõudmiste toetuseks korraldatud rahvakoosolek Tallinna Uuel turul (kohale ilmus sõjaväeüksus ning avas rahva pihta tule – surma sai 94 inimest)
* 17. oktoober 1905 – Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused (see lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks -˃ loodi Eesti 1. partei – Eesti Rahvameelne Erakond; 2. partei – Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus)
* 27. november 1905 – 1. üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek Tartus (saadikute vahel puudus üksmeel -˃ kongress läks lõhki -˃
-˃ toimus kaks iseseisvat koosolekut –
1. Jaan Tõnissoni juhtimisel (tagasihoidlikud nõudmised – nõudsid Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale);
2. Jaan Teemanti juhtimisel (nõudsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist rahvale ning sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga)
* 24. detsember 1905 – sõjaseisukorra väljakuulutamine kogu Eestis (põletati mõisasid, lõhuti viinavabrikuid, vangistati mõisnikke)
1905. a. revolutsiooni põhjused:
Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev – rahumeelse demostratsiooni tulistamine Peterburis (9. jaanuar 1907)
* taotleti eesti keele kasutusala laienemist
* taotleti omavalitsuse-, kooli-, maa- ja kirikureformi
* Vene-Jaapani sõjas lüüasaamine
* poliitika
* rahvuslus
* modernse ühiskonna taotlemine
* vastuolud ettevõtjata je tööliste vahel
* kodanikuõiguste puudumine (sõnavabadus, trükivabadus..)
1905. a. revolutsiooni tulemused:
* paljud mõisad ning mõisavara hävitati
* Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused (see lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks -˃ loodi Eesti 1. partei – Eesti Rahvameelne Erakond; 2. partei – Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus)
* paljudes kohtades mindu üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele
* boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse
* keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest
* -˃ sõjaseisukord
* Balti provintside mahasurumisega hakkab tegelema väga kõrge seltskond
* -˃ moodustatakse karistussalgad (massimõrvad, talude põletamine, ihunuhtlused, asumisele ja sunnitööle saatmine ..)
* ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati..
* luuakse uus poliitiline reaalsus – piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga
* rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda
* töötingimuste paranemine
* ametiühingute lubamine
* ülikoolidele antakse autonoomia
* emakeelsete erakoolide lubamine
* algkoolis emakeele lubamine
* 1. põhiseadus
* riigiduuma kokkukutsumine
* haridusseltsid
* eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna
Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a.
* rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..)
* kultuuriruum kahestub
* hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) -˃ keeleuuenduslikud suunad -˃ sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat)
* rännuhuvi
* kutselise teatri sünd Eestis
1917
1917. a. olulisemaid sündmusi:
* veebruar 1917 – Veebruarirevolutsioon (-˃ ajutine valitsus)
- Venemaad üritatakse teha demokraatlikuks riigiks (üldine valimisõigus, poliitvangide vabastamine, poliitpõgenikud kutsutakse koju..)
* 7. märts 1917 – Kroonlinna mäss (tööliste mäss)
* 26. märts 1917 – eestlaste meeleavaldus Petrogradis (osales 40 000 inimest k.a täisrelvastuses sõjaväelased)
* 30. märts 1917 – võetakse vastu autonoomiaseadus
- tehakse haldusreform (Eestimaa- ja Liivimaa kubermang ühendatakse ühtseks Eesti kubermanguks )(välja jäävad Narva, Läti ja Setumaa)
-˃ ühtne Eesti ala
- riigi etteotsa valitakse maapäev
- 1. Eesti valitsus – Eesti Maavalitsus (esimees K. Päts)
* august 1917 – saksalsed vallutavad Riia
* oktoober 1917 – Venemaal tulevad võimule kommunistid ( Lenin ) – oktoobrirevolutsioon Venemaal
* 18. november 1017 – Maanõukogu viimane istung -˃ võetakse vastu otsus, et nemad on kuni asutava kogu valimiseni kõrgema võimu kandjateks
* 1917ndate lõpp – sakslased vallutavad Lääne-Eesti saared -˃ plaan vallutada kogu Eesti
* luuakse 1. Eesti polk
* 23. detsember 1917 – Eesti deviisi ülemjuhatajaks valiti J. Laidoner (alus Eesti kaitseväele)
Iseseisvuse sünd
Autonoomiaseadus:
30. märts 1917 – võetakse vastu autonoomiaseadus
- tehakse haldusreform (Eestimaa- ja Liivimaa kubermang ühendatakse ühtseks Eesti kubermanguks)(välja jäävad Narva, Läti ja Setumaa)
-˃ ühtne Eesti ala
- riigi etteotsa valitakse maapäev
- 1. Eesti valitsus – Eesti Maavalitsus (esimees K. Päts)
Autonoomia saamise järel toimunud muutused Eestis:
* tehakse haldusreform (Eestimaa- ja Liivimaa kubermang ühendatakse ühtseks Eesti kubermanguks)(välja jäävad Narva, Läti ja Setumaa)
-˃ ühtne Eesti ala
* 1. Eesti valitsus – Eesti Maavalitsus (esimees K. Päts)
* kubermangukomissariks nimetatakse J. Poska
* nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus
* kubermanguvalitsuses töötanud vene ametnikud asendati eestlastega
* kohalik võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte
* riigi etteotsa valitakse Maapäev
* eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaasamiskeeleks
* hakati looma Eesti rahvusväeosa
Maanõukogu vanematekogu tegevus iseseisvuse väljakuulutamisel.
Enamlased ajasdi Maanõukogu jõuga laiali, ent nende tegevus siiski ei lõppenud
-˃ Maanõukogu võlitused läksid üle selle vanematekogule
-˃ korraldati illedaalsed nõupidamised
-˃ jõuti veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada
-˃ loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse (vastukajad olid lootustandvad)
Vabadussõda
* puhkes 28. nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale
-˃ Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt ) – enamlaste sõnul iseseisev riik, ent tegelikult juhiti seda Venemaalt
-˃ Punaarmee hõivas Narva -˃ Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu
Eesti sõjalise ebaedu põhjused:
* vastaste ülekaal
* rahva meeleolu
* valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata (Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud)
* vastalustanud Kaitseliit oli veel nõrk
* sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoona jm varustuse nappus
* rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse
* üldine sõjatüdimus
* paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja, ei ilmutus teenistuskohta, joosti väeosadest laiali
* tagalas peeti olukorda lootusetuks, löödi käega
Murrang:
* sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusu jõuvarusid
* algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Skautpataljon jt)
- eriti suur roll kooliõpilastel
* seniste kõhklejate meeleolu muutus – enamlastes hakati nägema Vene okupatsioonipoliitika tööriista
* poolehoidu omariiklusele suurendas valitsuse lubadus läbi viia põhjalik maareform
* positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi (Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud) ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine
* sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud J. Laidoner muutis sõjategevuse sihipäraseks
* 7. jaan 1919 algas Rahvaväe vastupealetung -˃ vabastati Tartu ja Narva
* 31. jaan 1919 – Paju lahing (Eesti vs Punaarmee) -˃ Eesti võit (üks verisemaid lahinguid) -˃ vabastati Valga, Võru (pisut hiljem ka Petseri ja Aluksne) -˃ eesti oli võõrvägedest puhastatud
* veebruari keskel alustas Punaarmee uusi katseid Eesti vallutamiseks -˃ lõpuks jäi peremeheks siiski Rahvavägi
Landeswehr ’i sõda:
5. juuni 1919 – 3. juuli 1919
* Lätis tegutsevate Saksa vägede juht seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes seejärel sõlmida Vene-Saksa sõjalise liidu Atlandi vastu
* baltisakslased korralidasid Lätis riigipöörde ja kukutasid sealse valitsuse -˃ ärevus ja viha sakslaste vastu Eestis
* sakslased vallutasid 1. kokkupõrkes eestlastega Võnnu
* Atlandi esindajate nõudel kehtestati ajutine relvarahu
* Võnnu lahing
- algas sakslaste pealetungiga
- sakslased said korralduse taanduda
* 3 mai 1919 – Atlandi esindajate nõudel kirjutati alla vaherahu
- lepingu kohaselt sai Läti endine valitsus riigi juhtimise taas enda kätte
- Landeswehr saadati enamlaste vastu
- saksa väeosad pidid Lätist lahkuma
Kurss rahule:
* tagalas kasvas sõjatüdimus
* majandusraskuste süvenemine
* vasakerakondade rahupropaganda süvenemine
* Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi
* oktoober 1919 – Loodearmee pealetung (tõmbas kriipsu peale rahuläbirääkimistele)
* dets 1919 – ägedad heitlused Narva pärast -˃ eesti võit
* dets 1919 – Tatu rahukonverents
- Eesti delegatsioon (J. Poska juhtimisel) toetas vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist
* 2. veeb 1920 – Tartu rahu
-˃ Vabadussõja lõpp
- määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir
- Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad
- Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla
- Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavaruddest
- Venemaa kinnitas, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust
________________________________
Maaseadus .
1919
nii sotsiaalsed kui ka poliitilised põhjused:
- maanälg
- suurmaaomanikud olid välismaalased (enamasti baltisakslased)
Vajadused:
- maa ümberjagamine
- baltisakslaste võimu vähendamine
Tulemus:
- võeti kontrolli alla suured baltisakslaste maaüksused ja tööstused/vabrikud
- peremeheta jäänud mõisade ülevõtmine
- sõduritele maa eraldamine
- praktiliselt kogu mõisamaa ning osa kirikumaid ja vana vene riigi maid riigistati
- osa maadest anti asundustaludeks
- muutused põllumajanduses
- sotsiaalsete ja rahvuslike eeliste kaotamine maaomamises
- põllumajanduse toetamine
1920. a. põhiseadus.
* Eesti on demokraatlik vabariik
* proportsionaalne valimissüsteem
* ühekojalisus
* riigikogu valimised iga 3 aasta tagant
* täidesaatva võimu esindajaks valitsus
* parlamentaarne riigikord
* valitsuse eesotsas riigivanem , kellel olid ka riigipea ülesanded
_____________________________________________
Eesti Töörahva Kommuun.
Narvas 29. novembril 1918 väljakuulutatud ja kuni 18. jaanuarini 1919. aastal eksisteerinud riigi sarnane moodustis, omanimetusega nõukogude vabariik. Tegelikul oli tegu Nõukogude Vene "ripatsriigiga" (puudusid enamus riigile omased tunnused).
Eesti Töörahva Kommuuni juht oli Jaan Anvelt, sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed ning Nõukogude Venemaa Punaarmee.
Asutav Kogu.
Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Valimised:
Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond , Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid (Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei).
Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisőiguslikest kodanikest.
Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.)
Landeswehr´i sõda.
Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr.
Toimumiskoht: Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti
Tulemus: Landeswehri vägede pealetungi tõkestamine ja Läti iseseisvuse saavutamise soodustamine
Sisepoliitika
1924. a. 1.dets riigipöördekatse.
1. detsembril 1924. aastal toimus Eestis ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma ning hiljem vahistati üle 500 inimese. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu ja kaaperdati 2 lennukit. Lisaks hukkus tulevahetuses 26 valitsusele ustavat sõjaväelats ja tsiviilisikut.
Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt (kes oli ka riigipöörde poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm . Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis , Rakveres, Kundas ja Kohilas.
Relvade ja elavjõuga toetas mässu kommunistide juhitav Nõukogude Venemaa. Ülestõusu toetuseks loodi (NSV Liidus) alaline komisjon , kuhu kuulus teiste hulgas ka Stalin . Peamisteks revolutsiooni korraldajateks olid pärast Vabadussõda Venemaale põgenenud Eesti kommunistid, riigipööret aitas organiseerida ka Nõukogude Liidu VK(b)P Keskkomitee ja Komintern.
Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid relvastatud kolme kergekuulipilduja, 55 vintpüssi, 65 käsigranaadi, 8 tugevajõulise pommi ja 150 püstoliga. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed. Relvastatud löögiüksused pidid okupeerima valitsusasutused ning posti- ja transpordikeskused, vallutama sõjaväekasarmud ja politseikeskuse ning arreteerima eesti riigitegelased, ametnikud ning ohvitserid .
Eesti politsei ja peastaap olid võimalikust ülestõusust informeeritud, kuid kuupäeva ei teatud. Kommunistide plaane rikkus suuresti 1924 aasta novembris toimunud 149 protsess, millega kõrvaldati suur hulk kommuniste, kes organiseerimistööga tegelesid.
Pärast ülestõusu kuulutas valitsus välja sõjaseisukorra ning kindral Johan Laidoner kinnitati sõjavägede ülemjuhatajaks. Ülestõusuga seotud isikute suhtes rakendus sõjakohtu määrustik – eriti nende osas, kes olid püüdnud maksvat riigikorda kukutada , loata relva kandnud, tapnud , röövinud jne (otsused olid kas surmanuhtlus või õigeksmõistmine)( välikohtute otsustel lasti maha 97 isikut).
1934. a. 12. märtsi riigipööre.
Aastatel 1933-1934 toimus nii Eesti sise- kui ka välispoliitilises elus palju pingelisi ja keerulisi sündmusi. Sisepoliitikas leidsid aset põhiseaduse kriis, majanduskriis ning pidev võimuvõitlus poliitikas, mille haripunktiks sai riigivanem Konstantin Pätsi ning kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 sooritatud riigipööre ennetamaks vapside võimuletulekut ning Pätsi huvist võimu enese kätte koondada.
12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu sõjaväeline riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarse riigi rajamast. Samas jättis K. Päts jõusse põhiseaduse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934. aasta põhiseadusest tulenevaid ohte demokraatiale, algatas riigivanem Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse ettevalmistamise.
Ettevalmistused riigipöördeks toimusid tiheda saladuskatte all, torkamata tavakodanikule millegagi silma. Lisaks Pätsile ja Laidonerile olid pöördega seotud jõustruktuuride kõrgemad juhid: sise- ja kohtuminister Johan Müller, Poliitilise Politsei ülem Johannes Sooman, kaitseminister Paul Lill ja kaitsevägede staabiülem Nikolai Reek. Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret.
TULEMUSED:
* riigis kehtestati 6 kuuks kaitseseisukord
* suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ning sellega seotud ajalehed, organisatsioonid jms
* vabadussõjalaste juhid ja aktiivsemad liikmed vangistati (u 400)
* J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks
* keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
* riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi
* valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), kes Pätsi ja Laidoneri kõrval kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel
* riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale
* kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus : arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini
* viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud
* uus põhiseadus
* Pätsi võimuletulek
* tsensuur
* erakonnad sulgeti (alles jäi ainult Isamaaliit )
* rahvuslus ( kampaaniad )
* autoritaarne reziim
Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks.
1938. a. põhiseadus.
* autoritaarne valitsemisviis
* riigipeaks president , kellel olid laialdased õigused: ta võis anda oma dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada armetisse valitsus jms.
* riigikogu muudeti kahekojaliseks: riigivolikogu ( alamkoda ) – 80 saadikut valiti rahva poolt ; riiginõukogu (ülemkoda) – 40 liiget osaliselt määrati ja osaliselt valiti
* võrreldes 1920. aasta põhiseadusega piirati parlamendi õigusi tugevasti
* vabariigi valitsus, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks
* valitsus oli vastutav riigikogu ees
* kärpis rahva õigusi, kaotades täielikult rahvaalgatuse ja streigiõiguse ning piirates oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust
Milles seisnes 1930. aastate sisepoliitiline kriis.
majanduskriis -˃ sisepoliitiline kriis -˃ põhiseaduslik kriis (kunstlikult tekitatud)
* rahva rahulolematus seoses majandusolukorra halvenemisega
* hakati rääkima erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele, valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest ja tahtlikust venitamisest
* kõigis hädades süüdistati poliitikuid , erakondi, Riigikogu ja valitsust
-˃ riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine -˃ rahva võõrandumine riigist
* esimesena lagunesid äsja loodud suurerakonnad
-˃ erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku -˃ parlamendi killustatuse suurenemine
* valitsuse eluea lühenemine
* valitsuskriiside süvenemine
* kujunes surnud ring: rahulolematus põhjustas ebastabiilsust, see omakorda sünnitas uut rahulolematust
* ohumärguks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus
- sekkusid poliitilisse võitlusesse
- kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal
- leidsid rahva hulgas suurt toetust
Vabadussõjalased.
Tekkis algselt sõjaveterane koondava mittepoliitilise ühinguna (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit)
- ei suutnud kriiside keskel säilitada erapooletust ja sekkusid poliitilisse võitlusesse
- kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal
- leidsid rahva hulgas suurt toetust
- otsustati võtta oma ridadesse lisaks sõjaveteranidele ka selliseid inimesi, kes polnud Vabadussõjas osalenud, kuid pooldasid vabadussõjalaste poliitilisei ideid
- esimeheks sai erukindral Andres Larks
Millised muutused toimusid vaikival ajastul kodanikuõiguste osas?
* sõnavabaduse piiramine ajakirjanduses (osa lehti sulgeti)
* kontroll ametiühingute, noorsooliikumiste, omavalitsuste, kõrgkoolige, kirjanduse, kunsti, teatri jm tegevusele
* mitmed üleriigiliser propagandalised kampaaniad
* kutsekojad, mis ühendasid teatud elualade esindajaid (agronoomid, arstid, õpetajad, kalurid, töölised jt), pidid mobiliseerimia oma liikmeskonna valitsuse sihtide saavutamiseks
* opositsiooni lämmatamine
* keelati poliitiline organiseerumine
* poliitilisi vastaseid oli õigus saata sundpagulusse
* peaaegu võimatud avaliku tegevuse võimalused
* kärbiti rahva õigusi, kaotades täielikult rahvaalgatuse ja streigiõiguse ning piirates oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust
* valitsuse kontroll elualade üle
Millised muutused toimusid vaikival ajastul riigi seadusandliku võimu teostamisel?
* demokraatlik riigikord asendus autoritaarse režiimiga
* kõigi erakondade tegevus keelustati (v.a Isamaaliit)
* riigipeaks president, kellel olid laialdased õigused
* valitsus oli vastutav riigikogu ees
* kolmandajärgulised seadused usaldati riigikogu hoolde, olulisemad ilmusid presidendi dekreetidena
Millised muutused toimusid vaikival ajastul majanduse alal?
* majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt (kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valituse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine )
* liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomusas riigi jõuline sekkumine majandusellu
* majandusministeeriumile anti enneolematu võim otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle
* esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodu mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perspektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks
* kasvas riigi otsene roll majanduses: suurendati riigi osalust ettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid
* erakordselt suur tähelepanu tööstusel
* põllumajanduse edenemine (suured toetused)
* kasvas eksport
* väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks (peamised partnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia )
* rahva heaolu paranes: sissetulekud kasvasid, elukallidus langes, kadus tööpuudus
Milline on Teie isiklik hinnang vaikivale ajastule? Põhjendage oma hinnangut .
Mõiste – vaikiv ajastu.
nimetus Eesti ajaloo perioodile aastail 1934–1938. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult.
* asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust (Maaleht suleti ja Postimees allutati Pätsu-meelsete ringkondade kontrollile )
* kontroll kehtestatud ka teistele elualadele: ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele, samuti kirjandusele, kunstile ja teatrile (kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus)
* keelustati kõigi erakondade tegevus (v.a Isamaaliit)
* opositsiooni lämmatamine
* keelatud oli poliitiline organiseerumine
* opositsiooni häälekandjad suleti
* siseminister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse.
Majandus
Eesti 1920. aastate majanduselu.
* rahasüsteemi korradus (1918 lõpp – Eesti mark)
* maareform (1919)
* peale Vabadussõda suur majandustõus
* eestlastel suur roll Venemaa ja Euroopa vahelises suhtluses
* elustus paberi- ja metallitööstus
* masinaehitus
* transiitveod (peamiselt Vene import- ja eksportkaup)
* tööstusele orjenteerumine (hiigeletevõtete loomine -˃ kaup vene turule ; enamjaolt Euroopa huvipuudus (Lääne-Euroopa huvi puidutööstuse toodetele , tukkudele, kangastele ja paberile)
* ehitustegevuse elavnemine
* 1923 – 1924 – suur majanduskriis ( lokaalne )
- vajadus põhjalikule majanduslikule ümberkorraldusele
Põhjused:
- Eesti pank oli põhjendamatult palju laene andnud (ka väga suuri)
- Eesti-Vene suhete halvenemine (enamus toodangust oli suunatud Venemaale)
* 1923 – rahandusministriks saab Otto Strandmann
-˃ uus majanduspoliitika
- äärmine kokkuhoid
- soodustati Eesti kaupade väljavedu; väliskaupadele kehtestati suured tollid
- igaühele enam laenu ei antud
-˃ inflatsioon peatus
- Eesti valuutakursi tõus
-˃ uus rahandusminister Leo Sepp
* Eesti majandusliku orjentatsiooni muutmine
- orjenteerutakse ümber Lääne-Euroopa turule
- tööstuse eelisarendamiselt orjenteerutakse ümber põllumajandusele
* 1928 – uus rahareform (-˃ Eesti kroon)
* välisturu suur huvi põlevkivi ja tuletikkude vastu
* 1930 – 1934 – ülemaailmne majanduskriis
Välispoliitika
ALATES 1930
* 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema
* sõjaliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõelisteks ohuallikateks
* ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia
* sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu uuele suurele sõjale
* olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja koikn sende ohjeldamiseks seni kasutatud vahendud olid ammendunud, seisis Eesti välispoliitika ületamatute raskuste ees
* 1935 – Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla
* Venemaa aktiviseerumine
Peamised ülesanded ja õnnestumised.
ALATES 1918
Ülesanded:
* iseseisvusele tunnustuse hankimine (Eesti asus seda taotlema juba 1918)
* riigi julgeoleku kindlustamine
Õnnestumised:
* 26. jaan 1921 – Antandi Ülemnõukogu tunnustas ühekorraga kõiki Balti riike ( otsustav läbimurre)
* 22. sept 1921 – Eestist sai Rahvasteliidu liige
* 1. dets 1924 – enamlaste riigipöördekatse mahasurumine
* üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega (Saksamaa puhul andis selline poliitika häid tulemusi, ent Venemaa osas ei saavutatud pea mingit edu
* 1932 – Eesti-Vene mittekallaletungileping
ALATES 1930
* olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja kõik sende ohjeldamiseks seni kasutatud vahendud olid ammendunud, seisis Eesti välispoliitika ületamatute raskuste ees
* Eesti keeldus kõigist Venemaa ettepanekutest sõlmida Moskvaga vastastikuse abistamise leping, oletades õigesti, et pakutavast abist võib kergesti saada sõjaline okupatsioon
* september 1934 – üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel (nn Balti Antandi aluseks)(leping nägi ette kolme riigi tihedat välispoliitilist koostööd ja sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, kuid julgeoleku tagamise seisukohalt polnud sel tähtsust)
* 1938 – Eesti, Läti ja Leedu deklareerisid, et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid, mis rääkisid liikmesriikide ühissanktsioonidest agressorite vastu (seda sammu käsitleti kui neutraliteedipoliitikat, mis aitavat vältida sõda Balti regioonis)
* püüti leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni (tihendati kontakti Eesti ja Saksa sõjaväelaste vahel; Saksamaalt telliti üha enam relvi..)
-˃ Berliin ei olnud Eestist huvitatud ja lähenemiskatsed ei kandnud vilja
* Eestil jäi üle mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel
-˃ õnnestus mingil määral kuni 1939. aastani
-˃ pärast Teise maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks
Millega on läinud Eesti Vabariigi ajalukku järgmised isikud
Jaan Tõnisson.
* Eesti riigitegelane , poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem.
* tema rolli eesti poliitikas peetakse märkimisväärseks
* vaieldamatult üks tähtsamaid Eesti poliitikuid ja ühiskonnategelasi 20. sajandi esimesel poolel
(* tema tegevus rahvuslaste leeris algas juba 1890. aastatel, eriti mõjukaks muutus ta pärast "Postimehe" peatoimetajaks saamist 1896. aastal)
* 1896. aastal asus toimetama Postimeest, koondades ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi.
* läbi Postimehe tõstatas eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astus jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu
* näitamaks eeskuju, kõnelesid Tõnisson ja tema pooldajad linna tänavatel, kohvikutes , ärides ja teistes avalikes paikades demonstratiivselt eesti keelt
* oli üks esimesi, kes levitas ideid Venemaast lahkulöömisest
* Eesti rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht
* rajas 1905. aastal Eesti esimese legaalse poliitilise partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna
* pärast Pätsi ja Laidoneri korraldatud riigipööret 1934. aastal sai Tõnissonist riigi valitsemises demokraatlikkust nõudva opositsiooni liidreid
* tegutses õppejõuna TÜs
* pärast Nõukogude võimu kehtestamist Tõnisson arreteeriti ja pärast 1941. aasta kevadet tema kohta kindlamad andmed puuduvad (tõenäoliselt lasti ta kommunistide poolt sama aasta juulis maha)
Konstantin Päts.
* Eesti riigitegelane, elukutselt jurist
* 1. Eesti president
* peetakse tavaliselt sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks
* Teataja asutaja ja toimetaja
* koondas Teataja ümber hulga haritlasi
* propageeris majanduse edendamist
* kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse
* juhtis korduvalt Eesti valitsusi (sealhulgs riigile kõige raskemal ajal, Vabadussõja alguses)
* peaminister Eesti Vabariigi Ajutises Valitsuses
* riigivanem
* 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all
Johan Laidoner.
* Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik
* sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas (muutis sõjategevuse sihipäraseks) (Eesti Vabadussõja ilmselt tuntuim tegelane) (suutis Eesti Rahvaväe võidule juhtida)
* 12. märtsil 1934 viis ta koos Konstantin Pätsiga läbi riigipöörde, et tõrjuda võimult eemale Vabadussõjalasi ja oli seejärel Eestit valitsenud kitsas ringkonnas Pätsi järel tähtsuselt ilmselt teine
* Laidoner saadeti 1940. aastal Venemaale ja oma elu viimased aastad veetis ta sealsetes vanglates
Artur Sirk .
* Eesti sõjaväelane ja poliitik
* Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte
* 1930. aastate alguse Eesti mõjukamaid poliitikuid
* tema juhtimise all sai vabadussõjalastest suurima toetusega poliitiline jõud, mis nõudis Eesti valitsemiskorralduse tõsist reformimist ja saavutaski lõpuks põhiseaduse muutmise
* tähtis Keskliidu liige
* peale Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri poolt organiseeritud riigipööret, vahistati juhtivad vabadussõjalased, sealhulgas Sirk
* Sirgul õnnestus peagi aga vanglast põgeneda ja järgnevad aastad veetis ta välismaal eksiilis
Jaan Poska.
* Eesti riigimees
* 20. sajandi olulisemaid Eesti poliitikuid , kelle teeneid omariikluse rajamisel on raske üle hinnata
* liitus 20. sajandi esimestel aastatel liberaalsete eesti rahvuslastega ning oli järgnevalt mitmetel võtmepositsioonidel
* Tallinna linnapea
* Eestimaa kubermangu komissar
* Eesti Vabariigi peaministri kohusetäitja
* Nõukogude-Venega Tartu rahu sõlminud komisjoni esimehena