Eetsi iseseisvumine (2)

I Eesti iseseisvumine

I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria ) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel

I Maailmasõja mõju Eestile

Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi.
Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti.
Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele),
valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine,
inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile,
hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus).

Muudatused Veebruarirevolutsiooni järel Venemaal

Esimene maailmasõda nõrgestas isevalitsust ning see viis tsaar Nikolai II valitsuse kukutamiseni. Võimu haaras Venemaa Ajutine Valitsus, eesotsas Georgi Lvoviga. Ajutine valitsus võttis suuna demokraatliku riigi kehtestamisele, riigis kuulutati välja demokraatlikud vabadused (sõna-, koosoleku-, trüki- ja usuvabadus ) ning legaliseeriti kõik parteid. Samas omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju.

Autonoomia Eestis

Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks – Eestimaa kubermanguks , millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska .

Maanõukogu

Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a. suvel hakati looma rahvusväeosi. Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917.a. jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem-vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak-tsentristlikud parteid. Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse.

Oktoobripööre – tagajärjed Venemaal ja Eestis, muudatused.

1917.a. novembris haarasid enamlased , eesotsas V. I. Leniniga. Kehtestati bolševike valitsus kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa. Ajutise Valitsuse juhid arreteeriti. Ükski välisriik bolševike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolševikud äärmuslikke meetodeid . Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks, neid arreteeriti ja hukati.
Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Rahvusarmee asendati Punaarmeega, enamlased ei tunnistanud rahvusriike, vastased arreteeriti ning hukati ka siin, ettevõtted ja pangad riigistati e. ratsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omaks. Algselt rahva hulgas populaarsed bolševikud hakkasid oma populaarsust kaotama ; mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud enam rahva seas mõistmist.

Iseseisvumine

Iseseisvusmanifest , päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine.

18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti - enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva (selle vanematekogu oli käinud salaja koos ning teinud diplomaatilist eeltööd) poolt paindlikumaks tegutsemiseks võimalike repressioonide tingimustes Eesti Päästekomitee ( koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, milles Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust. 4.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti ette Iseseisvusmanifest 23 veebr. Pärnus Endla teatri juures, 25.veebr. moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K. Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. 25. veer oli pidulik päev – sakslased, päästjad, saabusid, loeti ette ametlikult Iseseisvusmanifest

Saksa okupatsioon – aeg, abinõud.

Kestis 24.veebr. – 11. nov. 1918. Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, kehtestasid siin terrorirežiimi ning kavatsesid luua Balti Hertsogiriigi, mis oleks hõlmanud nii Eestit kui Lätit. Asjaajamise keeleks määrati saksa keel, paljud rahvuslikud tegelase arreteeriti.
Tänu Saksamaal alanud Novembrirevolutsioonile Saksa keiser kukutati , kuulutati välja vabariik ning võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus alistus Antantile. Selle tulemusena 11. nov. 1918 Saksamaa kapituleerus.

II Eesti Vabadussõda

Aeg

28.nov. 1918 – 2.veebr. 1920. Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel.

Ebaedu põhjused

Oli vastaste ülekaal. Valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata, sest Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali saatnud ja Kaitseliit oli veel nõrk. Oli ka laskemoona ja relvade nappus. Ning rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, valitses sõjatüdimus ja mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja.

Murrangu põhjused

Appi tulid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Eestlased hakkasid vabatahtlike üksusi looma, eriti uljad olid koolipoisid – gümnasistid ja üliõpilased. Liikumiseks kasutati soomusronge, kust oli turvaline tulistada ja sõdida, samas olid venelased ise Narva raudteesilla õhku lasknud ning seetõttu ei saanud nemad oma ronge sisse tuua. Ka tõi edu Laidoneri partisanivõitluse muutmine sihipäraseks sõjategevuseks.

Vene valged

Vene valged olid menševikud (vähemlased), partisanid, kes olid demokraatliku riigikorra poolt. Mingi aeg olid Eesti vabadusvõitlejad ja vene valged liitlased, kes sõdisid ühiselt bolševismi vastu. Nende juht oli Julius Kuperjanov . Kuperjanov vabastas Tartu. Sai surma Paju lahingus 30. jaan. 1919.

Landeswehri sõda

Landeswehr oli baltisakslastest koosnev sõjavägi.
Landeswehri sõda oli Eestlaste kokkupõrge baltisakslaste sõjaväega Lätis, Võnnus juunis 1919. Sakslaste eesmärgiks oli lüüa välja Põhja-Lätis asuvad Eesti väeosad ja rajada sakslastele alluv riik Lätis. Eesti väed purustasid Landeswehri Võnnu ( Cesis ) ümbruses toimunud lahingutes (Võidupüha - 23.juuni 1919) ja sundisid nad Riia all juuni algul alistuma.

Võidupüha

Võidupüha oli/on Võnnu lahingu auks, mis toimus 23. juunil 1919.

Vaherahu

Vaherahu jõustus 3.jaanuaril 1920a.

Tartu rahu

Tartu rahu sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus. Sellega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Eesti poolt kirjutas lepingule alla Jaan Poska. Tartu rahu tingimustega määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir – Eesti sai endale Setumaa Pihkvaga ja Narva taguse maa. Venemaal elavatel eestlastel lubati koju tulla. Eesti sai Venemaalt 15 milj. kuldrubla.
Venemaa tunnustas ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust.
Tartu rahutingimused olid Eestile soodsad ,sest saadi piir, mida taheti, saadi iseseisvus ning lisaks saadi Venemaalt kulda, millega sai tasuda võlgasid.
Tartu rahuga tunnustati Eesti Vabariiki, see oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus.

III Demokraatlik Eesti

I Põhiseadus

Võeti vastu 1920 a. Selle kohaselt:
Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, mis oli 100-liikmeline ühekojaline parlament .
Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, kelle nimetas valitsema riigikogu, Vabariigi valitsust juhtis riigivanem .
Tagatud olid laialdased kodanikuõigused: täielik õigus seaduse ees, isiku- ja kodanikupuutumatus, usu- ja sõnavabadus.

Sisepoliitika raskused

Liiga palju erakondi tõi kaasa parlamenti killustatuse, vaja oli koalitsioonipartnereid, toimusid sagedased valitsusevahetused, see vahetus pea paar korda aastas. Riigikogu võim oli liiga suur, riigipea pudus.

Maareform

Maareformiga riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad ja anti need asendustaludele. Vabadusvõitlejad said maad eelisjärjekorras tasuta.

Majandusprobleemid , uus majanduspoliitika

Liiga kiire majandustõus tõi kriisi – pank oli andnud liiga kergelt laene, inflatsioon, import oli suurem kui eksport , Venemaa turg kadus ning tooraine Venemaalt vähenes. Müüdi maha suur hulk kullavarudest.
1928a. tuli rahareform , mindi üle margalt kroonile. Venemaa turu asemel orienteeruti ümber Euroopa turule, ning viimane tahtis Eestilt põllumajandustoodangut. Riik toetas ettevõtteid, mis kasutasid tootmiseks kohalikku toorainet.

1.dets. 1924

Toimus relvastatud riigipöördekatse, kus relvastatud salgad üritasid võimu üle võtta. Kontroll olukorra üle saavutati enne, kui kommunistid jõudsid Moskvast abi paluda . Hiljem mõisteti nende kommunistide üle kohut , neid pandi vangi, saadeti riigist välja, ninamehed lasti maha. Peale seda keelati kommunistlikud ühingud.

Suur kriis

Majanduskriis 1930-1934

Majanduskriis puudutas enam maarahvast ja põllumajandust. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud toodangut piirama, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti . Ka ettevõtted läksid pankrotti, samuti pangad, inimesed jäid töötuks

Sisepoliitiline kriis

Valitses rahulolematus valitsuse suhtes. Erakonnad jälle lagunesid. Lokkas korruptsioon , valitsuskriiside tekitamine, toimus pidev riigipiruka jagamine, samuti lehmakauplemine, portfellide jagamine. Tekkis vabadussõjalaste liikumine.

Põhiseaduslik kriis

Taheti uut põhiseadust, kus oleks ka presidendi ametikoht . Eriti tahtis seda Pätsi partei.

Vabadussõdalased ehk vapsid

Vabadussõdalaste koondumine ei olnud esialgu poliitiline, see oli lihtsalt sõjaveteranide koondumine, mis pidi kaitsma endiste sõdurite huve eeskätt maadejagamise osas.
Poliitikasse sekkus ühing rahulolematuse tõttu valitsuse tegevuse pärast.
Nende poliitilised seisukohad olid: nad tahtsid tugeva võimuga riigipead ja riigikogu tähtsuse st. arvulist vähendamist. Vapside põhiseadus võeti ülekaalukalt poolthäältega 72,2% vastu.
Vapse saatis suur edu kohalikel valimistel ja loota oli võitu Riigikogu ning riigivanema valimistel 1934.a.

IV Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu

12.märts 1934 – riigipööre

Riigipöörde korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Nende eesmärk oli ennetada vapside võitu valimistel ning haarata võim enda kätte. Valimised lükati edasi, vapside saadikumandaadid tühistati ning na vallandati riigiametitest, vapside liidud suleti kogu riigis. Aktiivsemad vapsid arreteeriti ning pisteti pokri. Peale riigipööret koondus võim Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu kätte.

Vaikiv ajastu, iseloomulikud jooned (taaslülitamine), riigijuhid

Riigikogu ei tulnud enam kokku, oli nö vaikiv, piirati inimeste sõnavabadust. Ajakirjandusel oli keelatud riigi ja valitsuse kohta negatiivselt kirjutada, riigijuhtide tegevusest tuli jaatavas vormis kirjutada jne. Seepärast nim. seda vaikivaks ajastuks . Kestis see 1934. – 1940.aastani.
Taaslülitamine oli demokraatia muutmine tasapisi diktatuuriks. 1934 ilmus määrus, millega piirati ajakirjanduse sõnavabadust. Kõike hakkas kontrollima Riiklik kontroll. Keelustati erakondade tegevus, ainukesena jäi Isamaaliit , opositsiooni kiusati, streigid , meeleavaldused keelati.
Riigijuhid: president Konstantin Päts, peaminister Kaarel Eenpalu, Eesti Rahvusvägede ülemjuhataja Johan Laidoner

Uus põhiseadus, 1938

Uue põhiseaduse järgi sai riigipeaks president, kes oli laialdase võimuga – anda välja seadusi, saata parlamenti laiali, talle allus Vabariigi Valitsus jne. Riigikogu sai nüüd kahekojaliseks, koosnedes Riigivolikogust ja Riiginõukogust. Rahva õigusi piirati, keelatud olid streigid ja muud meeleavaldused.

Majanduselu iseloomustus

Peale suurt kriisi oli majanduskasv . Palju ehitati, kasvas eksport, erakordselt palju pöörati tähelepanu tööstusele. Riik sekkus palju majandusellu ning liberaalne majandus asendus majandusliku rahvuslusega, esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Riiklike ettevõtete arv suurenes.

Välispoliitilised ohud.

Välispoliitilisteks ohtudeks olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Balti riigid ajasid neutraalset (erapooletut) poliitikat, mis aga ei taganud neile julgeolekut, polnud ühegi suurema riigiga lepet, mille kohaselt oleks Balti riikidel loota nende kaitsele ja abile, siis ükski suuriik ei taganud neile seda. Esimeseks häirekellaks oli Suurbritannia valmisolek 1935.a. anda Läänemere piirkond Saksa ja Vene kontrolli alla. Suurimaks ohuks oli Nõukogude Liidu aktiviseerumine, millele ei pööratud suuremat tähelepanu, sest Laidoner oli käinud Moskvas ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole.

Kultuur, haridus

Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital . Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased , venelased), kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside , teatrite loomisele.
Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad : Friedebert Tuglas , Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts , Johannes Semper , August Gailit .
Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kunstnikud : Eduard Viiralt, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Adamson Erik.
Kohustuslikuks muutus 6 kl. haridust, võeti kasutusele uued õpikud, töötati välja uued õppekavad. Oli algkool , eelgümnaasium, gümnaasium, ülikool.
Olulisemad spordisaavutused: Kristjan Palusalu maadluse kaks olümpia kuldmedalit. Maletaja Paul Keres, rahvusvaheline suurmeister, laskjad Jaak Kärner, Gustav Lokotar, Elmar Kivistik , Maadleja Johannes Kotkas