Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eetsi iseseisvumine (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

I Eesti iseseisvumine


I
maailmasõda

1914-1918. Keskriikide (Saksamaa,
Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria ) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa,
Prantsusmaa jt.) vahel

I Maailmasõja mõju Eestile


Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas
veelgi Eestis valitsevat korterikriisi.
Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti.
Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka
tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele),
valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid
sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale;
raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete
defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga
varustamine,
inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile,
hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse
langus).

Muudatused Veebruarirevolutsiooni järel Venemaal


Esimene maailmasõda nõrgestas isevalitsust ning see viis tsaar Nikolai II valitsuse kukutamiseni. Võimu haaras Venemaa Ajutine
Valitsus, eesotsas Georgi Lvoviga. Ajutine valitsus võttis suuna
demokraatliku riigi kehtestamisele, riigis kuulutati välja
demokraatlikud vabadused (sõna-, koosoleku-, trüki- ja usuvabadus )
Eetsi iseseisvumine #1 Eetsi iseseisvumine #2 Eetsi iseseisvumine #3 Eetsi iseseisvumine #4 Eetsi iseseisvumine #5
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 337 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annsee Õppematerjali autor
I Maailmasõja mõju Eestile, Muudatused Veebruarirevolutsiooni järel Venemaal,Maanõukogu,Oktoobripööre – tagajärjed Venemaal ja Eestis, muudatused,Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine,Saksa okupatsioon – aeg, abinõud,Eesti Vabadussõda, Vene valged, Landeswehri sõda,Tartu rahu, Demokraatlik Eesti - I Põhiseadus, Sisepoliitika raskused, MaareformMajandusprobleemid, uus majanduspoliitika.Suur kriis. Vabadussõdalased ehk vapsid.Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Eesti Vabariik

Eesti Vabariik 1) Eesti iseseisvumine: a) I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised.

Eesti ajalugu
thumbnail
13
docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

rahuläbirääkimisi. Ka türgi ja austria- ungari impeeriumid lagunesid ning esitasid vaherahu ettepaneku. uute rahvusriikide teke- Saksamaal loobus Wilhelm II troonist ning kuulutati välja Weimari vabariik, Saksamaa kirjutas alla Compiegne vaherahule, mille tingimused olid talle rasked. Pariisi rahukonverents- eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgsetes korraldustes ning seada tingimused sõja kaotanud riikidele Teema 3 Eesti iseseisvumine, lähiajalugu pt. 10; Eesti ajalugu pt. 9-12 Eesti omariikluse saavutamise eeldused ja protsess, revolutsioon Venemaal, Vabadussõda, Tartu rahu Iseseisvuse eeldused ja protsess: 1) Kultuurilised: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa

Ajalugu
thumbnail
110
ppt

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas.  Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

· rinne Riia lähistele 1915; saared 1917 · sõja mõjud · Veebruarirevolutsioon - rahutused - streigid, sest Nikolai II loobus troonist - 30. märtsil 1917 Eesti autonoomia (Jüri Vilms) - etniline Eestimaa kubermang (Jaan Poska), õigus esinduskoguks - suvel valiti Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev, 1. juuli 1917) · Oktoobrirevolutsioon - kommunistid (Viktor Kingissepp) - 15./28. nov 1917 kuulutab Maapäev end kõrgeimaks võimukandjaks Eestis · Eesti iseseisvumine - jaanuaris Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Konik, Vilms) - 23. veebruaril venelased lahkusid, 24. veebruaril iseseisvus - 24. veebruaril ametisse Eesti Ajutine Valitsus · Saksa okupatsioon - 25. veebruar - 11. november 1918 - soov luua Balti hertsogiriik (Eesti ja Läti alad, pealinnaks Riia > iseseisev riik, mis on Saksamaa all) · Vabadussõda) - 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 3. Esimese maailmasõja tulemused · uued riigi(piiri)d - suurimpeeriumid lagunesid

Ajalugu
thumbnail
3
rtf

Vaikiv ajastu

Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuse

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Eesti iseseisvumine

Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil.

Ajalugu
thumbnail
10
doc

AJALUGU - Eesti aeg, esimene KT (teha allikaosa)

· Poliitilised : 1. poliitiliste erakondade olemasolu ja eestlastest poliitikud (pärast 1905. aasta rev-i, esimene Tõnissoni poolt loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond, ERE) 2. eestlaste käes oli vallaomavalitsus ja suurenes ka osatähtsus linnaomavalitsustes 3. I ms, sest 1) senine poliitiline süsteem varises kokku 2) tulemusena nõrgestusid kaks riiki, kellest Eesti iseseisvumine olenes ­ Venemaa ja Saksamaa 1917. Tsaarivenemaal veebruarirevolutsioon ­ tsaar kukutati ning võimule sai Ajutine Valitsus. Sellega kaasnes üks oluline seadus seoses Eestiga ­ 1917. a nõudsid eestlased autonoomiat (et eestlased saaksid ise enda alade üle valitseda). Märtsis toimus Petrogradis (Peterburis) u 40 000 eestlasega meeleavaldus. Mälestustes, et üleüldises kaoses oli 40 000-meheline meeleavaldus hästi organiseeritud ja olid kolonnid,

Ajalugu




Kommentaarid (2)

Teku profiilipilt
Teku: tänud hea materjali eest
17:08 06-12-2011
OgreZeWin profiilipilt
OgreZeWin: Väga hea kokkuvõte.
16:37 07-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun