Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

29
Sisepoliitika 1918–39
Maanõukogu
ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19.


Asutav
Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit,
Eesti Rahvaerakond , Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal),
valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus.
Asutava Kogu valitsused;

Riigikogu
I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud,
EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid );
valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus.


Riigikogu
II koosseis: muutused erakondlikul maastikul ( Asunike Koondus , ISTP,
Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased,
üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu
valitsused.


Kommunistlik
liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1.
detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude
muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd,
vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon

Sisepoliitilise
olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu
III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade
liitumine – Rahvuslik Keskerakond , ühinenud põllumehed.

Sisepoliitiline
kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste

Vasakule Paremale
Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #1 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #2 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #3 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #4 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #5 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #6 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #7 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #8 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #9 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #10 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #11 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #12 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #13 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #14 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #15 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #16 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #17 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #18 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #19 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #20 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #21 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #22 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #23 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #24 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #25 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #26 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #27 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #28 Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939 #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Astrid Madsen Õppematerjali autor
Eesti Vabariigi sisepoliitika 1918-1939

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvu

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Eesti iseseisvumine

EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelast

Ajalugu
thumbnail
5
docx

EESTI VABARIIK 1919-1939

EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 ­ kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 ­ rahareform (uus raha ­ eesti kroon) 12.03.1934 ­ sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist väljumine: *O.Strandm

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eesti Vabariigi riigikogu 90

,,Eesti Vabariigi Riigikogu 90" Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta aprillis, kui rahvas valis Asutava Kogu oma seadusandlikuks koguks.Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (K. Päts oli Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister), Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 90 aastat tagasi, 1919. aasta 23. aprilli keskpäeval alustas oma tööd Eesti Vabariigi Riigikogu eelkäija Asutav Kogu. 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest "Eesti Asutava K

Ajalugu
thumbnail
110
ppt

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Riigikogu ajalugu

Riigikogu 28. november 1917 tunnistas end Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kõrgemaks võimuks Eestis. 24. veebruar 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu välja iseseisva Eesti Vabariigi ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse. Saksa okupatsiooni tõttu Eestis sai hakata riiki üles ehitama alles novembris 1918 ning seda tegi Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5.­7. aprillil 1919 ning valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond ning Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
docx

Riigikogu

29.04.2009 Eesti riigikogu. Sisukord Sisukord......................................................................2lk Sissejuhatus................................................................3lk Riigikogu ajalugu........................................................................46lk Sissejuhatus Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organi

Ajalugu
thumbnail
5
odt

Eesti aeg

Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 Alguses oli Eesti 47 450 km² pindalaga, kus elas 1 059 000 inimest. I põhiseadus võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava kogu poolt, milles enamused olid sotsialistlikud erakonnad. Dokumendi koostajad pidasid silmas Saksamaa, Prantsusmaa, Sveitsi ja mõnede teiste riikide tolleaegseid liberaalseid põhiseadusi ning kujundasid nende EV-st parlamentaarse demokraatia. Eesti kõrgeim seadusandlik organ ­ 1kojaline 100liikmeline parlament ­ RIIGIKOGU 3aastaks. Valijaid olid vähemalt 20aastased mehed ja naised. Riigipea puudus. Välissuhtlemises esindas riiki peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Igapäevaelu juhtis EV valitsus, 7-10ministrit. Eesti jaotati 11maakonnaks. Kohaliku elu korraldasid maa-,linna- ja vallavalitsused. Siseriikliku elu korraldamine 1920.aastal Riigikogu esimestes koosseisudes olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasktsentristlikud erakonnad. 1920 riigikokku pääses 10erakonnaesindajat ning 1923 14 esindajat

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun