Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel (0)

Ajaloo arvestustöö nr 4. Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel.
1. Millal ja millistel asjaoludel kuulutati Eesti autonoomseks? Millised muudatused sellega kaasnesid? Võimuorganid?
30. märts 1917, seetõttu, et veebruarirevolutsiooni tagajärjel astus tagasi Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes andis Vene impeeriumi vähemusrahvustele autonoomia .
• Eesti alad liideti üheks kubermanguks,
• Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses,
• Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele
Võimuorganid: Maapäev – seadusandlik võim; Maavalitsus – täidesaatev võim.
2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased ? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus?
1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma revolutsioonile ja muuta kogu maailm kommunistlikuks.
3. Millised uued riigid tekkisid Läänemere ääres peale I maailmasõda?
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
4. Kuidas ja millistes tingimustes toimus iseseisvuse väljakuulutamine Eestis? Kuidas nimetati I valitsust?
Veebruaris 1918 hakkasid enamlased Eesti pinnalt lahkuma . Selles nägi Saksamaa võimalust ning suunduti Eesti poole, et see okupeerida. Eesti oli jõudnud aga täpselt kahe sündmuse vahel vabariigi välja kuulutada. 23. veebruar Pärnus, 24. veebruar Tallinnas. 25. veebruar algas juba saksaokupatsioon.
• Keerulistes tingimustes.
• Asutav Kogu.
5. Millal ja miks puhkes Vabadussõda? Milline oli sündmuste käik esimestel sõjakuudel?
1918, 28. november. Sakslased olid sunnitud Compiegne vaherahu tingimuste tõttu oma väed igalt poolt välja viima. Venemaa nägi selles võimalust ning tungis Eestisse. Detsembris oli Venemaa edukas ning suudeti vallutada pea pool Eestit. Jaanuarist hakkas Eesti aga vastu peale tungima ning siis saavutas juba Eesti edu.
6. Millal toimus murrang sõjas? Milles see seisnes? Kellelt sai Eesti abi?
1919. aasta 7. jaanuaril. Seisnes selles, et kui ennem olid edukad venelased, siis nüüd said edukaks eestlased ning läksid üle vastupealetungile.
Eesti sai abi Inglismaalt, Soomelt, Taanilt ja Rootsilt.
7. Mis oli Asutav Kogu? Selle põhiülesanded? Tähtsaimad vastuvõetud seadused?
Asutav kogu oli Eesti vabariigi esimene valitsus. Selle põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus.
Põhiseadus.
8. Mis oli ja millal toimus Landeswehri sõda?
1919. aasta juunis toimunud sõda eestlaste Rahvaväe ja baltisaksa maakaitseväe Landeswehr’i vahel.
9. Millal ja millise lepinguga lõpetati Vabadussõda? Tulemus?
1920, 2. veebruar. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri , Venemaa pidi loobuma kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes.
10. Selgita mõisted:
Landeswehr – baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi.
manifest – ametlik teadeanne, näiteks 23. veebruar 1918 loetu Pärnus ette Eesti iseseisvusmanifest .
repressioon – surve avaldamine, karistamine .
maavalitsus – Eesti autonoomia ajal kandis Eesti täidesaatva võimu organ Maavalitsuse nime.
kuberner – suure maa-ala valitsusjuht.

11. Millal ja kelle poolt võeti vastu Eesti vabariigi I põhiseadus? Sisu?
1920. aastal Asutava kogu poolt.
• Seadusandlikut võimu teostab ühekojaline parlament – Riigikogu.
• Täidesaatvat võimu valitsus, mille kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.
• Presidendi ametikohta ei loodud. Seda täitis riigivanem, kes juhtis valitsuse tegevust, peaministri kohustusi ning riigipea esindusülesandeid.
• Eesti on iseseisev demokraatlik vabariik.
12. Millised olid Eesti Vabariigi võimuorganid?
Seadusandlik võim – Riigikogu , täidesaatev võim – valitsus.
13. Miks puhkesid Eestis tihti valitsuskriisid ? Mis on koalitsioon?
Sest puudus valimiskünnis ning erakondi oli parlamendi palju. Seega oli raske kokkuleppele jõuda ning valitsuses valitses praktiliselt kaos .
Koalitsioon on võimuliit. See luuakse , kui ei suudeta moodustada üheparteivalitsust.
14. Kes olid vabadussõjalased? Nende tegevus? Milles avaldus ja millest tulenes nende populaarsus?
Vabadussõjalased olid Vabadussõja veteranid, ning nad kuulusid Eesti Vabadussõjalaste Keskliitu.
Nende tegevuseks oli siis see, et nad tahtsid ja nõudsid põhiseaduse muutmist, mis sätestaks seda, et loodaks riigipea ametikoht .
Avaldus selles, et rahvas pooldas neid ja seetõttu, et kuna demokraatia oli sõna otseses mõttes kriisis ning oli näha, et see ei aita riiki jalule, siis vapsid lubasid karmima käega kõik paika panna ning korra majja lüüa..
15. Miks, millal ja kelle poolt viidi läbi sõjaväeline riigipööre? Milles see avaldus?
12. märts, 1934, Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri poolt, et vältida vapside võitu ja koondamaks võimu enda kätte.
Avaldus selles, et kehtestati autoritaarne diktatuur:
• Kuulutati välja kaitseseisukord ,
• Suleti kõik vapside organisatsioonid ning vangistati mitu juhtivat vabadussõjalast,
• Lükati edasi valimised ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused,
• Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda,
• Erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei ,
• Kehtestati tsensuur ,
• Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena.
16. Mis on vaikiv ajastu?
Eesti ajalooperiood, mis algas K. Pätsi teostatud riigipöördega demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele diktatuurile. See kestis 6 aastat ning selle aja jooksul muutus Eesti riigikord ulatuslikult.

17. Milles seisnes maareform ? Mis on asundustalu ?
Maareform seisnes selles, et mõisnike maavaldused riigistati ning jagati soovijatele, senine suurmaapidamine asendus väikemaapidamisega (mõisad taludega).
Asundustalu on talu, mis anti nagu tasuks selle eest, et sõjas käidi. Nii meelitatigi ilmselt mehi sõjaväkke.
18. Milline oli Eesti majanduspoliitika?
Riik hakkas aitama kaasa põllumajandusele, mis jäi tähtsaimaks majandusharuks. Esikohale tõusis loomakasvatus , mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul.
19. Kuidas mõjutas Eesti asukoht tema välispoliitilist seisundit ja välispoliitilist tegevust?
Kuna ta asus Läänemere ääres ning paljudele riikidele soodsas ja kasulikus kohas, tahtsid nii Saksamaa kui Venemaa Eestit enda riigi koosseisu. Kuna mõlemad olid omakasupüüdlikud, ei soovinud Eesti mitte kummagi poolele astuda. Nii pidi Eesti jääma lõpuks neutraalseks.
20. Milles seisnes Balti Liidu loomise idee? Miks plaan ei teostunud?
Selles, et viis Balti riiki – Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola – pidid tegema tihedat sõjalis-poliitilist koostööd ning oli mõeldud Venemaa võimaliku rünnaku vältimiseks ja tagasilöömiseks. See eeldas seda, et pidi andma vajadusel nii sõjalist kui majanduslikku abi. See ei teostunud aga tulevaste liiduriikide vastuolude tõttu – Leedul ja Poolal olid piiritülid, Soome soovis üleüldse läheneda Skandinaaviamaadega ning Venemaa vastuseis selle liidu loomisele.
21. Milline oli Eesti Vabariigi välispoliitiline orientatsioon 1930ndate algul ja teisel poolel? Miks? Mis on orientatsioon?
◦ Kahetimõistetav, orientatsioon selles mõttes, et mis tegevusi pooldati või mis riike pooldati.
1. Tegevuseks oli suhete hoidmine välisriikidega.
2. Riigi pooldamisel jäeti eesti neutraalseks, sest ühtegi liitu sõlmida ei suudetud.
Ehk Eesti välispoliitiline orientatsioon oli hoida suhteid ning jääda neutraalseks, mitte kellegi poolele astumata suutmatusest lepinguid sõlmida.
◦ Orientatsioon tähendab suunda, kellegi-millegi pooldamist või poolehoidu.
22. Miks ja millal kuulutati välja neutraliteet? Mis on neutraliteedipoliitika?
Neutraliteet kuulutati välja suutmatusest kellegagi liitu astuda. Pärast seda, kui ei suudetud ühtegi riigiga liitu astuda.
Neutraliteedipoliitika on mitte kellegi poolele astumise poliitika ning ka agressoritele ei astuta vastu.
1938, või lihtsalt kolmekümnendate lõpp.

23. Iseloomustage kultuuripoliitikat Eesti Vabariigis. Nimetage tolleaegseid kõrgkoole.
Kultuuri arengule aitas riik teadlikult kaasa. Kultuuri rahastati nii riigieelarvest kui ka Kultuurkapitali vahendusel. Toetati ka kultuuriasutusi ja –ühinguid. Vene ja saksa kultuurimõjud asendusid inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid uued professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hoolitseti selle eest, et ka vähemusrahvused saaksid oma kultuuri arendada, kuid eelkõige arenes traditsiooniline Eesti rahvakultuur.
Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Teaduste Akadeemia.
24. Mis on kultuuriautonoomia ?
Kultuuriautonoomia on vähemusrahvustele antud luba, mis andis õiguse luua omavalitsuslikke asutusi , mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ülapidamise ja juhtimise eest ehk luba arendada siin ka vähemusrahvuste kultuuri.
25. Kes olid ja millega on silma paistnud:
Jaan Poska – Eesti riigimees. Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule.
Konstantin Päts – Eesti esimene president , paistis silma sellega, et korraldas Eestis riigipöörde ning kehtestas autoritaarse riigikorra.
Viktor Kingissepp – Eestimaa kommunistliku partei rajaja ja juht. Paistis silma sellega, et ta määrati ka Eesti Töörahva Kommuuni komisjoni komissariks.
Jaan Anvelt – Oli kirjanik, jurist ning revolutsionäär. Eesti bolševike juht.
Johan Laidoner – Eesti sõjavägede ülemjuhataja. Teostas koos Pätsiga sõjaväelise riigipöörde.
Ernst Öpik – Eesti astronoom. Oli üks astronoomiakoolkonna rajajaid.
A. H. Tammsaare – Eesti kirjanik. Paistis silma oma proosakirjandusega.
Eduard Viiralt – Eesti graafik (kunstnik). Paistis silma oma kunstiloominguga.
Paul Keres – Eesti maletaja. Jõudis maailma tippmaletajate hulka.
Kristjan Palusalu – Eesti maadleja . Võitis Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit.
26. Millised sündmused leidsid aset:
30. märts 1917 – Eesti sai autonoomia.
1917. oktoober – Venemaal toimub riigipööre. Võimule tulevad enamlased.
24. veebruar 1918 – Eesti kuulutatakse iseseisvaks.
28. november 1918 – Algab Vabadussõda Eesti ja Venemaa vahel.
23. juuni 1919 – Eestlased võitsid Võnnu lahingu.
2. veebruar 1920 – Kirjutatakse alla Tartu Rahule, mis lõpetas Vabadussõja.
1. detsember 1924 – Nõukogude liidu kate haarata võim Eestis.
märts 1934 – K. Päts ja J. Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde.
1938 – Hakkas kehtima 1937a põhiseadus, ning sellega kaasnes ka presidendi K. Pätsi ametisse astumine.