KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON (0)

Q: Kes tahab kimpu köita?

Vastus leiad õppematerjalist: KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

Q: Miks ta siis ütles mulle Sa oled hea"?

Vastus leiad õppematerjalist: KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

Q: Kuidas ta nimi oligi?

Vastus leiad õppematerjalist: KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes tahab kimpu köita?
Miks ta siis ütles mulle Sa oled hea"?
Kuidas ta nimi oligi?

KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON
gümnaasiumile
LIHTLAUSE
Lihtlause on ühe öeldisega lause.

NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi.
Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega.
Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause.
Korduda võivad

alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad ;

täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi;

sihitised : Karlsson armastab torti, šokolaadi ja komme ;

määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu;

öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine.
Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma (de)ga:
Armastan päikest, tuuli , soojust, merd .
Sidesõnadest.

Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid.

Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses : Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta .

Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal.

Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette.
Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui ka ette lihtlauses koma ei panda.

Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi:
Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse.
Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist.
Norbert puhises valjusti, aga tulutult.
Komme ei söönud Tipp, vaid Täpp.
Sidesõnade kuid, ent, aga, vaid ette pannakse koma.
KOOLONIT kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna ( fraas ):
Linnalaps eristab nelja lindu : varest, tuvi, kajakat ja varblast.
MÕTTEKRIIPSU kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete järel on kokkuvõttev sõna (fraas):
Võitudest, kaotustest, loobumistest, leidmistest, rõõmust ja valust – kõigest sellest sünningi mina.
LISA
Korduvad täiendid
Eriliigilisi täiendeid (märgivad sama objekti eri tunnuseid) komadega ei eraldata :
Külalisi tervitas must (värv) tige (iseloom) puhtatõuline (päritolu) krants.
Samaliigiliste (ka täpsustavate) täiendite vahele pannakse koma:
Nii pikad, lühikesed, mahukad kui ka pisitillukesed jutud võivad põnevad olla.
Pikk, kahemeetrine noormees vaatas kõigile ülevalt alla.
NB! Alati eraldatakse komaga järeltäiendid:
Armastan siiakala, värsket, merelõhnalist.
Korduvad määrused
Samaliigilised (-mahulised) määrused eraldatakse komadega:
Lonkisime tänavail, parkides ja puiesteil. (korduvad kohamäärused)
Kõige raskem on tõusta esmaspäeviti, neljapäeviti ja reedeti. (korduvad ajamäärused)
Eriliigilisi määrusi (vastavad eri küsimustele) komadega ei eraldata:
Poisid põrutasid pühapäeval (aja-) paatidega (osaleja) parinal (viisi-) Pühajärvele (kohamäärus).
Hõlmavate määruste vahele (osutavad ühele kohale või ajahetkele) komasid ei panda:
Tantsukursused algavad 30. jaanuaril 2013. aastal kell 15.00 (ajamäärused) Tallinnas Hariduse tänaval Prantsuse lütseumi saalis (kohamäärused).
Kui üks täiend või määrus täpsustab teist ( sisult samad), eraldatakse nad komaga:
Oma sünnipäeval, 25. novembril ostis Kadri paksult, lihavalt pagarilt väikese, peopesasuuruse torditüki.
NB! Kooli aadress on Tallinn, Hariduse tänav 3. – korduvad lauseliikmed vastavad küsimusele mis? ning on korduvad öeldistäited, mitte määrused. Tuleb panna koma(d)!
Lisand

Lisand on nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, ent teiste sõnadega.
Haaba, värisevat puud, on lihtne teiste hulgast üles leida.
Eeslisandit komadega ei eraldata:
Õpetaja Lepp oli noor tegus meesterahvas. (nim käändes lisand)
Istusime Kolme Tuvi kohvikus tunde. (om k)
Laiskuritest päevavargad lõid jalad seinale. (seestütlev k)
Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega:
Villemi õele, ilusale blondile Paulinele, tehti sageli komplimente.

Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma selle ette:
Sandy, suvise kaunitari päevitus oli pesus maha kulunud.

Kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse lisand mõlemalt poolt komadega:

Haarasin aiapäkapiku, naabrite viimase kingituse, ja lennutasin põõsasse.
Komaga ei eraldata veel

olevas käändes lisandit: Juhan tõsise inimesena ei läinud teiste hullusega kaasa.

kui-lisandit: Juku kui jõmmide ninamees astus ette.

vähendava või hellitleva varjundiga järellisandit: Loom lollike põrutas otse vette.
LIITLAUSE
Liitlause on mitme öeldisega lause. See koosneb lihtlausetest, mida nimetatakse osalauseteks. Osalausete ühendamise viisi järgi jagunevad liitlaused rindlauseiks ja põimlauseiks.
RINDLAUSE koosneb kõrvuti ühendatud samaväärseist osalauseist. Rindlause osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks lihtlauseiks, ilma et terviku tähendus oluliselt muutuks.
Mets mühiseb ja kägu kukub.
Vahel on öeldis korduse vältimiseks ühest osalausest välja jäetud, kuid on siiski juurdemõeldav:
Maie mängis Marega malet, Ants Augustiga „Aliast“.

Nagu koondlauses ei panda ka rindlauses sidesõnade ja, ning, ega ja või ette koma:
Peeter jäi vist magama või on kohtumise unustanud.

Vastandavate sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse koma:
Rebane oli kaval küll, kuid Jänku-onu ta kätte ei saanud.
Emil ei läinud isa juurde, vaid põgenes värkstuppa.

Kui sidesõna osalausete vahel pole, kasutatakse nende ühendamiseks tavaliselt koma:
Hiir hüppas, kass kargas , vana karu lõi trummi.

Kui järgnev osalause seletab eelmist, pannakse nende vahele koolon (kooloni asemel saab mõelda sest):
Rong ei tulnudki: Piilupart oli jälle magama jäänud.

Koma pannakse ka järeldusseost märkivate sõnade järelikult, seega, niisiis , seetõttu, selle tagajärjel, selle tulemusel ette:
Väljas on alles pime, seega võib edasi magada.
Samuti seletusseost märkivate sõnade nimelt, see on (s.o), see tähendab (st) ette:
Romeo lahkus, st kohe läheb lugu traagiliseks.

Kui järgnev osalause järeldab eelmisest, pannakse nende vahele mõttekriips (mõttekriipsu asemel saab mõelda järelikult):
Puhh lakkus juba purgigi üle – Jänesele enam mett ei jätkunud.
PÕIMLAUSE osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallauset seob pealausega alistav sidend, mis kuulub kõrvallause koosseisu ja paikneb selle algul, ning kõrvallause vaste pealauses (see võib vahel ka ära jääda).
Vaatasin (seda), millele ta osutas.
Rebase -onu teadis, et Jänku-onu tuleb varsti oma nukku vaatama, ja puges põõsasse peitu .
Sidendiks võivad olla

alistavad sidesõnad: ehkki , et, justkui, kui, kuigi, kuna, kuni, nagu, otsekui, sest;

ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid : siis kui, sellepärast et, ilma et, sel ajal kui, selle nimel et, nii et, nii nagu, vaatamata sellele et, olgugi et, niipea kui, enne kui jt;

küsiv rõhumäärsõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses);

küsiv- siduvad

asesõnad: kes (kelle, keda jne), mis, kumb , missugune, milline;
määrsõnad: kuhu, kus, kust, kunas, millal, miks, milleks, mistarvis, mistõttu, misjaoks, mismoodi , kuidas;

fraasid: mis ajani/põhjusel/viisil/ otstarbel /värvi; kui palju/kaua/pikk jt.
Kõrvallause esineb põimlause mingi lauseliikmena ning liigitatakse selle järgi

aluslauseks (mis?): Paistis , et Kilpkonna-onu oli kõige tugevam.

sihitislauseks (mida?): Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib.

öeldistäitelauseks (mis? või missugune?): Meie soov oli, et talv taeva jääks.

määruslauseks (määruse küsimused):
Kus on suits, seal on suitsetaja . (koht)
Printsess langes maha kohe, kui oli õuna hammustanud. (aeg)
Olime õpetajaga nii harjunud , et ta ei suutnud meid enam millegagi üllatada. (määr)
Notsu jooksis, nagu oleks ta kõige õnnelikum väike põrsas. (viis)
Valisin selle kreemi, sest olen seda väärt. (põhjus)
Kui annad sõrme, võtab kurat käe. (tingimus) jt

täiendlauseks: Taevas, mida nii ütlemata kena oli vaadata, oli taevakarva sinine.
V
Ä
G
A
T
Ä
H
T
I
S
!

Asesõnade kes ja mis mitmuslikke vorme ei kasutata, kui kahemõttelisust ei teki: Inimesed, kellega (mitte kelledega) ta vestles, olid puupead.

Kui täiendlause põhi ei ole omastavas käändes täiend, paikneb täiendlause vahetult oma põhja järel: Peeter, kes oli alati nagu rõõmupall, hüples naeratades eemale. (Väär: Peeter hüples naeratades eemale, kes oli alati nagu rõõmupall.)

Omastavas käändes täiendi ja põhja vahele täiendlauset panna ei saa. Kui täiendlausel on pealauses vaste (selle, sellise vms), siis pannakse täiendlause omastavas käändes täiendi põhja järele. Kui vastet pole, tuleb moodustada iseseisvad laused.
Tahtsin saada selle poisi sõbraks, kellel oli kõige rohkem kommi.
Tahtsin saada tüdruku sõbraks. Tal olid kõige pikemad patsid.

Nimisõna ja kaassõna vahele täiendlauset panna ei saa:
Nahkpauna kõrvale, mis oli punnis kui pall, sättis ta veelähkri.
(Väär: Nahkpauna, mis oli punnis kui pall, kõrvale sättis ta veelähkri.)
Põimlause kirjavahemärgid

Kõrvallaused eraldatakse pealausest alati koma(de)ga:
Mudilane mõistis, et jook on otsas, ja tõstis lärmi.
Punanahk kahvatas, sest kahvanägu oli tõestanud, et temagi pole tallanahk.

Sama astme kõrvallauseid komaga ei eraldata:
Teadsime küll, et tasuta lõunaid ei ole ja (et) lõpuks tuleb kõige eest maksta.
Sööke, mis nõudsid palju vaeva ja jätsid kõhu tühjaks, preili Sokk ei armastanud.

Mitmesõnalistes sidendites (nii et, sellepärast et, enne kui jt) sõltub koma paigutus lause rõhust.

Naersin nii, et silmad märjad. (rõhutatakse kõrvallauset)
Naersin, nii et silmad märjad. (rõhutatakse pealauset)

NB! Mitte mingil juhul ei panda mitut koma!!!!!

kui, nagu, otsekui, justkui, kuni ette pannakse koma, kui nad alustavad kõrvallauset, s.t neile järgnevas lauseosas on öeldis. Kui järgnevas lauseosas öeldist pole, pole ka kõrvallauset ja koma ei panda.
põimlause, mitu öeldist
lihtlause, üks öeldis
Tule, kui saabub kevad.
Kui karu karjub, on kevad käes.
Toots valetas, nagu oskas.
Uks paotus, otsekui oleks keegi selle taga luuranud.
Tüdruk tardus, justkui oleks vastu seina põrganud.
Tööta, kuni saabub armastus.
Tule kui leebe tuul.
Muhv kui autoomanik palus kõigil istuda.
Kiir kadus nagu tuulispask .
Uks kriuksatas otsekui õõvikus.
Valguskiir väreles justkui tantsides.
Saime linnaloa kuni homse õhtuni.

Kui nagu alustab loetelu ja tähendab näiteks, pannakse selle ette koma:
Kas spordivahendid, nagu hantlid , hüpits jms, tuleb ise kaasa võtta?

Kui nagu ees on sõnad sellised, niisugused, säärased, siis koma ei panda:

Kas niisugused hädavaresed nagu Mõhk ja Tölpa suudavad tänapäevases ühiskonnas ellu jääda?

siis ja aga ette ei panda koma, kui nad on lauses rõhumääruseks ega alusta lauseosa:
Tule siis pealegi, kui väga tahad .
Tema leidis, mina aga kaevasin ja tassisin.
OTSEKÕNE
Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse.

Saatelause: „Otsekõne. (!?)“
Leida hüüdis: „Me lähme rukist lõikama, kes tahab kimpu köita?“

„Otsekõne, (!?)“ saatelause.
„Kas, armas sõber, tahad sa ka meie seltsi heita?“ tegi Juhan ettepaneku.
„Mina leidsin ja sina leidsid ja igaüks leidis oma,“ tõdes Jaan kokkuvõtvalt.
„Kes hooletu, jäi ilma!“ parastas Maie.

„Otsekõne,“ saatelause, „otsekõne. (!?)“
„Kas tunned maad,“ päris eestlane, „mis Peipsi rannalt käib Läänemere kaldale?“

NB! Kui saatelause ei katkesta otsekõne lauset, tuleb toimida eelmise skeemi järgi:

„ Astuge ligi!“ kisas pirukamüüja. „ Ostke kuumi moosipirukaid moosiga!“

Kui otsekõne on saatelause keskel, siis tema ette vahemärki ei panda:
Õrna hüüdega „Ma tulen, kallim!“ viskus ta heintesse.

NB! Lause lõpumärk pannakse jutumärkide sisse. Vaid küsi- ja hüüumärk, kui see käib ainult saatelause kohta, pannakse pärast jutumärke:
Miks ta siis ütles mulle: „Sa oled hea“?

Kui otsekõne koosneb järjest mitmest lausest, jäävad nad kõik ühtede jutumärkide sisse.

NB! Kui saatelauset pole, siis pole tegemist otsekõnega ning lauset jutumärkidesse ei panda, isegi kui lauses pöördutakse kellegi poole.

Üte (nimetavas käändes nimisõnafraas, mis nimetab seda, kelle või mille poole pöördutakse) eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga:
„Hakkame, mehed, minema!“
„Kas sina, sõge inimeseloom, siis midagi ei pelga?“
KIIL

Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, ent pole sellega grammatiliselt seotud. Kiilu välja jättes ei muutu lause tähendus ega vorm.

Kiiluga väljendatakse tundeid, suhtumist või lisatakse kommentaare.
Seal ta, uskumatu küll, tõesti on.
Peeter on haige (no tore on).

Kiilu kirjavahemärgid:

komad lühemate kiilude puhul, mida ei taheta eriti esile tõsta

Te olete kena inimene, aga, vabandage väljendust, pisut põmmpea.

mõttekriipsud pikemate kiilude puhul, eriti kui kiillauses on koma või ta on küsi- või hüüdlause

See mees – kuidas ta nimi oligi? – on tõeliselt kuulus.

sulud seletavate ja täiendavate märkuste puhul, nagu hääldus, viited jms

Mõlema sõnul ( Haridus nr 1, 2008) on lapsel koolis paha.
LAUSELÜHEND
Lauselühend on sündmust väljendav aluse ja öeldiseta sõnarühm, mille peasõnaks on verbi käändeline vorm:
Veidi oodanud, jätkas ta teed.
Süües kasvab isu.
Lauselühend on üks lause moodustajatest nagu osalausegi, ent sellest ajalooliselt vanem. Ta kuulub lauses öeldise juurde nagu määruski: Veidi oodanud (millal?), jätkas ta teed.
NB! Et lauselühendis öeldist (verbi pöördelist vormi) pole, siis ei muuda see lihtlauset liitlauseks.

Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest:
Piip suus, kepp käes, kutsus kass lapsi lugema.
Verbita lauselühend vastab küsimusele kuidas? ja on lauses määruse funktsioonis.
P
A
N
E
T
Ä
H
E
L
E
!

des-lauselühend väljendab samaaegset tegevust (Raamatut lugedes unustan kõik enda ümber.), nud- ja tud-lauselühend eelnevat tegevust (Puud lõhutud, võis hakata sauna kütma. Rebase-onu ninapidi vedanud, hüples Jänku-onu rõõmsalt kodu poole.). Seetõttu on väär neid korraga kasutada.

Kui des,- mata- ja nud-lühendi tegija on põhilause tegijaga sama, siis teda lühendis ei märgita:
Gümnaasiumis õppides meeldis Peetrile kangesti esineda.
(Peeter nii õppis gümnaasiumis kui ka armastas esineda.)

Kui tegija sama ei ole, tuleb jälgida, et lause ei muutuks kahemõtteliseks.
Päikese loojudes läks ilm jahedaks (mitte Loojudes läks ilm jahedaks, sest ilm ei looju ).
Kui tegija suhtes võib tekkida segadus, on parem kasutada lauselühendi asemel kõrvallauset: Kui päike loojus, läks ilm jahedaks.

des-lühendi eitusena tuleb kasutada mata-lühendit:
Rohutirts elas laulu lüües.
Rohutirts ei suutnud laulu löömata elada.

maks-lühendit on otstarbekas kasutada pikemates lausetes, kui mitu et-kõrvallauset satuks muidu kõrvuti. maks-lühendiga ei maksa liialdada, see mõjub snooblikult.
Sass tahtis püsti tõusta, näitamaks sellega, et ta on viisakas poiss.
(Sass tahtis püsti tõusta, et näidata, et ta on viisakas poiss.)

Liialdada ei tohi ka öeldistäitelise v- või tav-lühendi kasutamisega. Kui pöördeline verbivorm või da-tegevusnimi annab edasi sama sisu, tuleb eelistada neid.
HEA
HALB
Puhhi isutus tekitas muret.
Tema arutlusi on raske mõista.
Puhhi isutus oli õige murettekitav.
Tema arutlused on raskesti mõistetavad.
Lauselühendi kirjavahemärgid
Alati eraldatakse komaga

verbita lauselühend:
Kõrvad lontis, pilk ekslev, ilmus Juku direktori juurde.

määruslikud nud- ja tud-lühendid:
Seened puhastatud , võis alustada praadimist.
Haaranud aiateibast, vinnas Juku end üles.

kesksõna- ja mata-lühend järeltäiendina:
Kont, osalt näritud, osalt närimata, käis käest kätte.

määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul:
Ta oli mitu tundi nagu joovastuses olnud, suutmata millelegi mõelda.
Kinnitades lubadust kuuma suudlusega, vaatas Gabriel Agnest tuliselt.

NB! Kaassõnastunud verbivormid hoolimata (millest), vaatamata (millele), alates (millest) ja lõpetades (millega), arvates (millest), võrreldes (millega) ei nõua koma ka lauselühendi algul:

Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud.

Ühesõnalist des- ja mata-lauselühendit komaga ei eraldata:

Sahisedes saabus sügis.
Kangelane kargas kõhklemata kurjami kallale.

tuna- ja maks-lühend tuleks komaga eraldada vaid siis, kui mõtteselgus nõuab. Harilikult komata:
Aetuna mingist seletamatust tundest astus Artur teelt kõrvale.
Ülejäänud juhtudel lauselühendit komaga ei eraldata.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

r1chard Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti keele kirjavahemärgireeglid

Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. Eesti suuremad linn

Eesti keel

docx

Kirjavahemärkide tabel

KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska = er

Eesti keel

docx

Lausete liigid

LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu lausest, lause sis

Eesti keel

doc

Eesti keele eksami kordamine 9. klass

- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõn

Eesti keel

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE-1

Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,Kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid („vabaaeg“) ,raamatud,etendused,kunstiteosed,f

Kategoriseerimata

docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE

Eesti keel

docx

EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS

EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad pühapäev, mardipäev, Raa

Eesti keel

odt

Interpunktsioon, kirjavahe märgistamine, komade panek

Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB! Öeldistäide vastab 3'le küsimusele: Kes, mis, missugune ja öeldiseks võib olla vaid olema vorm. 2. Korduvad täiendid. NB! Komaga eraldamine sõltub sellest, kas täiendid on samalaadsed või erilaadsed. 2.1 Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. Täiend Kuulub alati nimisõna juurde! N: Rohelised, sinised, lumivalged koerad luura

Eesti keel

Rohkem sarnaseid