iseseisvad laused: Kokk küpsetab saia, koristaja küürib põrandat, elektrik parandab veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öeldiseta sõnarühm, mille peasõna on tegusõna käändeline võrm, kõige sagedamini nud-, tud- kesksõna, des- või mata-vorm. (Vaibad klopitud, läksime õue lumesõda mängima. Bussi peale joostes ei märganudki ma langevat tähte.) Verbita lauselühendis puudub üldse tegusõna (Andu seisi tahvli ees, kulm kipras.). Nud-, tud-lauselühend ja verbita lauselühend ülejäänud lausest eraldatud koma(de)ga. Des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis, kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses.
erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp. Käändsõna sõna mida saab käänata: nimi, omadus,arv, ja asesõnad.
Tukku/mast Ma- Tukku/maks tegevusnimi Tukku/mata tukku/ma Kaudne kõneviisi olevik: tukkuvat V-kesksõna: Tukku/v Lihtmineviku jaatav vorm: Tukku/si/n da tegevusnimi tukku/da Käändeline vorm: tukku/des Da-tegevusnimi Tukku/da Nud-kesksõna: Tukku/nud Käskiva kõneviisi pöörded (ta, me, te, nad) Ta tukku/gu Me tukku/gem Te tukku/ge Nad tukku/gu Oleviku ainsuse 1.pööre
LAUSELIIGID LAUSE LIHTLAUSE LIITLAUSE LIHTLAUSEs on 1 õeldis. 1) TAVALINE LIHTLAUSE kõik lauseliikmed esinevad ühekordselt Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult sõltumatud (saab teha 2 omaette lauset) Nt. Mina läksin kooli, aga õde jäi koju. 2) PÕIMLAUSE üks osalause kuulub mingi lauseliikmena teise lause koosseisu Nt. Sigrid ütles, et talle aitab. KÕRVALLAUSED 1) MÄÄRUSKÕRVALLAUSE (millal? siis) Nt. Kui Arno kooli jõudis, olid tunnid juba alanud.
!? Õpetaja ütles : , Avage vihikud ja täitke lüngad esimesest ülesandest 2. ´´Otsekõne , ´´ saatelause . ´´Avage vihikud ja täitke harjutuse lüngad, ´´ ütles õpetaja 3. ´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad Lauselühendi kirjavahe märgistamine sõltub suuresti peasõnast Kirjavahemärgid ja reeglid 1. Täiendilisi (missugune ? milline? ) Nud, - tud, v tav, lauselühendeid komaga ei eraldata. N. Hirmust hullunud loom jooksis ringi. 2. Ajamääruslikud (millal? Kunas
Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm. 2) Esineb tegusõna käändeline vorm. ( -ma, -mas, -mast, -maks, - mata, -da, -des ) 3) Tegusõna võib puududa. (absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi) Lauselühendis esinevad järgmised tegusõna käändelisedvormid: 1) des-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust. Nt. Metsas jalutades nägin rebast. 2) nud-/tud-lühend - väljendab öeldisega väljendatud tegevusele eelnenud tegevusele. Nt. Metsas jalutanud, suundusin koju. 3) mata-lühend - väljendab tegevuse mitte toimumist. Nt
lisandit eriti esile tõsta. · Vähemtähtsa lisandi, mis on lause mõtte seisukohalt teisejärguline, võib panna sulgudesse(vanus, juhendaja, sünniaasta) 2. Üte ...Lausesse kiilutud sõna, fraas, nimi, mis näitab kelle või mille poole pöördutakse. Näide: Teie, poisid, jätke see auto rahule. Üte eraldatakse alati komadega! 3. Lauselühend(LL) ..õeldiseta sõnarühm mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Näide: Mari laulu kuuldes läks publik elevile. 3.1 des-, mata- ...väljendab samaaegset tegevust · Kui des-, mata- vorm esineb LL alguses, eraldatakse see komadega, kui lõpus siis ei eraldata. Näide: Laulu kuulates mõtlesin selle esitajale. Laulu kuulates, astusin kooli poole. · Kui LL asub aluse ja õeldise vahel siis eraldatakse see komadega Näide: Mai, poistega taaskord riieldes, ei pannud tähelegi, et tema üle naerdakse. 3
-LIK; -LIKKUS Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. : võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke...
Lauselühend Lauselühend on lause aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. (NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.) Kirjavahemärgid 1. Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga. Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.)
Söönud kõhu täis, heitsin magama. Teiste juttudest hirmutatud, heitis laps magama. Tavaliselt eraldatakse komaga verbita lauselühend. Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Aga: Suu täis ei räägita. Ta käib kogu aeg nina maas. Lühem, tegevuse viisi väljendav püsiühend. des- ja mata-lauselühend: Komaga eraldatakse põhilause järel paiknevad lühendid, kui käändeline verbivorm on lühendi algul. Ta tuju oli hea, hoolimata halvast ilmast. London mängib traditsioonilist mängu, olles vastu igale sammule, mis … Komaga ei eraldata põhilause ees paiknevaid lühendeid, kui käändeline verbivorm on lühendi lõpus või kui sel vormil puuduvad laiendid. Tuppa astudes ütles mees, et … Vastust ootamata lahkus ta toast. Süües kasvab isu.
ega, ent ees olla koma. - Kõrvallause on pealause järel ( Pealause, S kõrvallause ) - Kõrvallause on pealause ees ( S kõrvallause, pealause ) - Kõrvallause on pealause sees ( Pealause, S kõrvallause, S pealause.) ( Sõber, kellele oma murest rääkisin, kuulas mind kannatlikult. Ütlesin, et olen juba kaua oodanud, ja lahkusin viimaks.) - Lauselõhend on lauseosa(fraas), mille tuumaks pole tegusõna pöördeline, vaid käändeline vorm. Lauselühend ei ole lause, sest puudub öeldis, ta kuulub pealause öeldis juurde nagu lauseliige. Võib eristada nud-, tud-, des-, ja mata- lauselühendit, verbita sõnarühma(puudub tegusüna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas?: Mees astus tuppa, müts peas.) - Alati eraldatakse komadega - määruslik nud- ja tud- lauselühend: Töö tehtud, hakati sööma
( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. 8.Lauselühendid. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördeline vorm. 2) Esineb tegusõna käändeline vorm. ( -ma, -mas, -mast, -maks, - mata, -da, -des ) 3) Tegusõna võib puududa. (absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi) Lauselühendis esinevad järgmised tegusõna käändelisedvormid: 1) des-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust. Nt. Metsas jalutades nägin rebast. 2) nud-/tud-lühend - väljendab öeldisega väljendatud tegevusele eelnenud tegevusele. Nt. Metsas jalutanud, suundusin koju. 3) mata-lühend - väljendab tegevuse mitte toimumist. Nt
Põimlause koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, kelle, mida, kellena, kus jt). Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Nt Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusaks. LAUSELÜHEND Lauselühend on aluse ja öeldiseta osalause, mille peasõnaks on käändeline verbivorm, nt Seda kuuldes läks ta tuju paremaks. Jõudnud koju, otsustasin natuke puhata. Nii nagu lause võib erijuhul koosneda ainult öeldisest, võib ka lauselühendiks olla ilma laienditeta käändeline verbivorm, nt Süües kasvab isu. Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest, nt Poiss läks, kepp käes / vile huulil / seljakott üle õla / süda kerge / pea püsti / jalad puhanud / juuksed kammitud / hõlmad lehvimas
Poiss käis võistlustel Tartus, Tapal, Elvas ja Põlvas. Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata: Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal. Korduvad öeldistäited eraldatakse komadega. Maja on ilus, korras ja hubane. Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila, Harjumaa. (MIS?) Aga (Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal) (KUS?) LAUSELÜHEND Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual. Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses:
lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama- ta oli väsinud. 4. Lauselühend *Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega: Lõunauinak tehtud,läksime vikatit teritama. *des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis,kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses: Märgates autot,tõstsime käe. **NB!!kui nud-,tud-, kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendina(missugune? Kuivanud puu okstel oli orav), siis koma ei panda *Ühesõnalist des- või mata- lauselühendit ei eraldata ülejäänud lauses komaga (kiirustades panime asjad kokku.) 5. Otse- ja kaudnekõne *Saatelause enne otsekõne: S_____: ,,O_____(.!?)" Ema hüüdis: ,,Mine poodi!" *Saatelause otsekõne järel: ,,O______(,!?)"s______
Ajalehed, ajakirjad: kõik Õppeained sõnad (v.a. ja) eesti keel, matemaatika, Rahva Hääl, Eesti Ekspress, ajalugu, füüsika Meie Meel, Otepää Teataja, Eesti Naine, Pilt ja Sõna Suur ja väike algustäht Kirjavahemärkide kasutamine (koond-, rind-, põimlause, lauselühend, otsekõne) Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual. Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses:
o mõttekriipsud pikemate kiilude puhul, eriti kui kiillauses on koma või ta on küsi- või hüüdlause See mees kuidas ta nimi oligi? on tõeliselt kuulus. o sulud seletavate ja täiendavate märkuste puhul, nagu hääldus, viited jms Mõlema sõnul (Haridus nr 1, 2008) on lapsel koolis paha. LAUSELÜHEND Lauselühend on sündmust väljendav aluse ja öeldiseta sõnarühm, mille peasõnaks on verbi käändeline vorm: Veidi oodanud, jätkas ta teed. Süües kasvab isu. Lauselühend on üks lause moodustajatest nagu osalausegi, ent sellest ajalooliselt vanem. Ta kuulub lauses öeldise juurde nagu määruski: Veidi oodanud (millal?), jätkas ta teed. NB! Et lauselühendis öeldist (verbi pöördelist vormi) pole, siis ei muuda see lihtlauset liitlauseks. Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest:
" NB! Lauselõpumärk on jutumärkide sees. Otsekõne võib koosneda mitmest lausest. Siis haaravad jutumärgid kogu lausutud teksti. Kaudkõne : Kaudkõnet kasutatakse kellegi poolt öeldu, mõeldu, kirjutatu või küsitu edasiandmiseks, ilma selle isiku sõnu täpselt kordamata. Näiteks : Jätkakem seda laulu. Lauselühend : Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peal ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual. Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub
*See võib aeglustada või isegi takistuseks saada Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga. > See võib aeglustada Eesti ühinemist Euroopa Liiduga või sellele isegi takistuseks saada. *Taanis ei kuulutata välja uut rahvahääletust Euroopa Liitu jäämise või väljaastumise küsimuses. > Taanis ei kuulutata välja uut rahahääletust Euroopa Liitu jäämise või sealt väljaastumise küsimuses. LAUSELÜHEND Lauselühendi peasõnaks on verbi käändeline vorm. Jõudnud koju, hakkasin sööma. Jalutades metsas, kuulasin linnulaulu. Lahkusin ruumist, lausumata sõnagi. Töö tehtud, läksin koju. Verbita lauselühend: Mees läks metsa, kirves käes. v-, tav (oleviku kesksõnad), des-vorm väljendavad põhitegevusega samaaegset tegevust. nud-, tud (mineviku kesksõnad) väljendavad põhitegevusele eelnevat tegevust. *Juba mõnda aega meie osakonnas töötav Tarmo ei tea… > …töötanud Tarmo
processes and substances (water, cheese, information, sand, love). With non-count nouns there is no contrast in number between singular and plural. non-finite tegusõna Non-finite clauses contain a verb which does not We queued up early so as to get a käändeline vorm, indicate tense. Cf. Finite good seat (infinitive) infinite You should read the parts highlighted in yellow (-ed participle)
Poiss käis võistlustel Tartus, Tapal, Elvas ja Põlvas. Hõlmavaid, erimahulisi määrusi komadega ei eraldata: Võistlused toimusid Põhja- Eestis Jüri gümnaasiumis 16. märtsil 2010. aastal. Korduvad öeldistäited eraldatakse komadega. Maja on ilus, korras ja hubane. Minu aadress on Kelgu tänav 4, Keila, Harjumaa. (MIS?) Aga (Ma elan Kelgu tänavas Keilas Harjumaal) (KUS?) LAUSELÜHEND Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual. Määruslik des-, mata-, maks- ja tuna- lühend eraldatakse koma(de)ga, kui lühendi tuum asub lühendi alguses:
tav-kesksõna Tagaaetav loom tormas metsa poole nud-kesksõna Hirmust hullunud loom tormas metsa poole tud-kesksõna Koertest ehmatatud loom tormas metsa poole mata-vorm Poisi pesemata käed pahandasid õpetajat määrus- või sihitis- mis tahes käändeline Lootus karjääri teha ei täitunud täiend (aktantne verbivorm Meid ootab ees matkama minek atribuut) Sõber oli tulnud minu söömas oleku ajal Selgitamast keeldumine tähendab mahasalgamist Lamades lugemine rikub silmi
annaabi.ee 
