Lauselühend Lauselühend on lause aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõna on tegusõna käändeline vorm. (NB! Tuleta meelde tegusõna käändelised vormid.) Kirjavahemärgid 1. Verbita lauselühend (tegusõna „olema“ pöördeline vorm on ära jäänud) eraldatakse komaga. Poiss sisenes ruumi, lilled käes, ja vaatas ringi. (Verbita lauselühendi peasõna on nimetavas käändes.) 2. Määruselised nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse komadega. Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata. (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.) 3. Eestäiendilisi nud- ja tud-lauselühendeid komaga ei eraldata. Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. (Võrdle: Hirmust hullunud, tormas loom metsa poole.)
3.1.3. kui-järellisandi puhul. Marko kui võistluse võitja sõitis preemiareisile. 3.2. Komaga eraldatakse: 3.2.1. tavaline järellisand mõlemalt poolt. Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, on liiga palju autosid. 3.2.2. omastavas käändes (kelle? mille?) järellisand ainult eestpoolt. Reinu, minu kunagise klassivenna foto ripub autahvlil. 4. Lauselühend I Lauselühendi mõiste tegusõna käändelist vormi sisaldav sõnarühm (fraas). Ll ei ole lause, sest puudub alus ja öeldis. Kõige levinumad on nud-, tud-, des- ja mata- lauselühendid. Tegusõna käändelist vormi nim lauselühendi tuumaks. Ll kuulub öeldise juurde nagu lauseliige. Kõige sagedamini on ll määrus. II Verbita lauselühend on lauselühendi eriliik. Verbita ll-s puudub tegusõna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas?
Lauselühend Öeldiseta sõnarühm, mille peasõna on tegusõna käändeline võrm, kõige sagedamini nud-, tud- kesksõna, des- või mata-vorm. (Vaibad klopitud, läksime õue lumesõda mängima. Bussi peale joostes ei märganudki ma langevat tähte.) Verbita lauselühendis puudub üldse tegusõna (Andu seisi tahvli ees, kulm kipras.). Nud-, tud-lauselühend ja verbita lauselühend ülejäänud lausest eraldatud koma(de)ga. Des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis, kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses.
Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit. 4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära! 5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli) 6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema. 7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt Supp söödud, läksid lapsed uuesti mängima. Lugenud ühe raamatu läbi, asus ta kohe teise kallale. 8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt. Vaadates telekat, on mõnus komme krõbistada
Lauselühendi etteütlus. Ukse taga seisis poiss, seenekorv käes. Õpetaja astus klassi ette, päevik käes ja prillid ninal. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Vanaema tahab poodi minna. Poisid läksid õue lumememme ehitama. Ta tegi väsimusest kurnatuna raske avarii. Ooteruumis istus paar arsti ootavat patsienti. Ukse peale tulnud perenaine tervitas külalisi. See kahju loodusele on väga väike võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga. Hoolimata kõrgest east nägi ta hea välja. Erinevalt paljudest teistest tüdrukutest on Mari väga julge ja hakkaja. Vastavalt kehtestatud korrale peavad lapsed selles koolis koolivormi kandma. Ta on erinevalt oma emast lühikest kasvu ja väga kõhn. Kurnatuna pikast tööpäevast, oli ema meeleolu paha. Solvavatest sõnadest lööduna, tahtis Malle omaette olla. Peame samm-sammult kõik läbi mõtlema, leidmaks probleemile lahendust. Saamaks teada poja käitumise tagamaid pe...
-tes Aastaid palju sest põgusaid lennates läind. -nd Ei ta igatsend muud kui armastust truud; Aastaid palju sest põgusaid lennates läind. Luuleline Ega helenda täht, milles silm poleks näht. Luuletus ,,Annabel Lee" oli mulle kui lugejale aru saadav. Sõnad, mille tähendust pidin kontrollima olid imb(neiu) ja kiivus(armukadedus). J.Aaviku grammatilised uuendused on minu arust vajalikud. Luuletuse tõlkimises kasutas ta -tes ja -nud lauselühendeid. Lauselühendi -nud asemel kasutas ta lühendvormi -nd (seda kasutatakse ka tänapäeva kõnekeeles).
3. ´´Otsekõne , ´´ saatelause, ´´otsekõne´´ . ! ? ´´Avage vihik, ´´ ütles õpetaja, ´´ja täitke harjutuse lüngad.´´ Lauselühend Lauselühend peasõnaks on tegusõna käändeline vorm: · Ma tegevusnimi (- ma, -mas, -mast, -maks, -mata ) · Da tegevusnimi (-da, -des) · Nud, -tud kesksõnad · V, -tav kesksõnad Lauselühendi kirjavahe märgistamine sõltub suuresti peasõnast Kirjavahemärgid ja reeglid 1. Täiendilisi (missugune ? milline? ) Nud, - tud, v tav, lauselühendeid komaga ei eraldata. N. Hirmust hullunud loom jooksis ringi. 2. Ajamääruslikud (millal? Kunas?) nud, - tud lauselühendid eraldatakse komaga N. Töö tehtud, võis koju minna. 3. Verbita lauselühend eraldatakse mõlemalt poolt komaga. N
LAUSELÜHEND Lauselühend on sündmust väljendav aluse ja öeldiseta sõnarühm, mille peasõnaks on verbi käändeline vorm: Veidi oodanud, jätkas ta teed. Süües kasvab isu. Lauselühend on üks lause moodustajatest nagu osalausegi, ent sellest ajalooliselt vanem. Ta kuulub lauses öeldise juurde nagu määruski: Veidi oodanud (millal?), jätkas ta teed. NB! Et lauselühendis öeldist (verbi pöördelist vormi) pole, siis ei muuda see lihtlauset liitlauseks. Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest: Piip suus, kepp käes, kutsus kass lapsi lugema. Verbita lauselühend vastab küsimusele kuidas? ja on lauses määruse funktsioonis. 1. des-lauselühend väljendab samaaegset tegevust (Raamatut lugedes unustan kõik enda ümber.), nud- ja tud-lauselühend eelnevat tegevust (Puud lõhutud, võis hakata sauna kütma. Rebase-
Iseseisev ehk absoluutnimetav - põhisõnaks on nimisõna ainsuse või mitmuse nimetavas käändes...kuidas? ALATI KOMADEGA! nt Naine seisis, tekki mähitud laps käes. // Mees, müts peas, ja naine, ämber käes, liikusid kodu poole. // Täna, 12. oktoobril, kolmapäeval on meil, KG 11. klassi õpilastel, järjekordne kirjavahemärkide töö. -des ja -mata lauselühendid - tuleb jälgida põhisõna asukohta lühendis. 10. Kui -des ja -mata vorm on lauselühendi alguses, siis eraldatakse komaga. nt Lugemata ajaleht läbi, ei teadnud õpetaja hommikustest uudistest midagi. // Õppides reeglid selgeks, olin enda üle uhke. 11. Kui -des ja -mata vorm on lauselühendi lõpus, siis komaga ei eraldata. nt Head sõpra leides on meil samad tunded kui uut raamatut lugeda. 12. Kui lauselühendid on aluse ja õeldise vahel, siis eraldatakse alati komaga. nt Meie arutuse esindaja, ettekannet valmis tegemata,
· Liialdamine mitmusega (Teemadering teemaring) PS: Eriliselt jälgida seisundi määrsõnu (Vastused osutusid ebatäpseteks). · Osa sõnu ongi soovitavalt ainsuslikud: Elu, maailmavaade, elukäsitlus, kusjuures kes? ja mis? on ainsuslikud sõnad. · Liialdamine saava käändega (Heaks näiteks on hea näide on) · Tänu/tõttu probleem (Tänu ? isa alkoholismile.....) · Lausestusvead: Des-lauselühendi väär kasutus. PS: Kui pea- ja kõrvallauses on erinevad alused, ei saa des-lausel. kasutada. (80-ndate algul kooli minnes oli sinimustvalge juba vardasse tõmmatud kui läksin 80-ndate algul kooli, oli sinimustvalge juba vardasse tõmmatud). Kõrvallause väär paigutus (Neid inimesi on palju, kes eirasid valimisi). Öeldiseta laused (Ta õppis palju, teadmata, et tund ära jääb). PS: Öeldiseks on ainult verbi pöördelised vormid.
-LIK; -LIKKUS Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. : võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke...
Kirjavahemärgid: koma kasutamine Materjal 10. klassile I. ÜTTE KIRJAVAHEMÄRGID Üte näitab, kelle või mille poole tekstis pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest alati komadega. Nt: Tüdrukud, tulge kiiresti klassi! Tulge, tüdrukud, kiiresti klassi! Tulge kiiresti klassi, tüdrukud! II. LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus, täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. · kui lisand on põhisõna ees, siis seda komaga ei eraldata: Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on Euroopas hästi tuntud. · kui lisand asub põhisõna järel, eraldatakse ta mõlemalt poolt komaga: Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, on Euroopas hästi tuntud. · kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele: Tallinna, Eesti Vabariigi pealinn...
Kaudne kõne jutustatakse ümber, mida keegi ütles 1) saatelause algusesse 2)sidesõna "et" 3)küsilause puhul küsisõna 4)isik muutub 5)kõneviis, tegumood ( isikuline, umbisikuline, kaudne, käskiv jne) 6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti. Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend nud - täisminevik, enneminevik tud - täisminevik, enneminevik, umbisikulises kõnes ( tegumood ) NB! nud- ja tud- lauselühend moodustatakse pealause kõrvallausest ( nagu vebrita lauselühend) Tegusõna on olemas lauselühendis olenevalt, kas tegevus on lõpetatud või on kestev. Nt: 1) Tulnud vastama, ulatas Tiia õpetajale päeviku
2) -nud ja -tud lauselühend eralda ALATI komaga. Töö tehtud, läksime koju. Töö valmis teinud, läks poiss magama. Luuletus pähe õpitud, sai Juku rahulikult kooli minna. NB! Igasugune nud/tud lõpuga sõna pole lauselühend. Keegi ei pane ju siia õpitud järele koma. Pähe õpitud (missugune) luuletus meenus ka nädalate pärast. 3) -des ja -mata lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest komaga siis, kui -des/-mata vorm asub lauselühendi ALGUSES. Kuuldes peremehe samme, hakkas koer saba liputama. Peremehe samme kuuldes hakkas koer saba liputama. Rääkimata eilsetest töödest, lahkus Anu klassist. Eilsetest töödest rääkimata lahkus Anu klassist. 5. Koma KUI, NAGU (ka kuni, otsekui, justkui) ees 1) kui järgneb öeldis, paned koma 2) koma ei ole, kui on võrdlus punane kui veri / nagu väike idu 3) kui järgneb loetelu/nagu näiteks, paned koma .. linnad, nagu (näiteks) Kuressaare, Elva, Tartu. 6
12. Nimisõnade liigtarvitamine. Viimases vagunis toimub pirukate müümine. Põllu künd teostati õigeaegselt. Teadlased viivad läbi põhjalikke uurimusi ohtlike ainete osast vähihaiguste tekkes. 13. Kõnekeelsus: Liikuda on suht võimatu. Tegelt oli see vale. Elu polnud enam üldse nii lilleline. 14. Liigne kujundlikkus: Pajudest probleemidest möödatuiskamine tekitab haavu, millest ümbritsev eluvedelik võib otsa saada. Inimene on nagu korvpall, mida püütakse korvi visata. 15. Lauselühendi vale kasutamine: Aknast välja vaadates jäi koer auto alla. Lauselühendis väljendatud tegevuse sooritaja peaks olema sama kui põhilauses. 16. Tähendusvead: Tihti põhjustab vigu sõna tähenduse mittetundmine. Ta ei osanud arvutit käsitleda. (käsitlema-arutama, käsitsema-käte abil kasutama, käsitama aru saama, mõistma) Nende probleemidega pole ennem tegeldud. (enne-varem, ennem-pigem) Ta tegi seda õieti. (õieti-peaaegu, õigesti ,,valesti" vastandsõna)
tegusüna, tuumaks on nimisõna nimetavas käändes, vastab küsimusele kuidas?: Mees astus tuppa, müts peas.) - Alati eraldatakse komadega - määruslik nud- ja tud- lauselühend: Töö tehtud, hakati sööma - verbita lauselühend: Koer lippas, saba jalge vahel, trepist alla. - des- ja mata- lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest komaga ainult siis, ki tegusõna käändeline vorm (lauselühendi tuum) on lauselühendi alguses: Kuuldes peremehe samme, hakkas koer saba liputama. A________, des,mata-lauselühend, Ö____________ -des,-mata lauselühend, Ö A___________________ A Ö__________, -des, -mata lauselühend - Üldiselt kirj. sõnad lauses väikese tähega, ainult esimene sõna kirj. suure algustähega. Sõnu, mis tähistavad olendite, asjade ja nähtuste liiki ja nende üldisi omadusi, kutsume nimetusteks. Nimetused kirj. väikese algustähega.
norinat. *koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama- ta oli väsinud. 4. Lauselühend *Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega: Lõunauinak tehtud,läksime vikatit teritama. *des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis,kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses: Märgates autot,tõstsime käe. **NB!!kui nud-,tud-, kesksõna või mata- vorm esineb lauses täiendina(missugune? Kuivanud puu okstel oli orav), siis koma ei panda *Ühesõnalist des- või mata- lauselühendit ei eraldata ülejäänud lauses komaga (kiirustades panime asjad kokku.) 5. Otse- ja kaudnekõne *Saatelause enne otsekõne: S_____: ,,O_____(.!?)" Ema hüüdis: ,,Mine poodi!"
N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Mees jõudis koju, käed mustad, ja läks vannituppa. · Kui des, -maks,-mata lauselühendi peasõna on lauserühma esimene sõna siis eraldatakse kogu lauselühend komaga. N: Jõudes koju, mees komistas. Jõudmaks koju, võtsime takso. N: Jõudmata koju, istusime pingil · Kui des, -maks,-mata lühendi peasõna on lauserühmas taga pool ( ei ole esimene sõna) siis koma ei panda. N: Koju jõudes mees komistas. Koju jõudmaks võtsime takso. Koju jõudmata istusime pingil. Liitlause Rindlause: · Rindlause osalausete vahele pannakse koma
Põhjendamis- ja järeldusoskus (õiged näited) 4. Ülesehitus 5. Teksti sidusus ja lausestus 6. Sõnavara ja stiil 7. Õigekeelsus 8. Isikupära 6 30) Ei tohi sodida!!! 31) Vältida sõna VANASTI 32) Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema seotud 33) Ei tohi kirjutada oma kirjutamisest 34) Mitte kasutada sõna ASI 35) Kui des ja mata vorm on lauselühendi alguses, siis pannakse koma!!! (nt Tundes reegleid, oskan ma hästi kirjutada) 36) Kui des ja mata vorm on lauselühendi lõpus, siis koma ei panda!!! (nt Reegleid tundes oskan ma hästi kirjutada) 37) Sõnad, mille tähendustega eksitakse enim: LEIDMA ei tähenda ARVAMA PÕHILINE = baseerub millelgi PEAMINE = kõige tähtsam ENAMIK = suurem osa ENAMUS = arvuline ülekaal IGAÜKS käändub IGAÜHELE
). · "kui" ette pannakse koma, kui lause teises pooles on ka tegusõna (näiteks: Ma lähen koju, KUI sa kohe mulle seda raamatut ei anna.). Koma jääb "kui" ette panemata teise tegusõna puudumisel (näiteks: Täna on külmem ilm KUI eile.). · sid-lõpulised mitmuse osastava käände vormid lõpevad alati d tähega (hädasid, vigasid) · Mitte liialdada des-lauselühendi kasutamisega; võimaluse korral tuleks eelistada kõrvallauset: nt Magama minnes puhkame välja (halb). Kui läheme magama, puhkame välja (parem). Jälgida des- ja mata-lauselühendi kirjavahemärgi reegleid (sama ka maks): · des- ja mata-vorm lühendi alguses = koma pannakse: Tundes reegleid, oskame õigesti kirjutada. Poiss läks peole, arvestamata vanemate keeluga. · des- ja mata-vorm lühendi lõpus = koma ei panda: Reegleid tundes oskame
Sõnadel on erinev rektsioon. *See võib aeglustada või isegi takistuseks saada Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga. > See võib aeglustada Eesti ühinemist Euroopa Liiduga või sellele isegi takistuseks saada. *Taanis ei kuulutata välja uut rahvahääletust Euroopa Liitu jäämise või väljaastumise küsimuses. > Taanis ei kuulutata välja uut rahahääletust Euroopa Liitu jäämise või sealt väljaastumise küsimuses. LAUSELÜHEND Lauselühendi peasõnaks on verbi käändeline vorm. Jõudnud koju, hakkasin sööma. Jalutades metsas, kuulasin linnulaulu. Lahkusin ruumist, lausumata sõnagi. Töö tehtud, läksin koju. Verbita lauselühend: Mees läks metsa, kirves käes. v-, tav (oleviku kesksõnad), des-vorm väljendavad põhitegevusega samaaegset tegevust. nud-, tud (mineviku kesksõnad) väljendavad põhitegevusele eelnevat tegevust.
millal). * Kaudkõne õige moodustamine (Ema ütles, et ta läheb poodi jne). * Numbrid 1–9, 100, 1000 – kirjuta sõnadega, ülejäänud numbritega. * Ära kasuta erilise vajaduseta lühendeid, sulgusid, mitte mingil juhul slängi. * des- ja nud-, tud-lauselühendi õigekiri (Koju minnes lähen poest läbi. Koju jõudnud, hakkan õppima.) * Nii lauselühendis kui põhilauseosas on tegija üks ja sama! – antud juhul - mina). * NB! Õige on osa lapsi, osa lastest, mitte mingil juhul osad lapsed! Mõni inimene, mitte
* Liigne üldsõnalisus (Kõik teevad, mitte keegi ei tee, mitte kuskil mitte kunagi ei toimu, alati ja igal pool, siis hakkasime minema). * Ajamäärus olgu alalütlevas käändes (Järgmisel aastal, eelmisel päeval, igal kuul millal). * Kaudkõne õige moodustamine (Ema ütles, et ta läheb poodi jne). * Numbrid 19, 100, 1000 kirjuta sõnadega, ülejäänud numbritega. * Ära kasuta erilise vajaduseta lühendeid, sulgusid, mitte mingil juhul slängi. * des- ja nud-, tud-lauselühendi õigekiri (Koju minnes lähen poest läbi. Koju jõudnud, hakkan õppima.) * Nii lauselühendis kui põhilauseosas on tegija üks ja sama! antud juhul - mina). * NB! Õige on osa lapsi, osa lastest, mitte mingil juhul osad lapsed! Mõni inimene, mitte mõned inimesed. * Enamik koole, enamus jahu, enamikul juhtudel, enamikus koolides, vahel = mõnikord, vahest = ehk, eespool = eel, eelöeldu = eespool öeldu, tulen järele, vaatan järele, seaduse järgi,
eriliigilisi ei eraldata, nt Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit. 4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära! 5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli) 6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema. 7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt Supp söödud, läksid lapsed uuesti mängima. Lugenud ühe raamatu läbi, asus ta kohe teise kallale. 8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt. Vaadates telekat, on mõnus komme krõbistada
Veaohtlikke interpunktsioonijuhtumeid - Jälgi koma õiget kasutamist. Nt Särab kui kuld. Särab, kui oleks kuld. Jooksime kuni metsani. Jooksime, kuni jõudsime metsani. Otsustasin, et lähen haiget sõpra vaatama, ja ostsin talle lilled. Otsustasin, et lähen haiget sõpra vaatama ja ostan talle lilled. Vaadates teraselt ettepoole, läks mees edasi. Teraselt ettepoole vaadates läks mees edasi. - Ole tähelepanelik des-lauselühendi kasutamisega: see väljendab samaaegset tegevust. Enamasti kasutatakse kirjandis nud- või tud-lauselühendit. Õige: Tundnud, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Vale: Tundes, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuumsõnadest. 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi
eriliigilisi ei eraldata, nt Lapsed korjasid pargist kollaseid, punaseid ja pruune lehti. Tüdrukul oli seljas sinine villane lühikeste käistega kleit. 4) üte, s.t. sõna või sõnade rühm, mis märgib seda, kelle või mille poole pöördutakse, nt Ole vait, poiss, kui isa sinuga räägib! Vaata, Jüri, mis ma sulle tõin! Vanamutt, tule eest ära! 5) verbita lauselühend, nt Aadi tuli aiast, õunakorv käes. (verbita lauselühendi kahe sõna vahele peab saama panna sõna oli) 6) järeltäiendiks olevad lauselühendid, nt Mehed, mõni söönud, mõni söömata, jooksid külaservale imet kaema. 7) määruslikud nud- ja tud-lauselühendid, nt Supp söödud, läksid lapsed uuesti mängima. Lugenud ühe raamatu läbi, asus ta kohe teise kallale. 8) des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendid, kui des-, mata-, maks- ja tuna-vorm paikneb lauselühendi algul nt. Vaadates telekat, on mõnus komme krõbistada
KIRJAVAHEMÄRGID KÕRVALLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Kõrvallause eraldatakse alati koma(de)ga. Ma ei tea, kuhu ta läks. Kui ta koju minema hakkas, oli väga pime. Poolfinaal, mis peeti vastaste koduväljakul, kujunes raskeks katsumuseks. Jüri ütles, et tal pole aega, ja läks koju. SISENDIGA SEOTUD ERIJUHTUMID Koma asend on kõikuv (sellepärast et, nii et, siis kui, enne kui, juhul kui, selleks et jt). Ma lahkusin sellepärast, et seltskond ei meeldinud mulle. Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle. Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe. Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik higised. isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad kokku, et ja kui ette koma ei panda. Käisin pool linna läbi, ilma et oleks kohanud ühtki tuttavat inimest. Võtke ett...
Veaohtlikke interpunktsioonijuhtumeid - Jälgi koma õiget kasutamist. Nt Särab kui kuld. Särab, kui oleks kuld. Jooksime kuni metsani. Jooksime, kuni jõudsime metsani. Otsustasin, et lähen haiget sõpra vaatama, ja ostsin talle lilled. Otsustasin, et lähen haiget sõpra vaatama ja ostan talle lilled. Vaadates teraselt ettepoole, läks mees edasi. Teraselt ettepoole vaadates läks mees edasi. - Ole tähelepanelik des-lauselühendi kasutamisega: see väljendab samaaegset tegevust. Enamasti kasutatakse kirjandis nud- või tud-lauselühendit. Õige: Tundnud, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Vale: Tundes, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuumsõnadest. 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi
(nt.Jaanus karjus, nagu ta oleks ratta peal. Jaanus karjus nagu ratta peal.) 16.Otsekõne kirjavahemärgid Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse! (nt.Ja Jumal ütles: ,,Saagu valgus!" Rõõmsa hõiskega ,,Viimane teeb tule ära!" hüppas Imelik sängi. ,,Miks siin nii pime on?" kaebas Alice. ,,Öösel on ikka pime,"nentis vanapagan. Keegi ütles: ,,Ma lasen tule põlema panna." Keegi vastas: ,,Ei tea kellel?" Kas siis pole kedagi, kes ütleks: ,,Saagu valgus"?) 17.Lauselühendi kirjavahemärgid *Alati eraldatakse koma(de)g aabsoluutne nimetav ja määruslik nud-/tud-liikmed. (nt.Kodused tööd ära teinud, läks Pille kinno.) *Järeltäiendina eraldatakse lauselühend koma(de)ga, eestäiendina mitte. (nt.Tibud,veel üle lugemata, jooksid laiali. Eest.: Veel üle lugemata, jooksid tibud laiali.) *Määruslik des-,mata-,maks- ja tuna- lühend eraldatakse komaga,kui tal on järellaiend. (nt.Nähes lähenevaid pilvi, hakkasid heinalised kiiresti tegutsema.
7) Üte eraldatakse alati muust lausest Otsustamaks tegeliku olukorra üle komadega: Tulge siia, poisid, ja pöördugem faktide poole. andke aru! 8) Kaassõnastunud verbivormid 8) Osa lauselühendeid: Ukse taga seisis hoolimata, vaatamata, alates ja väike poiss, seenekorv käes. Vili, lõpetades, arvates, võrreldes ei nõua osalt rõukudesse pandud, osalt koma ka lauselühendi algul: koristamata, jäi põllule vedelema. Võrreldes eelmiste aastatega on Teinud päevast päeva ühetoonilist eksamitulemused paranenud. tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema. Seistes kõrgel peakaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. 9) Hüüundid ja kiilud eraldatakse komadega. SIDEKRIIPS
Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Nt Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusaks. LAUSELÜHEND Lauselühend on aluse ja öeldiseta osalause, mille peasõnaks on käändeline verbivorm, nt Seda kuuldes läks ta tuju paremaks. Jõudnud koju, otsustasin natuke puhata. Nii nagu lause võib erijuhul koosneda ainult öeldisest, võib ka lauselühendiks olla ilma laienditeta käändeline verbivorm, nt Süües kasvab isu. Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest, nt Poiss läks, kepp käes / vile huulil / seljakott üle õla / süda kerge / pea püsti / jalad puhanud / juuksed kammitud / hõlmad lehvimas SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT Märkused Näited LÄBIV SUUR ALGUSTÄHT
veebruaril on Eesti Vabariigi aastapäev. · üksteist hõlmavaid määrusi komadega ei eraldata (iga järgnev on väiksem): Tammsaare sündis Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Korduvad öeldistäited (olema + mis? missugune?) · korduvad öeldistäited eraldatakse komadega Tammsaare sünnikoht on Järvamaa, Albu vald, Põhja-Tammsaare talu. Korter on päikeseküllane, hubane, soe. Dateering Tartus 23. veebruaril 2009. aastal Tartu, 23. veebruar 2009 Lauselühendi kirjavahemärgid Alati eraldatakse koma(de)ga · verbita lauselühend ehk absoluutne nimetav Koolimajas ei käida, müts peas, ega sõideta mööda käsipuud alla. · määruslikud nud- ja tud-lühendid (tegevus on lõpetatud) Jäänud päris üksi, muutus neiu kurvaks. (Asendus: Kui neiu jäi päris üksi, muutus ta kurvaks.) Töö lõpetatud, mindi puhkama. · määruslikud des-, mata-, maks- ja tuna-lühendid, kui lühendi põhisõna asub lühendi alguses
Verbita lühendid: Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Lühemad verbita lauselühendid (eriti püsiühendid) võivad jääda ka komata: Suu täis (= täis suuga) ei räägita. Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul: Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata vrd Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Tuna- ja maks-lauselühendi komakasutus on tavaliselt vaba. Väsinuna pikast sõidust ~ pikast sõidust väsinuna heitis ta puhkama. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole. Hoolimata, vaatamata, alates, lõpetades, arvates, võrreldes, vastavalt, erinevalt > koma ei panda: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud. Hoolimata võidust asub Kalev 7. kohal. Rinnastus- ja alistusseos. Ühendav sidesõna rinnastab kõrvallauseid > koma ei panda: Minu
Näide: Mees, kes tuli uksele (kõrvallause), on meie naaber. Läksin poodi, sest tahtsin osta liha (kõrval- lause), millest kavatsesin valmistada lõunat (kõrvallause). Kui lõpetan kooli, lähen tehasesse tööle, et omandada praktilisi kogemusi (kõrvallause). Lauselühend: 26 . . . nimetatakse öeldiseta sõnarühma või ka sõna, mis esineb tervikuna mingi lauseliikme funktsioonis. Lauselühendi peasõnaks võib olla -des, -mata, -mas, -maks ja vat-vorm, -v, -tav, -tud ja nud-kesksõna, -nuna, -tuna-vorm. Verbitalauselühend ehk iseseisevas nimetavas, kus verbivorm puudub. Verbitalauselühen eraldatakse muust lausest komaga. Näide: Tütarlaps seisis vaikides, raamat käes. Isa astus tuppa, piip käes, ja asus kohe telekat vaatama. Kui des-, mata- (maks-, tuna-) vorm lauseühendi peasõna paikneb lauseühendi keskel või lõpus, siis koma ei panda
Lihtlause õigekiri. Rindlause. Rindlause osalausete ühendamise võimalused, rindlause kirjavahemärgistamine. Põimlause. Pea- ja kõrvallause. Põimlause õigekiri. Segaliitlause. Lauselühend. Lauselühendi õigekiri. Lauselühendi asendamine kõrvallausega. Liht- ja liitlause sõnajärg. Otsekõne, kaudkõne ja tsitaat. Otsekõnega lause muutmine kaudkõneks. 9. klass 9. klassi lõpetaja õpitulemused Õppesisu ja -tegevus Suuline ja kirjalik suhtlus Suuline ja kirjalik suhtlus Esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb Veebisuhtluse eesmärgid, võimalused ja
2. tuna- ja maks-lauselühend tuleks komaga eraldada ainult siis, kui mõtteselgus seda nõuab. Harilikult komata: Kurnatuna pikast sõidust ~ pikast sõidust kurnatuna tegi autojuht avarii. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole. 3. Kaassõnastunud verbivormid hoolimata (millest), vaatamata (millele), alates (millest) ja lõpetades (millega), arvates (millest), võrreldes (millega) ei nõua koma ka lauselühendi algul: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud. 9. lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb, vrd nt Midagi kindlat väita on mõistagi veel vara. Mõistagi on midagi kindlat väita veel vara. Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara; 10
annaabi.ee 
