Lisand (0)

Lisand
Lisand on nimisõnalise täiendi erijuhtum. See tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis põhigi, kuid teise mõiste kaudu, nt Proua Tammega me oleme juba tuttavad. Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn, asub Soome lahe kaldal. Nagu näidetest nähtub , võib lisand olla nii oma põhja ees kui ka selle järel.
Järellisand täpsustab põhja ning on sellest kõnes pausiga, kirjas koma (de)ga eraldatud. Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees - isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena.
Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots - kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani -onu; või d) seestütlevas käändes, nt kunstnikust sõber. Eeslisand erineb muudest nimisõnalistest täienditest vähem kui järellisand ja tema kasutamisega on seotud rohkem probleeme.
Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa. Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina
Liigisõna kasutatakse eeslisandina nii nimede kui ka pealkirjade ning sümbolite ja tsitaatide puhul. Olendinimede, samuti pealkirjade puhul ongi see põhiline mall . Paljude nimede ja nimetaoliste väljendite puhul on aga võimalik ja soovitatav kasutada pigem nime või selletaolist väljendit ennast muutumatu eeslisandina.
Nimi on eeslisandina harilikult omastavas käändes, nt kohanimedes: Connecticuti osariik , Elva linn, Peipsi järv, Tähe tänav; ettevõttenimedes: Varraku kirjastus, Vanemuise teater, Kännu Kuke restoran ; tootenimedes: Vana Tallinna liköör , Atleedi juust, Elvitali juuksešampoon, Kodaki film , Adidase dressid , Raidi sääsetõrjevahend; autasunimedes: Kotkaristi teenetemärk, Valge Roosi orden , Piisoni karikas ; üritusenimedes: Viie Veski kross , Valgete Ööde ralli, Greenpeace ’i liikumine.
Isikunimi omastavalise eeslisandina on kõnekeelsus, nt Marguse -härra, Juhani-onu, Reeda -tädi, Kase -Jüri.
NB! Vältida tuleb omastavas käändes nime kasutamist liigisõna järel. Väär on öelda: hotell Kuninga, kompvekid Peetrikese, vorst Krakovi jms. Selline kasutus oli levinud nõukogudeaegses kaubanduskeeles, kuid seda kohtab mõnevõrra praegugi.
Mõningaid nimetaolisi elemente, eelkõige (laiendamata) tsitaatsõnu ja tähtsümboleid on tavaks saanud kasutada nimetavalise eeslisandina, ehkki ka pöördmall on võimalik, nt R-klahv (= klahv R), x- telg (= telg x), x-täht (= täht x), olema- verb (= verb olema), C- vitamiin (= vitamiin C), lik- liide (= liide -lik). Tsitaatsõna või sümbol vormistatakse niisugusel juhul järgneva sõnaga sidekriipsu abil kokku. Liitsõnaline mall pole päris välistatud ka nimede korral, nt Vaalgalerii (= Vaala galerii), Star - printer (= Stari printer). Võõrmõjuline ja sellisena taunitav on aga nimetavaline lisand lahku kirjutatuna: Star printer, Balti Paber AS.
Väär
Õige
Leks kindlustus
Leksi kindlustus (Leksi kindlustusele)
kindlustus Leks (kindlustusele Leks või kindlustus Leksile)
Leks-kindlustus (Leks-kindlustusele)
Grundig teler
Grundigi teler (Grundigi telerile)
teler Grundig (telerile Grundig, *teler Grundigile)
Grundig-teler (Grundig-telerile)
NB! Iseäranis halb on nimetava kasutamine omastava asemel siis, kui nime kohta saab esitada küsimuse kelle? mille?, st kui nimi on lähedane tavalisele täiendile, nagu firmanimi tootenimedes, nt Kodak film, või ongi tavaline eestäiend, nagu Tiit Reisid või Jan Uuspõld show. Siin ei sobi ka kokkukirjutamine , ainuvõimalik on omastav kääne: Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show. Firmanime eristamine muudest tootenimedest võib mõnikord olla raske. Kahtluse korral tuleks ikka kasutada omastavalist malli , mis on igal juhul õige.
Nimetavas käändes perekonnanime kasutamine eesnime ees on võimalik, nt Kask , Jüri, kuid on tänapäeval kujunenud bürokraatiakeele ilminguks.
Järellisandi ja järeltäiendi kirjavahemärgid
Järellisandil ja -täiendil on kiilu omadusi ja ka nende vahemärgistus sarnaneb osaliselt kiilu vahemärgistusega (vt SÜ 133).
Märkus . Järellisandit eristabki käändsõnalisest kiilust tihtipeale vaid ühildumine. Näiteks lause Lähtudes tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, ning lähipiirkonna teistest tegevustest .. sisaldab kiilu, sest tase on nimetavas, mitte seestütlevas käändes nagu iseloomust. Kui aga panna ka tase seestütlevasse, oleks tegemist juba ühilduva järellisandiga: Lähtudes tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogilisest tasemest, ning lähipiirkonna teistest tegevustest ..
1. Järellisand ning omadussõnaline järeltäiend eraldatakse oma põhjast koma(de)ga. Nt Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? Minu kolleeg , tark ja elukogenud, ütles, et varsti oleme pankrotis .
Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand komastatakse vaid eest. Nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kes muudab ravimi, sealhulgas kliinilise uuringu ravimi märgistust, peab .. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui lisand laiendab omastavas käändes sihitist, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt. Nt Leidsin üles Reinu, oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta endale külla .
Komaga ei eraldata :

olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa;

vähendava või hellitleva varjundiga ilma täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru;

isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit, kui lause mõtteselgus ei kannata, nt Teil perenaistel on alati kiire.
Märkus. Isikulist asesõna laiendav lisand tuleb siiski koma(de)ga eraldada, kui a) isikuline asesõna võib segi minna omastavas käändes täiendiga, nt Laine oli väga tema, mamma moodi; b) kui isikuliseks asesõnaks on nemad, mille käänded langevad kokku näitava asesõna need käänetega, nt Neile, meestele, ei tundunud miski raske; c) kui järellisand on rõhutatud, nt Meile, maainimestele, nad ei mõtle.
Lisandi komareegli rakendamisel arvestatagu järgmisi seiku .
Järellisandiks saab ka eesnimi, kui ta pannakse perekonnanime järele (nt loeteludes), mistõttu seegi eraldatakse komaga, nt Tamm, Jüri.
Järellisanditeks (või järeltäienditeks) on ka ühendid, mis algavad selgitavate või täpsustavate sõnadega nimelt, näiteks, nagu (= näiteks), s.o, st, sealhulgas, muu hulgas, teiste seas, eriti, iseäranis, eelkõige jms. Nt Kaubandustõkked ei ole takistanud teisi kolmandate riikide tootjaid, eelkõige Ladina-Ameerika tootjaid, eksportimast oma tooteid. Isikunimekomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe, nimetab regionaalminister. Mitmed koolid, nagu Kaarepere , Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakud normaalsuuruseni. Alles seejärel on taim võimeline lämmastikku, enamasti nitraadi , vahel ka ammooniumi kujul, omastama. Hasartmängust, välja arvatud tegevusloaga hasartmängust, ja loteriist tulenev kohustus ..
Sidesõna nagu on kindlasti komastatav lisandisidend juhul, kui ta võrdub sidendiga näiteks, nagu eespool toodud näitelauses. Tarindis niisugune ~ seesugune ~ selline ~ säärane X nagu (näiteks) sidesõna nagu ette koma ei panda, kui tegemist on selge võrdlusega (omavahel võrreldakse eri isikuid, asju vms), nt Mart ei ole selline inimene nagu Jüri. Kui võrdlustarind annab edasi ka lisandisuhet, on komakasutus vaba, nt Tänavu said riigi teaduspreemia sellised tuntud teadlased(,) nagu (näiteks) Tamm, Kask ja Mänd.
Järellisandi põhjana võib mõnikord käsitleda ka asesõna see, kui asesõna on rõhutatud ja järgnevast pausiga eraldatud. Soovi korral võib sel juhul ju komagi kasutada, kuid alati on õige komata kasutus. Nt See(,) just põhjamaisesse kliimasse sobiva taimevalikuga raamat(,) on osutunud parimaks abivahendiks.
Mõnel juhul eelistatakse komale mõttekriipsu, koolonit või sulge .
2. Mõttekriipse võib (ehkki ei pruugi) kasutada komade asemel järeltäiendi või -lisandi esiletõstmiseks, nt Siinsete inimeste tervisemured – väikesed ja suured – on saanud arsti südamemureks. Isegi Toomas – meie parim õpilane – lahendas selle ülesande valesti. Selle ülesande lahendas valesti isegi Toomas – meie parim õpilane.
3. Sulgudega eraldatakse teisejärgulist infot väljendav lisand, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba.
4. Kooloniga eraldatakse kokkuvõtvale põhisõnale järgnev ilma sidendita selgitav või loetelulisand. Koolon asendab seega sõna nimelt. Nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus. Eile jõudis kohale kogu seltskond : õde, õemees, vend, vanaisa ja onu.
Märkus. Kui lause jätkub pärast loetelu , siis on soovitatav panna loetelu siiski mõttekriipsude vahele. Nt Eile jõudis kohale kogu seltskond – õde, õemees, vend, vanaisa ja onu – ja nad korraldasid korteris suure segaduse. Võimalik on ka koolon, kuid ainult siis, kui loetelu ei kuulu täiendi juurde. Kui kuulub, tuleb tingimata mõttekriipse kasutada. Vrd Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja onu, ja nad korraldasid korteris suure segaduse. Tänavu juunis peeti Mallas kolme lähestikku asuva küla – Malla , Kuura ja Simunamäe – päevi.
Koma kasutusest mitme eeslisandi puhul
Kaks või enam kõrvutist lisandit on enamasti samaväärsed ja eraldatakse koma või sidesõnaga. Nt Kohtasin eile oma sõpra, ülikoolikaaslast ja kunagist kolleegi Jüri Põldu. Ajalehes anti sõna politseinikule, endisele kaugushüppajale Tiit Lumistele. Ta ajas juttu oma vanade sõpradega, šerifiabide Jenkinsi ja Greene’iga.
Muudest lisanditest ei eraldata komaga olendit märkivaid laiendamata lisandeid, kui need ei ühildu oma põhisõnaga, vaid jäävad nimetavasse käändesse. Nt „Aktuaalses kaameras” intervjueeriti silmapaistvat poliitikut justiitsminister Joosep Metslangi; haigla peaarstil meditsiinidoktor Jüri Jõel.
Lisanditaoliste määruste vahemärgistusest
Järellisanditele on sisult lähedased täpsustavad aja- ja kohamäärused. Nt Päritolumaal, Peruu mägises siseosas(,) valitsevate tingimuste tõttu on ta harjunud .. Täna, 7. septembril(,) saavad huvilised jälgida .. 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval (,) peetakse emakeelepäeva.
Kui käsitada selliseid ühendeid kahe samaväärse määrusena, siis tuleb koma panna küll nende määruste vahele, mitte aga viimase määruse järele (vt SÜ 90). Kui aga näha siin lisandisuhet, siis tuleb koma panna ka järelkomponendi järele. Seega oleneb järelkoma kasutus siin kasutaja suvast.
Lisandiga analoogiliselt võiks koma ära jätta isikulise asesõna puhul. Nt Meil Torontos nii ei tehta .
Täiesti võimalik on kasutada lisanditaoliste määruste puhul ka loetelulisandi koolonit või (lause jätkumise korral) kiilu mõttekriipsu. Nt Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus . Haige tundis valu igal pool – kätes, jalgades, peas ja rinnus – ning vaid oigas vaikselt . Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus, ning vaid oigas vaikselt.