Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Tee annetus täna Sulge
Add link

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded (0)

1 Hindamata
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida
Vasakule Paremale
Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #1 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #2 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #3 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #4 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #5 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #6 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #7 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #8 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #9 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #10 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #11 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #12 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #13 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #14 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #15 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #16 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #17 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #18 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #19 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #20 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #21 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #22 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #23 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-08-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MonikaPeterson Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA.............

Õiguse alused
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett

Inimeseõpetus
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES ­ Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ..........

Eesti keel
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

ametnike poolt võimu kuritarvitamist. amfiteater ­ Vana-Kreeka ja Rooma vabaõhuteater, kus korraldati teatrietendusi, gladiaatorite heitlusi ja loomade võitlusi. Suurimad amfiteatrid mahutasid kuni 50 000 vaatajat. Amor ­ rooma armastusjumal, jumalanna Venuse poeg. Kreeka usundis kannab armastusjumal nime Eros. anafoor ­ korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) anakreontiline luule ­ Antiik-Kreeka luuletaja Anakreoni (6. sajand e.Kr) kaunikõlaliste, mänglevate, selgete ja lihtsate laulude jäljendused, mida kaua aega ekslikult omistati Anakreonile endale; 18.­19. sajandil levinud mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool. Uusajal on anakreontilist luulet kirjutanud näiteks prantslane Pierre de Ronsard (1524­1585), venelane Aleksandr Puskin (1799­1837), eesti kirjanduses leidub

Eesti keel
13
doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb saksa ja eesti keele ühisjooni, erinevused on kõrvale jäetud. Ei esita käänd- ega pöördsõnade muutmistüüpe, vaid osutab, et sõnad käänatakse ja pööratakse ühtmoodi. Tähestik saksakeelne, sinna kuuluvad ka c, f, x ja z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet

Eesti keel
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid

Eesti keel
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)

Esmaabi
14
odt

Eesti kirjakeele ajalugu

Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni

Eesti kirjakeele ajalugu



Lisainfo

Materjal annab lühiülevaate eesti asjaajamiskeele kujunemisloost ning kirjeldab selle rolli Eestis. Lisaks sellele iseloomustatakse asjajamiskeele kirjastiili, sellele keelevariandile kehtestatud nõudeid ning kirjeldatakse asjaajamiskeele hetkeolukorda.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun