Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL 
EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT 
 
 
 
 
 
 
Monika Peterson 
EESTI  ASJAAJAMISKEEL  JA SELLE  KASUTUST  
REGULEERIVAD NORMID 
Seminaritöö  
 
 
 
 
Juhendaja professor  Reili  Argus  
 
 
 
 
 
Tallinn 2015 
 
SISUKORD 
Sisukord ............................................................................................................................ 2 
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 

Eesti asjaajamiskeel ning selle roll ühiskonnas ........................................................ 4 
1.1 
Asjaajamiskeele kujunemine  ja roll Eestis ........................................................ 5 
1.2 
Asjaajamiskeele stiil ........................................................................................... 7 
1.2.1 
Teksti selgus ................................................................................................ 7 
1.2.2 
Konkreetsus ................................................................................................. 9 
1.2.3 
Teksti tihedus ............................................................................................ 10 

Eesti asjaajamiskeele kasutust reguleerivad nõuded ............................................... 11 
2.1 
Nõuded põhiseaduses ....................................................................................... 12 
2.2 
Nõuded keeleseaduses ...................................................................................... 13 
2.2.1 
Eesti kirjakeele normi rakendamise  kord .................................................. 16 

Eesti asjaajamiskeele seisukorrast .......................................................................... 17 
3.1 
Võõrkeelte mõju ............................................................................................... 18 
3.2 
Netikeele  mõju ................................................................................................ 19 
Kokkuvõte ....................................................................................................................... 21 
Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 23 
 

 
SISSEJUHATUS 
Schulz  von Thun on öelnud: “Sõnumil on mõte ainult siis, kui teine seda taipab.”, seega 
tekstid peavad olema kohandatud lugejaskonnale. Eriti tähtis on see kirjutiste puhul, mis 
on  suunatud  väga   paljudele   ja  erineva  taustaga  ühiskonnaliikmetele.  Avalikus  ja 
ametlikus  suhtluses  loodavad tekstid on mõeldud just  eelpool  nimetatud sihtgrupile ning 
kuna  nendes  tekstides  kasutatakse  asjaajamiskeelt,  siis  töö  keskendub  just  sellele 
keelevariandile.  Teema  on  mulle  oluline,  sest  tööl  puutun  kokku  igapäevaselt 
asjaajamiskeelega ning selle keelevariandi probleemidega.  
Seminaritöö eesmärk on: 
–  anda lühiülevaade eesti asjaajamiskeele kujunemisloost ning selle rollist Eestis; 
–  iseloomustada eesti asjaajamiskeele stiili; 
–  välja tuua  eesti asjaajamiskeelele kehtestatud nõuded; 
–  kirjeldada eesti asjaajamiskeele hetkeolukorda ning selgitada põhjuseid, millest 
peatükis nimetatud keeleprobleemid tekkinud on. 
Töö  jaguneb  kolmeks  peatükiks.  Esimene  osa  kirjeldab  tarbekeele  olemust,  annab 
ülevaate  kirja-  ja  asjaajamiskeele  kujunemisloost  ning  selle  rollist  Eestis.  Samuti 
selgitab  eesti  asjaajamiskeele  stiili.  Teine  osa  keskendub  eesti  asjaajamiskeele 
kasutamist reguleerivatele normidele, mis on sätestatud põhi- ja keeleseaduses. Viimane 
ehk  kolmas  peatükk  kirjeldab,  millises  seisukorras  on  hetkel  eesti  asjaajamiskeele 
kasutus  ning  toob  välja  selle  põhjused.  Seminaritöö  keskendub  kirjalikule 
keelekasutusele.  
Töö  tulemused  võivad  olla  kasulikud  kõigile,  kes  töötavad  ametlike   tekstidega   – 
üliõpilastele  ning  erinevates  valdkondades  töötavatele  isikutele,  kes  koostavad 
ametialaseid   tekste .    Seminaritöö annab  aluse  asjaajamiskeelele ning asjaajamiskorrale 
keskenduvale edasisele uurimistööle.  
 
 

 
1  EESTI ASJAAJAMISKEEL NING SELLE ROLL ÜHISKONNAS 
Reet   Kasiku  järgi  on  keelekasutus  sotsiaalne  tegevus  ning  keelekasutaja  on  selle 
protsessi osaline. Vastavalt teksti  eesmärgile  valib teksti autor keelt valikuliselt. Valides 
sõnu,  lausestruktuuri  ning  teksti  retoorilisi  süsteeme,  loob  autor  teatud  tunnuste  ja 
tähendusega  teksti.  (Kasik  2007:  168)  See,  milliseid  keelelisi  vahendeid  teksti  autor 
kasutab,  sõltub  kolmest   aspektist   –  kirjutaja  ja  lugeja  asjatundlikkusest  antud  teemas, 
teksti  keelelisest  ideaalist  ning  teksti  retoorilisest  ja  kesksest  eesmärgist.  ( Hennoste
Pajusalu 2013: 37) 
Vastavalt  keeleliste  vahendite  valikule  võib  eristada  erinevaid  tekstiliike  ehk  žanre. 
Kindlat  ja  üldkasutatavat  tekstiliikide  loendit  ei  ole,   teadusalad   ning  tekstiuurijad 
grupeerivad neid mitmel moel. (Kasik jt. 2007: 21-22) Kõige laiemalt liigitatakse tekste 
keelekasutusvaldkondade  järgi  argikeeleks,  ilukirjanduskeeleks  ning  tarbekeeleks 
(Kasik jt. 2007: 22). Kuna seminaritöö keskendub kirjalikule tarbekeelele, siis pikemalt 
käsitletakse vaid seda keelekasutuse liiki.  
 Tarbekeelt  liigitatakse  omakorda   ajakirjandus -,  ameti-  ning  teaduskeeleks.  Kõige 
suuremad  erinevused  nende  keele  variantide  vahel  seisnevad  nende  grammatilises 
ülesehituses  -  kui  palju  kasutatakse  tekstis  isikulist  ja  umbisikulist  tegumoodi, 
lihtlauseid, põimlauseid ja lauselühendiga  lauseid , grammatilist olevikku ja  minevikku
sünonüüme, täiendeid, isikulisi asesõnu ning aja- ja kohamääruseid. (Hennoste, Pajusalu 
2013: 34-37) 
Tiit  Hennoste  ning  Karl  Pajusalu  sõnul  varieeruvad  tarbetekstid  väga  laialt  ning  neid 
võib paigutada kahte gruppi.  Esimese grupi moodustavad tekstid, milles on oskuskeele 
kasutamise 
tase 
kõrge: 
asjaajamistekstid, 
juhendtekstid, 
teadustekstid, 
populaarteaduslikud  tekstid,  haridustekstid  ja  teatmetekstid.  Teine  rühm  moodustub 
tekstidest,  milles  oskuskeele  kasutamine  on  madal  ning  sellesse  rühma  kuuluvad 
ajakirjandus- ning jutustavad mitteilukirjanduslikud tekstid.  Eelnevast  võib järeldada, et 
tarbekeelel   on  ühiskonnas  kanda  väga  oluline  roll,  sest  ta  laieneb  väga  paljudele 
valdkonnakeeltele. (Hennoste, Pajusalu 2013: 32) 

 
Peatükk käsitleb tarbekeele ühte  alaliiki  ehk asjaajamiskeelt. Nimetatud keelevariandil 
on mitme sajandi pikkune  kujunemislugu  ning kindel roll ühiskonnas. Vastavalt sellele 
rollile  on  välja  kujunenud  ning  paika  pandud  teatud  tunnused,  mis   toetavad   selle 
keelevariandi eesmärki. 
1.1  Asjaajamiskeele kujunemine  ja roll Eestis 
Asjaajamiskeel on eesti kirjakeele üks väga suur ja oluline osa ning tähistab kirjakeele 
kindlat  käibevaldkonda.  Asjaajamiskeelele   laienevad    ühelt   poolt  normitud  kirjakeele 
ning   teisalt   oskuskeele  põhimõtted.   Kirjakeel   on   keelekuju ,  mis  kuulub  kogu  eesti 
rahvusele  ning  mida  on  teadlikult  ja  sihipäraselt  arendatud.  Kirjakeelt  kasutatakse 
haridusasutustes, ametlikus suhtluses ning seda keelt kasutavad ka teabevahendid. ( Kull  
2000: 11) 
Kuigi eesti keele üksikuid sõnu võis leida juba XIII sajandi muukeelsetest  kroonikatest  
ja  dokumentidest,  siis  kõige  vanem  ja  pikem  sidus  tekst  on  pärit  XVI  sajandist. 
Tegemist  on  Kullamaalt  pärit  käsikirjaga,  kus  on  toodud  katoliku  kiriku    kolme 
tähtsama  palve  eestikeelsed  tõlked.  Kuna  gesimesed  kirjakeelsed  teosed  puudutasid 
religiooni, siis võib oletada, et tollel ajal oli kirjakeele peamine roll seotud just kiriku ja 
usuga. ( Erelt  jt. 2007: 30) 
XVII  sajandil  koostati  esimene  eesti  keele   käsiraamat   ning  alates  sellest  ajast  võib 
arvestada, et hakati normima eesti kirjakeelt. Käsiraamat kirjeldas põhjaeesti kirjakeelt 
ning  selle   autoriks   oli   Kadrina   pastor  Heinrich  Stahl.  Kuigi  eesti  keele  käsiraamatuid 
koostati nii sellel kui ka järgneval (XVIII) sajandil mitmeid, siis on oluline välja tuua 
August  Wilhelm   Hupeli   käsiraamat  „Ehstnische  Sprachlehre   für   beide  Hauptdialekte, 
den  revalschen  und  den  dörptschen;  nebst  einem  vollständingen  Wörterbuch“  (eesti 
keeleõpetus  mõlema peamurde tarvis), sest  see võttis  kokku kõik  seniajani  saavutatud 
eesti keele alase töö tulemused. (Erelt jt. 2007: 31) 
Järgmiseks  oluliseks   perioodiks   võib  lugeda  Eesti  keele  valgustusideede  jõudmist 
Eestisse  XIX  sajandi  esimesel  poolel.  Sel  ajal  hakkas  eesti  keele  ja  kultuuri  vastu 
suuremat  huvi  tundma  eesti  päritolu  haritlaskond  ning  hakkas  ilmuma  esimene  eesti 

 
keele ja kultuuri rahvaajakiri. Seda sajandit võib lugeda eesti keele grammatika ajaloos 
murdepunktiks,  sest  just  siis  lõi  eesti  keeleteaduse  suurkuju   Ferdinand   Johann 
Wiedemann   kaks  tööd  –  “Ehstnisch- deutsches   Wörterbuch”  ja  „Grammatik  der 
Ehstnischen  Sprache“  –,  mida  loetakse  esimeseks  eesti  keele  teaduslikuks 
grammatikaks. (Erelt jt. 2007: 32-33) 
Pärast  1905.  aastal  toimunud  revolutsiooni,  kui   tsaarivalitsus   pidi  venestushaaret 
lõdvendama,  hakati  eesti  keelt  rohkem  kirjeldama  ja  korraldama.    Et  kirjakeel  oleks 
ühtne ning seda saaks lugeda üldkasutatavaks keelekujuks, oli oluline jälgida, et tekstid 
vastaksid  õigekeelsusallikates  määratud  normidele.  Ühtlustatud  kirjakeele  levik  ning 
Eesti iseseisvumine 1918. aastal võimaldas hakata kasutama keelt haridusasutustes ning 
esimeseks eestikeelseks ülikooliks sai Tartu Ülikool (1919). (Erelt jt. 2007: 34-36) 
Viimaste  sündmustega  hakkas  üha  enam   muutuma   tähtsaks  asjaajamiskeele  roll,  sest 
eesti  keelest  oli  saanud  
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #1 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #2 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #3 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #4 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #5 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #6 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #7 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #8 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #9 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #10 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #11 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #12 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #13 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #14 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #15 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #16 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #17 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #18 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #19 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #20 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #21 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #22 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #23 Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-08-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MonikaPeterson Õppematerjali autor

Lisainfo

Materjal annab lühiülevaate eesti asjaajamiskeele kujunemisloost ning kirjeldab selle rolli Eestis. Lisaks sellele iseloomustatakse asjajamiskeele kirjastiili, sellele keelevariandile kehtestatud nõudeid ning kirjeldatakse asjaajamiskeele hetkeolukorda.
asjaajamiskeel , kirjakeele norm , eesti kirjakeel , töötaja , ametnik

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

88
docx
Eesti keele reeglid
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
544
pdf
Mitmekeelne oskussuhtlus
55
doc
Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
174
doc
Kirjanduse mõisted A-Z
13
doc
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
14
doc
Eesti keele vaheeksami kordamine
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun