Tartu Kutsehariduskeskus Otepää piiskopilinnus Referaat Õpilane: Grupp: Juhendaja: Tartu 2008 Otepää piiskopilinnus Otepää piiskopilinnus ehk Otepää linnamägi on omaette seisev küngas, mis koosneb kõrgemast lõunapoolsest ja madalamast põhjapoolsest osast. Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistsete eestlaste linnuse peale, on varasem kultuurikiht säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad, hoburaudsõled, kir...
kohati pessimistliku varjundi. Sellegipoolest usub ta, et eestlased saavad kunagi vabaks ja näeb Eestit tulevikus rikka ja õnneliku maana. Patriootiliste teemade kõrval on Liiv kujutanud ka teisi kaasaja ühiskonna valusaid küsimusi. Kapitalistliku eluviisi pahesid kritiseerib Liiv sageli koomika vahendusel, kasutades irooniat ja satiiri. Seda on tehtud ka luuletuses ,,Omakasu": /.../ Kesse kobistab öösel põrandal? Kes see valvab sinu sängi ees, kesse päitsis sind magama hällitab? Mina, omakasu, sinu sõber, omakasu, käin sängi all, seisan ja vaatan sinu voodi ees. Ole mureta, sinu tuttav mees! Sinu asjad on aiva hääd,
läänerannikut põhja suunas ning ilmutab end pärast enam kui 200 km pikkust teekonda Läänemere põhjas Saaremaa põhjarannikul maismaal. Kõrgeim koht Saaremaa pankadest on Panga pank. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Lääne-Eesti mandriosas paljandub klint katkendlike sisemaapankadena, mis moodustavad umbes 100 km pikkuse, tavaliselt 3 kuni 7 meetri, harvem kuni 15 meetri kõrguste astangute ja paekühmude vööndi. Kesse pank(Kesselaid) on ligi 600 m pikk ja kuni 8,5 m kõrgune. Pank asub Muhu saare ja mandri vahel Kesselaiul. Kesse pank (pildi autor: Ivo Kruusamägi) 4 3.Kivimid ja kivistised Panga pangal on ulatuslikult ja illustratiivselt jälgitavad kivimite lasuvuskihid - no (alt ülespoole) Jaani lademe Mustjala, Ninase ja Paramaja kihistikud ning Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistik. Pea kõik kihid sisaldavad rohkesti käsijalgsete, trilobiitide,
Peipsi järve ja veekogude kiindumus väljendub rohkesti ka tema luules : Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") Tänu sellele tihedale kokkupuutele loodusega , pani Liiv kirja hulga kauneid ridu, mis ei jätnud külmaks ilmselt paljusid eestimaa kodanikke. Liiv suhtus looduse pisiasjadesse kui endasugustesse. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne ning mees on suutnud välja tuua jooni ja hetki, mida paljud ei suuda sõnadesse panna, kuid sisimas tunnevad sama. Kirjanik pööras palju
selle otsa ja ajab kõik ümber. Neid tegureid on veelgi näiteks see , tal juba laps olemas oli.Villul oli vaba abielu Kuusiku Eeviga.Ma arvan vähemalt, et naine muutub armukadedaks kui ta koguaeg käiks tema juures teades ,et neil ühine laps ka on veel.See tekitaks nende ellu koguaeg kahtlusi ja usaldus poleks just kõige suurem. Kõige imelikum tegur on minu arust see,et Villu ei mõelnud mida ta tegi.No kesse l2heb purjus peaga mingeid kive lõhkuma Kivimäele.Sellest saan aru ,et ta tegi seda Anna sünnipäeva auks.Ma oleks talle mingi tantu pigem teinud.Mind küll ei vaimustaks selline asi pigem üks ilus tants oleks poole parem.Pealegi pärast seda kivide lõhkumist sai veel ta terve silm ja parem käsi vigastada.No ,mille jaoks ma tegin seda, küsiksin ma endalt, vaadates ennast peeglist. Samuti Anna isale Reinule ei meeldinud Villu kuna oli joodik ja veel vaenulikust peres
Ka veekogude- teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust. Näiteks luuletus ,,Järv" : Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu, kesse mõistab võrrelda! Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Auhinda hakati välja andma 1965. aastal. Oli keelustatud Nõukogude võimu poolt. Taastati 1984. aastal. Auhinna saajale ei anta raha, vaid kingitakse karjasemärss. 1965. aastal sai esimesena selle auhinna Debora Vaarandi, "Eesti mullad" Eelmisel aastal sai auhinna Eha Lättemäe "***Kui talvekuu on paratamatu..." Helin
veekogude salakavalust ning süngust. Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") --- Lained laial laheseljal müürasivad, mässasivad, lõivad uhkest' uperpalli, karu kombel kukerkuuti. ("Lained")
teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust. Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") --- Lained laial laheseljal müürasivad, mässasivad, lõivad uhkest' uperpalli, karu kombel kukerkuuti. ("Lained")
kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Lained Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Lained laial laheseljal müürasivad, mässasivad, Armas on su voode vilu, lõivad uhkest' uperpalli, aga sinu lainte ilu karu kombel kukerkuuti. kesse mõistab võrrelda 7 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/Juhanliiv_ja_loodusluule_mariliisneubau er.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/juhanliivi.htm http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=8&obj=data http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=120&ItemID=294 http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liivi_luuleauhind Lehte Tavel "Eesti realism u.1890 1905" koolibri 1995
salakavalust ning süngust. Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") --- Lained laial laheseljal müürasivad, mässasivad, lõivad uhkest' uperpalli, karu kombel kukerkuuti. ("Lained") 3.Kasutatud kirjandus 1. Intrenett 1.1. http://www.miksike.ee/docs/Juhanliiv_ja_loodusluule_mariliisneubauer.htm 2. Eneke 2, 1983 a
70. Ennem ikka laps kui vasikas 71. Enne pane lapsele tikuga tuld suhu kui tilk viina 72. 0Iga lapse tarvis on leib loodud 73. Iga laps tuleb oma õnnega 74. Igal lapsel oma õnn 75. Jõuaks lapsed kasvata, et saaks kätt pitkemaks ja jalga löhemaks 76. Kelle laps, selle nimi 77. Kes laps vanemat lööb, selle käsi ei mädane hauas ära 78. Kesse lapse pilli järele tantsib 79. Kui lapsele sõrm antakse, siis tahab ta tervet kätt 80. Kui laps majas, peab üheksa silma ühe asemel olema 81. Kui laps saab, mis ta nutab, ei ta siis enam nuta 82. Kui laps uppunud, siis ei aita teda enam vee eest hoida 83. Kui oma lapsed üles kasvatad, siis on ema võlg tasutud 13 84
veekogude salakavalust ning süngust. Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! (“Järv”) --- Lained laial laheseljal müürasivad, mässasivad, lõivad uhkest' uperpalli, karu kombel kukerkuuti. (“Lained”)
mereteemadel. Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! Tema loodusluulest lausa õhkab tema eluaegset looduslähedust ja erilist sidet, mis tal sellega oli. Ka esineb tema loodusluules loomade ning lindude motiive, tihti võtab kirjanik neid kui omasuguseid, kuid teisalt jällegi kadestab nende vabadust (just lindude motiivi puhul). Juba loodusluulesse oli Liiv ka ennast tinglikult ära peitnud ja kajastanud seda, mis tema enese sees toimus. Kõik see on aga eriti tugevalt kajastunud tema isikuluules. Erinevalt näiteks
suhtlussõnad(ahah,mhm,jah, jaa), muud partiklid(eksole, noo), koha ja aja proadverbid(siin, seal siis, nüüd), modaalid(saab, vaja, tuleb). Kirjas kasutatakse sagedamini konkreetseid koha ja ajasõnu(ees, läbi, vastu), nimisõnu, sõnu pole/polnud. Kõnes on sõnu, mis rikuvad kirjakeele liitsõnamoodustuse põhimõtteid. Sõnu hääldatakse kõnes tihti kokku ning need võivad jääda püsivateks. Kõnekeele sagedased erisõnad: kesse, misse, eksju, ahsoo, jajah, onju, eksole, misasi, ingliskeel, nono, etet. Eesti suulineja kirjalik keel 2: kvalitatiivne süntaks Grammatiline lause sõnade ja fraaside moodustatud grammatiline tervik, mille tuumaks finiitverb ja mille osade vahel on erinevaid grammatilisi suhteid. lausesulam/tihvtlause kaheverbiline prosoodiline tervik, keskel ühine osa tihvt, (peegelkonstruktsioon: see on bluffimine on see) Eesti netikeel
Erosioonilised jäänukid on Avaste astang, Maalinna soosaar ehk Soontagana, Kirbla kõvik, Lihula kõvik, Uisu pank. Lääne-Eesti saarte pankade vöönd siia kuuluvad Kesselaiu, Muhu ning Saaremaa pangad, mis paiknevad ligi 90 km pikkusel lõigul. Nende saarte loode- ja põhjarannikuid palistavate isoleeritud astangute pikkused ja kõrgused ulatuvad vastavalt mõnesajast meetrist 2,5 km-ni ning paarist meetrist 21 meetrini. Siia vööndisse kuuluvad näiteks Kesse pank Kesselaiul, Üügu ehk Anduvälja pank, Panga ehk Mustjala pank, Ninase ehk Tagaranna pank. Saaremaa-Gotlandi vaheline klindilõik merealune 100 km pikkune klindilõik, mille kõrgus küünib 100 meetrini. Fårö ja Gotlandi klindilõik klint kulgeb piki nimetatud saarte põhja- ja looderannikut. Kogupikkus on 80 km ning klindiharja kõrgus ulatub 40-50 m üle merepinna. Nyrevshuddeni Karlsö klindilõik ligikaudu 30 km pikkune ning kuni 80 m kõrgune klint.
palju suulise keele ja netikeelsuste jooni. Viimased esinevad kõigil keeletasanditel: ortograafias, grammatikas ning sõnavaras. (Hennoste, Pajusalu 2013: 81) Suulist keelt iseloomustab sõnade lühendamine (siinkohal peetakse silmas eestikeelseid sõnu, mida inimene lühendab nendes lause osades, kus kõne tempo on kiirem kui muidu): ütlesin > ütsin, mõtlesin > mõtsin, kuule > kle jne; sõnade kokku hääldamine: kes see > kesse, aga siis ma mõtlesin, et > a sis mõtsin, et jms. Lisaks on tüüpilised sõnakordused ning partiklite kasutamine: noh, mhmh, ahah, kuskil. Partiklite hulka kuuluvad ka üneemid ehk suhtlushäälitsused: ee, mmm jne. (Hennoste, Pajusalu 2013: 53-55) Netikeelsuse joonteks peetakse aga emotikonide (, ) ja muude märkide kasutamist (nt kasutatakse tärni (*) kui tahetakse parandada kirjaviga). Samuti sõnade lühendamist,
· Numbrid, täppideta tähed või märgid täpitähtede asemel. Alguses tehnilistel põhjustel. · Sümbolid (emotikonid jm) sõnade asemel ehk keele hieroglüüfistumine · Emotikonid üldjuhul lause või kogu kõnevooru lõpus, st ka lõpumärgi rollis · Mõttepunkte palju sõnumi lõpus (ligi pool kasutusest). · Häälduspärane kirjutusviis (hia, öheksa) · Suulise kõne liitsõnad: missa, kesse, novot · kokkuhääldatud fraaside kokkukirjutamine: maitea `ma ei tea', nomis, jadeaga `head aega' · H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia) · Keelemängud ortograafia abil: mizza · Tihti pole võimalik kasutada kirjaliku teksti tüpograafilisi võtteid (bold, italic jms), see mõjutab valikuid (suurtähed, kordused jms) Sõnavara erijooni: · Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk
(rukis); Kes on pikapüksiline? (oder); Kellel moorimütsikene? (kaeral); puude tsükkel: Kellel pikad põllepaelad? (pajul); Kellel kardane kasukas? (kasel); Kellel seljas kuldakuube? (kuusel); Kellel seljas leinasärki? (lepal); loomade tsükkel: Kes on haaviku emanda? (jänes ~ rebane); Kes on kuusiku kuningas? (orav ~ hunt ~ karu); Kes on nõmme neitsikene? (uss ~ jänes ~ rebane ~ orav); Kes on kõrve karjapoissi? (karu); mesilase-küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda? Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini sügis- ja talveperioodil videvikku pidades või õhtul tubastel ühistöödel (kedrates, kududes).
naised kuupaistel vihtlevad, seda sündmust on Pärtel ja Leemet juba tükk aega tahtnud näha, et mis selle saladuseloori all peitub. Õhtul nagu kokkulepitud saavad Pärtel ja Leemet naiste salajases kuupaistelises vihtlus paigas kokku hiilides oma emade õdede järgi sinna. Seal hoitakse ülimalt madalat profiili, et paljas naised kes puuotstes end vihtelvad kuupaistel neid ei märkaks. Kuid ükskõik kui vaiksed nad ei oleks siiski kuskil praksub kuivand oksake. Salme tuleb alla uurima, kesse luusib ja siis kõigi imestuseks paljastab end karu kes Salmet kiitma ja kummardama hakkab. Salme ema küsmiuste peale Salme hüüab, et pole siin all kedagi ning ronib tagasi puu otsa, andes ülejäänud õhtu Mõmmile korraliku show.Peale seda ööd sai suureks painajaks Leemetil hoida saladuses Salme ja ta sõprade ees fakti, et on neid paljalt näinud, samamoodi oli piinaks ka see, et ei saa Salme ja Mõmmi suhteid kituda, sest see paljastaks ka tema patu.
NIKOLAI No see pole probleem. KUUL Ei, see on probleem. Mul on mure, et kuhu ma need eksemplarid panen, mis mul peas on? NIKOLAI Hoidke alles ja ärge kellelegi näidake. KUUL Kui mind kätte saadakse ja piinama hakatakse? NIKOLAI Miks teid siis piinatakse? PODGORNEV Oh, oh, poisike. Ma ise olen alati nii teind. NIKOLAI Kuidas? KUUL Noh, mul on selline rauast nuut, sinna kirburautaja keevitas naelad otsa. SOLK Kesse? KUUL No see siin. NIKOLAI Teie olete siis kirburautaja? LUMI Jaa. NIKOLAI Et siis? SOLK Noh, ta tuli kolhoosi ja küsiti, mis ta teha oskab, ta ütles, et võib kirbu ka ära rautada. KUUL No see on hea. Ai raisk, ei saa neid kuidagi kätte. Hullemad kui eestlased. NIKOLAI Kirburautaja on kirjas. Kirjutage alla, seltsimees Kuul. KUUL Ma ei oska kirjutada. NIKOLAI Kuidas ei oska? Teil on ju Hävituspataljoni liikme pilet. KUUL Et sellega siis kirjutan? NIKOLAI Jah, lollakas
«Teie olete siis päris õnnelik?» Gringoire vastas tuliselt: «Ausõna, jah! Algul armastasin ma naisi, siis loomi. Nüüd armastan kive. Nad teevad niisama palju lõbu kui naised ja loomad, seejuures pole nad nii truudusetud.» Preester pani käe laubale. See liigutus oli tal juba harjumuseks saanud. «Kas tõesti?» «Muidugi,» ütles Gringoire, «vaadake ise, milline nauding!» - Ta võttis preestril käest kinni, mida see ka vabalt laskis sündida, ja viis ta Piiskopi-vangla trepitorni-kesse. «Vaadake, kus on trepp! Iga kord, kui seda vaatan, olen õnnelik. See trepp on Pariisis üks lihtsamaid ja haruldasemaid. Kõik astmed on alt viltuseks tahutud. Nad on oma jalg maad laiad. Trepi ilu ja lihtsus on kõigi ta astmete ühendusviisis. Nad on üksteisega ühte põimitud, üksteisesse vuugitud, punnitud, raamitud, lii- 376 detud, üksteise sisse lõigatud ja on üksteisest kõvasti, aga armsasti kinni haaranud.» «Ja teie ei soovigi midagi?» «Ei.» «Ei kahetse ka midagi?»
annaabi.ee 
