Siin on kaks piiri: kvantitatiivne ja kvalitatiivne. Kvantitatiivne piir esineb juhul, kui kasutame samu sõnu või grammatilisi vorme eri allkeeltes piisavalt palju, aga erineva sagedusega. Näiteks kasutab suuline keel lauselühendeid vähe ning kirjalik keel palju enam. Kvalitatiivne piir on nende vahendite vahel, mida kasutatakse või mitte. Nii on suulises keeles kasutusel suhtlushäälitsused ehk üneemid ee ja õõ (tulen ee homme), mida kirjalik tarbekeel ei kasuta üldse. Ta lihtsalt ei vaja neid. Me võime öelda, et ka siin on tegu kvantitatiivse piiriga, kuid see on siiski nii terav, et on mõttekas vaadata teda eraldi. Keeleliste valikute tulemuseks keelevahendiste poolt vaadatuna on tõdemus, et eri allkeeled erinevad üksteisest erinevates keele osades. Mõnikord on keskne erinevus häälduses, mõnikord erineb sõnavara, morfoloogia või süntaks. Nii on põhjaeesti ja lõunaeesti murded
Mõtet soovitakse edastada kiiresti ning seetõttu ei pöörata enam tähelepanu ei ortograafiale, grammatikale ega sõnavarale. Sellest võib järeldada, et kirjakeele normidest võiks siiski rohkem kinni pidada. 20 KOKKUVÕTE Seminaritöö koosneb kolmest peatükist. Esimesest peatükist selgub, et tarbekeelt kasutatakse väga paljudes erinevates valdkonna tekstides ning see on mõeldud laiale sihtgrupile. Kuigi tarbekeel jaguneb mitmeks alaliigiks, keskendub töö ühe alaliigi – asjaajamiskeele – kirjeldamisele. Asjaajamiskeelt kasutatakse avalikus ja ametlikus suhtluses, seadustes, juhendmaterjalides jne. See näitab, et asjaajamiskeelel on suur auditoorium ning seega on sellel ühiskonnas oluline roll. Asjaajamiskeel põhineb normitud kirjakeelel ning kuigi viimase kujunemislugu ulatub juba XVI sajandisse, tõusis asjaajamiskeele olulisus esile Eesti Vabariigi
kasutusel praegugi): käänete nimetused, ainus ja mitmus, häälik, kääne ja käänamine, pööre ja pööramine, käändkond ja pöördkond, asesõna, täisminevik ja enneminevik jpt. 1896 ,,Eesti keele Lause-õpetus. Eesti keele grammatika teine jagu" 9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. 1912 ,,Eesti kirjakeele reeglid": keelekonverentside kokkuvõtted Keel kui muutuv ja arenev elusorganism; keelekorraldaja kui aednik. Informatsiooni, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. Arenguks vajaminev aines keeles endas olemas. 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat": esimene eesti õigekeelsussõnaraamat 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat": toimetaja Elmar Muuk oskussõnaraamatud 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus. 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused": keel kui inimtegevuse abivahend, instrument, masin, mille ülesandeks on mõtete väljendamine, esteetilise mõju saavutamine. Kuna keel on eeskätt vahend, tuleb seda
9. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus. (1873-1968) Terminoloog, kirjakeele korraldaja, sõnaraamatutegija, Eesti Kirjandus ja Eesti Keel toimetaja, TÜ eesti keele lektor ja professor, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Tema eestvedamisel otsustati, et kasutusele võetavad uued vormid peavad olema tegelikult kasutusel, rahvale mõistetavad ja otstarbekad. Veski jaoks oli keel info, hariduse, teaduse vahend, tarbekeel. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse. · Sõnavara rikastamine · Keele arendamise alused keeles endas · Sõnamoodustus reeglipäraseks (nt line- ja lik-tuletised) · Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu · Rahvusvahelisis kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse
Vastuvõetavus: - teksti mõistetavus - teksti aktsepteerimine Tekst Sobivus: - vastuvõetavus kontekstis - vastuvõetavus kasutussituatsioonis Tekst Teksti teevad terviklikuks kindel struktuur ja piirid, algus ja lõpp. Tekst peab moodustama sisulise (tähendusliku) terviku. 4 5.05.2016 Tekst Argikeel Ilukirjanduskeel Tarbekeel Tarbetekst Annab edasi mingi asja sisu. Tarbetekst Ametlik Teaduslik 5 5.05.2016 Tarbetekst Tunnused: - objektiivne suhtumine kirjutaja poolt - keel asjalik ja ühemõtteline - järeldused ja tähelepanekud üldistavad - kõiki asjaolusid arvestavad - faktidest ühemõtteliselt järeldatavad - loogiline ülesehitus - isikupära ei ole märgatav
8) Tingiv kõneviis 9) Modaalverbid jm modaalsõnad 10) Omadussõnad ja nende võrdlusastmed 11) Põhjuslikud side- ja määrsõnad (seetõttu, sellepärast, järelikult, niisiis, seega) Tekstiliigid ehk –žanrid ja nende tekstitunnused, tekstide rühmitamine eri liigituste alusel Keelekasutusvaldkonnad: - Argikeel - Ilukirjanduse keel. Ilukirjanduse žanrid on romaan, novell, luuletus. - Tarbekeel: ajakirjandus-, ameti- ja teaduskeel. Tarbeproosa žanrid on referaadid, protokollid, ametikirjad, reklaamid, teaduslikud artiklid. Ajakirjanduse žanrid on uudised, reportaažid, intervjuud, juhtkirjad, arvamused, retsensioonid, artiklid. Keelekasutajad tajuvad kohta, kus suhelda ametlikult ja mitteametlikult. Teadmised mõjutava tekstide tõlgendamist ja loomist. Tekstide loomise seisukohalt on oluline, millisele žanrivormile peab tekst vastama, missugust teksti me teeme.
Eakatele meeldivad nüansirikkad pigem jahedad värvid Reklaam v müügikiri? REKLAAM MÜÜGIKIRI · Reklaam on MITTEISIKLIK · DM sh müügikiri on ISIKLIK · Reklaam - story telling technique · Müügikiri - selling technique · Oversimplification ja kujundikeel · Lihtne kuid asjakohane tarbekeel · Reklaamis on kandev pigem emotsionaalne faktor · Müügikirjas on kandev pigem ratsionaalne faktor 42 REKLAAM: tsensuur ja eetika ja seadus EETIKA (kreeka ethika, ethos - tava, iseloom) on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku
annaabi.ee 
