· üneemid märgitakse tavaliselt kahekordse tähega: aa, ee, õõ; · lühike üneem märgitakse ühekordse tähega: a, e, õ; · pikem üneem märgitakse kahekordse tähega, millele järgneb venituse märk ee:, aa:. Eriti pika üneemi puhul lisatakse veel kommentaar üneemi järel ((eriti pikk)); · kinnise suuga hääldatud nasaalne üneem: mm. Tagasiside · tagasiside jaatussõna märgitakse kahe aa-ga: jaa; · kinnise suuga hääldatud jaatusüneem: mhmh, mh; · pikemalt hääldatud jaatusüneemis kasutatakse topelttähte: mmhm; · lahtise suuga hääldatud jaatusüneem: õhõh, ähäh; · kinnise suuga hääldatud eitusüneem: mqm; · lahtise suuga hääldatud eitusüneem: õqõ või äqä; Intonatsioon Langev intonatsioon punkt. Poollangev intonatsioon - koma. Tõusev intonatsioon - küsimärk. NB! Küsimärk ei tähista küsimust! Tasase intonatsiooni korral ei kasutata mingit märki. Lausungid algavad väikese tähega
ning kõigest 25% kaks kuud hiljem. Ametnik veedab oma päevast: 9% - kirjutades; 16%- lugedes 30%- rääkides; 45%- kuulates!!! 39%- edastades; 61%- vastu võttes Kuidas saada paremaks kuulajaks? Säilitage silmside Kuulake klienti kogu kehaga Reageerige näitamaks teie huvi ja tähelepanu Vältige oma negatiivset kehakeelt Kuulaja vastureaktsioonid Kerge peanoogutus Vaadake kõnelejale tähelepanelikult otsa Ütelge vahele "Jah", "Mhmh", "Tõesti?",... Kõneleja viimaste sõnade kordamine (olge ettevaatlik) Tagasiside kõnelejale, et öeldu jõudis kohale ("Te siis arvavate, et...") Efektiivse kuulaja 10 võtit Leia endale huvipakkuvad valdkonnad Otsusta sisu, mitte esitluse järgi Julgustage rääkijat Täpsustage Hoia end tagasi vaidlusse laskumisest Pööra tähelepanu põhiideedele Ole paindlik Efektiivse kuulaja 10 võtit Tööta kuulates kaasa (kehahoiak aktiivne) Väldi segavaid asjaolusid
Nii ei käib. Mina lõpetasin tunni." Vastan: ,,Oot. Tund on läbi siis või? Miks ma siis asju kokku ei või panna?" Õpetaja: ,,Tund ei ole läbi! Kas sa ei saab aru, et mina lõpetasin tunni?" Hetkel tahaks tal näo täis sõimata. Mine õpi eesti keelt enne kui minuga plõksima tuled! Kuid ma ei kavatse midagi sellist õelda. Ega ma loll ei ole. Ma tean küll, mida ta teha üritab. Ütlen rahulikult: ,,Selge. Teie lõpetasin tunni." Õpetaja: ,,Mis?" Mina: ,,Jah." Õpetaja: ,,Ah?" Mina: ,,Mhmh." Õpetaja mõtleb ja siis ütleb: ,,Sina siin ülbitsema? Päevik minu lauasse! Kohe!" Appi. Ma enam ei suuda. Pigistan huuled kokku. Ei saa. Hakkan naerma. Ma naeran, nagu ma pole kunagi varem naernud. Pinginaaber koputab mu õlale ja ütleb: ,,Ou mees. Jää vait äkki?" Lisab veel kähku: ,,See polnud küsimus." Ma hakkan veel hullemini naerma. Pinginaaber naerab ka. Õpetaja vaatab meid täiesti tuima pilguga. Kuid siis. ,,Selge," ütleb õpetaja ,,mina teiega enam koostööd ei vii
3. Novell. Neifile nimi Filomena nimi Saladin nimi Juut nimi Neifile: No jah. (Kehitab õlgu.) Ja nii see lugu oligi. Filomena: See oli päris hea novell! Mulle meeldis. Saladin: Jaa! Mulle ka! ~Juut noogutab, mõmmisedes heakskiiduks. (Mhmh)~ Filomena: Hmm... Neifile lugu tuletas mulle üht teist juttu, mis räägib juudist. Kuna meil juba usust ja Jumalast juttu oli, siis ehk oleks see asjakohane. See peaks samuti manitsema teid ettevaatlikusele, kallid sõbrannad. Rumalus võib anda õnnetunde, kuid samas kiskuda viletsusse. Mõistus päästab aga suuremast ohust ning tagab kindlustunde. Näiteid on palju, kus rumalus... (Põrnitseb Neifilet altkulmu, kui see teda katkestab.) Nefilie: Ära hakka nüüd romaani lugema
Kasutatakse kõikvõimalikke vahendeid, et oma õigus säiliks. Teema vahetamine. Jutt pööratakse uuele teemale, kui tekib tüdimus. Teine võimalus on juttu mitte süveneda, keerates kõik naljaks. Takkakiitmine. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidetakse kõigele takka, tahtes teisele meeldida. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -7- Lisa: 1. Kontakti loomine: vajadusel võib julgustada ja toetada ,,ahah", ,,mhmh"... või kasutada nn ,,ukseavajaid": ,,Mind huvitab, mis täpselt sind paneb muretsema ", ,,Ma tahaksin sellest lähemalt kuulda". 2. Peegeldamine: ,,Ma sain sinust nii aru, et...", ,,Kas ma mõistsin õieti, et..." 3. Tunnete ümbersõnastamine: "See on Sinu jaoks heidutav?", ,,See näib sind kurvastavat?" Mida öelda, kui ... Ta on emotsioonid ,,Ma mõistan (tunnen, näen, haistan, kuulen) et mu jutt haripunktis: pahandab sind"
"On ju hea film?" Alternatiiviküsimuste puhul on vastuse variandid on ette antud: "Said isaks. Poiss või tüdruk?" Vaikiv kuulamine seisneb oskuses vait olla ja keskenduda ainult rääkivale partnerile, lubades endale vaid kuulamist kinnitavaid signaale, nagu peanoogutused kontaktisolemise märgina, rahulikkus välises käitumises, ootav ja rääkija poole pööratud poos, osavõtlik näoilme, silmadega märguandmine rääkija kõnerütmis (mitteverbaalsed), "mhmh, ah-nii, vaata-aga-vaata, no mis sa kostad, eks ta ole, ära sa räägi; ah-jaa" jms.(verbaalsed, hõlbustamine, julgustamine). Vaikiv kuulamine on väliselt passiivne, kuid nõuab keskendumise tõttu pingutust ja sisemist aktiivsust. Esitatakse vähe küsimusi ja antakse minimaalselt vastuseid. Vaikselt kuulatakse, et: · väljendada huvi, toetust, arusaamist; · hõlbustada raskest probleemist rääkimist; · aidata ebakindlal partneril kindlust leida;
Selle peale võtan kasutusele varem valmis mõeldud tagavaravariandi: ülehomme kell kuus. Tulemuseks on taas eneseparandusega lause Ma tulen homme ke- ülehomme kell kuus. See tähendab, et me teeme vajadusel ka oma varem valmis mõeldud lauset poole pealt ringi. Nii mõjutab partneri reaktsioon alati meie teksti ja sellest ei ole pääsu. Erinevalt kirjast annavad kuulajad kõnelejale pidevat signaale selle kohta, kuidas nad teksti vastu on võtnud. Mõni noogutab, mõni ütleb mhmh, ahah jms. Selline tagasiside ei ole päris vabatahtlik. Seda näitab asjaolu, et kui kuulaja seda piisavalt sageli ei anna, siis hakkab kõneleja kontrollima, kas kanal töötab (hallo, hallo, kas sa kuuled mind?). Teiselt poolt juhib tagasiside ka kõneleja tegevust. Kõneleja jälgib tagasisidet ja korrigeerib oma järgnevat juttu vastavalt sellele. Kui ta seda ei tee, võivad tulemuseks olla suhtlusprobleemid.
ortograafias, grammatikas ning sõnavaras. (Hennoste, Pajusalu 2013: 81) Suulist keelt iseloomustab sõnade lühendamine (siinkohal peetakse silmas eestikeelseid sõnu, mida inimene lühendab nendes lause osades, kus kõne tempo on kiirem kui muidu): ütlesin > ütsin, mõtlesin > mõtsin, kuule > kle jne; sõnade kokku hääldamine: kes see > kesse, aga siis ma mõtlesin, et > a sis mõtsin, et jms. Lisaks on tüüpilised sõnakordused ning partiklite kasutamine: noh, mhmh, ahah, kuskil. Partiklite hulka kuuluvad ka üneemid ehk suhtlushäälitsused: ee, mmm jne. (Hennoste, Pajusalu 2013: 53-55) Netikeelsuse joonteks peetakse aga emotikonide (, ) ja muude märkide kasutamist (nt kasutatakse tärni (*) kui tahetakse parandada kirjaviga). Samuti sõnade lühendamist, kuid need lühendused erinevad olulisel määral suulises keeles sõnade lühendamisest. Nimelt netikeeles püütakse ära jätta maksimaalselt täishäälikuid: nojah > njh, hommikust > omk
mehed valivad teema, arendavad seda, naised toetavad ja kuulavad aktiivselt. Mehed katkestavad naisi, segavad oma jutuga vahele. Seejuures katkestavad mehed rohkem naisi kui teisi mehi. Arvatakse, et selle taga on meeste arusaam, et kui nad räägivad nais(t)ega, siis tunnevad mehed, et neil on õigus rohkem rääkida – nad tunnevad, et on naistest üle. Naised annavad vestluses rohkem tagasisidet kui mehed. Tagasisidega näitavad nad seda, et nad kuulavad, nt mhmh, ja-jah, noogutused, naeratused, kulmu kortsutamine jne. Tagasisidega panevad naised rääkija rohkem rääkima, kuna rääkija tunneb end kindlalt, sest teda kuulatakse. Võib nt proovida anda eri koguses tagasisidet ja vaadata, kuidas inimesed sellele reageerivad. Kui on vähe tagasisidet, siis muutuvad rääkijad ebakindlaks, hakkavad kõhklema, jäävad vait, lõpetavad jutu kiiresti. Naised kasutavad rohkem täitesõnu, tingivat kõneviisi
Kus ma magada tohin? KIOKO Mõtle midagi välja. Ike kustutab tuled ära. IKE Head ööd. Ike jääb laua taha. Kioko nutab vaikselt. 11 IKE Ma tean, et sa ei kannata tagasitulekuid. Need on hirmsamad, kui äraminekud, eks? KIOKO Mhmh. IKE Me oleme kurvad inimesed. KIOKO Ma ei ole kurb. Mul on kahju. IKE Et ma tagasi tulin? KIOKO Tänasest saab minu elu kõige õnnetum päev, sest ma tegin sulle ukse lahti, kuigi oleksin võinud mitte teha. Ja siis, kui ma sellest aru saan, on hilja. IKE
1a) emotiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja emotsioonile, nt öäk, prr, uih, aih; 1b) kognitiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja teadmistele kõnehetkel, nt ahaa, soo-soo, sooh, nii-nii. 2) Konatiivsed interjektsioonid, mis väljendavad kõneleja tahteavaldusi, nt hei, uu, kuss, säh. Need on suunatud kuulajale eesmärgiga panna teda tegutsema või tõmmata kuulajate tähelepanu. 3) Faatilised interjektsioonid suhtluskontakti sõlmimise ja hoidmise vahendid, nt jah, mhmh (tagasisidesignaalid); noh, no (kõnevooru alustamise vahendid). 4) Onomatopoeetilised interjektsioonid: 4a) elusolendite häälitsusi matkivad sõnad, nt mjäu, piiks, auh-auh, ha-ha-haa; 4b) tegevustega kaasnevaid häälitsusi matkivad sõnad, nt prõks, müts, tik-tak, pots, klips- klõps. Onomatopoeetilised sõnad on tihti reduplikatiivsed, nt kiiga-kääga, piiri-pääri, kill-kõll, müta-mäta. 15. Tegusõna e verb (verbi liigid tähenduse, objekti käände, struktuuri ja süntaktilise
) ROLAND: Me joome Lauraga ühest. OSVALD: Äkki sa, Laura, kallad nüüd teed? OSVALD: Ahaa, on kolmas ka, see on küll LAURA: Jah, muidugi. Kellele kange, kole, võtan selle endale. Külalistele antakse kellele lahja? ikka paremad asjad. Tee peab väheke ROLAND: Kange. tõmbama. Istume siis laua taha. (Kõik OSVALD: Kange. istuvad laua taha. Paus.) Kuidas siis on? LAURA: Mhmh. Kuidas elu läheb? ROLAND: Noh, teeme väikese terava kah. ROLAND: Elul ei ole viga midagi. Kes (Võtab mantlitaskust lapiku konjakipudeli.) praegu viitsivad rabada, need elavad ilusasti OSVALD (Laurale): Vaata, seal on mõned ära. Kas teil on midagi kuiva jala otsa pitsid. panna? Põrand on pisut külm. Näiteks meie ROLAND: Te olete kenasti sina peal juba.
ROLAND: Ostsin ära jah. LAURA: Mis sa räägid! Millised sa ostsid? ROLAND: Küll sa kodus näed. LAURA: Appikene! Räägi millised nad on? ROLAND: Kodus näed. Väga ilusad. Väikese kiviga. LAURA: Issand, ma ei suuda enam. (Kallistab Rolandit.) OSVALD: Äkki sa, Laura, kallad nüüd teed. LAURA: Jah, muidugi. Kellele kange, kellele lahja? ROLAND: Kange. OSVALD: Kange. 13 14 LAURA: Mhmh. ROLAND: Noh, teeme väikese terava kah. (Võtab mantli taskust lapiku konjakipudeli.) OSVALD: (Laurale.) Vaata, seal on mõned pitsid. ROLAND: Te olete kenasti sina peal juba. (Ulatab Osvaldile käe.) Roland. OSVALD: Osvald. Pool pudelit on juba läinud! LAURA: Võitlesime vähe külmaga. Milline see kole tass on, kõik on ilusad. Ma võtan selle. Nii, palun... palun... pitsid kõigile, jah? OSVALD: Jah. (Rolandile) Kalla välja. Istu, Laura. (Tõuseb püsti.) Võtame
annaabi.ee 
