Kui seadustes kasutatud ja määratletud oskussõnad 9 Millised on Eesti seaduse keelevahendite liigid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti õiguskeele kordamine

Kust tuleb terminoloogia?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti õiguskeele kordamine

Kust tuleb üldsõnavara?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti õiguskeele kordamine

Eesti õiguskeele kordamine (0)

Õigus - Õigus alused

4 HEA

Esitatud küsimused

Mille poolest on norm õiguse ja keele mõistes erinev?
Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb?
Millises allikas eesti sõnavara nüüdisnorm peegeldub?
Mille jaoks on tulnud kirjakeele norm luua?
Kes vastutavad kirjakeele normi eest?
Mis on kirjakeele tunnused?
Mis on termin Mis on legaaltermin?
Kui seadustes kasutatud ja määratletud oskussõnad 9 Millised on Eesti seaduse keelevahendite liigid?
Kust tuleb terminoloogia?
Kust tuleb üldsõnavara?
Kust tuleb grammatika?
Milline akt reguleerib keelekasutust õigusloomes?

Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine)
KORRATA ON SOOVITAV RÜHMANA. Arutage 3-4 inimese rühmas ja leidke vastus

Mille poolest on norm õiguse ja keele mõistes erinev?
• KEELES prevaleerivad normid
– siin ja praegu kehtivad normid on tekkinud pika aja jooksul iseeneslikult
– need räägitakse äärmisel vajadusel ASJALIKU ÜHISKONTEKSTI olukordade jaoks läbi
– SÕNASTATUD KEELENORMING on suhteliselt piiratud ja direktiivne ainult seal, kus õigusakt seda nõuab (vt allpool)
• ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD
– siin ja praegu kehtivad õigusnormid on
– põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad
– SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb

Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb?
Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis.
Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.
 Korrastatud keelevorm:
 uuritakse ja selekteeritakse,
 soovitatakse + ja normitakse
 õpitakse ja nõuab teadlikku kasutust
 Ühiskonnas väärtustatud, sest
 säilitab tekstide arusaadavuse läbi aja ja üle põlvkondade
 on elava ühiskonna sotsiaalrühmade lingua franca, ühiskeel = ei anna mitte ühelegi ühiskonnarühmale eeliseid (vrd setu murre, ametnike kantseliit ja noortesläng kui rühmakeeled)
VÕI
Sotsiaalse normi kujunemine (1)
• norm võetakse omaks elukeskkonnast kogemuse toel > – MORAAL, õiglus – KEEL (L1 omandamine, sõnad, konstruktsioonid , žanrieeskujud, stiilid)
• kriitilised sündmused ühiskonnas/rühmas sunnivad otsustama, millist käitumist aktsepteeritakse. Norm luuakse selleks, et analoogseid olukordi edaspidi vältida > – SÕNALINE ÕIGUS, Eesti ja kogukondade normiloovad aktid
• norm võetakse üle mõnelt teiselt rühmalt või mõnest muust välisest allikast > – KEEL (mõjutused, mood), – KÄITUMINE (mõjutused, mood), – ÕIGUSVAAKUM: JOKK , – ÕIGUS: nt Eesti Sotsiaalse normi kujunemine (2)
• juht, ekspertrühm või rühma usaldusväärne liige teeb sõnalise avalduse, milline käitumine on soovitatav või ebasoovitatav > – KEEL: keelekorraldusorganid (vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu Emakeele Seltsi keeletoimkond, eriala terminikomisjon) – KÄITUMINE, nt president („isalik“), asjatundja (teadja, autoriteet) – ÕIGUS > riigikohus (siduv), õiguskantsler ( suunav )
• kui teatud olukord ilmneb esmakordselt, võidakse selles olukorras aset leidnud käitumine võtta omaks JA/VÕI muuta normiks. Esmasündmus = etalon ("eelmisel korral tegime nii") > – KEEL: uuest ainest rääkimine ( juhukeelend ) > levik > norm – KÄITUMINE: sotsialiseerumine , desotsialiseerumine; kultuurilaenud – ÕIGUS: pretsedendiõigus
How about sõnavara konkursid jms?

Millises allikas eesti sõnavara nüüdisnorm peegeldub?
(1) Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga.
(3) Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud Eesti Terminoloogia Ühing koostöös asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine.
(4) Nimede osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi „ Nimeseadus ”, „Kohanimeseadus” ja muud asjaomased õigusaktid .

Mille jaoks on tulnud kirjakeele norm luua?
Kirjeldatud ja korrastatud normidega kirjakeel on demokraatia atribuut: ta tagab selle, et ühiskonna pkski rühm ei saaks oma keeleharjumusi teistele peale suruda. NB! Avaliku võimu esindajad, ametnikud ja juristid teevad seda.
• Fikseeritakse normi allikates
• valikusoovitused kohustuslikud ASJALIKUS SUHTLUSES ja ESINDUSROLLIS
• püüab vältida võimu keele kaudu NB! AVALIKU VÕIMU esindajad, AMETNIKUD ja JURISTID - ainsana oma keelekuju pealesurumise võimalus ( Lennart Meri 2004)
NORMI LIIGID
• Õigehääldus ja õigekiri
• Sõnavara- ja
• grammatikanorm (eesti leksikogrammatika) – põimunud – vastastikuses mõjuväljas – sõltuvad OLUKORRAST
• Teksti- ja stiilinormid
Eesti kirjakeele normi rakendamise kord (seadus):
§ 1 Eesti kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.

Kes vastutavad kirjakeele normi eest?
Rahva vastutus = Riigikogu vastutus
NB! Seaduste SISU JA VORMI eest vastutab rahvas parlamentaarsuse printsiibil:
• riigikogu kui rahva ekvivalent tema esindajate näol loob seadusi ja
• on samal ajal seaduste täitjate esinduskogu (RIIGIKOGU = RAHVA valitud asemikud) ehk vastutab nende arusaadavuse eest
Eesti kirjakeele normi rakendamise kord (seadus):
§ 3 Kirjakeele normi alal annab nõu Eesti Keele Instituut
Ametlikku keelekasutust reguleerib keeleseadus , sh selle § 4 lõikele 2 tuginev Vabariigi Valitsuse määruse nr 71 „eesti kirjakeele normi rakendamise kord“. Teisalt on halduses heaks heaks tavaks toetuda normiloovate õigusaktide keelekasutussuunistele, mis on kirjas Vabariigi Valitsuse määruses nr 180 „hea õigusloome ja noritehnika eeskiri “.

Mis on kirjakeele tunnused?
Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.
GOOGOL: Kirjakeel on neutraalne ning see sobib igasse kõne olukorda. Kirjakeel on ka rahvuskeele üldrahvuslikult kasutav keelekuju ja see on arenenud ning reeglistatud . Keelenormide vastavust võib kontrollida õigekeelsussõnaraamatust.
Eesti kirjakeel on allkeel , mida kasutatakse kogu eesti keele alal[1]; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded[1]. Mõnede käsitluste järgi võidakse "eesti kirjakeele" all mõelda ka kirjutatud eesti keelt vastandades talle suulist eesti kirjakeelt[1].
Eesti kirjakeelt normeerib õigekeelsussõnaraamat (ÕS), mida Eesti valitsuse ülesandel koostab Eesti Keele Instituut.
Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem, mille ülesandeks on tagada ametliku keelekasutuse ühtlus ja selgus ning suunata avalikku keelekasutust.
Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.

Miks on inimene esindaja rollis kohustatud kirjakeele normi järgima?
Vt 5. Küsimus. Same shit , different day.

Mis on termin? Mis on legaaltermin ?
Termin: ERIALAMÕISTE (mentaalne üksus) + OSKUSSÕNA või - VÄLJEND kui erialamõiste tähistaja (keeleüksus)
a) valdkonna mõiste, mille sisule leitakse standardvaste konkreetse kirjakeele leksikaalsele normile tuginedes
b) valdkonna või selle osa ( standardiseeritud ) oskussõna.
VIITEJÕULINE termin on nimisõna (libedus, tapmine , vrd libe, tapma)
Legaalterminid kui seadustes kasutatud ja määratletud oskussõnad

Millised on Eesti seaduse keelevahendite liigid? Ma ei saa aru

Kust tuleb terminoloogia?
Kust tuleb üldsõnavara?
Kust tuleb grammatika?

Milliseid sõnu ei soovitata seadusmõiste tähistajaks valida?
Kahemõttelisi.

Mida tähendab terminite poolest, et õigustekst on trafaretne ?
üldtuntud, paljukasutatud, kulunud

Mida tähendab, et termin on kirjakeele korrapärale alluv sõnapesa?
Kui sõnapesast on defineeritud üks liige, siis tuleneb teiste tähendus sellest ja kirjakeele tunnusest (abielu- lahuta -ja = abielu LAHUTAV ISIK, vt seadusest abielu + lahutuse tüvesid)
GOOGOL: kõik sama juure tuletised Kolme tüüpi tuletusliited: • Liited , millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: - kene , -tu (käsitu, silmitu), -la( haigla , sigala , tagala) • Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma, kuid on ka erandeid : -us, -line • Liite tähendus väga üldine, selgub alles konkreetses sõnas: -ik

Millise printsiibi huvides valitakse alati kõige kesksem ja väljakujunenuma tähendusega grammatiline konstruktsioon , sõna, väljend?

Millisele legaalsele põhjale Eesti Vabariigi keeleseadus oma määrustega toetub ?
Ametlik keelekasutus 2011. a keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel: eesti kirjakeele normi rakendamise kord, Vabariigi Valitsuse määrus nr 71 (09.06.2011), kehtib alates 1. juulist 2011 (sama sisuga määrused on kehtinud alates 3.10.1995)

Milline akt reguleerib keelekasutust õigusloomes ?
Määrus. Õigus- ja haldusaktide koostamise eeskuju: hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, Vabariigi Valitsuse määrus nr 180 (22.12.2011), kehtib alates 1. jaanuarist 2012

Milline akt reguleerib keelekasutust igasuguses muus ametlikkuses?
Ametlik keelekasutus 2011. a keeleseaduse § 4 lõike 2 alusel: eesti kirjakeele normi rakendamise kord, Vabariigi Valitsuse määrus nr 71 (09.06.2011), kehtib alates 1. juulist 2011 (sama sisuga määrused on kehtinud alates 3.10.1995)

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 160 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

160 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merxxxxx123 Õppematerjali autor

1. Mille poolest on norm õiguse ja keele mõistes erinev?
• KEELES prevaleerivad normid
– siin ja praegu kehtivad normid on tekkinud pika aja jooksul iseeneslikult
– need räägitakse äärmisel vajadusel ASJALIKU ÜHISKONTEKSTI olukordade jaoks läbi
– SÕNASTATUD KEELENORMING on suhteliselt piiratud ja direktiivne ainult seal, kus õigusakt seda nõuab (vt allpool)
• ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD
– siin ja praegu kehtivad õigusnormid on
– põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad
– SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb
2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb?
Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis.
Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.
 Korrastatud keelevorm:
 uuritakse ja selekteeritakse,
 soovitatakse ja normitakse
 õpitakse ja nõuab teadlikku kasutust
 Ühiskonnas väärtustatud, sest
 säilitab tekstide arusaadavuse läbi aja ja üle põlvkondade
 on elava ühiskonna sotsiaalrühmade lingua franca, ühiskeel = ei anna mitte ühelegi ühiskonnarühmale eeliseid (vrd setu murre, ametnike kantseliit ja noortesläng kui rühmakeeled)

Eesti Õiguskeele konspekt kirjakeel kirjakeele norm õigekeelsus rakendamise valitsuse määrus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded

EESTI ASJAAJAMISKEEL JA SELLE KASUTUST REGULEERIVAD NORMID Seminaritöö Juhendaja professor Reili Argus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eesti asjaajamiskeel ning selle roll ühiskonnas ........................................................ 4 1.1 Asjaajamiskeele kujunemine ja roll Eestis ........................................................ 5 1.2 Asjaajamiskeele stiil ........................................................................................... 7 1.2.1 Teksti selgus ................................................................................................ 7 1.2

Eesti keele õppetaterjal

doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi

Eesti keel

190

pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus

rtf

Onomastika, nimekorraldus

Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine .....................................................

Onomastika

125

pdf

Konspekt 2

Õiguse osa koostati samuti nagu riigi osagi arvestades Õigusinstituudi üldise õppekava erisusi. Loengumapp on koostatud valdavalt kontseptuaalse referatiivse ülevaatena vastavuses käesoleval sajandil kinnistunud paradigmaatiliste lähtealustega, kusjuures õiguse osa tugineb põhilises kontinentaalsesse suurde õigussüsteemi kuuluva normativistliku koolkonna käsitlustele. Normativistlik koolkond (ka Viini koolkond) on eesti õigusteoreetikuid mõjutanud tugevasti juba enne omariikluse saavutamist ning see mõju on selgelt tunnetatav nii teoorias kui ka praktikas omariikluse saavutamisest kuni 1940. aastani. Veelgi enam - normativistlik käsitlus on tunnetatav õigusteadlaste töödes isegi nõukogude okupatsiooni perioodil ning teoorias ja praktikas praegugi. See on põhjuseks, et loengumapis antakse vaid minimaalne ülevaade teistsugustel doktriinidel põhinevatest käsitlustest

Õiguse entsüklopeedia

odt

Õiguse üldteooria õppematerjal

I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur

Õiguse alused

544

pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

Siin raamatus tuleb juttu eriarvamusi võimaldavatest juhtudest keelega seotud aladel, täpsemini tõlkimisel, sõnastikukoostamisel, keelekorralduses ja keelealastes vaid- lustes. Mõned näited küsimustest, kus selge vahetegemine objektiivse teadmise ja subjektiivse arvamise vahel kipub mõnikord meelest minema: • Mida see sõna tähendab? • Mis on selle sõna vaste teises keeles? • Kuidas seda defineerida? • Kuidas seda tõlkida? • Kas eesti keeles saab nii öelda? • Kas seda sõna tohib eesti keeles kasutada? • Milline on selle eriala mõistesüsteem? • Kumb pakutud terminivariantidest on parem? • Kas see on usaldusväärne sõnastik? • Kas tõlkija käitus selles olukorras õigesti? 10 Sissejuhatus • Milline on tööjaotus kirjutaja ja toimetaja vahel? • Kes on selle teksti autor? 1.1 Raamatu struktuur

Inimeseõpetus

doc

Õigusteaduse eksam

Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid